Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2018 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-1577
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees
Prokurör
Kristiina Erte (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksei Bobrovnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
28.03.2018 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
Aleksei Bobrovnitski, isikukood: 38401070270, kannab karistust Viru Vanglas
Kaitsja
Advokaat Alar Neiland
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksei Bobrovnitski talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Alar Neiland taotlus Aleksei Bobrovnitski ́le riigi õigusabi osutamise eest tasu 213.12 eurot. Välja mõista Aleksei Bobrovnitski ́lt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 123.12 eurot (sõidukulud) riigi kanda. Aleksei Bobrovnitski ́l tasuda kaitsjatasu summas 90 eurot 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700017920 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.
1(6)
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2(6)
ebaviisaka suhtlemise ja ähvardamise eest. Kriminaalkorras karistatud rünnaku eest vanglaametniku vastu. On rünnanud ka kaaskinnipeetavat. Motivatsioon asuda käituma õiguskuulekalt ja muuta oma seniseid hoiakuid puudub. Kriminaalkorras karistatud 6 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 51%. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla 14.02.2018 esitatud õendist (tl 67) tuleneb, et Aleksei Bobrovnitski ei ole varem karistatud NPALS järgi, samuti pole karistatud kaaskinnipeetava ründamise eest. Vangla ei toeta Aleksei Bobrovnitski ennetähtaegselt tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema, õde ja ema elukaaslane. Tegu on üürikorteriga. Korteri omanik, ema ja ema elukaaslane on nõus Aleksei Bobrovnitski sinna elama asumisega ning elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Ema on nõus teda vabanemisel toetama materiaalselt. Isikut on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Isik kuritarvitas alkoholi enne vangiatust. Varasemalt tarvitas ka narkootikume. Aleksei Bobrovnitski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, seletades kohtuistungil, et ei ole vangla iseloomustuses kõik andmed õiged, sest ta varem kunagi narkootikume ei tarvitanud. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksei Bobrovnitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 6 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja lähedaste toetus. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde üürikorterisse aadressil xxx. Tema ema, ema elukaaslane ja korteri omanik andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Tal olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega, ta ei soovi probleemiga tegeleda ning tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei
3(6)
suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Aleksei Bobrovnitski kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Aleksei Bobrovnitski ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud üldhariduse omandamisega ja õppinud riigikeel. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.11.2018, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on
4(6)
järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ja lõpetada 9. klass. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, riigikeele ja hariduse omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Aleksei Bobrovnitski on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka tingimisi karistusega, mil ta rikkus kontrollnõudeid, samuti on tal 1 kehtiva distsiplinaarkaristus ning ta kannab sealhulgas vangistuse ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud karistust, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isik on vangistuses keeldunud osalemast sotsiaaalprogrammist Eluviisitreening. Isiku ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Bobrovnitski temale Harju Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.