Kohtulahend

7) M.J. arvutiväline kõvaketas Fujitsu s/n: XXX (Pakend 17); mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Samsung GTS7562 IMEIkoodidega XXX ja XXX koos SIM-kaardiga ja mSD kaardiga; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga nr XXX koos SIM-kaardiga (Pakend 16); võtmekujuline mälupulk kirjaga „Lacie“ ja PIN-kalkulaator numbriga XXX (Pakend 15); internetipulk kirjaga „A. 7763“ koos Tele2 SIM-kaardiga (Pakend 14). 8) R.L. mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung C5215 IMEIkoodiga XXX ja XXX koos SIM-kaardiga nr XXX (Pakend 19); PIN-kalkulaator nr XXX (Pakend 18). 9) M.K. mobiiltelefon Nokia C5.00-1 IMEI-koodiga XXX (ilma SIM-kaardita); mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung GT-E1171i IMEI-koodiga XXX koos kahe SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 6500 IMEI-koodiga XXX ja SIM-kaardi adapter (Pakend 24). 10) H.E. mobiiltelefon NOKIA X2-00 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga ja mSD kaardiga; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, ilma SIM-kaardita (Pakend 25). 11) M.J. mälupulk Kingston, mälupulk Data Traveller ja mälupulk kirjaga „Linux M. kustutada“ (Pakend 30); Tele 2 internetipulk Huawei tähisega „E“ koos SIM-kaardiga; AS EMT internetipulk Huawei, millel noolekujuline märgis ning kiri „P.O. “, koos SIM-kaardiga; SEB Pank AS PIN-kalkulaator nr XXX kirjaga „M. “; PIN-kalkulaator nr XXX kirjaga „M.“; mälukaart Ultra II 1.0 GB (Pakend 29); lauaarvuti ASUS Enermax kõvaketas WDC XXX SN: XXX, mis asub Maksu ja Tolliameti uurimisosakonnas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada: 1) B.A. logoga ümbrikus (peale kirjutatud „saatelehed“) B.A. saatelehtede blanketid – kokku 5 komplekti saatelehti, igas komplektis 4 blanketti (Pakend 3); 2) Tartu Mill AS tühjad saatelehtede blanketid (Pakend 8); 3) SEB Business pangakaart U.R, B. OÜ nimele ning OÜ. B. visiitkaart (Pakend 9); 4) A.N.G. OÜ tühjad saatelehed blanketid (kaks komplekti, kummaski neli blanketti) (Pakend 11); 5) tühjad Tartu Mill AS saatelehtede blanketid, kokku 11 tk; koopia 1 lehel; Läti kõnekaardi ümbrised koos SIM-kaardiga ja kasutusjuhendiga – 2 tk; EMT internetipulga seest ära võetud EMT SIM-kaart numbriga XXX; AS EMT kõnekaardi ümbris, triipkoodi all on number: XXX; AS EMT kõnekaardi ümbris, triipkoodi all on number: XXX; OÜ E.A. visiitkaart käsikirjalise tekstiga: „XXX, XXX, XXX“; Swedbank AS pangakaart U.R, OÜ. B. nimele; AS SEB Pank pangakaart U.R, B. OÜ nimele; Swedbank kontokaart; SEB kontokaart, lätikeelne kõneaja laadimise kaart „Atjaunošanas 4,95“ (Pakend 12); 6) paberileht nimede ja kontaktnumbritega; Elisa SIM-kaart, mis on SIM-kaardi hoidjas (abonentnumbriga XXX ); kalendermärkmiku lehed (Pakend 20);

7) SEB Business Visa pangakaart U.L, M.S. nimele koos parooliümbrikuga U.L. nimele; XXX Krediidipanga konto numbrikaart; SEB Business pangakaardid (R.L, A. OÜ, R.L, BL OÜ, R.L, L. LMS OÜ), pangakontode numbrikaardid kirjetega E.G. OÜ, B.V.V. OÜ, C. 2, L.G; SEB Business pangakaart M.K, T. OÜ nimele; Elisa SIMkaardi ümbrised abonentnumbritega XXX, XXX (Pakend 18); 8) ümarpitsatid „OÜ R.“ ja „V.L. OÜ“ (Pakend 28); 9) M.J. elukohast ära võetud praeguseks kehtetud K.T. ID-kaart nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; V.U. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUKkoodide paberiga; O.L. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; K.P. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos paberiga, millel käsitsi kirjutatud märkmed; A.R. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga“; E.G. ID-kaart nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; Priit Saare digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK koodide paberiga; O.O. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; Swedbank AS MasterCard Priit Saar K. Selts nimele koos selle ümber oleva paberiga (Pakend 29); 10) M.J. elukohast ära võetud Nordea panga teenustasu kohta väljastatud dokument 1 lehel ja T.T.K. arve 49 (Pakend 32); 11) A.R. kehtetu digitaalne isikutunnistus koos paroolidega (Pakend 21); 12) H.E. ära võetud kehtetu SEB Business pangakaart H.E, E. OÜ nimele; kehtetu Swedbank AS Business pangakaart H.E, E. OÜ nimele; Elisa kõneaja laadimiskaart ja Elisa SIM-kaardi ümbrised nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ning nr XXX (Pakend 25); 13) kehtetu Krediidipanga Maestro pangakaart nr XXX A.K, T. OÜ nimele (Pakend 14); 14) Elisa SIM-kaardi ümbrised nr XXX, XXX, XXX ning Tele2 SIM-kaardi ümbrised GSM XXX ja GSM XXX (Pakend 26). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: 1) Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akt nr XXX koos kollast värvi liimiribaga märkmepaberiga (Pakend 1); 2) 04.10.2012 notariaalne kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping nr XXX OÜ A. ja OÜ. B. vahel – 5 lehel (Pakend 10); 3) B. OÜ saatelehed nr 31 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 32 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 33 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 30A – 4 eks, 4 lehel; B. OÜ saateleht nr 3 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 41 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 42 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 1 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 2 – 1 eks, 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 27.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja T.P. OÜ, 19.06.2013 – 3 eks, 3 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja T.P. OÜ, 20.06.2013 – 3 eks, 3 lehel; Tartu Mill AS kauba saateleht, T.P. OÜ, 17.07.2013 – 1 lehel (Pakend 6); 4) notariaalne ostumüügileping W.C. OÜ ja M.K. vahel 4 lehel (Pakend 23); 5) B. OÜ 18.12.2012. a orderi kviitung nr 3 ühel lehel; notariaalne (notar E.G.) 27.09.2012. a osaühingu osa müügilepingu ärakiri; rebitud dokumentide tükid kleebituna kolmele lehele; Tartu Mill AS 18.09.2019. a saateleht nr 63 2-l lehel; Tartu Mill AS 13.09.2013. a saateleht nr 73 2-l lehel; Tartu Mill AS 14.09.2013. a saateleht nr 74 2-l lehel; Tartu Mill AS 25.09.2013. a saateleht nr 88 2-l lehel; Tartu Mill AS 24.09.2013. a saateleht

nr 101 2-l lehel; kortsutatud Tartu Mill AS 24.08.2013. a saateleht 2-l lehel; A.N.G. OÜ 24.09.2013. a saateleht nr 134615 2-l lehel; A.N.G. OÜ 27.09.2013. a saateleht nr 134620 2-l lehel; A.N.G. OÜ 18.09.2013. a saateleht nr 134595 2-l lehel; arve T. AS 07.08.2013 ühel lehel (Pakend 14).

kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 26. aprillil 2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I.

Süüdistuste sisu

Leonid Dulubi süüdistatakse KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, U.R, M.J, R.L, Priit Saare, M.K, H.E, M.M. ja M.J. kaasabil esitas AS Tartu Mill raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi jaanuar 2012 kuni september 2013 kohta, millega varjas maksukohustust enam kui suurele kahjule vastavas summas, so 1 233 760,60 eurot. Raamatupidajate K.M. ja K.S. tegevust kontrollis Leonid Dulub, hoides raamatupidajat teadmatuses tegelikest asjaoludest ja kasutas tema eksitust ära nii, et raamatupidajad K.M. ja K.S. teostasid oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk Leonid Dulubi teoplaani. Selliselt valitses Leonid Dulub tegu ülekaaluka teadmisega. Maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid AS Tartu Mill ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid vilja müügi kohta. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingutest koosneva näilike tehingute ahela. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse § 83 lg 4 mõttes. Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kauba koguste tarnimise osas Tartu Mill ASi; saabunud kaubale korraldas Leonid Dulub nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Mill AS-le esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-ile saabunud teraviljale/rapsile võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. Leonid Dulubil on välja kujunenud ka oma kindel ringkond vilja müüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistati Leonid Dulubi korraldusel võltsarved U.R. poolt. Leonid Dulub sai sellisel moel AS-i Tartu Mill jõudnud kaubalt vähemalt 2012. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt.

Tartu Mill AS on kajastanud raamatupidamise arvestuses sisendkäibemaksu deklareerimisel kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevate äriühingute B. OÜ, OÜ M. ja OÜ T.P. nimel koostatud võltsarveid. Äriühingud, mille tegevust kuritegeliku ühenduse liikmed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni september 2013 korraldasid ja kontrollisid ning millest moodustati näilike tehingute ahel, olid B. OÜ, T.P. OÜ, OÜ M, OÜ R.C, OÜ W, OÜ A.F. (varasema ärinimega OÜ E. ), OÜ M. (varasema ärinimega OÜ G.F. ), OÜ E.C.I. (varasemate ärinimedega OÜ C.T.G. ja OÜ K. ), OÜ M1. (varasema ärinimega OÜ B1. ), OÜ A, OÜ GR.T, B.C. OÜ, GR.T1. OÜ (varasema ärinimega N. OÜ ), LMS K. OÜ (varasema ärinimega Osaühing "L. LMS "), OÜ C.T. G, OÜ E.I, OÜ O.S, A.S, E.G. OÜ, OÜ B2, UÜ V.R, C.S, OÜ T1, OÜ B3, OÜ G, OÜ R, OÜ T2, OÜ.C, BL. OÜ, R. OÜ, L.V. OÜ (praeguse ärinimega OÜ R1. ), M.I. OÜ, V. OÜ ja BT. OÜ. Nimetatud äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. AS või teostati ülekanded Lätis ja Leedus registreeritud erinevate äriühingute arvelduskontodele; samuti kanti variäriühingutele laekunud summasid M.J, R.L. ning M.M. eraisiku arvelduskontodele. Leonid Dulub esitas maksuhaldurile valeandmeid AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Hiljemalt 2012. aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüliks AS-i Tartu Mill ja tegelike müüjate – tervaviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa AS-ile Tartu Mill kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli AS-il Tartu Mill ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel. Ostes teraviljakaubitsejalt kaupa ilma arve, 0%-lise käibemaksu või käibemaksuta, tähendanuks see AS-ile Tartu Mill suuremat maksukohustust, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust sel puhul ei tekiks ning riigile tuleks tasuda käibemaks. Maksukohustuse vähendamiseks kasutas AS Tartu Mill U.R. juhitavat kuritegelikku ühendust, mis võimaldas AS-il Tartu Mill varuda teravilja seega konkurentsieelises – ühenduse kaasabil oli AS-il Tartu Mill võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid müüa seda arveta või käibemaksuta ja AS Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda. Leonid Dulub teadis, et U.R. juhitud kuritegeliku ühenduse poolt erinevate äriühingute nimel AS-ile Tartu Mill väljastatud arvetel kajastatu ei vasta tegelikkusele, seega teadis ta, et edastab raamatupidajale valeandmeid, mis jõuavad käibedeklaratsioonile, mille alusel kujuneb ettevõtte maksukohustus. Edastades valeandmeid sisaldavad arved käibedeklaratsioonis kajastamiseks raamatupidajale, tegutses Leonid Dulub AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja AS Tartu Mill juhtkonna vaikival heakskiidul. Seejuures survestatult teenida ASile Tartu Mill ja selle omanikele maksimaalset kasu M. vahendeid valimata. Vaid ebaseaduslikult vähendatud maksukohustus tagas AS-ile Tartu Mill konkurentsieelise, suurema käibe ja kasumi. Kasumlikkuse tõstmiseks edastaski Leonid Dulub raamatupidajale võltsarved, mille läbi vähenes AS-i Tartu Mill maksukohustus.

Maksuhaldurile valeandmete esitamine oli toime pandud AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kuna võltsarvete kajastamisega käibedeklaratsioonidel sai sisendkäibemaksu alusetult maksukohustusest maha arvata. Leonid Dulubi tegutsemine valeandmete esitamisel maksuhaldurile eesmärgiga vähendada ASi Tartu Mill maksukohustust oli kantud AS-i Tartu Mill huvidest. Leonid Dulubi tegevuse tulemusena vähenes AS Tartu Mill maksukohustus. Leonid Dulub edastas AS-i Tartu Mill raamatupidajale võltsarveid nende kajastamiseks käibedeklaratsioonides. Seejuures oli Leonid Dulub teadlik, et tegemist on võltsarvetega ning arvetel kajastatud tehinguid neil toodud viisil tegelikult ei toimunud, mistõttu ei võeta neid ka maksukohustuse kujunemisel arvesse. Käibedeklaratsioonides kajastatud võltsarvete alusel vähenes AS-i Tartu Mill maksukohustus. Nimelt kajastasid võltsarved teravilja ostu kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevatelt variäriühingutelt. Tegelikkuses oli teravili soetatud ilma arveta või ilma käibemaksuta teraviljakaubitsejatelt. Selliselt vilja ostmine aga ei oleks andnud AS-ile Tartu Mill võimalust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksukohustuse vähendamiseks oli vaja kuritegeliku ühenduse kaasabil koostada võltsarveid, misjärel Leonid Dulub edastas need raamatupidajale, olles samas teadlik, et tegemist on võltsarvetega. Raamatupidaja kajastas võltsarveid käibedeklaratsioonides, mille alusel AS-i Tartu Mill maksukohustust vähendati. Maksukohustuse vähendamine tõi AS-i Tartu Mill jaoks kaasa olukorra, kus riigile tuli maksta makse väiksemas määras, kui tulnuks seda teha seadusliku tegutsemise korral. Leonid Dulubi tegevuse tulemusel sai AS Tartu Mill turul konkurentsieelise ja suurenes äriühingu käive. Maksukohustuse vähendamiseks kasutas AS Tartu Mill U.R. juhitavat kuritegelikku ühendust, mis võimaldas AS-il Tartu Mill varuda teravilja konkurentsieelises. Võltsarved ja ebaseaduslikult vähendatud maksukohustus tagas AS-ile Tartu Mill konkurentsieelise järgmiselt – ühenduse kaasabil oli AS-il Tartu Mill võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid müüa seda arveta või käibemaksuta ja AS Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda. Leonid Dulub tagas maksete võimalikult kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele, mis võimaldas hoida AS-i Tartu Mill pidevalt konkurentsieelises ja likviidsena – võltsarvete alusel variäriühingutele makstud summad võeti sularahas välja, tasuti teraviljakaubitsejatele, mis omakorda tagas kiire vilja pealevoolu AS-ile Tartu Mill. Selliselt hoidis Leonid Dulub kiireid maksetähtaegu ja pidevat kauba vastuvõttu. Variüriühingutel endal puudus võimalus tasuda teraviljakaubitsejatele oma vahenditest, kuivõrd tegemist oli kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevate ilma reaalse majandustegevuseta ettevõtetega. Seega variäriühingute poolt esitatud võltsarvete alusel tasus AS Tartu Mill neile raha, mis liikus edasi teraviljakaubitsejatele. Selline kiire vilja eest tasumine ja pidev kauba liikumine suurendas AS-i Tartu Mill konkurentsieelist turul ning seega suurenes ka äriühingu käive. Leonid Dulub tegutses konkurentsieelise saamisel ja käibe suurendamisel AS-i Tartu Mill XXX AS-i Tartu Mill huvides ning tuginedes juhtkonna survele ja juhistele. Nimelt oli vilja ostule vahendajate kaudu AS-i Tartu Mill juhtkonna vaikiv heakskiit ning Leonid Dulubile oli

juhtkond andnud korralduse teenida AS-ile Tartu Mill ja selle omanikele maksimaalset kasu M. vahendeid valimata. Leonid Dulubi tegevuse tulemusel esitati Tartu Mill AS jaanuarikuu 2012 kuni septembrikuu 2013 käibedeklaratsioonides raamatupidaja vahendusel valeandmeid, kus kajastati alusetult soetamisel tasutud käibemaksu summasid, rikkudes sellega alates 01.05.2004. a kehtiva käibemaksuseaduse § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 nõudeid. AS-le Tartu Mill on esitatud KarS § 3891 lg 3 järgi Leonid Dulubiga samasisuline süüdistus selles, et tema oma XXX Leonid Dulubi tegevuse läbi ning kuritegeliku ühenduse kaasabil, kuhu kuulusid U.R, M.J, R.L, Priit Saar, M.K, H.E, M.M. ja M.J, esitas raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi jaanuar 2012 kuni september 2013 kohta, millega varjas maksukohustust enam kui suurele kahjule vastavas summas, so 1 233 760,60 eurot. Ta rikkus KMS § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 nõudeid. Leonid Dulub oli AS Tartu Mill XXX ajavahemikul 2017. aasta veebruarist kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 15.10.2013. Seejuures oli ta AS-i Tartu Mill XXX KarS § 14 lg 1 mõttes. Tartu Mill AS juhatus oli andnud Leonid Dulubile õiguspädevuse teha vilja varumisel AS-i Tartu Mill nimel erinevaid juhtimisotsuseid, suunata Tartu Mill AS tahet ja võtta Tartu Mill AS nimel äriühingule kohustusi. Lisaks oli Leonid Dulubile antud otsustusvabadus talle pandud ülesannete täitmisel, samas allus ta rangelt Tartu Mill AS juhtkonna korraldustele. Leonid Dulub oli pädev esindama Tartu Mill AS-i lepingulistes suhetes teraviljakaubitsejatega, otsustama ja pakkuma Tartu Mill AS juhatuse poolt ette määratud raamides teraviljakaubitsejatele teravilja eest tasutavat hinda, otsustama koguste üle ning määrama teravilja edasimüümisel hinna, lähtudes otsuseid vastu võttes Tartu Mill AS ja selle omanike kasumi maksimeerimise huvidest. Leonid Dulubil oli õigus teada Tartu Mill AS rahalist seisu puudutavat teavet ning samuti oli tal õigus jagada vastavalt vajadusele korraldusi Tartu Mill AS raamatupidajale viimase tööülesandeid puudutavas osas. Sedasi jagas ta korraldusi maksete tegemise järjekorra, kiiruse, väljastatavatele arvetele kantava maksetähtpäeva, edasimüügi hinna ja ostja kohta, mis kõik olid kantud soovist teenida Tartu Mill AS-ile ja selle omanikele maksimaalset kasu M. Leonid Dulubi ja Priit Saart süüdistatakse veel KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et nemad koos U.R, M.J, R.L, M.K, H.E, M.M. ja M.J. moodustasid hiljemalt 2012. aasta algusest kuni nende kahtlustatavatena kinnipidamiseni 15.10.2013 püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine ning varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus tegutses peamiselt Lõuna-Eestis. Hiljemalt 2012. aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüliks Tartu Mill AS ja tegelike müüjate – teraviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa Tartu Mill AS-ile kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli Tartu Mill AS-il ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel.

Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Mill AS ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingutest koosneva näilike tehingute ahela ning väljastas nende variäriühingute nimel võltsarveid vilja müügi kohta. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes. Kuritegeliku ühenduse poolt esitatud võltsarvete alusel on Tartu Mill AS alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning seeläbi vähendanud oma maksukohustust. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute B. OÜ, OÜ T.P. ja OÜ M. nimel koostatud võltsarvete alusel kandis Tartu Mill AS ettevõttest välja rahalisi vahendeid, mis läbi erinevate ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute jõudsid sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, millest enamusosaga tasuti teraviljakaubitsejatele kauba eest ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse käsutusse. Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kauba koguste tarnimise osas Tartu Mill ASi; saabunud kaubale korraldas Leonid Dulub nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Mill AS-le esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-ile saabunud kaubale (teravili, raps) võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. Leonid Dulubil on välja kujunenud ka oma kindel ringkond vilja müüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistati Leonid Dulubi korraldusel võltsarved U.R. poolt. Leonid Dulub sai sellisel moel Tartu Mill AS jõudnud kaubalt vähemalt 2012. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt. U.R, B. OÜ juhatuse liikme ning T.P. OÜ faktilise juhi ja kuritegeliku ühenduse juhtfiguurina, väljastas Tartu Mill AS-le võltsarveid, saades info arvetel kajastatavate koguste ja hinna kohta Tartu Mill AS töötajalt L. Dulubilt. U.R. jagas korraldusi M.J. arvete ja raha liikumiste osas ning teostas ülekandeid OÜ. B. ja OÜ T.P. arveldusarvetelt variäriühingutele. U.R. otsis ise aktiivselt teravilja- ja rapsimüüjaid ning tehingu toimumisel jagas korraldusi M.J. (kuhu sõita, kust kaup peale võtta, kelle nimele kaup Tartu Mill AS-i kohale toimetada). Raha laekumisel Tartu Mill AS-st B. OÜ-le teostas U.R. ülekandeid variettevõtete arvelduskontodele ning pidas arvestust kuritegelikul teel teenitud rahaliste vahendite üle. M.J, variäriühingute (sh M. OÜ) faktilise juhi, juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena, korraldas variäriühingute asutamist, variisikute värbamist ning nimetatud tehingutega seotud dokumentide vormistamist ja liikumist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, pangaülekannete tegemist variäriühingute vahel, samuti sularaha väljavõtmist ning tagastamist kuritegeliku ühenduse liikmetele. M.J. kontrolli all oli samuti kauba liikumine ning autojuhtide töö korraldamine. Samuti korraldas M.J. kuritegeliku ühenduse grupiliikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute nimele meiliaadresside loomist. R.L. variäriühingute juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena korraldas koos M.J. kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate varifirmade arvelduskontodelt maksete tegemist teistele variäriühingutele. Samuti korraldas ja organiseeris R.L. kauba liikumist, teostas ülekandeid variäriühingute kontodele, luues sellega näiliku mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest ning võttis variäriühingute arvelt välja sularaha. Samuti korraldas R.L.

koos M.J. kuritegeliku ühenduse grupiliikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute nimele meiliaadresside loomist. Kuritegeliku ühenduse liige M.K. oli autojuht aga ka variäriühingute juhatuse liige, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L; samuti võttis M.K. variäriühingu nimel välja sularaha; H.E. oli samuti nii variäriühingute juhatuse liige kui ka autojuht, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L; M.M. oli variäriühingute juhatuse liige, kes allus M.J, R.L. ja U.R. korraldustele, värbas juhatusse variisikuid, koostas võltsarveid variäriühingute nimel, teostas pangaülekandeid variäriühingute pangakontodele, võttis välja sularaha M.J, R.L. ja U.R. korraldusel ning otsis vilja müüjaid. Priit Saar kuritegeliku ühenduse liikmena aitas kaasa tegelike tehingute varjamisele Tartu Mill AS ja teravilja müüjate vahel. Priit Saar oli variäriühingute asutaja, juhatuse liige ja nende üle kontrolli pidaja; Priit Saar otsis sobiva hinnaga viljamüüjate kontakte nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt, saades korraldusi peamiselt M.J. M.J. kontrollis variäriühingute tegevust, vormistades nende nimel Äriregistri dokumente äriühingute asutamise, juhatuse liikmete ja osanike vahetamise jm toimingute kohta, kasutades selleks tema käsutuses olevaid erinevate isikute digitaalseid isikutunnistusi koos paroolidega. Priit Saar vahendas viljamüüjatele M.J. saadud infot selle kohta, kelle nimele tuleb koostada viljamüügiarved, edastas kuritegelikule ühendusele viljamüüjate poolt esitatud arveid ning muud vajalikku informatsiooni. Priit Saar sai kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal oma ülesannete täitmise eest kokkulepitud tasu kuritegeliku ühenduse teenitud kuritegeliku tulust. Kuritegeliku ühenduse liikmed suhtlesid omavahel nii riigisiseste kui ka Läti sideoperaatoritele kuuluvatelt abonentnumbritelt, kusjuures telefoninumbreid vahetati teatud aja jooksul; varifirmade nimele olid tehtud meiliaadressid, kust saadeti ettevõtete vahelisi fiktiivseid lepinguid jm dokumente. Äriühingud, mille tegevust kuritegeliku ühenduse liikmed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni september 2013 korraldasid ja kontrollisid, oli süüdistuse kohaselt kokku 34 (nimetatud eespool Tartu Mill AS süüdistuse KarS § 3891 lg 3 järgi). Nende äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. AS või teostati ülekanded Lätis ja Leedus registreeritud erinevate äriühingute arvelduskontodele; samuti kanti variäriühingutele laekunud summasid M.J, R.L. ning M.M. eraisiku arvelduskontodele.

I.

Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Esmalt käsitleb kohus kaitsjate etteheiteid süüdistusele (I), seejärel hindab, kas süüdistatavad on toime pannud maksukuriteo (II) ja viimasena käsitleb süüdistust kuritegelikku ühendusse kuulumises (III). I

Tartu Mill AS kaitsja heidab prokuratuurile ette süüdistuse täiendamist kohtuliku uurimise lõppfaasis, millega pandi süüdistatavad teadvalt olukorda, kus valdav osa kohtulikust uurimisest on viidud läbi süüdistuse alusel, mida prokurör ei pea kohaseks. See on vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega. Kohus on seisukohal, et prokuratuurile ei saa ette heita, et varasemat süüdistust muudeti alles kohtuliku uurimise lõppfaasis, kuna KrMS § 268 lg 2 alusel on prokuröril õigus seda teha kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Selline võimalus teenib kohtumenetluse paindlikkuse eesmärki, andes prokurörile võimaluse arvesse võtta kohtuliku uurimise käigus ilmnenud uusi asjaolusid. Süüdistuse muutmine või täiendamine ei riku iseenesest kaitseõigust, kuna süüdistatavatel ja kaitsjatel on õigus KrMS § 268 lg 4 alusel taotleda piisava pikkusega vaheaega muudetud süüdistusega tutvumiseks. See tagab süüdistatavatele ja kaitsjatele oleks võimaluse muudetud/täpsustatud süüdistusega tutvumiseks ja kaitsepositsiooni ettevalmistamiseks. Tartu Mill AS kaitsja leiab veel, et muudetud süüdistus ei täida seaduse nõudeid. KarS § 3891 koosseisuline tunnus „valeandmed“ on blanketne ja tuleb sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele. Süüdistuses on nimetatud M. meid käibemaksuseaduse sätteid, kuid ei ole välja toodud konkreetseid etteheiteid, mida esile toodud normidest on rikutud. Kohus selle etteheitega ei nõustu. KarS § 3891 koosseisuline tunnus „valeandmed“ on blanketne ning prokuratuur on süüdistuses ära näidanud, et Tartu Mill AS kui deklaratsiooni esitaja omistas tehingutele vale maksuõigusliku tähenduse KMS § 83 lg 4 mõttes. See ongi prokuratuuri seisukoha materiaalõiguslik alus. Arvetel näidatud tehinguid prokuratuuri hinnangul tegelikult nende osapoolte vahel ei toimunud, mistõttu oli tegemist näilike tehingutega, mida maksukohustuse kujunemisel arvesse ei võeta. Nõustuda tuleb Tartu Mill AS-i kaitsja seisukohaga selles, et süüdistuse tekstis on vigu. Nii on selles märgitud, et Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX alates 2017. aasta veebruarist. Prokurör palus oma suulises taotluses selle vea parandada, kuna Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX tegelikult alates 2007. a veebruarist. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse kirjaveaga. Selline viga ei takista kaitseõiguse teostamist. Ilmselgelt ei saa olla XXX „ajavahemikul 2017. aasta veebruarist kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 15.10.2013”, nagu on kirjas süüdistuses. Süüdistuse tekstist on üheselt arusaadav prokuratuuri seisukoht, et süüdistuses toodud perioodil tegutses Tartu Mill AS läbi oma XXX ostujuhi Leonid Dulubi. Teine väidetav viga Tartu Mill AS-le esitatud süüdistuses on summas, mis jäi maksudena laekumata. Nimelt kajastas Tartu Mill AS süüdistuse kohaselt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides liigselt soetamisel tasutud käibemaksu kokku 1 233 760,60 eurot, süüdistuse resolutsioonis on see summa 5 euro võrra väiksem. Teiste süüdistatavate süüdistustes on see summa 1 233 760,60 eurot. Tegemist on aritmeetilise veaga, mille on teinud Maksu- ja Tolliamet 16.04.2014. a maksuarvestuses (kd 54, tl 193-206). Selle lisas 1 on ära toodud jaanuar 2012 - september 2013 B. OÜ, M. OÜ ja T.P. OÜ poolt Tartu Mill AS-le koostatud arved, näidatud ära käibemaksusummad ja sisendkäibemaksu kajastamine. Summasid kokku liites saab tulemuseks 1 233 755,60 eurot M. 1 233 760,60 eurot. Nimetatud aritmeetiline viga on kandunud edasi süüdistustesse. Kuna esitatud süüdistus kajastab kõigi esitatud käibemaksudeklaratsioonide summasid, mida kokku liites saab tulemuse (1 233 755,60

eurot) välja arvutada, ei mõjuta selline viga kuidagi süüdistuse sisu ega takista kaitseõiguse teostamist. II Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et läbi B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. müüdi Tartu Mill ASle süüdistuses toodud ajavahemikul teravilja ja rapsi. B. OÜ (registrikood XXX ) äriregistri väljatrüki (kd 19, tl 162-164) kohaselt tehti ettevõtte esmakanne 26.01.2011 ning süüdistuse perioodil oli selle juhatuse liikmeks U.R. (alates 10.02.2011), ettevõtte aadressiks oli 23.03.2011 kuni 11.03.2013 XXX , alates 11.02.2013 XXX . Süüdistuse perioodil (alates 05.04.2012) oli ettevõtte põhitegevusalaks teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük. Perioodil 26.01.2011 kuni 31.12.2011 oli ettevõtte käive teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüügist 582 921 eurot, kasum 12 804 eurot ning perioodil 01.01.2012 kuni 31.12.2012 oli ettevõtte käive samal tegevusalal 3 951 582 eurot ja kasum 66 409 eurot. 24.10.2013. a vaatlusprotokoll (kd 19, tl 165-166) tõendab, et äriregistrisse kantud aadressil XXX B. OÜ ei asu. Käibemaksukohustuslaste registri numbri otsingu andmetel (kd 19, tl 167) oli B. OÜ käibemaksukohustuslane alates 01.02.2011 kuni 04.01.2014, registreerimisnumber oli XXX . B. OÜ SEB Pank AS pangakonto väljatrükkidest perioodist 01.01.2012 – 31.10.2013 nähtub, et valdavalt laekub arvele raha Tartu Mill AS-lt, alates augustist 2012 teevad kandeid veel OÜ A.N.G. ja mõned korrad B.A. AS ning F.P.E. AS, arvele pannakse raha pangaautomaadis. Ülekannetest nähtub, et toimib süsteem, kus laekunud summadest tehakse ülekandeid erinevate selgitustega erinevatele ettevõtetele, teiste hulgas G.F. OÜ-le, C.T.G. OÜ-le, B1. OÜ-le, E.C.I. OÜ, A. OÜ-le, GR.T. OÜ-le, E. OÜ-le, T1. OÜ-le, W. OÜ-le, R.C. OÜ-le, B.C. OÜ-le ja LMS.K. OÜ-le, samuti võetakse välja sularaha (kd 19, tl 176-192, kd 20, tl 1-6, 14-16). Tunnistaja U.R. ütlused (kd 64, tl 1-18) tõendavad, et ta tegeles aastatel 2011-2013 koos M.J. ja R.L. teravilja ja rapsi äriga. Nad ostsid ja müüsid vilja tema ettevõtte B. OÜ nimel. Vilja ostsid nad erinevatelt talunikelt, ka Lätist. Eestis panid nad algul viljamüüjate leidmiseks kuulutuse lehte, Lätis käis kontakte otsimas Priit Saar ja paar korda ka M.J. Läti firmadele tasuti ülekandega, talumeestele maksti sularahas. B. OÜ ei tasunud ülekandega otse sellele, kellelt vilja ostis, vahepeal olid varifirmad, kes vilja ostsid ja müüsid B. OÜ-le edasi, et optimeerida makse, st käibemaksu M. maksta. Vahefirmad jätsid käibemaksu maksmata. Lätist sai vilja kätte null protsendiga, st et ei pidanud käibemaksu maksma. Selliselt soetatud vilja müüsid nad Tartu Mill AS-le, A. (A.N.G. OÜ-le), B.A. AS-le, S. (S.E. AS-le). Ostjatega pidas läbirääkimisi tema. Tartu Mill AS-is suhtles ta ainult Leonid Dulubiga. A.N.G. OÜ ja Tartu Mill AS-ga olid B. OÜ -l sõl M. vilja ostu-müügi lepingud. Tartu Mill AS nimel sõlmis selle lepingu XXX Leonid Dulub. Vili toodi Tartu Mill AS vastuvõtupunkti B. OÜ nimel, kasvataja andmeid ei olnud vaja esitada. M.J. suhtles autojuhtidega ja korraldas transpordi. Veokid olid neil endal olemas, need olid erinevate firmade nimel, B. OÜ -l endal veokeid ei olnud.

U.R. sõnul edastas tema Leonid Dulubile andmed, et tuleb B. OÜ vili, M.J. omakorda teavitas autojuhte. Leonid Dulub saatis vastuvõetud vilja kohta andmed tema meilile, selle alusel koostas ta arve, mille saatis Leonid Dulubile, kes omakorda edastas selle raamatupidajale. Tartu Mill AS tasus arve isegi päevaga, teised kokkuostjad paari päevaga. Kui Tartu Mill AS-lt laekus raha B. OÜ-le, kandsid nad selle edasi järgmisele firmale. Neid firmasid tegi M.J. ja neid oli palju, olid mõeldud lühikeseks ajaks, et raha välja võtta. Need firmad deklaratsioone ei esitanud. Varifirmade juhatuse liikmed leidsid M.J. ja R.L. Need firmad esitasid B. OÜ-le arve, sellega tegeles põhiliselt M.J. Sularaha väljavõtmisega tegeles rohkem R.L. Sellest rahast maksti talunikele, autojuhtidele, kanti kütusekulud. Kasumi jagasid nad omavahel – M.J, R.L. ja tema. Arvestust pidas tema. Priit Saarele maksti vilja tonni pealt. Lätist võisid nad osta vilja 2000 tonni. Leonid Dulubile maksti raha kiirendamise, s.o kiire maksmise ja parema hinna eest paar eurot tonni pealt. Nad said tonni pealt euro või kaks rohkem kui tavamüüjad. Raha oli vaja võimalikult kiirelt kätte saada, et käivet teha. U.R. ütlused tõendavad, et T.P. OÜ-d hakkasid nad kasutama seetõttu, et B. OÜ käive läks suureks ja maksuamet tundis kogu aeg huvi. Kui vilja müüdi läbi T.P. OÜ, siis vormistasid Tartu Mill AS-le arveid tema, M.J. ja T.P. OÜ juhatuse liige. Arveid koostati B. OÜ Tartus Tehase tänaval asuvas kontoris. T.P. OÜ nimel suhtles Leonid Dulubiga tema ja ka M.T. Suhtlus toimus meili teel ja Leonid Dulub võis arvata, et suhtleb T.P. juhatuse liikme, M. te temaga. Seda, et vili läheb ostjale T.P. OÜ nimelt, andis autojuhtidele teada M.J. Ka T.P. OÜ kontolt kanti raha edasi järgmisele firmale ja seda tegi see, kellel aega oli. Nende käes oli T.P. OÜ juhatuse liikme ID kaart, mis asus A. OÜ kontoris XXX tänaval, kus oli R.L. M.T. ise tõi ID-kaardi, et raha üle kanda. OÜ M. nimi U.R. ei meenu. U.R. ütluste kohaselt kontrollis Maksu- ja Tolliamet kõiki B. OÜ käibedeklaratsioone, iga kolme kuu tagant oli täiskontroll, midagi valesti ei olnud. Asjaolu, et B. OÜ esitas perioodil jaanuar 2012 - september 2013 käibedeklaratsioone, tõendavad Maksu- ja Tolliameti väljatrükk (kd 19, tl 168-170) ning tunnistaja A.A. ütlused (kd 63, tl 153—154, kelle firma A.A. OÜ osutas OÜ-le B. raamatupidamisteenust ühe aasta jooksul. A.A. ütluste kohaselt suhtles ta ainult U.R, kes tõi talle igakuiselt käibedeklaratsioonide esitamiseks vajalikud dokumendid. Ta kandis andmed raamatupidamisprogrammi, koostas ja esitas käibedeklaratsioonid. Pangaülekandeid ta B. OÜ nimel ei teinud. B. OÜ tegeles teravilja ostu-müügiga, tehingupartnerite andmeid nägi ta arvetelt, kuid ei mäleta neid enam. Maksu- ja Tolliamet kontrollis B. OÜ käibemaksu tasumist periooditi, peaaegu igakuiselt ja selleks kõiki tehingute algdokumente. Etteheiteid ei olnud, maksuotsus oli, et kontroll on positiivselt läbitud. Tunnistaja M.J. (kd 63, tl 185-200; kd 64, tl 1) ütluste kohaselt tekkis temal, U.R. ja R.L. mõte hakata tegelema viljaäriga. Nad ostsid talunikelt vilja ja müüsid erinevatele kokkuostjatele maha. Ostu ei vormistatud, müügi vormistamiseks oli vahele tehtud varifirmad, mida kasutati dokumentide tootmiseks ja oli üks firma, mis müüs selle vilja erinevatele kokkuostjatele. U.R. tegeles kokkuostjatega läbirääkimistega. Talumeeste, vilja esmaste müüjatega tegeles tema. Vili pärines Eestist ja Lätist. Kliendid Lätis otsis Priit Saar. Kelle nimel Priit Saar Lätist vilja ostis, ta ei mäleta, oli paar-kolm firmat. See vili müüdi teisele äriühingule kohe edasi, vahepeal dokumente ei vormistatud. Lätist ostes müüja väljastas arve 0% käibemaksumääraga, ostjale rakendus 20% käibemaks. Kui palju nad vilja Lätist ostsid, ei oska öelda. Ka Läti põllumehi

ei huvitanud, kellele nad vilja müüsid, osteti nii sularahas kui arvetega. Eestis käis äri nii, et ta sõitis talunikule hoovi peale, rääkis läbi hinna osas, vili laaditi peale, kaaluti ära ja maksti samas sularahas ning auto sõitis kokkuostu. Talunikud olid väga huvitatud sularahas müümisest. Sularahas maksis nii Eestis kui Lätis tema, mõnikord võis seda teha R.L. M.J. ütlused tõendavad, et viljaveoks oli neil 4 veoautot, mis kuulusid nendega seotud erinevatele äriühingutele. Autojuhid said viljaveoks juhised enamasti tema käest, ka R. käest. Kokkuostupunktis vilja päritolu kohta ei küsitud. Saatelehe vormistas autojuht, kes teadis ainult seda, kelle nimel peab kauba kokkuostu viima. Autojuht märkis auto numbri, firma nime, enamasti B. OÜ. Õhtuks olid andmed teada ja saatelehtede järgi koostati arved. Arved koostas ja esitas B. OÜ nimel U.R. Kes OÜ T.P. nimel arveid koostas ja ülekandeid tegi, ta ei tea. Tartu Mill tasus ülekandega B. OÜ-le, kes kandis raha järgmisele äriühingule. See äriühing esitas B. OÜ-le viljamüügiarve, neid arveid koostas suuremas osas tema saatelehtede järgi, mis korjas õhtul autodest või kontorilaualt ära. Ülekandeid omakorda järgmistele äriühingutele tegi R.L, samuti tema, kasutades PIN-kalkulaatorid või digitaalseid ID-kaarte, mis oli saadud juhatuse liikmeks vormistatud isikute käest. Sularaha võtsid T. AS välja tema ja R.L, see toodi nende kontorisse XXX tänavale tema või R.L. kätte. Sellest maksti talunikele, tasuti autojuhtide palgad, vajalikud kulud. Mis üle jäi, selle jagasid nad nädala lõpus ära. Ta maksis Priit Saarele 2 või 3 eurot iga leitud viljatonni eest. U.R. jutu järgi maksti Leonid Dulubile mõned eurod tonni pealt kiire tasumise korraldamise eest. Leonid Dulub jagas häid soovitusi, kuhu kokkuostu vilja viia, kust Tartu Mill ostab. Milline kokkulepe oli Leonid Dulubi ja U.R. vahel, seda ta ei tea. Tunnistaja R.L. sõnul ta Leonid Dulubi isiklikult ei tunne, Priit Saart teab sõbra kaudu, on teretuttav. R.L. andis U.R. ja M.J. samasuguseid ütlusi (kd 63, tl 170-184), et neil tekkis idee viljaäri teha ja käibemaks endale võtta. U.R. B. OÜ oli plaani kohaselt korralik, toimiv ja kasu M. teeniv firma. Alla tegid nad keti varifirmasid, kuskilt lõikasid selle keti puruks ja võtsid sularaha välja. Algul ostsid nad vilja Eestis, siis Lätis. Viimasel juhul oli lihtne, läksid Eesti käibemakskohustuslasega, said 0% käibemaksuga arve, siin müüsid käibemaksuga. Viljamüüjate otsimisega Lätis tegeles Priit Saar, kes oskas vene keelt. Priit Saar sai raha selle eest, et oli nii-öelda XXX , käis Lätis suurtes firmades. Tasu sai ta tonni pealt. Varifirmasid sai igalt poolt, ka lehekuulutuse peale ostetud, sellega tegeles M.J. Neid sai kogu aeg vahetatud, et käibenumber ei läheks liiga suureks. Seda jälgisid U.R. ja M.J. Vilja vedamiseks ostsid nad endale kolm autot. Üks oli ühe tema Läti firma nimel, üks MTÜ-l kas tema isa või ema nimel ja üks mingi M.J. firma nimel. Autoga sõitsid tema isa U.L, M.K, H.E, R.N, M.M. Logistikaga, kes kuhu vilja järgi sõidab, tegeles M.J, mingil määral ka U.R. Viimane tegeles sellega, kuhu vili müüa. Mingi aeg müüdi vilja läbi T.P. OÜ. Miks T.P. vahele vaja oli, ta ei mäleta, võibolla läks neil käive liiga suureks. T.P. OÜ nimel tegi tehinguid U.R., võib-olla tegi tema ka arveid. Mis tehinguid OÜ-ga M. tehti, ei oska öelda. Tema enda nimel oli nö varifirmasid, OÜ BL, LMS.K, võisid olla veel OÜ G, L.V, L.G. Ta värbas ka inimesi juhatuse liikmeks asuma H.E, J.R, M.K, A.P, oma õe K.S. ja ka isa. Mõnikord käis mõni neist raha välja võtmas T. AS, pigem volitati teda käima. Pangakaardid olid tema ja M.J. käes. Sularaha tuli tema kätte, ta andis selle edasi vastavalt vajadusele kas U.R. või M.J. Osa raha pandi pärast väljavõtmist teisele arvele ja maksti lätlastele. Sellega tegeles M.J, samuti talumeetele tasumisega. Tulude ja kulude kohta pidasid arvestust M.J. ja U.R. Süüdistatava Priit Saare ütluste (kd 64, tl 130-141) kohaselt nägi ta Leonid Dulubi ja U.L2. esimest korda kohtusaalis. U.R, H.E, M.K,

M.M. ega R.L. ta ei tundnud. Ta teab M.J, kes on tema pinginaabri M.J. poeg. Ta vahendas või müüs M.J. vilja, otsis teraviljatarnijaid põhiliselt Lätist. Ettepaneku selleks tegi M.J, kuna ta oskas vene keelt. Nende hulgas oli nii vahendajaid kui kasvatajaid. Kui hind ja kogus sobis, siis andis ta need andmed M.J, kellel olid ostjad või ostis ise. Ostja andmed ütles talle M.J. ja tema edastas need tarnijale. Tarnija esitas arve M. poolt leitud ostja nimel, see tuli tema meilile ja ta saatis selle M.J. edasi, mõnikord ka autojuhiga. Viljamüüjatele maksis M.J. kas ülekandega või sularahas. Süüdistuses toodud perioodil vahendas ta Lätist umbes 200 autokoormat vilja, umbes 5000 tonni, rahaliselt üle miljoni. Ta sai vahendustasu 2 eurot teravilja tonnilt ja 3 eurot rapsi tonnilt. Kellele see vili läks, tema ei tea. T.P. OÜ (registrikood XXX ) äriregistri väljatrükk (kd 30, tl 92-94) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 28.04.2011, asutajaks oli M.T, kes on sellest ajast ettevõtte juhatuse liikmeks. Ettevõtte aadressiks oli XXX. Perioodil 28.04.2011-31.12.2011 oli ettevõtte majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus; 01.01.201231.12.2012 metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad ning 01.01.2013-31.12.2013 teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. Antud tegevusaladel oli ettevõtte käive ja kasum vastavalt 2 672 eurot ja 2236 eurot; 59 471 eurot ja 22 586 eurot ning 1 981 245 eurot ja 58 736 eurot. Tunnistaja M.T. ütluste (kd 63, tl 123-137) kohaselt tegeleb T.P. OÜ erinevate teraviljade ja põllukultuuride kasvatamisega. Tartu Mill AS oli üks neist, kellele ta 2012. a teravilja müüs, omakasvatatud ja ka kokku ostetud teravilja. Selles osas muutis M.T. ülekuulamise käigus ütlusi, tunnistades, et enda kasvatatud vilja on Ta Tartu Mill AS-le müünud väga väikeses koguses ja võib-olla üldse läbi kellegi teise, kuna kasvatab seda omatarbeks. M.T. sõnul mainis R.L, et kui tahad müüa, oleks mõistlik leping teha. Tartu Mill AS-ga lepingut sõlmides ei olnud juttu, kust ta vilja saab, ta ütles ainult, et on ladu, kus saab ladustada. 2013. aastal ostis ta vilja B.T. ja LMS L. Viimast esindas R.L. Veoga tegeles ilmselt mingi transpordifirma, vedaja leidis tavaliselt müüja. Vilja läks peale Tartu Mill AS-i veel ka mujale, kuhu, ta ei mäleta. Tema neid koormaid, mida veeti, ise ei näinud. Kes saatelehed vormistas, seda ta ei tea, kuid need jõudsid koos arvega tema kätte iga kuu lõpus, kui oli deklaratsioonide esitamise aeg. Arved ja veoselehed sai ta XXX tänava garaažist kontorist R.L. käest. Müügiarve koostas M.T. nende andmete alusel, mis ta sai Leonid Dulubi või raamatupidaja käest, s.o kaalu ja hinna kohta. Arve edastas ta Tartu Mill AS-le meili teel. Tartu Mill AS-is suhtles ta Leonid Dulubiga, käis tema juures kontoris. B.T. ja LMS L. tasus T.P. OÜ nimel mõni kord tema, mõnikord keegi garaažist, kuhu ta jättis oma ID kaardi. Käibemaksukohustuslasena on T.P. OÜ registreeritud 02.05.2011, registreerimise number XXX (kd 30, tl 95). T.P. OÜ käibedeklaratsioonide väljatrükk jaanuar 2012 - september 2013 (kd 30, tl 96-97) tõendab, et osaühingu 2012. a deklareeritud käive oli peaaegu olematu, kuid juulis 2013 on see 26 000 eurot, augustis ole 183 000 euro ja septembris üle 176 000 euro. T.P. OÜ pangakonto XXX väljatrükilt (kd 30, tl 108-114) perioodist 01.01.2012-19.09.2013 nähtub, et 01.01.2012 oli konto jääk null, laekumised Tartu Mill AS-lt algavad alates 21.06.2013, ainult ühe kande summas 941.76 eurot on teinud OÜ G.A. . Ettevõttele laekunud rahast maksti teenuste eest (teenustasud, s.h kiirteavitamise teenustasu, XXX AS), tehti kandeid Maksu- ja Tolliametile, firmasiseseid makseid ja ülekandeid ettevõtetele L. LMS OÜ, LMS.K.

