Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-18-1574 makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid: CD-plaat on pakitud ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et Vladimir Špet, viibides 05.08.2017 kl 19.45 Tallinnas aadressil Xxxx asuva hoone sisehoovis, rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 p 1 /mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/, pekstes Xxxx, lüües talle korduvalt kätega näo ja keha piirkonda, mille tulemusel Xxxxkukkus pikali maha, Špet lõi veel mõned korrad jalgadega kehapiirkonda. Vladimir Špet tekitas Xxxxfüüsilist valu ja tervisekahjustused, milleks on parema sarnaluumurd, parema silma ümber hematoom ja paistetus, kuklal jalatsi talla jälg ja marrastus, nina ja ülahuul paistes. Nimetatud tegevusega häiris Vladimir Špet kolmandate isikute, nimelt peksmist pealt näinud Xxxxja Xxxxrahu ja turvatunnet. Vladimir Špet pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 21.02.2018 sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 9 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (05.08.201706.08.2017) kandmisele kuulub 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vladimir Špet ei pane 1aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Vladimir Špet ning tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Vladimir Špet loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil (tl 79). Kohus leiab, et Vladimir Špet ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et Vladimir Špet kuulub temale KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude (tasu riigi õigusabi osutamise eest kokku summas 480 eurot: tl 41-42 summas 132 eurot, tl 57-58 summas 168 eurot, tl 72-73 summas 120 eurot, tl 75-77 summas 60 eurot) ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 kohaselt alates 1.jaanuarist 2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega alates 01.01.2018 on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundara 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluskulude hüvitamine 12 kuu jooksul. Kohtunik Leo Kunman

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.