Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-18-1769 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918400001715. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Tõkendit Jaak Kivila suhtes kohaldatud ei ole. Menetluskulud Välja mõista Jaak Kivilalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 72 € ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 822 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700016002. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Pakend nr 1 – Tunnistaja xxx poolt politseile ülekuulamise käigus üle antud CDplaat, millel on 17.07.2017 filmitud videosalvestis - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr 17267000575 süüdistatakse Jaak Kivilat selles, et tema 17.07.2017 kella 18.11 ajal xxx juures, so avalikus kohas, häiris kõrvaliste isikute, s.o vähemalt xxx rahu ja turvatunnet – sõitis musta värvi sõiduautoga MercedesBenz (registreerimismärgiga xxx) ette Pärnu linna suunas liikunud taksoplafooniga musta värvi sõiduautole Mercedes-Benz (registreerimismärgiga xxx ), sundides viimase sõiduki peatuma. Seejärel väljus Jaak Kivila autost ja sihtis taksot juhtinud xxx suunas musta värvi püstolitaolise esemega. xxx tundis nimetatud tegevuse tulemusena reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Seega Jaak Kivila, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses süüdi tunnistada Jaak Kivila KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistada Jaak Kivilat KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega, s.o 2000 (200x10) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 18.07.2017 – 19.07.2017 eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva, millele vastab 6 (2x3) rahalise karistuse

1-18-1769 päevamäära ehk 60 eurot, jääb seega kandmata karistuseks 194 päevamäära, s.o 1940 eurot. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Siiski on isiku rikkumine olnud niivõrd tõsine, et kuigi tegemist on varasemalt karistamata isikuga, ei pea kohus süüdistatava tingimuslikult karistuse kandmisest vabastamist KarS § 73 võ KarS § 74 alusel võimalikuks. Abiprokurör on teinud ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus allpool sanktsiooni keskmist määra, 200 päevamäära, ehk summas 2000 eurot. Karistusest tuleks lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ära kantavaks karistuseks seega 194 päevamäära ehk rahaline karistus summas 1940 eurot. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 55, 71) nähtub, et süüdistava päevasissetulek on - 3,20 €. Samas ei ole kriminaaltoimikus avaldatud, et esineks erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust päevamäära vähendamiseks allapoole miinimummäära. Süüdistatav on prokurörile avaldanud, et tal on töökoht välismaal ehk olemas reaalne sissetulek, mille arvelt on võimalik ka rahalise karistuse tasumine. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Jaak Kivilalt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 750 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest summas 72 €. Tõkendit Jaak Kivila suhtes kohaldatud ei ole.

1-18-1769 /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.