OÜ, BT. OÜ. Ka perioodil 20.09.2013-31.10.2013 (kd 30, tl 121) laekus raha T.P. OÜ-le Tartu Mill AS-ilt, v.a üks laekumine 360 eurot Võru Vallavalitsuselt. Ettevõttele laekunud rahast tehti mh ülekandeid ettevõttele BT. OÜ. T.P. OÜ pangakonto väljatrükid ja käibedeklaratsioonid kinnitavad tunnistajate ütlusi, et seda äriühingut hakati kasutama ühenduse poolt vilja tarnimiseks Tartu Mill AS-le alates 2013. a suvest. OÜ M. (registrikood XXX) äriregistri teabesüsteemi 9.04.2014 väljatrükk (kd 32, tl 58-62) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 25.07.1996, nimeks oli kuni 11.09.2012 osaühing A-T. Alates 11.09.2012 kui ettevõtte juhatuse liikmeks sai Priit Saar, kannab see nime OÜ M. . Priit Saar oli juhatuse liige kuni 11.10.2012, pärast teda sai juhatuse liikmeks V.U. ning ajavahemikus 16.10.2012-12.02.2013 A.K. Alates 12.02.2013 on ettevõtte juhatuse liige J.O. Perioodil 07.09.2012-01.02.2013 oli ettevõtte osanikuks C.S. Majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusalaks on põhiliselt olnud jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted ning majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte käive 2011. a antud tegevusalal 37 668 eurot ning kasum 101 eurot. Süüdistatava Priit Saare ütluste kohaselt ostis ta M. OÜ osakud 2012. aastal tema MTÜ C.S. nimele edasimüümise eesmärgil, ise ta selle osaühingu nimel tehinguid, rahaülekandeid ei teinud, raha välja ei võtnud. V. OÜ-ga M. toimusid pärast seda, kui ta oli ettevõtte ära müünud. Tunnistaja V.U. ütluste (kd 63, tl 151-152) kohaselt on ta olnud mingite äriühingute juhatuse liige, kuid OÜ-d M. ta ei mäleta. Kriminaalasjas olevad arved, mis kokkuvõetult kajastuvad ka Maksu- ja Tolliameti 16.04.2014 maksuarvestuse lisas nr 1 (kd 54, tl 195-206), tõendavad, et esimesed viljamüügiarved OÜ M. nimelt esitati Tartu Mill AS-le 19.10.2011, s.o ajal, kui juhatuse liikmeks oli A.K. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt (kd 64, tl 150-154), oli ta OÜ-s M. variisik, st tegi selle ettevõtte M.J, kuna viimane palus seda. M.J. on tema õemees. Miks M.J. seda vaja oli ja kelle käest ta selle osaühingu omandas, ta ei tea. Kõik korraldas M.J, tema pidi käima notaris ja pangas kontot avamas. Kõik vajalikud andmed OÜ-le M. konto avamiseks sai ta M.J. ja temale andis ta ka pangast saadud dokumendid - pangakaardi, interneti lepingud ja interneti kaardid, pangas sõl M. lepingu. PIN-kalkulaatori saamiseks andis ta oma pildita ID-kaardi M.J., see IDkaart saigi Jürimäe jaoks vormistatud. Ise ta ei ole selle äriühingu nimel teinud mingeid tehinguid, ei ole võtnud kontolt raha ega teinud ülekandeid, ei ole esitanud maksudeklaratsioone. 21.05.2015. a väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 32, tl 75) tõendab, et OÜ M. on käibemaksukohustuslane alates 01.01.1994 kuni 12.01.2013, registreerimise number oli XXX. OÜ M. jaanuar 2012 - oktoober 2012 käibedeklaratsioonide (kd 32, tl 76) kohaselt on 20% määraga maksustatav käive olnud kokku 36839.67, käibemaks 7367.94 ja sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata on olnud 6675.93. OÜ M. E.K. AS pangakonto XXX väljatrükist perioodil 17.10.2012 - 30.08.2013 (kd 32, tl 8390) nähtub, et raha laekus ettevõttele peamiselt Tartu Mill AS-ilt, ühel korral O.A. OÜ-lt, samuti pandi ühel korral raha arvele. Arvele laekunud rahast tehti ülekandeid UÜle V.R, GR.T1. OÜ-le, C.T.G. OÜ-le, B.C. OÜ-le. Samuti võeti kontolt suurtes summades

välja sularaha, tasuti teenuste, ostude eest ning tehti kandeid Maksu- ja Tolliametile. Ettevõtte kreeditkäive oli antud perioodil 794 655,41 eurot ja deebetkäive 794 650,75 eurot ning lõppjääk 30.08.2013 seisuga 4,66 eurot. Leonid Dulubi töökohas Tartu Mill AS-is toimunud läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära 17.10.2012 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 161-163), mis on sõl M. AS Tartu Mill esindaja Leonid Dulubi ja OÜ M. esindaja A.K. vahel; 17.06.2013 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 164-167), mille on allkirjastanud AS Tartu Mill esindajana Leonid Dulub ja T.P. OÜ esindajana M.T; 20.07.2012 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 168-169), mis on sõl M. Tartu Mill AS esindaja Leonid Dulubi ja B. OÜ esindaja U.R. vahel, ning Tartu Mill AS esindaja Leonid Dulubi ja B. OÜ esindaja U.R. vahel XX.XX.XXXX sõl M. teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 8, tl 170-171). Nii 2012. a kui ka 2013. a sõl M. lepingute kohaselt kohustus B. OÜ müüma Tartu Mill AS-le kuni 5000 tonni teravilja ja rapsi ning ostja kohustus tasuma ülekandega hiljemalt 3 päeva jooksul alates arve esitamisest. T.P. OÜ kohustus müüma kuni 2500 tonni teravilja ja rapsi (vilja) ning OÜ M. kuni 3000 tonni vilja, tasumise tingimused on samad, mis B. OÜ-l. Vaidlust ei ole selles, et B. OÜ ise vilja ei kasvatanud ja see oli teada ka Leonid Dulubile. Dokumentaalse tõendina kinnitab seda läbiotsimisel Tartu Mill AS-s Leonid Dulubi töölaualt ära võetud U.R. ja M.M. allkirjastanud teravilja tootjate/tarnijate küsimustik (kd 9, tl 172-176). Selles on märgitud, et B. OÜ tegevusalaks vahendamine, ettevõttel endal ei ole põllumaad. Punkti 7, kus on küsitud „Toodetud/vahendatud vilja jälgitavus on tagatud“, on kirjutatud, et ei ole kohaldatav, kuivõrd ettevõte on vahendaja. Tartu Mill AS juhatuse liikme U.L2. ütlused tõendavad, et Leonid Dulubil oli õigus sõlmida vilja ostu-müügi lepinguid, aga selleks pidi olema tema aktsept. Ka Tartu Mill AS teise ostujuhi S.S ütlused tõendavad sama. Tema sõnul ei olnud vilja ostumüügilepingu sõlmimine kohustuslik, pigem tehti siis, kui klient seda soovis. Tartu Mill AS poolt sõlmis lepingu XXX, eelnevalt arutati seda juhatusega. Eeltoodust saab järeldada, et kõik eelnimetatud vilja ostumüügi lepingud osaühingutega B, M. ja T.P, olid sõl M. Tartu Mill AS juhtkonna heakskiidul. Tunnistaja S.S ütlused (kd 63, tl 79-85) tõendavad, et ta töötab Tartu Mill AS-is XXX alates 2010. aastast. XXX tööülesanneteks oli hooajaline vilja kokkuost, selle kvaliteedi kontroll, andmete saatmine juhatusele ja vilja omanikele, vilja ladustamine. 20122013 oli teiseks XXX Leonid Dulub. Tööülesanded olid neil omavahel jagatud nii, et tema tegeles vilja varumisega Puhja lattu ja Leonid Dulub Tartus. Peamiselt otsisid vilja müüjad neid, et oma vilja müüa, endal otsimise tööd ei olnud vaja teha. Vilja varumiseks tulid ülesanded juhatuse liikmelt, põhiline oli toiduvilja hooajaline varumine, otseseid koguseid ei olnud ette antud, palju olenes vilja kvaliteedist. Vilja ostuhind kujunes börsil kauplemise hinna järgi. Üldine hinnaraam tuli juhatajalt, need on valemid börsihinna järgi, lõpliku hinna kujundasid ostujuhid ise. See mänguruum oli suhteliselt minimaalne, tonnilt kuni 5 eurot. Olenes ka sellest, kas oli pikaajaline klient ja kuivatas vilja nende kuivatis. Juhatusega suhtlesid nad hinna teemadel peaaegu iga päev. Hind lepiti alati kokku ilma käibemaksuta. Vili toodi vastuvõtupunkti, siis võeti proov kvaliteedi määramiseks, kas sobib toiduviljaks. Laoprogrammis RV4 registreeriti auto number, kauba vedaja andmed autojuhi sõnade järgi, Puhjas tegi seda tema. Hiljem sisestas labor sinna vilja kvaliteedi andmed. Vilja päritolu kohta dokumente ei esitatud. Arveks vajalikud andmed

sai vilja tooja ostujuhilt. Maksetähtaeg oli 7 päeva, 14 päeva, mõnikord ka lühem, kui põllumehel oli oluline, et saaks kiiremini, lõpliku otsuse selles võis teha XXX. On olnud olukordi, kus ta on raamatupidajale öelnud, et tuleb tasuda samal päeval. Arve tasus Tartu Mill AS alati ülekandega. Vilja osteti ka vahendajalt. Kaupa toodi samuti Tartu Mill AS saatelehtedega, need olid vabalt saadaval. Võidi tuua ka B.A. saatelehtedega, see ei tähenda, et kauba toojaks oli B.A. Tunnistaja M.M. ütlused (kd 63, tl 73-78) tõendavad, et ta töötas aastatel 2012-2013 Tartu Mill AS-is XXX. Tema tööülesandeks oli kõik, mis oli seotud vilja kvaliteediga, spetsifikatsioonid, vilja vastuvõtmisel kvaliteedi määramine, kliendinõuete täitmine. Kui tuli auto, võtsid laboritöötajad proovi. Autojuht sõitis kaalu peale, tuli laborisse, ütles, kelle nimel ta vilja toob, autonumbri, brutokaalu. Laboritöötajad sisestasid need andmed ja vilja kvaliteediandmed programmi RV4. Vastavalt proovi tulemusele läks vili punkrisse. Kui vili oli maha kallutatud, sõitis auto teise kaalu peale, sai autonumbrit sisestades tühja kaalu ja sealt väljastati vastuvõtuakt, üks autojuhile, teine läks Tartu Mill AS postkasti ja edasi raamatupidajale. Lisaks programmile täitis laborant, labori juhataja või tema tööraamatut. Varumishooajal oli palju autosid, osad proovid said varem valmis, siis oli nii lihtsam, et kirjutad andmed raamatusse, siis sisestad programmi. Tartu Mill AS saatelehega tõid kaupa põllumehed, saatelehti said nad soovi korral laborist, ostujuhi või logistiku käest. Süüdistatav Leonid Dulub ei tunnista end talle KarS § 3891 lg 2 järgi esitatud süüdistuses süüdi. Ta andis ütlusi (kd 64, tl 112-130, 161-162) selle kohta, et Tartu Mill AS-i tuli ta XXX tööle 2007. aastal. Tema põhiülesandeks oli tagada Tartu Mill AS-ile teravili, hallata kliente. Kuna ta oli töötanud eelnevalt 5 aastat Eesti suurimas vilja kokkuostu firmas B.A, teadis ta peaaegu kõiki põllumehi. B. OÜ omaniku U.R. tekkis tal kontakt 2011. a kevadel, kui ta helistas sooviga vilja müüa ja nad L. isid kokku kohtumise Tartu Milli kontoris. Ta uuris B. OÜ tausta krediidiinfost, kõik oli korras, ja sõlmis R. vilja ostu-müügilepingu. Kevade lõpust või suvest hakkas ta Tartu Mill AS-ile vilja tarnima. Kokkulepe teha eraäri, sündis U.R. 2012. a suvel kui ta küsis, kas on võimalik saada B. OÜ-le veel paremat vilja hinda ja lubas maksta talle mõne euro. Nad L. isid kokku 2 eurot tonni pealt. Kui tema ostis oma klientidelt Tartu Mill AS-le poole vajaminevast viljast, siis B. OÜ poolt müüdu võis moodustada sellest mahust 5-10%. OÜ-ga M. sõlmis ta ka lepingu, kuid ei mäleta, kes seda esindas, tarnis väga lühiajaliselt. Ta ei tea, et sellel firmal oli seos U.R. ja mingit raha ta OÜ M. poolt toodud viljalt ei saanud. T.P. OÜ tuli tarnijate listi 2013. a, kui sooviti vahendajate käest vähem osta, sest Eestis oli üldine probleem paljude ebaausate vahendajatega. Tuli vaadata, kes on põllumees, kes on saanud PRIA-lt toetusi. B. OÜ-le ütles ta ära, sest need tingimused ei olnud täidetud. U.R. pakkus välja T.P. OÜ ja ta kohtus M.T. Edasi hakkas ta ostma vilja läbi T.P. OÜ, U.R. kehtis kokkulepe, et saab tonni pealt 2 eurot. Arveldamine ja raha maksmine toimus kas Tartu Mill AS kontoris või kuskil linnapeal. Ta nägi vaeva, et Tartu Millis ei saaks sellest keegi teada, sest eraärid ei olnud lubatud. Ta nõustus sellise äriga, sest tal oli suur laenukoormus, kokku ca 100 000 eurot. Leonid Dulubi ütluste kohaselt sai B. OÜ erinevatelt teistest tarnijatest raha kohe kätte. Kui koormad tulid, siis kas samal õhtul või järgmisel hommikul helistas või meilis ta U.R. andmed arve tegemiseks. Et oma 2 eurot saada, pidi olema B. OÜ-le superhea hind ja kiire makse. Tasumise kiiruse üle otsustas XXX. Kõik dokumendid, mis prinditi välja Tartu Mill AS raamatupidamisprogrammist RV4, käisid tema käest läbi, neilt sai ta andmed toodud viljakoguste kohta. Tartu Mill AS saatelehti said kõik, kes seda tahtsid, ta andis neid ka U.R.

U.R. saatis B. OÜ arved tema meilile. Ta viseeris oma allkirjaga arved enne nende väljamaksmist. Kust vili, mida B. OÜ Tartu Millile müüs, pärines, ta ei tea. T.P. OÜ alt müüs pärast B. OÜ-d oma vilja U.R., mingi kogus võis olla T.P. enda oma. Andmed vilja kohta saatis ta M.T. meilile, jooksvalt suhtles U.R. telefoni teel. Leonid Dulub tunnistab, et ta müüs ka põllumeeste vilja läbi B. OÜ, näiteks S.V. müüs sularaha eest 2 koormat, oli M.A. jt. Ta andis põllumeestele, kes tahtsid sularaha eest vilja müüa, U.R. telefoninumbri. Põllumees sai vilja tonni eest vähem kui B. OÜ, kes vilja Tartu Millile edasi müüs. Ta jälgis, et vahe oleks vähemalt 5 eurot, et oleks mida U.R. jagada. Tartu Mill AS-is peeti teraviljakoosolekuid, kus arutati hindade üle. Viljavarumise perioodil toimusid need 1-2 korda nädalas. Hinnakoridor teravilja puhul oli keskmiselt 6-7 eurot ja rapsi puhul 20 eurot, mille piires XXX ei pidanud hindu kooskõlastama. Koguste osas oli eesmärk osta 2 kuuga kokku 80% vajaminevast viljast. Süüdistatava Tartu Mill AS juhatuse liige U.L2. on seisukohal, et Tartu Mill AS-le esitatud süüdistus ei ole õige ega vasta sellele, mis toimus. Tema ütluste (kd 64, tl 97-111) kohaselt ei ole Tartu Mill AS jaoks oluline, kas vilja müüakse neile käibemaksuga või ilma, hind on sama. Vilja kokkuostmine on oluline osa Tartu Mill AS ärist. Igal aastal ostetakse enda jaoks umbes 115 000 tonni toorainet. Tartu Mill AS müüs vilja edasi ka teistele vahendajatele ja eksportis seda võimalusel. Viljavarumise perioodil võib päevas vilja tuua 100 autot, kuna sellel perioodil ostetakse 80% vajaminevast kogusest. OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ poolt toodud viljakogus moodustas 100-st autost 1-3 autot päevas. Nende poolt 2012-2013 tehtud tehingud ei eristunud millegagi teistest, ei tekkinud kahtlust, et nad võiksid käituda maksuõiguslikult ebaseaduslikult. Igal ostujuhil olid omad kliendid, kes Tartu Mill ASle vilja müüsid, nii talunikud kui vahendajad. Tema juhatuse liikmena andis XXX ette hinnakoridori, mis hinnaga vilja osta, kuna on igapäevaselt kursis viljaturul toimuvaga, sellega mis toimub maailmaturul, mida teevad teised börsid, mis hinnaga müüakse laevu välja. Hinnakoridor võis olla 3-7 eurot tonnilt, mille piires sai XXX otsustada. Hinna kujunemisel on palju nüansse, vilja kvaliteedist võib oleneda hind kuni 25%. Maksetähtaja määras XXX , see võis olla samast päevast kuni 3 nädalani, Tartu Mill AS oli tuntud kiire maksjana. U.L2. ütluste kohaselt oli 2013. a teravalt üleval vahendajate teema, nad tahtsid neist loobuda. Siis tuli läbi Leonid Dulubi info, et T.P. OÜ tahab hakata neile vilja müüma, esitles end kui põllumeest. XXX tööd kontrollis tema. Kuna tehinguid on väga palju, ei jõua füüsiliselt kõiki nüansse kontrollida. Ta jälgis igapäevaselt arvutiprogrammis, mis vili tuli sisse, käis laboris. XXX sai omavahel kogu aeg suheldud, milline seis on ja kui palju on vilja juurde vaja osta. Oli teada, kellega millised lepingud on sõl M, kust kui palju vilja peab tulema. Arved jõudsid kõik temani, üldjuhul olid need selleks ajaks juba tasutud. Arveid kontrollides ta ei märganud, et B. OÜ ja T.P. OÜ hinnad olid kõrgemad, kuna arveid käis päevas palju läbi, paar tuhat. Käibedeklaratsioonid esitas K.M, temal ei ole olnud põhjust neid kunagi üle vaadata. U.L2. sõnul on iga ostujuhiga oht, et tal on kõrval mingi enda äri. Seda, et Leonid Dulub nii käitus, ei olnud tal võimalik teada saada, kuna ta ajas omi asju väljaspool tööruumi. Tunnistaja M.M, kes töötas Leonid Dulubiga ühes ruumis, ütlused kinnitavad, et Leonid Dulub ei rääkinud oma klientidega tema juuresolekul, vaid läks selleks alati teise, väikesesse koosoleku ruumi.

Tunnistaja K.S. ütlustest (kd 64, tl 93-97) nähtub, et ta töötas aastatel 2012-2013 ja ka käesoleval ajal Tartu Mill AS-is raamatupidajana. Vilja varumisega seoses oli tema tööülesandeks ostuarvete sisestamine ja kui K.M. oli puhkusel, siis ka maksete tegemine arvete alusel ning vahendustegevuse puhul müügiarvete tegemine. Ostuarve saabus ostujuhi allkirjaga, et arve on kontrollitud, andmed õiged. Võis olla ka suuline kinnitus telefoni teel või meili teel, et võib arveks teha, st maksmiseks saata. Seejärel sisestasid nad selle raamatupidamisprogrammi, eelnevalt kontrollisid, et müüja oleks äriregistris registreeritud ja käibemaksukohustuslane. Füüsilisest isikust ettevõtjatel ja osadel talumeestel ei olnud ostuarvetel käibemaksu lisatud. Raamatupidajale on kättesaadavad vastuvõetud vilja kogused koormate lõikes ja kvaliteediandmed, mis imporditakse labori programmist nende programmi. Nad võrdlesid, kas arvetel olevad kogused klapivad labori andmetega. Üksikutel juhtudel suhtlesid nad ise vilja müüjatega, kui XXX ei olnud kohal, ja edastasid vastu võetud vilja kvaliteediandmeid. XXX määras vastavalt kvaliteediandmetele vilja kategooria ja sellele vastava hinna, kõigil XXX oli ühesugune pädevus. Maksmine toimus arvel näidatud tähtajal või kokku L. ka varem. Viimasel juhul oli see ostujuhiga kokku lepitud. Esimese ringi kooskõlastuse õigus oli oma osakonna eest vastutavatel isikutel. Seejärel vaatas arved üle ja viseeris juhatuse liige U.L2. See toimus pärast arvete raamatupidamisse jõudmist ja üldjuhul ka pärast tasumist. Käibedeklaratsioonid esitas K.M, viimase puhkuse ajal tema. Tunnistaja K.M. ütluste (kd 63, tl 63-72) kohaselt tema kui raamatupidaja ülesandeks oli Tartu Mill AS-s arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi, pangaülekannete tegemine, laekumiste, arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi, samuti käibedeklaratsioonide koostamine. Käibedeklaratsioonid genereerib programm, nad kinnitavad selle ja saadavad faili Maksu- ja Tolliametile. Viljaostuarved, mida nad sisestasid raamatupidamisprogrammi, said nad ostujuhi käest, kes need viseeris tavaliselt, see tähendab olid allkirjastatud. Siis oli tal õigus see arve sisse võtta ja ka maksta. Üldjuhul esitati arved paberkandjal ja allkirjastatult, aga juhtus vahest ka seda, et XXX, Leonid Dulubi ei olnud majas ja siis saatis ta arve meiliga ja ütles, et selle võib ära maksta ja sisse võtta, et ta pärast allkirjastab. Pangaülekande tegemise aluseks oli esitatud müügiarve ja tema ülesanne oli kontrollida, et sellel arvel olevad rekvisiidid on õiged ja firma on käibemaksukohustuslane, siis võis käibemaksu tagasi maksta. Ülekande tegemiseks piisas arvest ja Leonid Dulubi allkirjast. Arved jõudsid juhataja U.L2. kätte pärast maksmist, siis juhataja kinnitas need. Arvete tasumise tähtaeg oli mõnest päevast kuni nädalani, see oli kirjas juba arvel. Tasumise tähtaja võis kokku L. XXX . KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, XXX või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna juriidilise isiku vastutus on tuletatud, tuleb esmalt tuvastada tema organi, XXX või pädeva isiku tegu. Kohus on seisukohal, et Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX . XXX mõiste ei ole identne KarS §-s 288 sätestatud ametiisiku mõistega. XXX l peab olema õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ja suunata juriidilise isiku tahet. Oluline on otsustamisvabadus talle antud ülesannete täitmisel. Üldjuhul on tegemist sisemise hierarhia tipus olevate isikutega.

Kohtupraktika (Vt RKKO otsus nr 3-1-1-51-12 p 10) on lugenud XXX ka keskastme juhid, näiteks tööde juhataja, kui ta korraldab reaalselt selle ettevõtte põhitegevusega seonduvat. Riigikohtu 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 punktis 8 märkis kriminaalkolleegium: „ ...kuna KarS § 14 lg 1 nimetab lisaks juriidilise isiku organile eraldi ka XXX, ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu XXX . On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib XXX lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.“ Leonid Dulub töötas Tartu Mill AS-is XXX . Ta pidas ennast XXX , kuid M. XXX. Oma viimases sõnas ütles ta, et tema oli Tartu Mill AS-is ühe pulga peal XXX tehnikajuhiga ja kvaliteedijuhiga, kellel kõigil olid alluvad, kuid temal ei olnud ühtegi alluvat. Kohtu hinnangul ei ole XXX puhul oluline alluvate olemasolu vaid ennekõike tema tööülesannete sisu ja pädevus teha juriidilise isiku tegevusvaldkonnas olulisi äriühingu tegevust mõjutavaid otsuseid. Leonid Dulubi enda ütlustega on tõendatud, et ta tuli Tartu Mill AS-i XXX tööle 2007. aastal, kuna U.L2. oli vaja kedagi appi, kes tunneks hästi põllumehi Eestis, oskaks hea hinnaga vilja osta ja kaubelda, oskaks teha ka logistikat, sest Tartu Mill AS-is tootlikkus tõusis ja kogused läksid suuremaks. Tema oli töötanud 5 aastat Eesti suurimas teravilja kokkuostu firmas B.A. ja teadis väga hästi peaaegu kõiki põllumehi. Ta võttis üle U.L2. tööülesanded ja hakkas vilja ostma. Tema põhiülesandeks oli tagada Tartu Mill ASile teravili, mis oli väga tähtis, et toota sellest jahu. Ta pidi haldama kliente. Tartu Mill AS juhatuse liikme U.L2. ütluste kohaselt olid igal ostujuhil omad kliendid, kes Tartu Mill AS-ile vilja müüsid, nii talunikud kui vahendajad. Ostujuhi tööülesandeks oli viljaost, number üks prioriteet oli vilja varumine oma tootmise jaoks, et saaks pagaritele tarnida sellist jahu, mis tagab leiva-saia kindla kvaliteedi. Ostujuhil oli ligipääs raamatupidamisprogrammile, et jälgida kui palju ja millist vilja on ostetud. Tema ülesanne oli kontrollida, et müüjate puhul oleks tegemist seaduslike esindajatega, registris oleks kõik korras, ei oleks maksuvõlgnevusi. Leonid Dulubil olid samad õigused mis teistel Tartu Mill AS XXX. Leonid Dulub töötas samas ruumis kvaliteedijuhi M.M, kelle sõnul olid ostujuhi tööülesanded seotud ostuprotsessiga. Samal ajal töötas teise XXX Tartu Mill AS-is S.S, kelle ütlused tõendavad, et tema tööülesandeks vilja ostmine, selle kvaliteedi kontroll, vilja ladustamine lattu, andmete saatmine juhatusele ja vilja omanikele. Leonid Dulubil oli õigus sõlmida Tartu Mill AS nimel vilja ostu-müügilepinguid, millega ta võttis Tartu Mill AS-ile suuri rahalisi kohustusi. Leonid Dulubil oli kohustus kontrollida klientide tausta ja õigus otsustada, kellelt Tartu Mill AS vilja ostab. Ta pidas hinnaläbirääkimisi, määras maksetähtaegu. Mõlemad Tartu Mill AS raamatupidajad, K.S. ja K.M. kinnitavad, et arve tasumise tähtaja L. kokku XXX, arved tuli neile ostujuhi viseeringuga, kes oli kontrollinud

andmete õigsust. Kui Leonid Dulubi ei olnud majas, saatis ta mõnikord arveid ka meili teel ja ütles, et selle võib ära maksta, allkirjastas pärast. U.L2. vaatas arved reeglina üle pärast maksmist. Kui juhataja või XXX ütles, et selle arve tasumisega on kiire, siis sai kiiremini makstud. Järgnevad näited kinnitavad tunnistajate ütlusi selles, et arved tasuti nii Leonid Dulubi viseeringuga kui ka ilma selleta, samuti seda, et T.P. OÜ ja B. OÜ arved tasuti viivituseta, samal päeval. Prokurör näitas K.M. kahte arvet: T.P. OÜ 11.09.2013. a arvet (kd 45, tl 163) ja B. OÜ 28.03.2012. a arvet (kd 45, tl 164) ning teravilja vastuvõtmise akti 03.04.2012 (kd 45, tl 165). K.M. selgitas, et T.P. arvel olevale kleeppaberile on tema teinud märkuse, kuna hinnas on viga, peab tegema kreeditarve. Märge „11.09“ on maksmise kuupäev (see on arve kuupäev). „10602“ on selle firma, T.P. OÜ number, kuna süsteemis on firmad numbrite ja nimedega. Arvel on Leonid Dulubi viseering, tema allkiri ja „OK“. B. OÜ arvel on kollane kleeppaber tema märkmetega, hindadega on mingi probleem olnud, on olnud ettemaks ja ta on selle maha võtnud. Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akti alusel on see vili vastu võetud aga kogus on väiksem, 25 tonni asemel 20 tonni, seetõttu ongi olnud ettemaks. B. OÜ arvel ei ole viseeringut, et arve võib ära maksta, on vaid K.M. enda märkus: „28.03 makstud“, st tasutud samal päeval. Tunnistajate ütlusi selle kohta, et arve tasumise aja üle otsustas Leonid Dulub, tõendab 24.09.2013 kell 09.06.23 toimunud kõne. Leonid Dulub helistab K.M, kes ütleb, et tegi kõik need koormad arveks, mis „sul seal nimekirjas olid“. Edasi annab Leonid Dulub K.M. juhiseid, milliste tarnijate arved tuleb panna ootele, A2, K1. , F.P. Ära tuleb maksta T.P. ja T3, kes toovad hea hinnaga vilja ja teenib vahelt (kd 57, tl 125). Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili "XXX" vaatlusprotokolli lisadena on mh välja prinditud Leonid Dulubi poolt K.M. saadetud arvukaid e-kirju, milles ta annab juhiseid, kellele kui kiirelt tuleb arveid tasuda. Järgnevalt mõned näited. 12.03.2012 saadab ta K.M. edasi B. OÜ arve ja kirjutab: „R.W, vajalik kiire makse kliendile“ (kd 11, tl 73-74); 02.03.2012 e-kirjas kirjutab, et arve läheb edasi F.P.E, hind 194 eurot tonn, maksetähtaeg 14 päeva. Lisab, et „B. maksa võimaluse korral vähemalt pool summast täna ja teine pool esmaspäeval“ (kd 11, tl 60); 9.10.2013 kell 10.51 edastab ta B. OÜ arve 88-13 ja lisab, et kaup Tartus, palub kiiret makset (kd 19, tl 106-107). 2 minutit hiljem saadab ta uuesti samasisulise meili, paludes kiiret makset, millele K.M. kell 1.52 vastab, et juba makstud (kd 19, tl 108). 10.10.2012 saadab Leonid Dulub K.M. meili „FW: Arve XXX, kaup Tartus, palun maksta välja“ (kd 14, tl 6-7). 18.04.2012 saadab Leonid Dulub K.M. kirja teemal „sellele firmale teeme arveks 2 koormat otra“, milles selgitab, et B. viis nende nimel neile 2x otra, teeb arve Tartu Millile hinnaga 193 EUR/t ning nemad teevad selle kohe edasi hinnaga 196 EUR/t. Makse 14 päeva (kd 14, tl 82). 17.05.2012 e-kirjast nähtub, et esiteks edastab U.R. Leonid Dulubile ja koopiana K.M. arve nr 51/12, mille järel edastab Leonid Dulub K.M. kirja teemal „FW: Arve nr.51/12, F.P.E. , arve edasi BA-le hinnaga 207 eur/t, makse 14p“ (kd 14, tl 131132). Leonid Dulubil oli suur klientuur. Tema enda sõnul olid umbes 300-st Tartu Mill AS kliendist 150 tema omad ja tema ostis Tartu Mill AS-le umbes poole vajaminevast viljakogusest.

