Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

vägivalla tarvitamises, mis võib lõppeda teise isiku surmaga. Ohu ilmnemise tõenäosus suurim alkoholi tarvitades, konfliktsituatsiooni ilmnemisel, kui ei saa oma tahtmist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42 %. Tartu Vangla ei toeta M. Suure ennetähtaegset vabastamist seoses kõrge riskitasemega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ei oska täpselt öelda, mitmes vangistus on, kuid seekord avaliku korra rikkumine Pärnus. Mitte ei löönud kedagi, vaid vehkles enda kaitseks ja siis sai teine isik haavata ja mindi lahku. Teab, et ei saa elama minna XXX tänavale, vaid peab minema XXX. On pensionär ja saab väikest pensioni. Kui õnnestub saada mingi koristaja koht, läheks ka tööle, kuid vanal inimesel ei ole lihtne sellist asja leida. Kinnipeetav on lahutatud, on 2 last, aga ei suhtle. Alkoholi tarvitab viisakuse piirides. Seda, miks materjalides on kirjas, et ta kuritarvitab alkoholi, ei oska täpselt vastust anda. Vabaduses oleks kõige paslikum tänavakoristaja koht. Varasemalt kriminaalhooldusel olnud ei ole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mati Suure tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mati Suure tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mati Suure vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Mati Suur kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Mati Suur temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil XXX. Tugiteenuse kaudu on isikule sinna koht broneeritud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest

lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Mati Suure puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab asjaolu, et isik ei tunnista enda alkoholiprobleemi. Kohtu küsimusele alkoholi tarvitamise kohta, märkis kinnipeetav, et tarvitab viisakuse piirides. Asja materjalidest ning isiku elukäigust samas nähtub, et tal on siiski tugev sõltuvus alkoholist ning see on tinginud mitmete seadusrikkumiste toimepanemise. Sellist vastuolu isik selgitada ei osanud. Just alkoholi tarvitamisest hoidumine on kohtu hinnangul Mati Suure seadusekuulekuse seisukohast oluline. Kui aga isik ei tunnista probleemi ega näe vajadust alkoholi tarvitamisest hoidumiseks, on suur tõenäosus, et isik asub alkoholi kuritarvitama, tuues sellega kaasa uued seaduserikkumised. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav märkis, et ta on lahutatud ja tal on 2 last, aga ei suhtle nendega. Toetav lähivõrgustik pakuks kinnipeetavale vaimset tuge ning aitaks kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kohtu hinnangul suurendab uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt asjaolu, et isik ei teadvusta toime pandud kuriteo raskust ja keelatust ega ka kahetse seda. Vastupidi, isik õigustas on käitumist KarS 263 lg 1 p 1 kuriteo toimepanemisel, märkides, et ta mitte ei löönud kedagi, vaid vehkles enda kaitseks ja siis sai teine isik haavata ning mindi lahku. Kui isik ei mõista oma varasema käitumise lubamatust, ei saa jõuda järeldusele, et vangistus on täitnud oma eesmärgi. Kui isik ei anna oma varasemale käitumisele negatiivset hinnangut, on suur tõenäosus, et ta kordab seda ning paneb toime uue kuriteo. Kuigi vangistuses on isik käitunud korrektselt, ei nähtu vangla iseloomustusest ega isiku ütlustest, et isikus oleks toimunud tegelikult olulisi positiivseid muutusi. Midagi olulist võrreldes varasemaga isiku elus hetkel muutunud ei ole. Kuna käesoleva vangistuse käigus pole toimunud süüdlase olulist suhtumise muutust, eksisteerib tõsiseltvõetav eeldus, et ka antud kriminaalasjas määratav kriminaalhooldus nurjub. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Mati Suure ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada, et muuta suhtumist toimepandusse ja vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.