Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.04.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10385
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Marina Davõdovitš
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Antti Aitsen
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Roman Apti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ROMAN APT, isikukood 36809302226, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2015 ja lõpp 26.06.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
27.03.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada ROMAN APT temale Viru Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Roman Aptile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 26.06.2019, allutades Roman Apti katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Roman Apti katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Roman Apti katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Roman Apt kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Roman Apt karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Roman Aptile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Apti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.10.2016 otsusega tunnistati Roman Apt süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 26.06.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tal oli vanglas aega mõelda ja saab aru, et see ei olnud õige eluviis. Varem olid tema jaoks peamised sõbrad ja nendega koos ühised tegevused, kuid nüüd on need prioriteedid muutunud. Isikul on palju erialasid ning ta ei karda füüsilist tööd. Kavatseb abistada oma vanemaid, kes on mõlemad invaliidid. Prokuratuur, erinevalt vanglast, toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna leiab, et isiku enesehinnang ja vaadete kohaselt elule on tegemist hoopis teise isikuga, kes ta oli 3 aastat tagasi. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on viie eluala oskused ja ka huvi omandada erinevaid oskusi. Tal ei ole ühtegi rikkumist vanglas ning ta osales omal soovil ka majandustöödel. Samuti toob prokurör välja, et isik on ära kandnud 2/3 oma karistusest ning tegemist ei ole esmase tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamisega.
Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust raske esimese astme ühiskonnaohtliku narkokuriteo toimepanemise eest, kuivõrd ainuüksi kuriteo raskus ei välista tingimisi ennetähtaegset vabanemist ning kuna kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda, millest võib järeldada, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivse mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea ja seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vangla majandustöödel ning tema suhtumine ametiisikutesse on positiivne. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos ema ja kasuisaga. Ema ja kasuisa on andnud enda nõusolekud kinnipeetava elama asumiseks nende juurde. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek iseseisvalt majanduslikult toimetulemiseks, on tal omandatud mitmeid erinevaid erialasid ja kutseoskusi, mis aitavad tööturul hakkama saada ja kergemini sobiv töökoht leida. Kinnipeetaval on ka tasumata rahalisi nõudeid 2300 euro ulatuses, kuid tema ema ja kasuisa on nõus teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Isiku suhted lähedastega on head ja toetavad ning ta on ema ja kasuisa poolt koju oodatud. Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse mõtteviisi ja taustaga isikud, kelle poolt on varem ka mõjutatav olnud, kuid endiste tuttavatega on suhted katkenud ning enda sõnul suudab end vajadusel kehtestada. Kohtu hinnangul esineb uute kuritegude toimepanemise risk, kui isik satub majanduslikesse raskustesse, kuna isik on varem kuritegusid toime pannud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega ning nende täitmise kontrollimisega kriminaalhooldaja poolt. Samuti on kohtu hinnangul isiku käitumine vangistuse jooksul ja vabanemisjärgsed väljavaated head ja toetavad isiku sotsialiseerimist ühiskonda. Kohtu hinnangul tuleks anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ning on nõus täitma kõiki talle määratavaid nõudeid. Prokuratuur toetab samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Roman Apti vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.