Erinevalt teisest ostujuhist S.S. Leonid Dulub ainuüksi ei ostnud Tartu Mill AS-ile selle majandustegevuseks vajalikku vilja, vaid ka vahendas Tartu Mill AS nimel vilja müüki teistele viljavarujatele. Seda kinnitavad tunnistaja M.P. ütlused, kes oli F.P.E. AS-S vilja ja rapsi tootejuht ning suhtles nende firmade vahelistes tehingutes Leonid Dulubiga. Leonid Dulub sai oma tööülesannetele vastavat väärilist töötasu. Tartu Mill AS tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 väljatrükk ajavahemikul jaanuar 2012 - september 2013 (kd I, tl 9-54) tõendab, et üheks palgasaajaks oli Leonid Dulub. Tema töötasu oli valdavalt 2360 eurot, jäädes mõnel kuul alla selle, mõnel kuul küündides kuni 3658 euroni. Töötasu suuruselt oli Leonid Dulub Tartu Mill AS töötajate tipus, see oli oluliselt suurem teise ostujuhi töötasust. Vaid paaril töötajal oli Tartu Mill AS-is mõnevõrra kõrgem palk. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX oli XXX KarS § 14 lg 1 mõttes. Tal oli õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet. KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu täitmiseks, arvestades esitatud süüdistuse teokirjeldust tuleb tuvastada, kas Leonid Dulub esitas Tartu Mill AS raamatupidajate vahendusel maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid, st tegelikkusele M. tevastavaid andmeid; kas sellega varjati maksukohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Eesmärgiks peab olema maksukohustuse vähendamine, s.t isikud peavad tegutsema selleks kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistuse kohaselt seisnes valeandmete esitamine selles, et Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Mill AS ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Vaidlust ei ole sellest, et M.J, U.R. ja R.L. moodustasid hiljemalt 2012. aasta alguses maksukuritegude toimepanemiseks Lõuna-Eestis kuritegeliku ühenduse, millel oli rida variäriühinguid, läbi mille liikus talunike vili Tartu Mill AS-i osaühingute B, T.P. ja M. arvete alusel. Neile osaühingutele laekunud raha kanti omakorda edasi arvukatele reaalset majandustegevust M. teomavatele äriühingutele. Kuritegeliku ühendusega seonduvat käsitleb kohus põhjalikumalt KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõendatust hinnates. Leonid Dulubile KarS § 3891 lg 2 järgi esitatud süüdistuse puhul on oluline, kas tegemist oli näilike tehingutega, st õiguslikkus mõttes M. teeksisteerivate tehingutega, mida MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta maksustamisel arvesse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 89 lg 1) kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku L, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku tehingu puhul on määrava tähtsusega poolte tahe, st et tehingu näilikkuse tuvastamisel tuleb tehingut sisuliselt hinnata, selgitada välja, mida tegelikult sooviti.

Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ arvetel näidatud teravili ja raps jõudis Tartu Mill AS-i, sellele teostati kvaliteedikontroll. Arvetel kajastus käibemaks ja esitatud arved tasuti Tartu Mill AS poolt. Seda tõendavad teravilja vastuvõtmise aktid, arved ja Tartu Mill AS, OÜ B, OÜ T.P. ning M. OÜ pangakontode väljavõtted. Tartu Mill AS SEB Pank AS pangakonto nr XXX väljatrükk perioodist 01.01.2012 - 15.04.2013 (kd I, tl 78-84) tõendab, et Tartu Mill AS on teinud OÜ-le B. järgmised ülekanded: 31.05.2012 selgitusega „Arve 62/12“ summas 480.60 eurot; 27.09.2012 selgitusega „Arve 146/12“ summas 21 147.36 eurot; 28.09.2012 selgitusega „Arve 147/12“ summas 17 355.17 eurot; 01.10.2012 selgitusega „Arve 149/12“ summas 20 239.19 eurot; 04.10.2012 selgitusega „Arve 153/12“ summas 15 514.81 eurot; 08.04.2013 selgitusega „Arve 52/13“ summas 2348.64 eurot. Perioodil 16.04.2013 - 19.09.2013 tegi Tartu Mill AS samalt kontolt (kd I, tl 88-89, 97) OÜ-le T.P. järgmised ülekanded: 12.07.2013 selgitusega „Arve 120713“ summas 6044.04 eurot; 17.07.2013 selgitusega „Arve 170713“ summas 4603.50 eurot, 19.07.2013 selgitusega „Arve 190713/1“ summas 6964.15 eurot, 02.08.2013 selgitusega „Arve 020813/1“ summas 9684.48 eurot ja 08.08.2013 selgitusega „Arve 080813/1“ summas 2340.91 eurot. Tartu Mill AS Danske Bank Eesti filiaali pangakontolt nr XXX on perioodil 01.01.2012 - 12.05.2013 (kd I, tl 100-129) tehtud ülekandeid vastavalt esitatud arvetele B. OÜ ja OÜ M. kontodele ning perioodil 13.05.2013 – 30.09.2013 B. OÜ ja T.P. OÜ-e (kd I, tl 146- 150, 158-169). Tartu Mill AS Swedbank pangakonto nr XXX väljavõtted ajavahemikust 01.01.2012 – 19.09.2013 (kd I, tl 153-207 ja kd 2, tl 1-14, 15-167, kd 3, tl 344, 47-72, 76-84) tõendavad Tartu Mill AS poolt OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ arvete tasumist. Tunnistajatena on Tartu Mill AS-ile omakasvatatud vilja müünud isikutest üle kuulatud OÜ L.M. juhataja A.L. (kd 64, tl 27-30) ja OÜ S.V. juhataja ja füüsilisest isikust ettevõtja E.F. (kd 64, tl 56-57), samuti J.P. (kd 64 , tl 48-51). A.L. ütlused tõendavad, et aastatel 2012-1013 suhtles ta Tartu Mill AS-is ainult XXX Leonid Dulubiga. Tartu Mill AS-iga temal lepingut sõl M. ei olnud, kuna ei teadnud kas nad suudavad soovitud kvaliteediga vilja toota. Kui ta sai Tartu Mill AS esindajaga vilja ostus kokku L, siis helistas kas Dulub või logistik, millal tuleb auto järgi. Temal endal transporti ei olnud, selle korraldas Tartu Mill. Kas veokid olid Tartu Milli omad, ta ei tea, kuid autojuhtidel olid kaasas Tartu Mill AS-i saatelehed. Tema kui müüja poolt täitis saatelehe laadija, vedaja poolt autojuht. Pärast laadimist kaaluti täis auto ära, pandi kirja. Ta esitas äraviidud vilja kohta Tartu Mill ASile saatelehtede alusel arve. Saatelehtedel olid ainult kogused, kvaliteedi kohta andmeid ei olnud. Proovid oli Leonid Dulub enne ära võtnud. Tasumise tähtaeg oli nädal või 10 päeva, selle sai teada Dulubi käest. Arved tasuti ülekandega, M. sularahas. OÜ-tega B, M. ja T.P. ei ole tema äri ajanud. Tunnistaja J.P. ütluste kohaselt tegeles ta aastatel 2012-2013 nii nagu ka praegu teraviljakasvatusega. Leonid Dulubi teab ta juba sellest ajast, kui ta töötas B.A. Ta müüs aastatel 2012-2013 Tartu Mill AS-le rukist ja nisu, ka B.A. Ostuga tegeles Tartu Mill AS-is Leonid Dulub. Võis olla nii, et tema pakkus vilja müügiks, võis ka Dulub küsida, kas on vilja müüa. Transpordi organiseeris tõenäoliselt Tartu Mill AS-i logistik. Vilja müümisel vormistati

saateleht ja arve. Võis olla olukordi, kus arvet ei koostatud. Keegi helistas ja pakkus osta, arvet ei vormistatud, oli sularahatehing. See oli ostja pakkumine. Siis tuli keegi järele, vili käis üle kaalu ja maksti kohe sularahas. Tartu Mill AS tasus korrektselt, nädalaga. Kui oli häda käes, siis kiiremini, maksmisest rääkis ta Leonid Dulubiga, kasutas telefoni XXX . Nisu müüs ta Tartu Mill AS-le füüsilisest isikust ettevõtjana S.M.T. ja rukist V.PM. OÜ alt. Mõlemal juhul on ta käibemaksukohustuslane. Tunnistaja sõnul oli sularahatehinguid 2-3 koormat aastas, kuid M. te Leonid Dulubiga. M.M. äravõetud mobiiltelefonide koopiafailide vaatlemisel (kd 46, tl 97-103) leiti ühest telefonist kontaktina „ Abja“ alla salvestatud J.P. telefoninumber XXX . Tunnistaja E.F. sõnul helistas Leonid Dulub talle, kui ta sai Tartu Mill AS ostujuhuks, et saada viljakasvatajatega tuttavaks ja küsis, kas vilja on. Tartu Mill AS-le müüs ta omakasvatud vilja nii OÜ S.V. kui K. talu nimel. Tartu Mill AS tasus nädala või 10 päeva jooksul, kui oli häda käes siis kiiremini, maksmisest rääkis ta Dulubiga. Ta kasutas telefoni numbriga XXX . 02.03.2015. a vaatlusprotokollis (kd 46, tl 137-151) vaadeldi M.K. elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefonidest, SIM kaartidelt ja EMT 3,5G SIM kaardilt kopeeritud andmeid, millest nähtub, et M.K. on valinud kõne E.F. numbrile XXX ning talle on sellelt ka helistatud. Samal numbril on kõne olnud U.R., mida kinnitab temalt ära võetud mobiiltelefonide koopiafailide vaatlusprotokoll (kd 52, tl 112-126). Selle numbri andis U.R. Leonid Dulub, öeldes, et tema vana klient S.E. tahab nisu tuua, mida tõendab nendevahelise kõne salvestis 10.09.2013 kell 17:43:56 (kd 57, tl 108-109). Tartu Maakohtu 14.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-189 tunnistati kokku L. emenetluses KarS § 255 lg 1 järgi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises, milles süüdistatakse Leonid Dulubi ja Priit Saart, süüdi M.M, M.K, H.E, U.R, R.L. ja M.J. (kd 54, tl 164-189). U.R, M.K. ja M.M. telefonides olnud andmed tõendavad, et nendelt talunikelt vilja varumine toimus läbi kuritegeliku ühenduse liikmete. Tunnistaja V.K. (kd 64, tl 30-33) ütlustest nähtub, et ta tunneb süüdistatavatest ainult Leonid Dulubi tööalaste sidemete tõttu alates 2003. aastast, suhted on väga head, nad suhtlevad siiamaani. Aastatel 2012-2013 töötas ta VMK. V. OÜ-s autojuhina. VMK. V. OÜ tegeles põhiliselt teraviljaveoga ja osutas teenust ka Tartu Mill AS-le. Nad müüsid Tartu Mill AS-le ka enda poolt kokku ostetud vilja. Tartu Millilt laekus raha väga kiiresti, 2-3 päevaga või kiiremini, S. oli tähtaeg vähemalt 21 päeva. Transporditeenuse osutamiseks suhtles ta telefoni teel Leonid Dulubi või transpordikorraldaja K. Põhiliselt kasutasid nad ühte veoautot Scania registrimärgiga XXX, järelhaagis oli numbriga XXX. Vilja võtsid nad peale erinevatest kohtadest üle Eesti, rukist tõi ka Valmierast, ja viisid Tartu Mill AS kokkuostukohtadesse. Kui veo tellis Tartu Mill AS, siis info, kust vili peale võtta, tuli Leonid Dulubi käest. Viljaveo kohta täitis ta veoselehe. Veoselehele kirjutas ta saaja, Tartu Milli andmed ja müüja andmed, viimaseid oli palju. Transporditeenust osutasid nad ka OÜ-le B, selle teenuse tellis samuti Leonid Dulub. Ta võis vedada OÜ T.P. vilja Tartu Milli.

Leonid Dulubi sõnul on V.K. tema hea tuttav 2003. aastast, on tema B.A. aegne klient. V.K. osutas firmaga VMK. V. logistikateenust ja vedas ka B. OÜ vilja. V.K. helistas talle ja küsis, kas Tartu Millil on koormaid vedada, kui ei olnud, helistas ta omakorda U.R. ja pakkus K. talle. Tunnistaja M.P. (kd 64, tl 19-27) töötas süüdistuses toodud perioodil F.P.E. AS-is (praegune S.E. AS ) vilja ja rapsi tootejuhina. Tunnistaja sõnul vastutas ta kogu ostu-müügitegevuse eest. Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX ja neil on tööalane tutvus. F.P.E. AS müüs vilja Tartu Mill AS-ile ja ka ostis neilt, ta suhtles selleks valdavalt Leonid Dulubiga. B. OÜ on neile vilja nii tarninud kui müünud. Tarninud on ta vedajana Tartu Mill AS vilja. See on näha saatelehtedelt. GR. T. ja GR.T. OÜ on toonud neile vilja, mille müüjaks oli Tartu Mill AS. T.P. OÜ tahtis tuua ühe koorma vilja, mille kvaliteet ei vastanud nõuetele, müüjaks oli Tartu Mill AS. B. OÜ esindaja U.R. võis ta suhelda meili teel. Osteti nii põllumeestelt otse kui ka vahendajatelt. Viimasel juhul võis hind olla kõrgem. Kui vilja müüs Tartu Mill AS, korraldas ta ise transpordi. Kui põllumees toob vilja ja tal ei ole saatelehte, siis saab ta selle vastuvõtupunktis ja see on nende rekvisiitidega. Põllumees kirjutab sinna, kes on vilja müüja. See ei võrdu vilja kasvatajaga. Arve esitas müüja. Vilja vastuvõtuakt saadeti müüjale, M. vedajale. B. OÜ ise müüs neile 2 koormat. Üldine maksetähtaeg oli 21 päeva, kõige kiirem võis olla 2-3 päeva, teinekord ka samal päeval. Tartu Mill AS-ile oli tähtaeg 21 päeva. Tunnistaja M.M.(1) , A.N.G. OÜ piirkonnajuhi ütluste (kd 64, tl 82-86) kohaselt müüs B. OÜ neile teravilja ja rapsi 2012. aasta augustist 2013. aasta alguseni. Võis olla paarkümmend tehingut, selleks suhtles ta U.R. Kust müüdav vili pärines ja kes transportis, seda ta ei tea. B. OÜ sai nende kliendiks, kuna tahtis ise vilja müüa. Tunnistajate M.P, A.L, M.M, S.S, samuti Leonid Dulubi ütlused tõendavad, et vilja kokkuostjatel, nii Tartu Mill AS-il, B.A. AS-l kui ka F.P.E. AS-l oli ühesugune praktika. Kui müüjal endal ei olnud saatelehte, said nad kasutada ostja rekvisiitidega saatelehti, mida said kohapeal ja mida Leonid Dulub jagas ka oma klientidele. Sama kinnitab U.R. elukoha ja töökoha läbiotsimise protokoll, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti nii Tartu Mill AS kui ka A.N.G. OÜ tühje saatelehtede blankette (kd 20 tl 17-24, 51-52). B. OÜ ja OÜ M. ise vilja ei kasvatanud, T.P. OÜ kasvatas vilja M.T. sõnul omatarbeks, võis seda vähesel määral ka müüa, kuid omakasvatud vilja läbi OÜ T.P. ta Tartu Mill AS-le ei müünud. 2012. aastal oli läbi vahendajate teravilja ja rapsi ostmine tavapärane, mida kinnitasid Tartu Mill AS juhatuse liikme U.L2, F.P.E. AS vilja ja rapsi tootejuhi M.P. ja A.N.G. OÜ piirkonnajuhi M.M.(1) ütlused. Kellelt vahendajad vilja ostsid, seda ei kontrollitud. M.P. sõnul ei pruukinud ostja teada, kas vilja müüja on ka selle kasvataja. M.M. kinnitas samuti, et Tartu Mill AS ostis vilja ka vahendajatelt, tegelikku vilja kasvatajat kindlaks ei tehtud, tavaliselt ei taheta öelda, kes on kasvataja. 27.01.2014 vaatlusprotokollis vaadeldi 15.10.2013 Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili "MILLS1C" (kd 10, tl 56-84 ja 85-196), asjas tähtust omavad dokumendid on välja prinditud ja lisatud vaatlusprotokollile. M.P, Leonid Dulubi ja U.R. meilivahetusest 2012. a suvel ilmneb, et tehti vahet kas vilja tarnija on vahendaja või M. te.

20.08.2012 saadab M.P. Leonid Dulubile (kd 15, tl 61-62) „pühap 2 nisu Viljandisse“, märkides, et pühapäeval tuli 2 nisu Viljandisse, saada vahendajad edaspidi Valka. Nisu hinnaks on märgitud 216 eurot tonn. Leonid Dulub saadab selle kirja edasi U.R. ja märgib hinnaks 211 eurot tonn. M.P. sõnul saatis ta selle meili infoks Leonid Dulubile, et tuli 2 koormat nisu Viljandisse ja mis olid nende koormate hinnad (216 eurot tonn) ja autonumber XXX, millega vili Viljandisse toodi. Miks ta kirjutas lause „Palun saada vahendajad edaspidi Valka“, ta ei mäleta. Leonid Dulub saadab U.R. 23.08.2012 edasi M.P. kirja teemal „Uus Valga pakkumine“ (kd 15, tl 79- 80), milles instrueerib U.R. hindadest taas 5 eurot maha võtma. M.P. selgitas, et tl 80 oleva meili on tema saatnud Leonid Dulubile. Lause „Suuna vahendajad Valka“, selle all võis ta mõelda M. põllumehi, või olukorda kus vahendaja ostab vahendajalt. Valgas on ladu. Tartu Mill AS oli usaldusväärne müüja ja kust see vili pärines, sellele tähelepanu ei pööratud. 27.08.2012 saadab Leonid Dulub taas U.R. edasi M.P. meili teemal „25 aug koormad“ (kd 13, tl 12-13), küsides kas kõik 3 on tema koormad ja ütleb, et hind on 207 eurot tonn. M.P. saadetud meili sisuks on: „Elvasse tuli laupäeval 25. aug söödanisu lisaks sinu autodele.“ Selles on ära toodud kogused ja autonumbrid ning viimase lausena: „Kui need on jätkuvalt vahendajad, siis neile koormate hind siis 212 eur/t Elvas“. M.P. sõnul tähendavad need autonumbrid, et vedajaks ei olnud Tartu Mill AS vaid keegi kolmas. Ta saatis selle meili Leonid Dulubile, sest müüjaks oli Tartu Mill AS. Miks nad tegid vahet, kas müüja on põllumees või vahendaja, M.P. ei mäleta. Samuti saatis Leonid Dulub U.R. edasi M.P. kirja teemal „19.08 tritikale koormad“ ning ütleb U.R., et viimane võtaks alumistest hindadest 5 eurot maha (kd 15, tl 63-64). Arve (kd 15, tl 6566), mille R. saadab Dulubile ongi tehtud Tartu Mill AS-ile 5 euro võrra väiksemate hindadega. See kirjavahetus tõendab, et Tartu Mill AS vahendas vahendajatelt ostetud vilja müüki, teenides igalt müüdud tonnilt 5 eurot kasu M. Leonid Dulub andis U.R. korralduse võtta F.P.E. AS pakutud hindadest 5 eurot maha. Vili veeti F.P.E. AS-i Tartu Mill AS-s saatelehtega, kes oli M.P. sõnul usaldusväärne partner. Nii U.L2. kui ka M.M.(1) ütlustest nähtub, et 2012. lõpus 2013. a alguses oli teravalt üleval vahendajate teema, kuna oli käibemaksupettusi. Vahendajatelt ostmist vähendati, kontrolliti rohkem nende tausta. M.M.(1) sõnul otsustas A.N.G. OÜ juhatus 2012. aasta lõpus, et vahendajatelt ostmine peab olema juhatuse poolt kinnitatud, B. OÜ sinna nimekirja pärast taustakontrolli ei mahtunud. Samas sõlmis Tartu Mill AS Leonid Dulubi isikus B. OÜ-ga teravilja ja rapsi müügilepingu veel 17.07.2013, kinnitades samas ka seda, et just põhjusel, et vahendajatelt ostmine ei olnud soovitatav, hakati vilja ostma läbi T.P. OÜ (leping sõl M. 17.06.2013). Viimane kvalifitseerus seetõttu, et kasvatas põllukultuure ja sai PRIA toetusi. U.R. tunnistas samuti, et T.P. OÜ-d hakkasid nad kasutama seetõttu, et maksuamet tundis kogu aeg huvi. Leonid Dulubi sülearvuti Lenovo vaatlusprotokolli lisadeks 418-419 (kd 12, tl 101-103) on kaks meili, millest nähtub, et 14.12.2012 edastab raamatupidaja K.S. Leonid Dulubile kirja ja palub vastata maksuametile hankijate B. OÜ, B.F.L, T3 OÜ, T4 OÜ ja M. OÜ kohta. Seejärel edastab

Leonid Dulub U.L2. ja R.P. 17.12.2012 kirja, milles teatab antud ettevõtete kontaktisikud ning nende telefoninumbrid. Ühtlasi teatab Leonid Dulub, et nimetatud ettevõtted leidsid ise Tartu Mill AS-iga kontakti ning suhtlemine nendega on toimunud nii maili kui ka telefoni teel. Lepingud on sõl M. juhatuse liikmetega, kes on identifitseeritud ID kaardi või juhiloa alusel. Firmade ja isikute andmeid on võrreldud krediidiinfos kajastatud andmetega. Teravili ja raps on Tartu Millile tarnitud müüjate transpordiga ning kauba vastuvõtukohad on määratud Tartu Mill AS poolt ning paiknevad üle Eesti. K.S. vastab U.L2, koopiad Leonid Dulubile ja R.P, teemal „Re: homme kl 14 lähme jurist I. juurde. Kas sobib?“, et talle sobib. K.S. ütluste kohaselt tulid maksuameti otsused kontrolli tulemuste kohta tema meilile, tema edastas üldjuhul maksuametile ka vajalikud andmed. Sama tunnistas U.L2. Tema sõnul ei tundnud Leonid Dulub nende kontrollide vastu tundnud suuremat huvi kui teised ostujuhid. See kelle firma kohta andmeid küsiti, selle ostujuhi probleem see oli, kas kõik on korras või M. Seda kinnitab ka eelnev Leonid Dulubi kiri, milles edastab Tartu Mill AS juhtkonnale andmeid tarnijate kohta, kelle vastu Maksu- ja Tolliamet huvi tundis. See kiri pärineb 2012. a lõpust, millal tõusetus ebaausate vahendajate teema. Järgmised kõned näitavad, et Tartu Mill AS ei soovinud 2013. a suvel vilja enam vahendajatelt osta, selline oli juhatuse korraldus, mis Leonid Dulubile ei meeldinud. 25.06.2013 kell 14:04:23 kõnes annab T.S. (B.A. AS töötaja) teada, et on kokku lepitud, et vahendajatelt ei võta. Leonid Dulub ütleb, et 2 koormat rapsi on juba maha pandud. Muuhulgas ütleb Leonid Dulub, et rääkis U. juba eelmine nädal ära, et kõik, kogu see p... majandus peab ära lõppema, paar nädalat tagasi saatis maksuamet nimekirja 6-e firmaga, kes neile on toonud selle poolaasta jooksul. Dulub lubab, et hakkab võtma ainult põllumeeste käest. Ütleb: „Ei võta M. kedagi, ei võta kedagi enam jutule. Nii kui mingi nimi ei ole põllumajanduslik, saadan kõik kukele noh. Nii, et aga noh, selle 2 koormaga läks nagu läks. Ja ma ütlen ka, et nad on vahendajad, ma ise neid vihkan, sina neid vihkad ja tolku neist ei ole.“ 01.07.2013 kell 15:34:20 helistab Leonid Dulub T.S1 ning ütleb muuhulgas: „...U. on kokkulepe, et M. ühtegi uut, M. ühtegi vahendajat ei võeta, M. ühtegi.“ Ta lisab, et talle sobiks võib-olla teistmoodi, aga kui omanikud tahavad ühtemoodi, siis vastu vaielda ei saa. Vaatamata seisukohale, et vahendajatelt vilja ei osteta, jätkas Leonid Dulub Tartu Mill AS-le vilja ostmist nii B. OÜ-lt kui ka T.P. OÜ-lt. U.L2. ütluste kohaselt vilja varumise perioodil tekkis suur käibemaksu ettemaks, oli väga tähtis see käibemaks tagasi saada, et uut vilja osta. Sel perioodil küsis maksuamet täiendavalt dokumente erinevate firmade, sealhulgas B. OÜ kohta. Kuna maksuametil mingisuguseid etteheiteid ei olnud, et need isikud ei ole maksuõiguslikult korrektselt käitunud, jätkas Tartu Mill AS neilt vilja ostmist. Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili vaatlusprotokolli lisaks nr 956 (kd 19, tl 131) on Leonid Dulubi XX.XX.XXXX meil U.L2, milles ta selgitab: „Tartu Mill on müünud B.A. 3475 tonni rapsi, millest 300 tonni on põllumeestelt profitiga 5 EUR/t ja 3200 tonni vahendajatelt profitiga 15-20 EUR/t. Tartu Mill on müünud B.A. 1660 tonni otra, millest 600 tonni on kattega 6 eur/t ja 1000 tonni on kattega 8-10 eur/t. Tartu Mill

on müünud S. e 3765 tonni söödavilja, mille kate on 810 eur/t. Tartu Mill on müünud A1 1025 tonni rapsi, millel kate on 15-20 eur/t“. U.L2. ütluste kohaselt tähendab e-kirjas märgitud “profitiga 5 eurot tonn“, et Tartu Millile jäi 5 eurot. Ta ei tea, mis vahendajaid siin on silmas peetud, kuid selle kirja järgi on kasum vahendajatelt ostes suurem. Võib-olla juhtus hea tehing olema. „Kattega“ tähendab samuti kasu M. Leonid Dulub selgitas selle kirja sisu vahendajatelt ostmisel suurema kasumiga nii, et rapsil on börsihind ja kasum oleneb ennekõike õigetest otsustest börsil, sellest millal mis hinnaga osta ja müüa. Lätist rapsi ostes oli võimalik teenida suuremat kasu M, kuna seal kauples raps tollel ajal ilma õliboonuseta, Eestis aga õliboonusega. Vahendaja tõi rapsi Lätist ja see müüdi läbi Tartu Mill AS-i edasi. Kasumi teenimine on iga äriühingu majandusliku tegevuse eesmärk ja ei ole sellisena etteheidetav. Selliseid tõendeid, mis kinnitaks süüdistuse väidet, et Tartu Mill AS juhtkond survestas Leonid Dulubi teenima maksimaalset kasu M. vahendeid valimata, sh ebaseaduslikult, kohtu hinnangul ei ole. Samuti ei saa ette heita seda, et kaupa ostetakse ka vahendajatelt. Küsimus on selles, kas osaühingud T.P, M. ja B. seda tegelikult ka olid, või oli nende eesmärk jätta mulje tehingute olemasolust, mida tegelikult ei toimunud. Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX teadis, et vilja ei müü tegelikult B. OÜ, vaid see tuleb talunikelt. Osalist talunikelt vilja ostmist B. OÜ nimel tunnistas Leonid Dulub ise, samuti seda, et ta andis talunikele, kes tahtsid sularaha eest teravilja müüa, U.R. telefoninumbri. Asjaolu, et Leonid Dulub oli selleks isikuks, kes korraldas talunike vilja müüki läbi B. OÜ, tõendavad tema töökoha läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonist Nokia E7, mille kohta Leonid Dulub läbiotsimisel avaldas, et tegemist on tema katkise telefoniga, (kd 9, tl 159) leitud sõnumid, mis on saadetud kontaktile „B. U.“, samuti 19.11.2015. a jälitustoimingu protokollis nr 11.13/12/44-49 (kd 56, tl 140-198 ja kd 57 tl 1-139) kajastatud vestlused U.R. Nii saadab Leonid Dulub 07.08.2012 kell 10:58:04 kontaktile „XXX“ järgmise sõnumi: „1 koorem nisu pane teele B. nime all. L.“; 14.09.2012 kell 9:35:05 kontaktile „XXX “ sõnumi: „Söödanisu arveks teha FIE A.M, kogus 30,7 tonni hinnaga 200 eur tonn.“; 2.09.2012 kell 10:43:12 saadab ta kontaktile „S. “ sõnumi: „Head toidurukist saad tuua iga päev. Palun märgi saatelehele firma nimeks B. ja auto numbriks XXX “ (kd 10, tl 6-8). 26.03.2013 kell 10:39:15 kõnes ütleb Leonid Dulub mh U.R, et ta kohtus Tartu külje all ühe põllumehega, kes ütles, et ta tahaks 440 kodus saada, mille peale Leonid Dulub mõtles, et võiks midagi teha, aga nüüd on W. mängust väljas. Kõne lõpus annab Leonid Dulub U.R. teada, et käib veel mõne läbi ja vaatab, mis räägitakse(kd 56, tl 143). 25.04.2013 kell 14:38:53 toimunud kõnes ütleb Leonid Dulub U.R.: „... mul on nisu tulemas, täna ja homme. .... Et annan sulle kohe teada, kui midagi laekub, et arved, arved peale teha.“. U.R. ütleb: „Ja, selge.“ (kd 56, tl 156). 25.04.2013 kell 15:48:48 kõnes edastab Leonid Dulub U.R. nisu koguse ja hinna andmed ja ütleb, et „... aga sa vist täna ei jõua arvet teha...“ ning annab teada, et kliendil on kokku paar lupsu nii, et homme saaks veel viia koorma ning et ta tegi veel kaupa, sest las talumehed toovad (kd 56, tl 156).

07.05.2013 kell 16:38:02 kõnes avaldab Leonid Dulub lootust, et U.R. on kõik kontrolli all, ta tagi kõne sinna Tartu külje alla. R. vastab, et helistati poolt tundi tagasi, minnakse, lepiti kokku. Dulub ütleb, et ära tuleks teha see lups, et see klient oleks väga rahul ja, ja siis ee, hommikul jätkata jälle selle ..., nii nagu alati. Mis seal ikka.“ U.R. kinnitab, et seal on kõik on ära räägitud ja tehakse (kd 56, tl 166). 09.05.2013 kell 09:18:22 kõnes annab Leonid Dulub U.R. teada, et ta tegi laborisse kõne ja saab kohe kaalu teada, et siis saad arve peale teha. Aga peaks tulema üks põllumees ka, äkki teeks nagu ühe arve peale. U.R. ütleb seepeale „No aga teeme“. (kd 56, tl 170). 14.05.2013 kell 10:01:31 helistab Leonid Dulub M.T. ja küsib, mis ta seal poistega välja mõtles, et hinnad nagunii ei tõuse enam. M.T. küsib „...et paberiga?“. Leonid Dulub ütleb, et kui ta tahab paberiga müüa, siis kas 190 eurot jääb väheseks. Ta sõnab, et saab T. teha maksimumhinna ilma paberita 195 eurot, paberiga 190. Mille peale T. ütleb, et arve peale ka vaja raha vahepeal. Dulub pakub varianti, et kui on 4 koormat, teeme 2 paberiga ja 2 ilma (kd 56, tl 187). Leonid Dulubi ütluste kohaselt oli tal majanduslik huvi saada 2 eurot tonni pealt ja müüa vilja läbi B. OÜ . See kõne M.T. oli põllumehe mõjutamise jutt, et ta müüks ikka läbi B. OÜ . Kui oleks müünud Tartu Millile, oleks hind olnud 190 eurot, kui läbi B, siis 195 eurot. Sinna pidi ikkagi jääma kate sisse, kust talle tuleks 2 eurot. See hind, millega B. müüs Tartu Millile, oli alati kõrgem, selle vilja müüs B. OÜ lõpuks 205 euroga. Ka 09.05.2013 16:47:55 kõnest T.M. (kd 56, tl 174-175) nähtub, et viimane on nõus müüma ühe koorma nisu, millele Leonid Dulub saadab auto järgi ja lepitakse Dulubi initsiatiivil kokku, et selle eest M. veskile arvet ei tee. See vili müüakse samuti läbi B. OÜ, mida tõendab 09.05.2013 17:51:51 kõne Leonid Dulubi ja U.R. vahel (kd 56, tl 176). U.R. helistab Leonid Dulubile ja küsib T.M. telefoninumbrit, kuna see pole sisse (telefoni) jäänud ning kinnitab, et homme kell 11 on auto seal. 09.05.2013 17:53:32 helistab U.R. M.J. ja annab talle T.M. telefoninumbri XXX , mis tuleb Jürimäele tuttav ette ja R. ütleb, et ta arvab, et seal on kõik käinud. 10.05.2013 14:08:00 kõnes annab Leonid Dulub T.M. teada, et ta ei ole 2 koorma eest veel arvet saanud, aga tehku kuna tahab, need summad on veskil alati olemas ja tema on „ausus ise“, kõik on kontrolli all (kd 56, tl 179). 14.05.2013 16:50:13 kõnes ütleb Leonid Dulub, et saaks V.K. garanteerida homseks 7000 eurot, teha väikse laenulepingu. V.K. küsib: „B. ka teeme või“, mille peale ütleb Leonid Dulub, et peaks küll, aga et ta räägib läbi ja siis homme kuskil lõuna paiku räägivad sellest (kd 56, tl 190). 20.06.2013 kell 8:29:16 helistatakse Leonid Dulubile, helistaja ütleb, et ta tahab ühe nii ja teise ametlikult. Dulub vastab, et ei ole küsimus, saab niimoodi küll ja palub panna ühe koorma rapsi T.P1. nimele (kd 57, tl 39). Nendest sõnu M. ja kõnedest nähtub, kuidas Leonid Dulubi juhiste kohaselt jõudis talunike vili B. OÜ ja T.P. OÜ nime all valdavalt Tartu Mill AS-i. Leonid Dulub kohtus ja suhtles ise talunikega, andis neile juhiseid, mida tuleb saatelehele märkida tarnija kohta, millise sõidukiga vili tuuakse. See tähendab, et ta teadis muuhulgas ka seda, millised autod veavad läbi B. OÜ vormistatud vilja. Sõidukite andmete väljatrüki (kd 5, tl 6-21) kohaselt kasutas autot numbriga XXX U.L, kes vedas vilja R.L. ja M.J. ülesandel. Leonid Dulub otsustas, kui palju vilja müüakse läbi B. OÜ, millistele koormatele vormistatakse arved ja milliste eest tasutakse

sularahas. U.R. pidi vormistama Leonid Dulubilt saadud andmete alusel arved, korraldama vilja vedamise talunikelt ostjani. Tegemist oli pikaajaliselt toimiva süsteemiga, kus kõik asjaosalised teadsid, mida nad peavad tegema. Seda kinnitab muuhulgas Leonid Dulubi poolt öeldu, et hommikul tuleb jätkata nii nagu alati, ka V.K. küsimus, kas B. teeme. Läbiotsimisel Tartu Mill AS-is võeti K.M. töölaualt ära Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akt nr XXX koos dokumendile liiM. ud märkmepaberiga (koopia kd 3, tl 113), mille kohaselt tarnija A2. OÜ on toonud Tartu Mill AS-i 22.08.2013 nisu netokogusena 31 640 kg. Vastuvõtmise aktil on käsikirjalised märkmed, mille kohta K.M. ütles, et need on tema kirjutatud. „A. 93/13“ on B. arve number. Käsikirjalistes märkmetes on veel nimed J. ja A2. ning kogused. Tunnistaja sõnul on B. ilmselt J. ja A2. poolt toodud vilja arveks teinud. Selle info, et J. ja A2. poolt toodud vili on tehtud B. poolt arveks, sai ta Leonid Dulubi käest. Teravilja vastuvõtmise aktil nr XXX on märgitud nisu toonud sõiduki registreerimismärk XXX . Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akt nr XXX (kd 3, tl 114) tõendab, et tarnija U. J. FIE tõi 24.08.2013 Tartu Mill AS-i nisu brutokaaluga 478880 kg. Sõiduki, millega nisu toodi, registreerimismärk oli XXX . Sõiduki andmete väljatrüki (kd 5, tl 6-21) kohaselt on sõiduki Scania R124 GB6X2NB 470 reg märgiga XXX omanik U.J, L. talu. 23.01.2014. a vaatlusprotokollis vaadeldakse Tartu Mill AS läbiotsimisel ära võetud esemeid (kd 9, tl 47-48), mille hulgas on veski juhtimisruumis olnud tööraamat kirjaga „Tartu Mill, 22. Teravili autodega, Alustatud: 13.08.2013, lõpetatud 18.09.2013“ (kd 9, tl 55-156). Selles on käsitsi täidetud graafik proovi numbri, kuupäeva, auto numbriga koos brutokaaluga, toote nimetuse, teravilja müüja, niiskuse %, mahukaalu jm andmete kohta. Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt täitis tööraamatut laborant, labori juhataja või tema. Varumishooajal oli palju autosid, osad proovid said varem valmis, siis oli nii lihtsam, et kirjutad andmed raamatusse ja siis sisestad programmi. 22.08.2013 on tehtud kanne nr 2193, kus on auto numbriks märgitud XXX , brutokaal 45520, nisumüüjaks AX. S. 24.08.2013 tehtud kande nr 2455 kohaselt on sõidukiga XXX , brutokaaluga 47880 müünud nisu U.J. Tartu Mill AS raamatupidamise andmetel (salvestis kd 3, tl 120) on nimetatud kuupäevadel eelmärgitud saatelehtede alusel teravilja toonud Tartu Mill AS-i aga OÜ B. Need kanded on kooskõlas K.M. ütlustega, et J. ja A2. poolt toodud vilja on arveks teinud OÜ B. See tähendab, et müüjana ei ole näidatud vilja tegelikku toojat. Tööraamatu kanded kinnitavad ka seda, et T.P. OÜ nimel on vilja toonud Tartu Mill AS-i sõidukid registreerimismärkidega XXX; XXX; XXX, mille kasutajateks olid U.L. ja M.M, s.o isikud, kes olid seotud kuritegeliku ühendusega. B. OÜ 11.10.2013 arve nr 93/13 (kd 8, tl 176) sisuks on toidunisu koguses 28,1 tonni hinnaga 175 eurot ja 31,165 tonni hinnaga 179 eurot. Need andmed kattuvad K.M. töölaualt ära võetud Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise aktile nr XXX lisatud tema käsikirjaliste märkmetega, mille kohaselt olid vilja toojateks A2. OÜ J. Leonid Dulubi sülearvuti Lenovo koopiafail "MILLS1C" vaatlusprotokolli lisa nr 954 (kd 19, tl 128) kohaselt saadab Leonid Dulub 11.10.2103 U.R. ja koopia K.M. teemal „Viidates: Arve 93/13“, mille sisuks on „Toidunisu keilas 32,5 tonni, hind 178“. Tartu Mill konto väljavõte tõendab, et 11.10.2013 tasuti B. OÜ Arve 93/13 summas 12 595.25 eurot.

Leonid Dulub ja K.S. ütluste kohaselt tähendas arveks tegemine nende omavahelises vestluses seda, et selle arve võib maksmiseks saata, see on kontrollitud ja andmed on õiged. Teised uuritud tõendid sellist väidet ei kinnita. Tartu Mill AS kaitsja väitel tunnistas seda ka S.S, mis ei vasta tõele. Temalt ei ole seda küsitud. K.M. ütles arvetel olevaid märkmeid vaadates: „B. on selle ilmselt arveks teinud sellise arve“, st vormistanud J. ja A2. poolt toodud viljale oma arve. Samasuguse sisuga on Dulubi poolt R. saadetud sõnum: „Söödanisu arveks teha FIE A.M. “, st korralduse andmist vormistada taluniku poolt toodud viljale B. OÜ arve. Seda, kuidas Leonid Dulub korraldas Tartu Mill AS-s läbi B. OÜ vilja probleemideta vastuvõtmist näitab ka 17.07.2013 kell 11:26:22 kõne, kui U.R. helistab Leonid Dulubile ja kurdab, et üks auto oli seal teie juures hakanud kaaluma, aga kaalumutid olid hakanud tõmblema, mölisema. R. ütleb, et ta oli ütelnud küll Dulubi nime, aga nemad olid välja saatnud ta. Dulub vastas: „okei, kuule ma ... vist ongi minu viga, mul on ... ette helistamata, ma kohe täpsustan“ (kd 57, tl 77). Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 37 lg 11 kohaselt Eestisisese käibe korral nõuekohaste arvete alusel. Samuti saab sisendkäibemaksuna mahaarvata pöördmaksustamise korras arvestatud käibemaksu. Maksu objektiks on ka kauba ühendusesisene soetamine (KMS § 1 lg 1 p 5), millelt tuleb KMS § 3 lg 4 alusel arvestada käibemaksu ja mida maksukohustuslane saab deklareerida sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 3 p 4). Kohus on uuritud tõendite alusel seisukohal, et B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. poolt Tartu Mill AS vahel toimunud tehingud on näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes, kuna nendega sooviti varjata tegelikke tehinguid vilja kasvatajate ja Tartu Mill AS vahel. Pooled soovisid jätta väljapoole mulje kauba soetamisest variühingute vahendusel. Sellised tehingud tuleb MKS § 83 lõike 4 esimese lause kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata. Kuna B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. poolt esitatud arved on võltsarved, nendel kajastatu ei vasta tegelikult toimunud tehingute sisule, ei oma tähtsust asjaolu, kas need arved vastavad KMS § 37 lg 7, 8 vorminõuetele. Kuna B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. OÜ nimel esitatud ja Leonid Dulubi vahendusel Tartu Mill AS-i jõudnud arved olid võltsarved, mille alusel Tartu Mill AS raamatupidajad koostasid käibedeklaratsioonid, esitati Maksu- ja Tolliametile valeandmeid, see on tegelikkusele M. tevastavad andmed. Valeandmete alusel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamine on alusetu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-43-10 punktis 15 on selgitatud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui tegevusdelikti subjektiks saab olla nii maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) kui ka isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks. Leonid Dulubil ei olnud selliseid volitusi. Samas on valeandmete esitamise kaastäideviijana kohtupraktika tunnistanud ka isikut, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle teopanus valeandmete esitamisse on piisav. Kõik valeandmeid sisaldavad arved, mille alused Tartu Mill AS raamatupidajad käibedeklaratsioone koostasid, jõudsid nendeni Leonid Dulubi vahendusel. Kohtu hinnangul on see piisav teopanus, et Leonid Dulubi saaks lugeda maksuhaldurile valeandmete esitamise

kaastäideviijaks. Kuna Tartu Mill AS raamatupidajad, kes käibedeklaratsioone esitasid, ei olnud teadlikud võltsarvete olemasolust, on tegemist vahendliku täideviimisega vastavalt KarS § 21 lg-le 1. 15.10.2013 teostati läbiotsimine Tartu Mill AS-is aadressil XXX , Tartu (kd 3, tl 85103, läbiotsimisprotokoll koos fotodega), mille käigus Tartu Mill AS-i raamatupidaja K.M. andis vabatahtlikult välja raamatupidamisprogrammi Microsoft Dynamics AX hankijate arvete nimekirja 01.01.2012 – 15.10.2013 ja paberkandjal teravilja ostuarved 01.01.2012 – 16.10.2013, läbiotsimise käigus printis raamatupidaja oma tööarvutist välja OÜ M. ostuarvete nimekirja 19.10.2012 – 20.12.2012 kohta; OÜ T.P. ostuarvete nimekirja 02.07.2013 – 27.09.2013 kohta ja B. OÜ ostuarvete nimekirja 2012 – 2013 kohta, genereeris oma arvutis 2012 – 2013 ostuarvete (AS Tartu Mill) kohta koondi PDFformaadis 2-s eksemplaris, kandis üle tootmisprogrammist RV4 andmed (viljatoojad, transport, kuhu lattu kaup) EXEL tabelisse, milline salvestati SD-R kettale, andis üle paberkandjatel olevad ostuarved, teravilja vastuvõtmise aktid. 25.10.2013. a vaatlusprotokollis (kd 5, tl 22-39) vaadeldakse 15.10.2013 Tartu Mill AS-i kontoris aadressil XXX , Tartu linn toimunud läbiotsimise käigus ära võetud kriminaalasjas tähtsust omavate OÜ M, T.P. OÜ ja B. OÜ ning Tartu Mill AS-i vahelisi majandustehinguid kajastavaid dokumente. Vaatlusprotokolli lisadeks on OÜ B, OÜ T.P. ja OÜ M. arved ja Tartu Mill AS-i teravilja vastuvõtmise aktid ( kd 5, tl 40-201; kd 6, tl 1-170, 172, 175-177, 179-200; kd 7, tl 1-46, 48133, 135-200; kd 8,tl 1-3, 5, 7-19, 21-43, 45-50, 52-211). Maksu- ja Tolliamet tegi 16.04.2014. a maksuarvestuse (kd 54, tl 193-206) ajavahemiku 01.12.2012-30.09.2013 kohta, võttes aluseks uurimisosakonna poolt maksuhaldurile esitatud arvete koopiad ja raamatupidamisarvestuse registrid sisendkäibemaksu kontode kohta. Nimetatud sisendkäibemaksu väljavõte on vaadeldud (kd 9, tl 28-43). Maksuarvestuse kohaselt on Tartu Mill AS nimetatud perioodil kajastanud maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides liigselt soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ-de B, M. ja T.P. OÜ rekvisiitidega arvete alusel kokku 1 233 755,60 eurot (arvestades 5 eurost aritmeetilist viga). Seega on Tartu Mill AS maksuhaldurile elektrooniliselt esitatud käibedeklaratsioonis kajastanud liigselt soetamisel tasutud käibemaksu kokku summas 1 233 755,60 eurot, mis vastab KarS § 121 p 3 kohaselt eriti suurele kahjule, ületades 400 000 eurot. Tunnistaja M.M.(1) ütluste kohaselt käis ta A.N.G. OÜ ja B. OÜ vaheliste tehingute pärast 2013. aastal Maksu- ja Tolliametis ütlusi andmas, maksuõiguslikke etteheiteid neile ei tehtud. U.L2. ütlusest nähtub samuti, et vilja varumise perioodil küsis maksuamet täiendavalt dokumente erinevate firmade kohta. Seoses B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. tehingutega ei teinud maksuamet Tartu Mill AS-ile mingisuguseid etteheiteid. Seda kinnitas ka K.S, öeldes, et ühelgi kontrollitaval perioodil ei andnud maksuamet signaali, et midagi oleks valesti. U.R. ütluste kohaselt oli B. OÜ puhas firma, ei olnud mingi varifirma. R.L. ütlused tõendavad, et selline oligi U.R. plaan, hoida B. OÜ toimiva ja kasu M. teeniva firmana ning teha selle alla varifirmad, läbi mille võtta sularaha välja. Sellise hästi töötava plaani tõttu oli kuritegelikul

ühendusel võimalik pikemat aega tegutseda, kuna Maksu- ja Tolliameti kontroll ei tuvastanud tehingute tegelikku sisu. Arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises vähendas oluliselt maksupettuse ilmsikstuleku riski. Kuigi osaühingutel B, M, T.P. oli ka reaalne majandustegevus, moodustasid need ühe lüli äriühingute ahelast, mille läbi kuritegelik ühendus pani maksupettusi toime. Selleks, et isik vastutaks KarS § 3891 järgi, peab ta tegutsema maksukohustuse vähendamise eesmärgil, ehk Leonid Dulubile esitatud süüdistusest tulenevalt tuleb tuvastada, kas tema eesmärk oli vähendada Tartu Mill AS maksukohustust. Leonid Dulubi kaitsja leidis, et KarS § 3891 lg 2 koosseis ei ole täidetud, kuna maksuhaldurile valeandmete esitamine ja Tartu Mill AS maksukohustuse vähenemine ei olnud Leonid Dulubi jaoks põhi- ega ka vahetagajärjeks, sest etteheidetud tegu võis olla suunatud tööandja vara vastu, M. riigi maksulaekumiste vastu. Kohus nõustub kaitsja sellise seisukohaga, kuna uuritud tõendid ei kinnita, et Leonid Dulubi eesmärk oli võltsarvete esitamisega tööandja Tartu Mill AS maksukohustuse vähendamine. Kavatsetus KarS § 16 lg 2 kohaselt eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, tema poolt taotletav eesmärk on sellisel juhul liikumapanevaks jõuks. Isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui tema ettekujutuse kohaselt on süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemine tema eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks. Leonid Dulubi ütluste kohaselt oli tal suur laenukoormus, kokku umbes 100 000 eurot. Kohtus ütlusi andnud arvukad tunnistajad on kinnitanud Leonid Dulubile laenude andmist (K.K1, J.T1, V.N, D.D, I.B, F.P. jt), mistõttu on usutavad Leonid Dulubi ütlused, et tema eesmärk oli saada U.R. tehtud tehingutelt isiklikku kasu. Läbi kuritegeliku ühenduse ta ka teenis vähemalt 2 eurot igalt Tartu Mill AS-i laekunud viljatonnilt alates 2012. a suvest, olenemata sellest, kellelt vilja varuti, kas käibemaksukohustuslastelt või M. Leonid Dulubi ega U.L2. ütlused, samuti Tartu Mill AS tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 väljatrükk ajavahemikul jaanuar 2012 - september 2013 (kd I, tl 9-54), ei kinnita, et Leonid Dulubi palk oleks olulisel määral sõltunud varutud viljakogustest. Ühegi tõendi alusel ei ole võimalik öelda, milles seisnes Leonid Dulubi huvi vähendada Tartu Mill AS maksukoormust. Tõendatud ei ole ka see, et Leonid Dulub tegutses maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Tartu Mill juhtkonna vaikival heakskiidul. U.L2. ütlused tõendavad, et B, M. ja T.P. OÜ-dega tehtud tehingute puhul olid hinnad ülemises piiris või üle selle, need olid Tartu Mill AS-le kahjulikud ostutehingud. B. OÜ ja T.P. OÜ puhul oli kvaliteet hinnatud pigem kõrgemale, et hind tuleks parem. Leonid Dulubi sõnul varjas ta Tartu Mill AS juhtkonna eest oma eraäri U.R, mida kinnitavad tunnistaja K.S. ütlused, samuti 12.09.2013 Leonid Dulubi poolt U.R. tehtud kõne (kd 57, tl 111-112), milles annab teada, et läheb tööle aga jätab U.R. poolt talle antud telefoni maha.

Kui 2012. aasta lõpus Tartu Mill AS juhtkond otsustas vähendada vahendajatelt vilja ostmist, siis Leonid Dulub on oma kõnedes väljendanud korduvalt rahulolematust sellega. Kohtu hinnangul kinnitab see, et Leonid Dulubi eesmärk oli ka 2013. a jätkata väljatöötatud skeemi alusel vilja varumist, mis tagas talle isikliku kasu, kuid mis oli vastuolus Tartu Mill AS juhtkonna suunistega. Seda kinnitab ka B. OÜ asemele teise äriühingu, T.P. OÜ, leidmine, mille läbi sai U.R. jätkata vilja müüki ja Leonid Dulub saada lubatud tasu. See kinnitab, et Leonid Dulubi tegevus ei olnud suunatud riigi maksulaekumiste vastu. Leonid Dulub võis küll pidada võimalikuks, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Tartu Mill AS AS-i maksukohustus, kuid see ei olnud seotud tema poolt saavutatud põhitagajärjega. Ta oleks saanud 2 eurot tonnilt tasu ka siis, kui Tartu Mill AS oleks jätnud käibedeklaratsioonid esitamata. Kohus on seisukohal, et kuna Leonid Dulub ei tegutsenud kavatsetult Tartu Mill AS maksukohustuse vähendamise eesmärgil, tuleb ta KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõista. KarS § 14 lg 1 sätestab juriidiline isik vastutuse alused. Kohtupraktika kohaselt on tegemist tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõttega, mistõttu juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, XXX või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu (vt RK kriminaalkolleegiumi 08.03.2017. a otsus nr 3-1-1-84-16, p 27). Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, XXX või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Tegu peab vastama süüteokoosseisule, olema õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni nendest elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Kohus leidis, et Leonid Dulubi tegu ei täitnud KarS § 3891 lg 2 koosseisu. Seega ei ole koosseisupärast tegu, mida omistada Tartu Mill AS-le ja ta tuleb KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks mõista. Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda juriidilise isiku karistusõiguslik vastutusega seonduvat eeldust, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Priit Saarele on esitatud süüdistus selles, et ta aitas kaasa Leonid Dulubil esitada Tartu Mill AS raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohus leiab, et Priit Saar tuleb KarS 3891 lg 2 järgi õigeks mõista, kuna kohus ei tuvastanud maksukuriteo puhul täideviimistegu. Osavõtt (KarS § 22 lg 3 kohaselt ka kaasaitamine) on täideviimise suhtes aktsessoorne, see ei ole võimalik ilma täideviimiseta. III KarS § 255 objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada järgmised kuritegeliku ühenduse tunnused; 1) see koosneb vähemalt kolmest isikust, 2) on püsiv, 3) ühenduse liikmetel on ülesannete jaotus, 4) tegevus on suunatud vähemalt II astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Leonid Dulubile ja Priit Saarele KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistus hõlmab perioodi 2012. aasta algusest kuni 15.10.2013. a. Sellel ajal kehtinud KarS § 255 lg 1 redaktsiooni järgi on vajalik veel tuvastada, et ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil. U.R, M.J. ja R.L. kohtus antud ühesuguste ütlustega on tõendatud, et neil tekkis mõte hakata tegelema viljaäriga selliselt, et osta talunikelt vilja, müüa see äriühingu nimel maha ning jätta käibemaks tasumata. Talunikele maksti vilja eest sularahas. Vili müüdi valdavalt läbi B. OÜ, samuti T.P. OÜ Tartu Mill AS-ile. B. OÜ müüs selliselt hangitud vilja U.R. sõnul ka A.N.G. OÜ-le, B.A. AS-le, S.E. AS-le. B. OÜ ei tasunud ülekandega otse sellele, kellelt vilja ostis, vahepeal olid varifirmad, kes ostsid ja müüsid B. OÜ-le vilja edasi ning kelle arvetele liikus edasi raha. Vahefirmade vahel tegelikke tehinguid ei toimunud ja need jätsid käibemaksu maksmata. U.R. ütlustega on tõendatud, et T.P. OÜ -d hakkasid nad samal eesmärgil kasutama seetõttu, et B. OÜ käive läks suureks ja maksuamet tundis selle vastu kogu aeg huvi. Sama kinnitas ka R.L. OÜ M. nimi U.R. ei meenunud, kuid M.J. tunnistas, et ta võis paluda A.K. juhatuse liikmeks hakata, sellisel juhul läbis ta tavapärase protseduuri, st käis lepinguid sõlmimas ja pangas. OÜ M. nimel võis arveid koostada tema M.J, seda võis teha ka U.R. R.L. möönis M. OÜ olemasolu, kuid ütles, et ei tea, milliseid tehinguid sellega tehti. Kriminaalasjas olevatest arvetest (kd 54, tl 195-206) nähtub, et viljamüügiarved OÜ M. nimelt esitati Tartu Mill AS-le ajal, kui juhatuse liikmeks oli A.K. Ta sõlmis 17.10.2012 teravilja ja rapsi müügilepingu nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 161-163 ) OÜ M. poolt vilja tarnimiseks Tartu Mill AS-ile. A.K. ütlustega (kd 64, tl 150-154) on tõendatud, et tema nõustus OÜ M. juhatuse liikmeks olema ja lepingut sõlmima M.J. palvel. Ise ta ei ole selle äriühingu nimel tehinguid teinud ega pangakontot kasutanud. U.R, M.J. ja R.L. ütlused tõendavad, et neil oli välja kujunenud omavaheline tööjaotus. U.R. pidas läbirääkimisi vilja ostjatega, Tartu Mill AS-is suhtles ta selleks Leonid Dulubiga. B. OÜ juhatuse liikmena sõlmis ta vilja ostumüügilepingu Tartu Mill AS-iga, samuti A.N.G. OÜ-ga. Tema edastas Leonid Dulubile info, et tuleb B. OÜ vili, saatis talle arved nii B. OÜ kui T.P. OÜ nimelt. M.J. tegeles talumeestega, esmaste viljamüüjatega, kellele maksis vilja eest sularahas. Samuti oli M.J. ülesandeks variäriühingute ja sinna juhatuse liikmete leidmine ja vormistamine. M.J. vormistas viljamüügiarveid nende äriühingute nimel B. OÜ-le. Teda kutsuti omavahel logistikuks, tema jagas korraldusi autojuhtidele, kelle vili kuhu viia ja millise äriühingu nimel, millised andmed kanda saatelehtedele. Nii M.J. kui R.L. tegid B. OÜ arvele laekunud rahast ülekandeid järgmistele variäriühingutele. Ülekannete tegemiseks olid neil XXX tänava kontoris nende äriühingute juhatuse liikmete digitaalsed ID-kaardid, mis M.J. oli saanud oma valdusesse juhatuse liikmeks vormistatud isikute käest, samuti olid neil PINkalkulaatorid. Variäriühingute kaudu liikunud raha jõudis sularahana R.L. kätte, kes andis raha vastavalt vajadusele edasi U.R. või M.J. R.L. tegeles ka uute juhatuse liikmete värbamisega, tema nimel oli osa variäriühinguid ja ta käis AS-st T. AS sularaha välja võtmas. R.L. ütlustega on tõendatud, et kui B. OÜ või T.P. OÜ arvele laekunud summa oli suur, kandis ta selle edasi M. variäriühingule. Oli välja kujunenud teatud summa, vist 50 000, et pangas ei tekiks küsimusi. Raha oli vaja samal päeval sularahas välja võtta, et oleks suurem käive ja kasum. Eesti talunikele tuli vilja eest kohe sularahas ära maksta, Lätis tehti arved. Arved tulid

meilile, ta võis tegeleda nende maksmisega. Variäriühingutele arveid ei koostatud, kuna ei olnud vaja, need likvideeriti mõne aja pärast nagunii ära. Äriühingute asukohad äriregistrisse tekkisid nii, et sai vaadatud kinnisvara portaalist, kuhu oli ehitatud uus ärimaja, samuti arvestati piirkonnaga, kus sai kauem tegutseda, enne kui maksuamet hakkas huvi tundma. Kohal polnud selle ettevõttega mingit reaalset seost. Väljapetetud käibemaksu osa jagasid nad võrdselt tema, M.J. ja U.R. Kulud arvati enne maha, mingi osa jäi B. OÜ-sse kulude katteks ja käibemaksu tasumiseks. Teistel oli kokkulepitud tasu. Sellist tulu jagamist kinnitavad ka U.R. ja M.J. oma ütlustes. 15.10.2013 toimunud R.L. elukoha ja sõiduki läbiotsimisel (kd 44, tl 129-146) võeti muuhulgas ära BT. OÜ Krediidipanga konto numbrikaart, SEB Business pangakaardid R.L. A. OÜ, R.L. BL. OÜ, R.L. L. LMS OÜ, pangakontode numbrikaardid kirjetega E.G. OÜ, B.V.V. OÜ, C. 2, L.G, SEB Business pangakaart M.K. T2. OÜ nimele. See tõend kinnitab tunnistajate ütlusi, et R.L. rolliks oli ülekannete tegemine variäriühingutele. M.M. andis tunnistajana omavahelise tööjaotuse kohta U.R, M.J. ja R.L. samasuguseid ütlusi (kd 63, tl 160-169). M.M. tunnistas, et tema roll seisnes kuritegudes selles, et ta oli määratud osade äriühingute juhatuse liikmeks. Teda kutsus sinna lapsepõlvetuttav M.J, kes ütles, et nad tegelevad koos R.L. vilja ostumüügiga. Ta teadis, et M. ajas mingeid tööasju U.R. Ta oli 3-4 ettevõtte juhatuse liige, käisid vormistamas notaris koos M.J. Ühtegi tehingut ta ise nende äriühingute nimel ei teinud, viljamüüjaid ei otsinud. Arvetega toimetas M.J. Pangakaart oli M.J. käes. Ka teiste tema nimel olevate ettevõtete pangakaardid olid M.J. käes. Ta ei vaadanud nende pangakontosid, ei teinud ülekandeid, paar korda käis T. AS sularaha välja võtmas. Raha andis ta M.J. Paaril korral on ta viinud suuremaid summasid talumeestele. M.J. andis selleks raha ja aadressi, kuhu viia. Ta tegi U.A.1 ja A.O. ettepaneku hakata äriühingu juhatuse liikmeks, kuna M.J. küsis, kas ei ole ühtegi tuttavat, kes tahaks raha teenida. Ta seletas U.A, et tuleb hakata ettevõtte juhatuse liikmeks, midagi tegema ei pea. Millise ettevõtte juhatuse liikmeks A. hakkas, ta ei tea. 15.10.2013 toimunud M.J. elukoha läbiotsimisel leiti sealt K.T. ja V.U. ID-kaardid, Priit Saare, A.R, O.L, K.P, E.G, O.O. digitaalne isikutunnistused koos paroolidega, samuti Swedbank AS MasterCard Priit Saar K.S. nimele (kd 48, tl 169-181). Need on isikute dokumendid, kes olid vormistatud juhatuse liikmeteks äriühingutele, läbi mille koostati näilikke arveid ja kanti edasi viljamüügist saadud raha. M.J. on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.11.2017. a otsusega KarS § 255 lg 1 järgi. Tema roll seisnes variäriühingute asutamise, juhatuse liikmete muutmise jm toimingute tegemises, kasutades selleks tema käsutusse antud erinevate isikute isikutunnistusi koos paroolidega. See tõend kinnitab tunnistajate ütlusi, et variäriühingute juhatuse liikmed andsid oma dokumendid ära ja ise nende tegevust ei kontrollinud. M.M. ütlustest nähtuvalt oli üheks tema ülesandeks viljaveoks vajalike sõidukite korrasoleku kontroll. XXX tänaval, kus oli R.L. autoparandustöökoda A, oli kolm autot. Kellele autod kuulusid, ta ei tea. Nendega sõitsid M.K. ja H.E, võis olla 3-4 juhti. Kust ja kuhu vilja veeti, seda ta ei ta, see oli M.J. ja teiste ülesanne. Selle eest, et ta oli juhatuse liige ja hoidis autodel silma peal, oli tema kuutasu 1000 eurot. U.R, M.J. ja R.L. sõnul olid neil viljaveoks 3 autot, mis olid teiste äriühingute, M. B. OÜ nimel. Autodega vedasid vilja U.L, M.K, H.E, R.N, M.M. Autojuhtidele tasu maksmisega tegelesid M.J. ja R.L.

Läbiotsimisel 15.10.2013 M.J. kuuluva A. OÜ territooriumil XXX ilmnes, et sinna olid pargitud veoautod registreerimismärkidega XXX , XXX ja XXX (kd 42, tl 160-167). Sõidukite andmete väljatrükid (kd 5, tl 6-21) tõendavad, et sõiduki XXX omanikuks oli M.I. OÜ ja kasutajaks M.M; sõiduki XXX omanikuks oli L.E. Selts ja kasutajaks U.L. Sõidukiga XXX on veetud vilja Tartu Mill AS-i OÜ T.P. nimel, mida tõendavad Tartu Mill AS teravilja vastuvõtu aktid. U.R, M.J, M.M. ja R.L. poolt nimetatud isikutest, kes olid autojuhtideks, on üle kuulatud M.K. ja U.L. Tunnistaja H.E. kasutas õigust ütlusi M. te anda (kd 63, tl 158). Tunnistaja U.L. ütlused (kd 63, tl 138-142) tõendavad, et ta tegeles 2012-2013. aastal vilja veoga. Seda pakkusid talle tema poeg R.L. ja M.J. XXX tänavalt sai ta selleks haagisega veoki. Vilja võttis ta peale erinevatest kohtadest Eestis ja ka Lätist. M.J. ja R.L. ütlesid, kust tuleb vili peale võtta. M.J. helistas tavaliselt, kuhu vili viia - Tartu Milli, Tamsallu, Jõgevale. Dokumente täita ei olnud vaja. Tartu Millis kaaluti koorem ära, küsiti auto numbrit, öeldi, mis firma tuli. Need andmed, kelle vili oli, sai ta M.J. käest ja neid oli rohkem kui üks, meenub T.P. Kui vili oli ära antud, tuli uuesti üle kaalu sõita, sisestasid oma autonumbri ja siis tuli saateleht või arve, mille viis XXX tänavale. Seal oli kontor, mida kasutasid M.J. ja R.L, kes maksid talle töö eest sularahas. U.R. nimi ei ütle talle midagi, Priit Saar on koolivend. Tunnistaja M.K. (kd 64, tl 42-47) ütlused tõendavad samuti, et aastatel 2012-2013 tegeles ta viljaveoga. Talle tegi selle ettepaneku R.L. Viljaveoks olid täishaagisega Volvo veoautod. M.J. kutsuti logistikuks, ta ütles kust ja kuhu tuleb vili viia. Vilja järel käisid nad talunike juures, kelle nimesid ta ei tea, ja vedasid seda Tartu Milli, Puhja, Valka. Vilja tõid nad lisaks Eestile ka Lätist. Andmed, mida saatelehele kirjutada, sai ta M.J. käest. Töötasu maksti sularahas iga nädal M.J. ja R.L. XXX tänava kontoris. Oli koormahind, maksis kas M.J. või R.L. M.J. ütluste kohaselt oli neil variäriühinguid 100 ringis. Nii palju oli neid vaja sellepärast, et muidu ei oleks saanud nii kaua tegutseda, neid vahetati iga 2 kuu tagant, kuna käibemaksukohustuslase number võeti ära. Et M. sattuda maksuameti huviorbiiti, said need hiljem lätlastest juhatuse liikmed, viimast kinnitas ka R.L. R.L. ütluste kohaselt korjas M.J. ID-kaardid kokku, tegeles äriühingute juhatuste vormistamisega. Juhatuse liikmed said selle eest tasu, kes kuidas. Tasu suuruse otsustasid tema, U.R. ja M.J. kolmekesi. Sellised ütlused kattuvad M.J. ütlustega. Kuidas toimus uute äriühingute moodustamine, näitab ilmekalt M.J. 24.09.2013 kell 11:44:57 tehtud kõne R.L, milles ta palub uurida seda digiallkirjastamise värki, et „homme saaks konks alla tõmmatud“. Ta annab korralduse käia tema juurest läbi, et tõmbaks allkirja alla, sebiks kaardi enda kätte, siis saaks ilmselt reedeks see MTÜ valmis, siis peaks vana selle MTÜ mehega panka minema. M.J. annab R.L. K. telefoninumbri XXX (19.11.2015 jälitustoimingu protokoll nr 11.1-3/12/44-49, kd 57, tl 126). See number kuulub K.K1. B.C.S. OÜ-st (kd 57, tl 152-153). Tehingute tegemiseks ja rahade ülekandmiseks kasutati alljärgnevaid äriühinguid.

Äriregistri väljatrükid tõendavad, et V.U. oli OÜ R.C. (kd 38, tl 23-25) ja GR.T1. OÜ juhatuse liige. OÜ R.C. (registrikood XXX ) esmakanne tehti 23.10.2012. Ettevõttel on olnud M. meid juhatuse liikmeid, V.U. oli selleks 18.03.2013-04.07.2013 alates 23.05.2013 on juhatuse liikmeks Venemaal elav A.K1. Ettevõttel on olnud ka M. meid osanikke, s.h oli 14.03.201321.05.2013 osanikuks A.S. Ettevõtte põhitegevuseks on alates 23.10.2012 programmeerimine. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Tunnistaja V.U. ütluste (kd 63, tl 151-152) kohaselt on ta olnud mingite äriühingute juhatuse liige seetõttu, et tema ID-kaart võis sattuda O.O. kaudu kolmanda isiku kätte. Tema ei ole nende äriühingute nimel tehinguid ega pangaülekandeid teinud. Ta on käinud pangas arvelduskontot avamas, kuid ei mäleta kas nende äriühingutega seoses. M. Seltsi nimi ei ütle talle midagi, N.S1. avas ta pangas konto. M.J. ta ei tunne. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist OÜ R.C. kohta (kd 38, tl 40) tõendab, et ettevõte oli käibemaksukohustuslane 25.10.2012-28.02.2013. OÜ R.C. pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et ettevõtte kontole laekus raha B. OÜ-lt, laekunud rahast tehti ülekandeid B.C. OÜle, M. S. Ühel korral laekub ettevõtte kontole raha ka OÜ-lt B.C. summas 200 eurot. Samuti võeti kontolt välja sularaha (kd 38, tl 55-56). GR.T1. OÜ (registrikood XXX ) äriregistri väljatrüki (kd 36, tl 142-143) andmetel tehti esmakanne 10.09.2012, GR.T1. OÜ nime kannab alates 24.09.2012. Ettevõttel on olnud M. meid juhatuse liikmeid, perioodil 24.09.2012-21.01.2013 oli selleks M.J, 21.01.201314.02.2013 M.E1. ja alates 14.02. V.U. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 10.09.2012 arvutialased konsultatsioonid. Ühtegi majandusaasta aruannet esitatud ei ole. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 36, tl 144) tõendab, et GR.T1. OÜ oli käibemaksukohustuslane 12.09.2012-21.01.2013, registreerimise number XXX . GR.T1. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et ettevõttele laekus raha E. OÜ-lt, B. OÜ-lt, T. OÜ-lt, OÜ-lt M, V.R. UÜ-lt, R. OÜ-lt. Ettevõtte kontolt tehti ülekandeid V.R. UÜle, A. OÜ-le, M. S. ja M.J. ning võeti suurtes summades sularaha välja. Samuti läksid kontolt maha teenustasud ja tasuti kaupade, teenuste eest, ka välisriigis (kd 36, tl 156-161). GR.T1. OÜ-ga on seotud UÜ V.R. (registrikood XXX). Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk ja väljatrükid äritoimiku dokumentidest (kd 39, tl 152-161) tõendavad, et 01.10.2010-10.09.2012 oli ühingu usaldusosanikuks V.S2, alates 10.09.2012 on usaldusosanikuks N.S1. Usaldusühingu täisosanikuks oli 01.10.2010-23.01.2013 M.J. ning alates 23.01.2013 on täisosanikuks GR.T1. OÜ. Usaldusühingu põhitegevusalaks on alates 01.10.2010 veekogumine, - töötlus ja –varustus. Perioodi 01.10.2010-31.12.2011 kohta esitatud majandusaasta aruande kohaselt ühingul tegevusala puudus ning käivet ei olnud, aga kasu M. teeniti 235 eurot. Alates 28.08.2012 on aadressiks XXX, Tartu maakond. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 39, tl 162) tõendab, et UÜ V.R. ei ole käibemaksukohustuslane. UÜ V.R. pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et ettevõtte kontole laekub raha L.G. OÜlt, C.T.G. OÜ-lt, B.V.V. OÜ-lt, E.G. OÜ-lt, E.C.I. OÜ-lt, A. OÜ-lt, GR.T. OÜ-lt, J.M1, GR.T1. OÜ-lt, OÜ-lt M. , B.C. OÜ-lt, E.I. OÜ-lt, UÜ

V.R. endalt ja T. AS AS-ilt. Kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile kokku summas 1 883 673.90 eurot, B.V.V. OÜ-le, E.C.I. OÜ-le, A. OÜ-le, R. AS-ile, SIA-le E. , E.G. OÜ-le, C.S. , A.S. MTÜ-le, A.S, GR T. OÜ-le, GR.T1. OÜ-le, M.S. , B.C. OÜ-le, M.J1, J.J, R.N, A.K, T.H, R.P. (selgitusega „kokkuL. eraha“), V.R. ning võetakse suurtes summades sularaha välja (kd 39, tl 170-186). XXX tegutses M.J. äriühing OÜ A. (registrikood XXX) (äriregistri väljatrükk kd 33, tl 1-3). Majandusaasta aruannetes kajastatu kohaselt on ettevõtte põhitegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont ning ettevõtte käive antud tegevusalal oli perioodil 18.04.2011-31.12.2011 20 309 eurot ja kasum 1531 eurot ning perioodil 01.01.201231.12.2012 48 863 eurot ja kasum 29 264 eurot. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 33, tl 4-8) tõendab, et OÜ A. on käibemaksukohustuslane alates 23.09.201124.02.2014. A. OÜ pangakonto XXX väljatrükilt (kd 33, tl 15-35), periood 01.01.201222.08.2013, nähtub, et ettevõttele laekus muuhulgas raha C.T.G. OÜ-lt, E.C.I. OÜ-lt, V.R. UÜ-lt, B. OÜ-lt, GR.T. OÜ-lt, GR.T1. OÜ-lt, R. OÜ-lt, E.I. OÜ-lt, samuti pandi raha arvele, tehti kontole sissemakseid. Ettevõtte kontole laekunud rahast tehti väljamakseid M.J. ja R.L, V.R. UÜ-le, GR.T. OÜ-le, E.I. OÜ-le võeti sularaha välja. Tunnistaja K.S. (kd 63, tl 155-156) osutas raamatupidamisteenust läbi B.R. OÜ. Tunnistaja ütlused tõendavad, et ta osutas raamatupidamisteenust ka A. OÜ-le. Selleks suhtles ta juhatuse liikme M.J, vahepeal sai informatsiooni ka R. nimeliselt töötajalt. Tema kui raamatupidaja ülesandeks oli käibedeklaratsioonide tegemine, majandusaastaaruande koostamine. Algdokumendid tõi M.J. või saatis need kellegi kaudu, võisid ka täitsa võõrad inimesed olla. Tema pangaülekandeid A. OÜ kontolt ei teinud. A. OÜ tegeles autode remontimisega, tehingupartnerid olid tema teada kõik Eesti ettevõtted. A. OÜ käibedeklaratsioonide väljatrükk (jaanuar 2012 - september 2013) käibemaksukohustuslaste registrist (kd XXX 33, tl 4-8) tõendab, et OÜ A. esitas 2012 ja 2013 käibedeklaratsioone, deklareerides 2012. aastal 20% määraga maksustatavat käivet 74 851.49, ja 2013. aastal 17 323.50, käibemaks 3464.71 ja sisenkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata, oli 10 675.76. A. OÜ said palka teiste hulgas R.L. ja M.J. XXX aadressile oli registreeritud veel GR.T. OÜ (1 kd 36, tl 9-10). Ettevõtte esmakanne tehti 10.07.2012, nimeks oli 10.07.2012-19.07.2012 H. OÜ. ning alates 19.07.2012 kannab see nime GR.T. OÜ. Ettevõtte juhatuse liikmeks oli 19.07.2012-28.09.2012 M.J. ja alates 28.09.2012 on selleks A.R2. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 10.07.2012 kirjalik ja suuline tõlge. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. GR.T. OÜ oli käibemaksukohustuslane 12.07.201230.09.2012 (kd 36, tl 11). GR.T. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et kontole laekus raha B. OÜ-lt, A. OÜlt, B4. OÜ-lt, V.R. UÜ-lt, A.E2. OÜ-lt, B5. OÜ-lt, M.J. Ülekandeid tehti M.J, V.R. UÜ-le, R. OÜ-le, A. OÜ-le, G. OÜ-le, C.M.T. G. OÜ-le, B3. OÜ-le, T1. OÜ-le, C.S, N1. OÜ-le. T. AS AS-ile tehti arvete alusel ülekandeid kokku summas 973 300 eurot, samuti võeti suurtes summades sularaha välja (kd 36, tl 23-31).

T. AS poolt väljastatud arvetest ja kassa väljaminekuorderitest nähtub, et M.J. on GR.T. OÜ nimel võtnud välja suuri sularaha summasid perioodil 06.08.2012-25.09.2012, Vara päritolu selgitusse on märgitud „käibevahendid (kd 36, tl 32-141). 07.03.2013 asutas M.J. OÜ E.I. (registrikood XXX). Ta oli selle ettevõtte osanik ja juhatuse liige. Ettevõtte aadressiks on XXX ja põhitegevusalaks muu laenuandmine. Perioodi 07.03.2013-31.12.2013 majandusaasta aruande kohaselt puudus ettevõttel nii käive kui ka kasum (kd 35, tl 29-30). Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 35, tl 31) tõendab, et E.I. OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. E.I. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et ettevõtte kontole laekub raha B.C. OÜ-lt, R. OÜ-lt ja E-C. S. Ettevõttele laekunud summadest tehakse edasi ülekandeid T. AS AS-ile summas 152 600 eurot, OÜ O.S, B.C. OÜ-le, V.R. UÜ-le, A. OÜ-le, B2. OÜ-le, E-C. S, A.S, M.J, M.M. ja võetakse sularaha välja (kd 35, tl 35-39). OÜ M. (registrikood XXX äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (kd 37, tl 1-3) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 25.10.2011 ning kuni 16.07.2012 oli selle nimeks G.F. OÜ. Ettevõtte juhatuse liikmeks ajavahemikul 09.11.2011-07.05.2012 oli O.O. , pärast teda 2012. aastal veel E.G. ning S.S2. Teiste hulgas oli ettevõtte osanikuks 01.07.2012-01.10.2012 A.S1. ja alates 01.10.2012 K.S1. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 24.10.2011 ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 37, tl 21)tõendab, et M. OÜ oli käibemaksukohustuslane 26.10.2011-27.04.2012. M. tulundusühingu K.S1. (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk kd 37, tl 17-18) üheks asutajaks oli R.L. isa U.L. oli Põhitegevusalaks oli piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused ja fondid. G.F. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttelt nähtub, et ettevõtte kontole laekub raha B. OÜ-lt, A.S2. OÜ-lt, S.L. AS-ilt, B5. OÜ-lt, J.I. OÜ-lt, C.T.G. OÜ-lt, L.G. OÜ ja ka G.F. OÜ-lt endalt. Ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid L.V. OÜ, T.B. OÜ-le, T. AS AS-ile (arvete T68, T87, 894, 1100, 1134 alusel kokku summas 71 675 eurot), A.S. MTÜ-le (laen summas 0.87 eurot), R. ja I.K, tehakse väljamakseid O.O. ning võetakse suurtes summades sularaha välja (kd 37, tl 38-39). Tunnistaja O.O. ütlused (kd 63, tl 115-121) tõendavad, et ta teab Priit Saart, kellega on käinud koos notaris firmade osalusi ostmas või müümas. Tema (O.) oli juhatuse liige G.F. OÜ-s, selle osalus kuulus mingile MTÜ-le. Oli riiulifirma, mis reaalselt millegagi ei tegelenud. Sai käidud sellele pangakontosid tegemas sõbra M.J. soovil. Ta sai selle eest tasu, et nõustus olema juhatuses. Arvelduskonto avas ta kindlasti SEB Pangas, võib-olla ka mujal. Ta sõlmis internetipanga kasutamise lepingu. Pangakaardi ja PIN-kalkulaatori, samuti oma elektroonilise ID-kaardi ja V.U. ID-kaardi saatis ta Cargo bussiga kellelegi Tartusse. M.J. ütles, kelle nimele saata. Vahepeal vaatas ta firma SEB panga kontot, tühjalt see ei seisnud, kuid tema mingeid ülekandeid ei teinud. OÜ B2. juhatusse ja osanikuks sai ta samamoodi, et M.J. ütles, et tuleb notarisse minna. Ta avas pangakonto, kaardid ja PIN-kalkulaator läksid samuti Tartusse. Samamoodi läks ta MTÜ A.S. juhatusse, sellel oli osalus G.F. OÜ-s. A.S. i arvele tuli vahepeal

mingeid rahasid, mida ta kasutas, kui oli vaja notarisse minna. Kui oli vaja midagi teha, suhtles ta M.J. või kellegi M. ja raha pandi arvele. Tema käes oli MTÜ Auruveduri pangakaart ja ta võttis vahepeal kontolt sularaha välja. Paaril korral on ta võtnud M.J. soovil sularaha välja T. AS, OÜ G.F. ja OÜ B2. arvelt. Selle raha andis ta M.J. või R.L. a kätte. Nimetatud äriühingute raamatupidamise ja deklaratsioonide esitamisega tema ei tegelenud, tema teada ei olnud need käibemaksukohustuslased. O.O. sõnul omandas ta äriühingud raha teenimise eesmärgil, põhimõtteliselt töötas tankistina, sai umbes 100 eurot, kui oli vaja notaris või T. AS käia. B2. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 33, tl 101-102) tõendab, et see asutati 28.03.2012 usaldusühinguna B2. UÜ. Alates 15.10.2012 on ärinimi B2. OÜ. Ettevõtte usaldusosanikuks oli 28.03.2012-15.10.2012 W.C. OÜ, 28.03.201215.10.2012 oli täisosanikuks osaühing S. 2009, 15.10.2012-07.11.2012 olid ettevõtte juhatuse liikmeteks H.R. ja O.M. ning alates 07.11.2012 on ettevõtte juhatuse liikmeks O.O. Alates 06.11.2012 on ettevõtte osanikuks A.S. Ettevõtte põhitegevusalaks on muud liigitamata äritegevust abistavad tegevused. B2. OÜ kohta käibemaksukohustuslaste registrist tehtud väljatrükk (kd 33, tl 103) tõendab, et ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane. B2. OÜ pangakonto nr XXX (tehingud 04.12.2012-31.07.2013) väljatrükist nähtub, et ettevõttele laekus raha W. OÜ-lt, OÜ-lt B.C, E.I. OÜ-lt, M.I. OÜ-lt ning laekunud raha võeti reeglina sularahas välja, v.a laekumistest maha läinud teenus- ja hooldustasud ning kaupade eest tasumine (kd 33, tl 109114). A.S. MTÜ (registrikood XXX asutasid äriregistri andmetel 17.10.2012 O.O. ja R.S. O.O. oli ka alates 17.10.2012 ühingu juhatuse liige ning pärast teda, 09.05.2013 sai juhatuse liikmeks Priit Saar. Alates 28.11.2012 on ühingu põhitegevusalaks vaba aja veetmise, meelelahutuse ja kultuurilise tegevusega või huvialadega seotud ühendused ning huviklubid. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole (kd 41, tl 74-78). Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 41, tl 79) tõendab, et M. tulundusühing ei ole käibemaksukohustuslane. A.S. pangakonto nr XXX väljatrükist nähtub, et kontole laekub raha teiste hulgas MTÜ-lt endalt, O.O, M. Seltsilt, V.R. UÜ-lt, B2. OÜ-lt, E.I. OÜ-lt, K.S, samuti pannakse sularaha arvele. Kontolt tehakse ülekandeid ka M. S, O.O, J.M1, B2. OÜ-le, N.M. (selgitusena juures „Ülekanne V.“), ja võetakse sularaha välja. Kontolt läheb maha ka 06.03.2013, 23.03.2013, 28.03.2013, 28.08.2013 notaritasud (kd 41, tl 88-96). R.L. ütluste kohaselt olid tema enda nimel varifirmad OÜ BL, LMS.K, OÜ G, L.V, L.G. Ta värbas ka inimesi juhatuse liikmeks asuma - H.E, J.R, M.K, A.P, õe K.S. ja ka isa. Selliseid R.L. ütlusi kinnitavad M. mete äriühingute andmed. OÜ W. (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 41 tl 1-6) tõendab, et alates 02.10.2012 on ettevõtte osanikuks A.P, kes sai ka juhatuse liikmeks perioodil 09.10.201217.01.2013. Alates 25.09.2012 on ettevõtte põhitegevusalaks arvutialased konsultatsioonid. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 41, tl 7) tõendab, et ettevõte oli käibemaksukohustuslane 03.10.2012-05.02.2013. W. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et ettevõtte kontole laekub raha

M.P.I.K. OÜ-lt, R2. OÜ-lt, B. OÜ-lt, samuti pannakse arvele sularaha suurtes summades. Kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile kokku summas 225 433.78 eurot), A. S.I.A, V.S.I.A, V.A.S.I.A, B2. OÜ-le, LPKS-le E1. ja võetakse suurtes summades välja sularaha. Nähtub ka üks ülekanne A.P. summas 194 eurot (kd 41, tl 19-22). H.E. oli OÜ E. (registrikood XXX) juhatuse liikmeks 25.09.200824.10.2012, järgnevalt kuni 14.11.2012 oli selleks O.L. ning alates 14.11.2012 V.S3. . Alates 29.10.2012 kannab äriühing nime OÜ A.F. Ettevõtte majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusaladeks on olnud põhiliselt arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus ning majandusaasta aruande, periood 01.01.2011-31.12.2011, kohaselt oli ettevõtte käive antud tegevusalal 2980 eurot ja kasum 2366 eurot. Ettevõte oli käibemaksukohustuslasena registreeritud 05.07.200714.11.2012 (kd 32, tl 115-128). OÜ A.F. käibedeklaratsioonide väljatrükk jaanuar 2012 - oktoober 2012 (kd 32, tl 128-130) näitab, et ettevõtte käive kasvas 2012 septembris ja oktoobris hüppeliselt (vastavalt ligi 500 000 ja 300 000 eurot) varem oli käive olematu. Samuti oli H.E. OÜ T1. (registrikood XXX) juhatuse liige alates 16.08.2012, ja osanik. Ettevõtte põhitegevuseks on alates 27.03.2012 muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole (äriregistri väljatrükk kd 38, tl 63-64). T1. OÜ ei ole käibemaksukohustuslane (kd 38, tl 65). T1. OÜ konto nr XXX väljatrükilt nähtub, et ettevõtte kontole laekub raha GR.T. OÜ-lt, B. OÜ-lt, T2. OÜ-lt. Kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile kokku summas 361 935.25 eurot, T1. OÜ-le ja võetakse sularaha välja (kd 38, tl 74-75). T1. OÜ teisele kontole XXX laekub raha T1. OÜ -lt ning võetakse sularaha välja (kd 38, tl 76). T. AS poolt väljastatud lepingud, arved ja kassa väljamineku orderid (kd 38, tl 86-185) tõendavad, et H.E. võttis T1. OÜ nimel AS-st T. AS välja sularaha. Tehingud toimusid 2013. a augustist oktoobrini väga tihedalt ja igakordsed summad olid suured, üle 20 000 euro. Vara päritolu selgitusse on märgitud, et see kuulub T1. OÜ-le. R.L. õde K.S. oli OÜ M1. (registrikood 12179240) juhatuse liige ajavahemikus 27.06.201227.07.2012, kui see kandis nime B1. OÜ. Pärast seda sai juhatuse liikmeks (kuni 16.08.2012) A.R. Ettevõtte usaldusosanik oli 19.10.201101.02.2012 W.C. OÜ, 19.10.2011-01.02.2012 oli täisosanikuks osaühing S. 2009 ning pärast seda on ettevõtte juhatuse liikmeteks olnud 01.02.2012-13.02.2012 H.R. ja 13.02.2012-27.06.2012 S.Ü. . Ettevõttel on olnud M. meid osanikke, s.h W.C. OÜ, S.Ü. ja K.S. ning alates 03.08.2012 on osanikuks S.S2. Ettevõtte tegevusalaks on muud liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole (kd 37, tl 84-95). M1. OÜ ei ole käibemaksukohustuslane (kd 37, tl 96). M1. OÜ SEB Pank AS pangakonto väljatrükilt perioodi 01.01.2012 - 22.08.2013 kohta nähtub, et ettevõtte kontole laekus raha B. OÜ-lt, kontolt tehti ülekandeid L.V. OÜ-le, V.R. UÜ-le, E.C.I. OÜ-le (kd 37, tl 97-105). OÜ B3. (registrikood XXX) äriregistrist tehtud väljatrükk (kd 33, tl 128-129) tõendab, et seda nime kannab äriühing alates 13.08.2012. Eelnevalt oli tegemist usaldusühinguga, mille

usaldusosanikeks olid W.C. OÜ ja K.S, 02.03.2012-13.08.2012 oli täisosanikuks osaühing S. 2009. K.S. oli juhatuse liikmeks 13.08.201219.10.2012 oli, alates 19.10.2012 on juhatuse liikmeks A.R. K.S. oli ka osanikuks 13.08.2012-16.10.2012 ning alates 16.10.2012 on osanikuks S.S2. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist B3. OÜ kohta (kd 33, tl 130) tõendab, et ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane. B3. OÜ pangakonto nr XXX (tehingud 23.08.2012-14.09.2012) väljatrükist nähtub, et ettevõttele laekus raha ainult GR.T. OÜ-lt kokku 304 100 eurot. Ettevõtte kontol olevat raha kasutati AS T. AS poolt esitatud arvete tasumiseks samas summas 304 000 eurot (kd 33, tl 137). T. AS poolt väljastatud lepingud, arved, kassa väljamineku orderid tõendavad, et K.S. võttis 2012. a august-september B3. OÜ nimel välja korduvalt suuri sularaha summasid (kd 33, tl 142-180). K.S. oli ka OÜ.C. (registrikood XXX) juhatuse liikmeks alates 26.09.2012 (äriregistri väljatrükk kd 34, tl 187-188). Ettevõtte esmakanne tehti 02.03.2012 ning alates sellest ajast kuni 26.09.2012 oli tegemist usaldusühinguga C. UÜ. Ettevõtte usaldusosanikuks oli 02.03.201219.09.2012 W.C. OÜ (nagu ka B2. OÜ, B3. OÜ ja G. OÜ puhul), usaldusosanikuks oli K.S. Täisosanikuks oli 02.03.2012-26.09.2012 W.C. OÜ (nagu ka B2. OÜ, B3. OÜ ja G. OÜ puhul). 2013. aasta majandusaasta aruande info kohaselt ettevõttel tegevusala puudus ning ettevõttel puudus nii käive kui ka kasum. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 34, tl 189) tõendab, et ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane. C. OÜ arvelduskontolt nr XXX (tehingud 28.09.2012-23.10.2012) nähtub, et raha laekub E. OÜ-lt ning ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile kokku summas 184 600 eurot. Enne konto sulgemist 23.10.2012 on tehtud K.S. sularaha väljamakse summas 20 038.52 eurot (kd 34, tl 193-196). AS T. AS kassa väljamineku orderitelt nähtub, et raha on AS-ilt T. AS C. OÜ nimel vastu võtnud K.S. (kd 35, tl 8, 11, 14, 17, 20, 23, 26). Samuti oli K.S. R. OÜ (registrkood XXX) juhatuse liikmeks ajavahemikul 16.11.201210.10.2013 (kd 38, tl 1-2) ning E.C.I. OÜ juhatuse liikmeks 16.05.2012-03.07.2012 (kd 35, tl 137-144). Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist R. OÜ kohta (kd38, tl 3) tõendab, et ettevõte oli käibemaksukohustuslaseks 20.02.2012-30.11.2013. R. OÜ maksekonto nr XXX väljatrükilt nähtub, et kontole laekub raha M.I. OÜ-lt, E.I. OÜ-lt. Ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid L.V.A.K.S, LPKS E1, S.S.Z, V.A.S.I.A, N, N. (kd 38, tl 7-8). BL. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 33, tl 182-186) tõendab, et R.L. oli selle ettevõtte juhatuse liikmeks 13.11.2009-06.11.2012). 2011. aasta majandusaasta aruande kohaselt tegevusala puudub. Samuti oli R.L. LMS.K. OÜ (registrikood XXX, varasema ärinimega Osaühing "L. LMS ") juhatuse liikmeks alates 20.06.2013 (kd 36, tl 182-186). Ettevõtte põhitegevusaladest ükski ei ole seotud vilja ostu-müügiga. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel ei ole BL. OÜ käibemaksukohustuslane (kd 33, tl 187), LMS.K. OÜ oli käibemaksukohustuslaseks 01.02.1995-11.10.2013 (kd 36, tl 187).

BL. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest perioodi 01.01.201219.09.2013 kohta nähtub, et kontolt tehti ülekandeid T. AS AS-ile summas 373 830.25 eurot, M.I. OÜ-le, E.I. OÜ-le, B.S.T.S. ja võeti sularaha välja. Ettevõtte kontole laekus raha R.L, K.E, pangaautomaadist tehtud sularaha sissemaksetest, B.S.T.S, L. LMS OÜ-lt, LMS.K. OÜ-lt, M3. OÜ-lt, T2. OÜlt. LMS.K. OÜ pangakonto nr XXX väljatrükilt nähtub, et kontole laekus raha mh T.P. OÜ-lt ja B. OÜ-lt. Ettevõtte kontolt tehti ülekandeid BL. OÜ-le, E.I. OÜ-le ja võeti suurtes summades välja sularaha (kd 36, tl 199-201). Samuti oli R.L. OÜ G. (registrikood XXX) juhatuse liikmeks 25.07.201214.11.2012 (äriregistri väljatrükk kd 34, tl 118-120). Kuni 26.04.2012 oli tegemist usaldusühinguga G. UÜ. Ettevõtte usaldusosanikuks oli W.C. OÜ ja 13.01.2012-26.04.2012 oli täisosanikuks osaühing S. 2009 nagu ka B2. ja B3. OÜ puhul. 26.04.2012-25.07.2012 olid juhatuse liikmeteks O.M. ja H.R. nagu ka B2. OÜ puhul). Pärast R.L. sai juhatuse liikmeks K.T. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 12.01.2012 muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. G. OÜ ei ole käibemaksukohustuslane (kd 34, tl 121). G. OÜ arvelduskonto nr XXX väljavõttest (tehingud 10.08.2012-31.12.2012) nähtub, et kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile kokku summas 442 800 eurot. Ettevõtte kontole laekub raha S.T. OÜ-lt, GR T. OY-lt, GR.T. OÜ-lt, samuti G. OÜ-lt endalt (kd 34, tl 125-130). Siit nähtub, et kogu raha, mis ettevõtte kontole laekus, kanti erinevate arvete alusel edasi T. AS AS-ile. L.V. OÜ (praeguse ärinimega OÜ R1, registrikood XXX) äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (kd 36, tl 162-164) tõendab, et ettevõtte juhatuse liige oli 10.06.201016.05.2012 R.L. ning 16.05.2012-28.05.2012 oli juhatuse liikmeks E.G. Ettevõttel on olnud M. meid osanikke – perioodil 09.06.2010-14.05.2012 OÜ M.R. ning pärast seda A.S1. 2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruannete kohaselt ettevõttel tegevusala puudus ning puudus ka käive ja kasum. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 36, tl 177) tõendab, et ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane. L.V. OÜ SEB Pank pangakonto väljatrükk 01.01.2012 - 30.09.2013 (kd 36, tl 178-181) tõendab, et kontole laekus raha E.G. OU-lt, B4. OU-lt, G.F. OÜ-lt, C.T.G. OÜ-lt, B1. OÜ-lt, L.G. OÜ-lt. Ülekandeid tehti T. AS AS-ile kokku summas 320905.05 eurot ja R.L. Ka sellelt arvelt läks peaaegu kogu raha T. AS AS-ile. Ülejäänud summadest tehti ülekandeid R.L. OÜ M.R. , mis oli L.V. OÜ osanik, juhatuse liikmeks oli 14.05.201017.11.2010 ja 10.05.201222.05.2012 samuti R.L. ( äriregistri teabesüsteemi väljatrükk kd 36, tl 171-174). R.L. oli ka teise osaniku MTÜ A.S1. juhatuse liige perioodil 02.05.2012-21.05.2012. Ajavahemikus 10.12.2010-18.07.2012 oli juhatuse liikmeks O.O. (kd 37, tl 19-20). E.G. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk ja väljatrükid äritoimiku dokumentidest (kd 35, tl 188-198) tõendavad, et seda nime kannab ettevõtte alates 19.05.2010. Ettevõttel on olnud M. meid juhatuse liikmeid, s.h M.J. 19.05.201023.12.2011, M.K. 23.12.2011-26.01.2012, K.P.

12.04.2012-06.09.2013 ja pärast teda taas M.J. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist tõendab, et ettevõte oli käibemaksukohustuslaseks 23.08.2010-27.02.2012. Tunnistaja K.P. ütlustest (kd 63, tl 121-123) nähtub, et temale ei ütle OÜ E.G. nimi midagi. Enda teada ei ole ta 2012. aastal ühtegi äriühingut omandanud. Ta tellis 2012. aastal endale pildita ID-kaardi, mis sellest sai, ta ei tea, oli vahepeal kadunud. Ta ei ole ühegi äriühingu nimel vilja ostu-müügilepinguid ega laenulepinguid sõlminud. 2012. aastal oli ta vabaduses neli kuud, veebruarist juunini. E.G. OÜ SEB Pank AS pangakonto väljatrükk perioodist 01.01.2012 - 30.09.2013 (kd 36, tl 4-8) tõendab, et kontole laekus raha S.P.E.G. OÜ-lt, C.T.G. OÜ-lt, B. OÜ-lt, V.R. UÜ-lt, E.I. OÜ-le, samuti pandi sularaha arvele. Ettevõtte kontolt tehti ülekandeid Swedbank P.C.I. AS-ile, S.L. AS-ile, E.K. AS-ile, E.E. AS-ile, V.R. UÜ-le, B. OÜ-le, T.K. OÜ-le, E.C.I. OÜ-le, M.J. OÜ B.C. (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 33, tl 49-50) tõendab, et M.K. oli osaühingu juhatuse liikmeks 07.11.2012-30.05.2013 ning alates 30.05.2013 on juhatuse liikmeks K.P1. Ettevõtte põhitegevusalaks oli ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. B.C. OÜ oli 15.10.2012-06.06.2013 käibemaksukohustuslane (kd 33, tl 51). B.C. OÜ pangakonto nr XXX väljatrükist nähtub, et ettevõttele laekub raha OÜ-lt R.C, B. OÜlt, V.R. UÜ-lt, E.I. OÜ-lt, B2. OÜ-lt, samuti pannakse raha arvele. Ettevõtte kontole laekunud raha kantakse V.R. UÜ-le, B2. OÜ-le, M. S, OÜ O.S, B.C, E.I. OÜ-le, T2. OÜ-le, tehakse kandeid välisriigi ettevõtetele ja võetakse sularahas välja (kd 33, tl 61-68). OÜ T2. (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 38, tl 186-187) tõendab, et seda nime kannab ettevõte alates 23.05.2012, enne seda oli usaldusühing. Ettevõtte osanikuks on olnud 23.05.2012-19.07.2012 W.C. OÜ ning alates 19.07.2012 on osanikuks ja juhatuse liikmeks M.K. Ettevõtte põhitegevusalaks on muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Perioodi 01.01.2013-31.12.2013 majandusaasta aruande kohaselt ettevõttel tegevusala puudub, samuti puudub käive ning kasum. T2. ei ole käibemaksukohustuslane (kd 38, tl 188). T2. OÜ pangakonto nr XXX väljatrükkidelt nähtub, et kontole laekub raha B.C. OÜ-lt, BT. OÜlt ja T2. OÜ-lt endalt. Kontolt tehakse ülekandeid T. AS AS-ile summas 288 600 eurot ja 541 400 eurot, T1. OÜ-le, BL. OÜ-le, D.U.A.B. ja võetakse suurtes summades sularaha välja. Samuti kantakse raha T2. OÜ teisele kontole (kd 38, tl 195-197, 205-208). Tunnistaja M.K. ütluste (kd 64, tl 42-47) kohaselt suhtles ta R.L. või M.J. ja keegi neist tegi ettepaneku hakata äriühingu juhatuse liikmeks. Jutt oli ilus, et tuleb teha pangaarved ja ta hakkab saama juhatuse liikme palka kuskil 300 eurot kuus. Ta käis Tallinnas notaris ettevõtet oma nimele vormistas, avas pangaarved, andis pangakaardi, PINkalkulaatori M.J1. või R.L, neil oli ka tema ID-kaardi koopia. Üks oli OÜ B.C, oli ka OÜ T2. Tema ise nende ärihingute nimel ühtegi arvet ei koostanud, ülekandeid ei teinud, käibedeklaratsioone ei esitanud. Tal ei olnud nende pangakontodele ligipääsu ja teda ei huvitanud ka, mis seal toimus. Ta käis mõned korrad T. AS sularaha välja võtmas, kui R.L. või M.J. seda ütlesid, raha andis ta nende kätte.

V. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 39, tl 139-141) tõendab, et ajavahemikul 22.04.2013-12.09.2013 oli ettevõtte nimeks V.L. OÜ. Alates 18.04.2013 on osanikuks A.O, juhatuse liige alates 22.04.2013. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 20.11.2012 muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Ettevõte oli käibemaksukohustuslane 20.11.2010-15.04.2012 ja 10.04.2013-07.03.2014 (kd 39, tl 142). V. OÜ konto nr XXX väljatrükilt nähtub, et kontole laekub raha M.I. OÜ-lt. Kontolt tehakse ülekandeid Leedu ja Läti ettevõtetele J.A, D. ja sularaha väljamakse 30 eurot A.O. (kd 39, tl 148-149). Tunnistaja A.O. ütluste (kd 63, tl 149-150) kohaselt oli tema V. OÜ juhatuse liige. Ta nõustus sellega oma lapsepõlvesõbra M.M. palvel. Ta käis koos M.M. notaris, avas SEB pangas konto, andis talle oma digitaalse ID-kaardi. Mingeid tehinguid, pangaülekandeid ei ole tema selle ärihingu nimel teinud, käibedeklaratsioone esitanud. Kas ja kes seda tegi, ta ei tea. Tema oli n.ö tankist. M.M. oli E.C.I. OÜ, C.T.G. OÜ, C.S. MTÜ, R. OÜ ja M.I. OÜ juhatuse liikmeks. E.C.I. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 35, tl 137-144) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 19.09.2011 ja kuni 16.05.2012 oli selle nimeks C.T.G. OÜ ning juhatuse liikmeks oli siis M.M. 16.05.2012-03.07.2012 oli see E.C.I. OÜ ja juhatuse liikmeks oli K.S. . ning 03.07.201227.07.2012 oli OÜ K. Alates 27.07.2012 kannab ettevõte taas nime E.C.I. OÜ, juhatuse liikmeks oli siis O.L. Ettevõtte ainsaks tegevusalaks on väljatrüki kohaselt alates 16.09.2011 keeleõpe. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel oli E.C.I. OÜ käibemaksukohustuslane 01.10.2011-08.07.2012 (kd 35, tl 145). E.C.I. OÜ pangakonto nr XXX väljatrükist nähtub, et ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid M.M, L.V. OÜ-le, L.G. OÜ-le, T.G. OÜ-le, L.P.K.S.L, E.G. OÜ-le, A. OÜ-le, C.T.G. OÜle, E.C.I. OÜ-le, V.R. UÜ-le, U.A.B.Z, A.S. MTÜ-le, E.T.SIA, L.V.A.K.S, LPKS D, F. OÜle, L.P.K.S.L, Z.Z, E.N. a/s-le, V.L. OY-le ja võetakse sularaha välja. Kontole laekub raha AS-ilt E.E1, C.T.G. OÜ-lt, B. OÜ-lt, OÜ-lt A.N.G, R.L, M.M, V.R. UÜ-lt, E.C.I. OÜ-lt, E.G. OÜ-lt ning pannakse arvele sularaha arvele (kd 35, tl 170). C.T.G. OÜ (registrikood XXX), 127) äriregistri väljatrükk (kd 34, tl 95-96) tõendab, et ettevõte esmakanne tehti 28.08.2012 ning alates sellest ajast kuni 07.09.2012 kandis ettevõte nime Z.D. OÜ, ettevõtte juhatuse liige M.S. Alates 07.09.2012 on ettevõtte juhatuse liige M.M, nimeks C.T.G. OÜ. Alates 25.05.2015 kannab ettevõte nime E.E2. OÜ. Tegevusalasid märgitud ei ole. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel (kd 34, tl 97) oli ettevõte käibemaksukohustuslane 03.09.2012-04.11.2012. C.T.G. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest nähtub, et kontole laekub raha OÜ-lt M, C.T.G. OÜ-lt, OÜ-lt B.C, M.M, sularaha arvele panemist pangaautomaadis. Ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid M.M, OÜ-le S1. T, C.T.G. OÜ-le ja võetakse sularaha välja (kd 34, tl 106-110). Pärast ütluste avaldamist vastuolude tõttu tunnistas M.M, et tegi mõned korrad sissemakseid ja võttis raha välja C.T.G. nimel.

C.S. (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 41, tl 102-103) tõendab, et M. tulundusühingu esmakanne tehti 27.06.2012, selle asutasid M.S2. ja Priit Saar. M. tulundusühingul on olnud M. meid juhatuse liikmeid: 13.08.2012-03.09.2012 M.M2; 27.06.2012-01.10.2012 Priit Saar; 01.10.2012-11.10.2012 M.M; 22.01.201318.02.2013 A.K. ja 11.10.2012 kuni 29.09.2015 O.L. Ühingu põhitegevusalaks on alates 26.10.2012 põllumajandusseltsid ja – liidud, aiandus- ja mesindusseltsid, metsaseltsid ja – liidud. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. M. tulundusühing ei ole käibemaksukohustuslane (kd 41, tl 125). C.S. pangakonto nr XXX väljavõttelt nähtub, et kontole laekub raha Priit Saarelt, V.R. UÜ-lt, A.S. MTÜ-lt, GR.T. OÜ-lt, B.T1, A.T. OÜ-lt, OÜ-lt T.B.K, A4 T.B1. OÜ-lt, OÜ-lt T.K1. ja sularaha arvele panemisest. Kontolt tehakse ülekandeid A.S. MTÜ-le, K.S1. ja võetakse sularaha välja (kd 41, tl 132-133). OÜ R. (registrikood XXX) väljatrükk äriregistri teabesüsteemist (kd 37, tl 106107) tõendab, et esmakanne tehti 16.11.2011, kuni 03.02.2012 oli tegemist usaldusühinguga R. UÜ. Alates 03.02.2012 kannab ettevõte nime R. OÜ. Ettevõttel on olnud M. meid osanikke ja juhatuse liikmeid, s.h oli 19.07.2012-04.10.2012 osanikuks M.M, kes oli 20.07.2012-15.10.2012 ka ettevõtte juhatuse liikmeks. Alates 04.10.2012 on osanikuks C.S. ning alates 15.10.2012 on osanikuks O.L. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 16.11.2011 muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane (kd 37, tl 112). R. OÜ SEB Pank AS pangakonto väljatrükk perioodist 01.01.2012 - 22.08.2013, et ettevõtte kontole laekub raha GR.T. OÜ-lt, kontolt tehakse ülekandeid T. AS-ile kokku summas 559 350 eurot ja väljamakseid M.M. (kd 37, tl 118-124). T. AS poolt väljastatud lepingutest, arvetest ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et R. OÜle laekunud raha võttis sularahana välja M.M. (kd 37, tl 125-198). M.I. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk(kd 37, tl 64-65) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 13.03.2013, kui selle asutas M.M, kes on alates sellest ajast ka ettevõtte osanikuks ja juhatuse liikmeks. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 13.03.2013 muu laenuandmine. Majandusaasta aruanne on esitatud perioodi 13.03.2013-31.12.2013 kohta, ettevõttel puudub tegevusala ja käive. Väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 37, tl 66) tõendab, et M.I. OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. M.I. OÜ pangakonto nr XXX väljatrükist nähtub, et ettevõttele laekub raha sularaha arvele panemisest väga suurtes summades ja BL. OÜ-lt. Ettevõtte kontolt tehakse ülekandeid V.L. OÜ-le, B2. OÜ-le, R. OÜ-le , samuti võetakse sularahana 210 eurot välja (kd 37, tl 74-75). R. OÜ (registrkood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 38, tl 1-2) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 10.02.2012, alates 30.04.2012 on ettevõtte nimi OÜ R3. Ettevõttel on olnud M. meid juhatuse liikmeid, s.h oli 30.04.2012—02.08.2013 juhatuse liikmeks K.Õ. ja 16.11.201210.10.2013 K.S. Alates 10.10.2013 on juhatuse liikmeks M.J. Ettevõtte põhitegevusalaks on alates 09.02.2012 programmeerimine. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Ettevõte oli käibemaksukohustuslaseks 20.02.2012-30.11.2013 (kd 38, tl 3).

R. OÜ maksekonto nr XXX väljatrükilt nähtub, et raha laekub M.I. OÜ-lt, E.I. OÜ-lt, kontolt tehakse ülekandeid L.V.A.K.S, LPKS E1, S.S.Z, VALDRO XXXVIII 7-8 on A.S.I.A1, N, N. NI-le. Kontole laekunud raha kanti edasi välisriigi ettevõtetele. Tunnistaja A.-K.Õ. ütluste (kd 63, tl 147-149) kohaselt oli ta paar aastat OÜ R3. juhatuse liige. Ta ostis selle koos H.F.M. vist M.J. Nad tegid ehitustöid Soomes. Vilja ostu-müügiga see äriühing ei tegelenud. Ta ei tea, et oleks teinud tehinguid M.I. ja E.I. OÜ-ga. OÜ R3. kontolt ülekannete tegemise õigus oli temal, enda ID-kaarti ei ole ta kellelegi andnud. Selle äriühingu pangakaardi andis ta kasutamiseks M, PIN-kalkulaatorit kasutas tema ja M. Käibedeklaratsioone esitas tema. Selle äriühingu ostis neilt ära M.J. Koos ei ole nad midagi teinud. BT. OÜ (registrikood XXX) äriregistri väljatrükk (kd 34, tl 69-70) tõendab, et ettevõtte asutas 09.11.2012 T.K3, kes oli ka juhatuse liikmeks kuni 02.09.2013. Alates 12.07.2013 on juhatuse liige J.R. ning alates 02.10.2013 A.L. Ettevõtte põhitegevusalaks on muud veondust abistavad tegevused. Ettevõte oli 29.04.201306.10.2013 käibemaksukohustuslane (kd 34, tl 71). BT. OÜ pangakonto nr XXX väljavõttest perioodist 01.08.2013-23.09.2013) nähtub, et ettevõtte arvele laekus raha T.P. OÜ-lt, peaaegu kogu raha kanti edasi T2. OÜ-le (kd 34, tl 77-79). Tunnistaja J.R. ütlused (kd 63, tl 159-160) tõendavad et tema süüdistatavatest kedagi ei tunne. Ta oli B.T. OÜ juhatuse liige. Ta viis oma pildita ID-kaardi A. ja jättis sinna laua peale. Eelnevalt oli olnud jutuajamine M.J. ja R.L, keegi kolmas oli veel, et hakatakse müüma põllumajandussaadusi, tema saab iga kuu 300 eurot. Ta avas krediidipangas arve. Tema ise selle äriühingu nimel tehinguid ega pangaülekandeid ei teinud, ei esitanud käibedeklaratsioone ega korraldanud raamatupidamist. Ta ei mäleta, kas sai PIN-kalkulaatori, pangakaardi ja millised dokumente tuli konto avamisel täita. Vajalikud andmed sai samade isikute käest, kes tegid ettepaneku juhatuse liikmeks hakata. Üheks koostööpartneriks sai vist märgitud T.P. OÜ O.S. MTÜ (registrikood XXX) äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (kd 41, tl 5152) tõendab, et M. tulundusühingu asutasid 05.04.2012 M.S2. ja Priit Saar. Priit Saar on alates 05.04.2012 ka M. tulundusühingu juhatuse liikmeks (kuni 05.04.2014). Ühingu aadress on XXX ning sidevahendiks elektronposti aadress XXX. Põhitegevusalaks on keskkonna- ja looduskaitseühendused. 2012. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli ettevõtte käive nimetatud tegevusalal 100 eurot ja kasum 24 eurot. M. tulundusühing ei ole käibemaksukohustuslane (kd 41, tl 58). OÜ O.S. pangakonto nr XXX väljatrükilt nähtub, et kontole laekub raha B.C. OÜ-lt, E.I. OÜlt, K.S, Priit Saarelt, T.S, pannakse sularaha arvele. Kontolt tehakse ülekandeid K.S, M3. OÜle, on ülekanne E.G. selgitusega „R.C. “ ja võetakse sularaha välja (kd 41, tl 65-68). Eeltoodud tõendid näitavad, et eelnimetatud äriühingutele laekus raha B. OÜ-lt, T.P. OÜ-lt ja OÜ-lt M. Seda raha kanti edasi M. metele äriühingutele, moodustades näilike tehingute ahela, ja lõpuks kanti see T. AS-le, kust see nende äriühingute juhatuse liikmeks vormistatud isikute poolt sularahas välja võeti. Osa osaühingutest olid lühikest aega käibemaksukohustuslased, mis

haakub M.J. ütlustega selle kohta, miks oli neid vaja nii palju juurde teha – käibemaksukohustuslase number võeti ära ja siis ei oleks saanud läbi nende käibemaksupettust toime panna. Kõiki neid äriühinguid iseloomustab sage juhatuse liikmete vahetamine, lõpuks nende vormistamine välisriigi kodanike nimele. Äriregistris kajastatud tegevusvaldkonnad ei olnud mingilgi viisil seotud vilja ostu-müügi või muu taolise tegevusega. Äriühingute tegutsemiskohana märgiti suvalised aadressid. Nii on GR.T1. OÜ aadressiks olnud XXX, OÜle B3. ja MTÜ V.S2. aadressiks XXX ning OÜ-de B3. ja C. aadressiks XXX. XXX aadressile on registreeritud M.I. OÜ, OÜ R.C, V. OÜ. Tunnistaja R.S. ütlused (kd 63, tl 143-144) tõendavad, et kinnistu XXX kuulub AS-le L1. Nad ei ole seda ühelegi äriühingule rendile andnud. GR. T, MTÜ N.S1. ja V.U. nimed ei ütle talle midagi. Tunnistaja S.Ü. (kd 63, tl 144-145) ütlustest nähtub, et XXX on tootmisbüroohoone, mille pindu rentisid nad koos isaga välja. OÜ-le B3. ja MTÜ-le V.S2. ei ole nad ruume rentinud ega rendilepinguid A.R, M.J. ja M.K. sõlminud, kõik on talle tundmatud nimed. Tunnistaja P.L. ütlustest (kd 63, tl 145-146) nähtub, et XXX olev kinnistu kuulub OÜ-le L.H, mille üks osanikke ta on. Nad ei ole rentinud ruume OÜ-dele C, B3. ega S. 2009. Kuidas see aadress on Äriregistris näidatud nende tegevuskohana, ta ei oska seletada. K.S. ta ei tunne. Kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel, seoses isiku surmaga, tunnistaja I.R. ütlused (isikuandmete päringu väljatrükk, kd 56, tl 53-54; tunnistaja ülekuulamise protokoll kd 56, tl 55-65). I.R. oli S1. T. OÜ juhatuse liige, XXX, Tartu kinnistu kuulus S1. T. OÜ-le. Sellel aadressil olevates ruumides oli rentnikke üle 40 äriühingu, nendega olid sõlmitud M. kirjalikud lepingud. V.L. OÜ-ga, M.I. OÜ-ga ega R.C. OÜ-ga ei ole ta ühtegi lepingut ega kokkulepet kunagi sõlmitud M. V.L. OÜ ja M.I. OÜ nimele tuli sinna posti, mida ta vastu ei võtnu. U.L, M.M, A.K1, Priit Saar, V.U, U.A1. on talle võõrad isikud. Kuritegelikule ühendusele omaselt konspireeriti oma tegevust ja kasutati omavaheliseks suhtlemiseks eraldi telefone, vahetati numbreid. U.R. kinnipidamisel oli tal kaasas 2 telefoni, läbiotsimiste käigus võeti tema sõiduautost ja elukohast ära veel 3 telefoni. M.J. elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära 4 mobiiltelefoni, R.L. elukoha läbiotsimisel võeti ära 4 telefoni, M.M. sõiduautost ja elukohast võeti ära 6 mobiiltelefoni, M.K. samuti 6 telefoni, M.J. 4 telefoni ja H.E. 2 telefoni, lisaks arvukalt SIM-kaardi ümbriseid. Priit Saare elukoha läbiotsimisel 15.10.2013 võeti ära 3 mobiiltelefoni ja M. meid SIM-kaardi ümbriseid (kd 47, tl 52-67). Läbiotsimisel 15.10.2013 XXX platsil, s.o M.J. A. OÜ territooriumil, leiti tünn, milles oli põlemisjääkide hulgas näha ka mobiiltelefonide detaile (kd 42, tl 160-167). M.J. ütlused tõendavad, et nad kasutasid palju erinevaid telefone, et vältida pealtkuulamist. Telefone vahetasid tema, R.L, U.R, need vahetati välja korraga. Telefonid olid ka autojuhtidel, kuid neid nii tihedasti ei vahetatud. Leonid Dulubile võis telefoni anda U.R, tema seda ei tea. U.R. ütlused kattuvad M.J. omadega selles, et telefone vahetasid välja tema, R.L. ja M.J, autojuhtide kohta ta ei tea. Telefone tõi M.J. suurema koguse Lätist. Ühe telefoni andis ta Leonid Dulubile, kuna viimane oli väga hõivatud ja tema telefon oli kogu aeg kinni. R.L. andis samuti M.J. ühesugusid ütlusi eraldi telefonide olemasolu ja nende kasutamise eesmärgi kohta. M.M. sõnul oli tal lisaks oma telefonile kaks korda töötelefon, mis oli suhtlemiseks M.J. ja

R.L. M.K. tunnistas samuti, et omavaheliseks suhtlemiseks kasutasid nad M. meid telefone, mida R.L. ja M.J. vahetasid välja. Kui ta sai uue telefoni, oli uus number sellesse juba salvestatud. U.L. ütlused kinnitavad, et ka temale anti töötelefon ja öeldi, et tööasju ajame selle numbri pealt. Seega tegutses ühendus, mille tuumiku moodustasid U.R, M.J. ja R.L, selles täitsid erinevaid ülesandeid veel M.J, M.K, M.M, ja H.E. Nad kõik on tunnistatud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Järgnevalt analüüsib kohus, kas selle ühenduse liikmeteks olid Leonid Dulub ja Priit Saar, milline oli nende roll ning kas nende tegevus vastab KarS § 255 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Leonid Dulub ja U.R. on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et vilja tarnimisel Tartu Mill AS-i läbi B. OÜ suhtlesid nad omavahel tihedalt nii meili kui telefoni teel. U.R. saatis Dulubile info, et tuleb B. vili, Dulub saatis vilja koguse, kvaliteedi jm vajalikud andmed tema meilile, mille alusel ta koostas Tartu Mill AS-le arve, saatis arve Dulubi meilile, kes korraldas selle kiire tasumise. Seda tõendab ka nende omavaheline meilide vahetus (kd 11 ja 12). Samamoodi toimus T.P. OÜ nimel vilja tarnimine Tartu Mill AS-i. U.R. ütluste kohaselt Leonid Dulub ilmselt talunikelt ise vilja Tartu Mill AS-le ei ostnud, vaid saatis nende juurde, sest talunikud tahtsid sularaha saada. Talunik helistas neile ja ütles, et on Leonidi poolt. Mõnikord võis olla ka nii, et Leonid Dulub ütles, et tuleb saata auto vilja järgi ja vilja müük vormistati B. OÜ nimel, ka siis sai Leonid Dulub 2 eurot tonni pealt. Üldiselt maksid talunikele vilja eest nemad, 5-6 korda viis ta raha talunikele maksmiseks ka Leonid Dulubi kätte. Kui Leonid Dulub ütles talle, kus on soodsam hind ja nad viisid vilja sinna, näiteks F.P.E, maksid nad Dulubile ikkagi 2 eurot tonnilt. A1. müüdud viljalt ei saanud ta raha. Neid kordi, kus said Dulubilt teada parema hinna ja müüsid mujale, oli vähe, 2-3 korda. U.R. sõnul teistele kokkuostjate esindajatele nad ei maksnud, ei julgenud pakkuda. Leonid Dulubile aga pakkus ta ise, see tuli jutuks 2012 aastal, pigem lõpupoole. Kuidas toimus U.R. ja Leonid Dulubi omavaheline suhtlus ja millist informatsiooni jagati, nähtub nende omavahelistest kõnedest. Nii näiteks helistab 10.05.2013 kell 12:58:11 Leonid Dulub U.R. ja annab teada koorma koguse ning hinna, mille peale R. lubab arve teha ja Leonid Dulub ütleb, et ta paneks selle meili (jälitusprotokoll, kd 56, tl 178). 09.09.2013 kell 20:53:12 helistab Leonid Dulub Läti numbrilt U.R. ja juhendab teda, et kui autojuhid lähevad homme Viljandisse söödanisuga, pangu pealkirjaks ikkagi toit, see on peaaegu 10 eurot lisaraha. Samuti ütleb Leonid Dulub U.R, et viimane ütleks meestele edasi, et kui nad ei ole päris kindlad, millega tegu on, siis las igal juhul panevad Tartu Milli toidunisu. Veel tunneb Dulub huvi, kas R. selle rapsimehega rääkis (kd 57, tl 107-108). 10.09.2013 kell 17:43:56 helistab Leonid Dulub U.R. ja ütleb, et klient tegi kõne, et auto jõudis kohale, lehte ei ole ja ei teagi, mis ta peale võtab või kuhu läheb. Seda peaks nagu autojuhile ütlema, et autojuht ei hakka lolli nägu tegema. R. vastab ainult „jah“. Veel annab Dulub R. teada, et tema vana klient S.E. „tahab anda homme suure koorma toidunisu küll ametlikult“. Samuti nähtub, et Dulub teab, et R.A3. on Viljandimaal, panid sinna nisu. Tema süda tilgub verd, et Viljandisse läks 3 sööta, M. 3 toitu. Leonid Dulub annab U.R. S.V. telefoninumbri ja ütleb, et seda koormat ei tohi Viljandisse viia, seal ei tohi kiirus maksta (kd 57, tl 108-109).

Ainuüksi nendest kõnedest nähtub, kui suurt kontrolli ja informatsiooni omab Leonid Dulub, kuidas ta jagab U.R. korraldusi ja noomib teda, et autojuhile ei ole antud piisavalt informatsiooni ja sellepärast helistatakse talle. Kõne sisust saab veel järeldada, et vilja saab tuua nii ametlikult kui ka M. mitteametlikult. U.R. ütlused tõendavad, et kui vilja müüdi läbi T.P. OÜ, siis vormistasid Tartu Mill AS-le arveid tema, M.J. ja T.P. OÜ juhatuse liige. Arveid koostati B. OÜ Tartu XXX tänaval asuvas kontoris. T.P. OÜ nimel suhtles Leonid Dulubiga tema ja ka M.T. Leonid Dulubi sõnul pakkus T.P. OÜ välja U.R, kui Tartu Milli juhtkond ei soovinud 2013. a enam vahendajatelt vilja osta. Ta tunnistas, et T.P. OÜ alt müüs pärast B. OÜ -d oma vilja U.R, mingi kogus võis olla T.P. enda oma. Andmed vilja kohta saatis ta M.T. meilile, jooksvalt suhtles U.R. telefoni teel. Seega on Leonid Dulubi enda ütlustega on tõendatud, et ta oli teadlik sellest, et T.P. OÜ alt müüs pärast B. OÜ -d oma vilja U.R. M.T. ütlustega on tõendatud, et vilja kokkuostmise ja edasimüümise idee pärines R.L, kuna suvaline ettevõte, kes ei tegele põllumajandusega, ei saanud Tartu Mill AS-ile vilja müüa. Ta lubas R.L. ja M.J. kasutada oma ettevõtte T.P. OÜ meili, kuhu Tartu Mill AS saatis andmed koorma kaalu, niiskuse jm kohta. Nad tasusid arveid ja esitasid T.P. OÜ nimel arveid Tartu Mill AS-le, ta usaldas neid. Tartu Mill AS tasus arved kiiresti, paari päeva jooksul. Kust müüdav vili pärines, ta ei tea, tema sai vilja müügilt mingi protsendi. M.T. sõnul ei ole tema Leonid Dulubiga suhelnud aadressilt XXX . Sellega toimetasid R.L. ja M.J. T.P. OÜ uue logoga arveid, nagu on Tartu Mill AS-le 25.07.2013 koostatud arve, ei ole tema vormistanud (vt arve kd 7, tl 116). 25.10.2013. a vaatlusprotokollis (kd 5, tl 22-39) vaadeldakse 15.10.2013 Tartu Mill AS-i kontoris aadressil XXX , Tartu linn toimunud läbiotsimise käigus ära võetud OÜ M, T.P. OÜ ja B. OÜ ning Tartu Mill AS vahelisi majandustehinguid kajastavaid dokumente, mis on lisatud protokollile (kd 5, tl 40- 201, kd 6, tl 1-200 ja kd 7 tl 1148). Need on B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. arved, Tartu Mill AS-i teravilja vastuvõtmise aktid. Vaadates T.P. OÜ arveid, on näha, et selle blankett muutub alates juulist 2013, muuhulgas on uuel arvel all kiri „Täname tehingu eest! M.T. “. T.P. OÜ hakkas nende arvete kohaselt Tartu Mill AS-le vilja müüma 2013. a mai lõpus (2 korda). Alates juulist kuni septembrini 2013 on müüdud kogused hüppeliselt kasvanud. See on periood, millal M.T. sõnul tema ise enam arveid ei koostanud vaid seda tegid T.P. OÜ nimel teised isikud, kelle valduses oli tema ID-kaart. 28.06.2013 kell 13:46:18 on salvestatud kõne Tundmatu (tel nr XXX) ja R.L. vahel, kus R.L. annab tundmatule „T.T.OÜ “ kasutajanime ja parooli, kuid tundmatu ei saa kuskile sisse ja L. lubab ise hiljem vaadata (kd 57, tl 64-65). 27.01.2014. a vaatlusprotokollis on vaadeldud Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili "MILLS1C" ( kd 10, tl 57-196), protokollile on lisatud dokumentide väljatrükid, millest mh nähtub, et aadressilt XXX on edastatud arveid Leonid Dulubile ja K.M. ning Leonid Dulub suhtles meili kasutajaga vilja varumise, hindade jmt teemadel.

Seega kasutas ühendus maksupettuse toimepanemiseks ära T.P. OÜ-d, makstes selle võimaluse eest tegelikule juhatuse liikmele tasu. U.R, R.L. ja M.J. on kohtus ütlusi andes püüdnud vähendada Leonid Dulubi rolli ja andnud osaliselt teistsuguseid ütlusi, kui kohtueelsel uurimisel. R.L. kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi organiseeris Leonid Dulub ise osa vilja Tartu Mill AS-i, vormistades selleks arved OÜ B, M. ja T.P. nimele. See vili liikus enamasti tema enda poolt organiseeritud transpordiga, aga saatelehtedel märgiti hoopiski nende viljaveo autode numbrid. R.L. selgitas kohtus pärast ütluste avaldamist, et Leonid Dulubi poolt muretsetud vilja võis olla väga minimaalne kogus. Et mingit vilja niimoodi vormistas ka Leonid Dulub, rääkis talle U.R. Leonid Dulub ei saanud B. nimel arveid vormistada, seda tegi U.R, kes võis saada Dulubilt infot selle kohta, kes on nõus müüma sularahas. M.J. andis ülekuulamisel 23. oktoober 2013 järgmisi ütlusi: „Leonidi poolt organiseeritavale kaubale teostasime ka meie transporti. Tartu Mill AS veokeid oleks saanud ka kasutada, aga Leonid ei soovinud, kuna selliselt ei oleks saanud varjata kauba tegelikku müüjat. Veokitel on peal GPS jälgimine ning vedaja oleks saatelehtedele märkinud kauba algse müüja.“ Kohtus jäi M.J. selle juurde, et ta ei ole Leonid Dulubiga ise suhelnud ja ei tea tema kokkulepetest U.R, ega saa kinnitada, kas Leonid Dulub tellis neilt transpordi, U.R. ütles lihtsalt teinekord, kust on vaja kaupa peale võtta. Ta ei tea, kas see oli Leonid Dulubi kaup, R. endal olid ka talumehed. See on räägitud R. sõnade või kuulduste alusel. Vastuolulised olid tunnistajat ütlused ka Leonid Dulubile makstud tasu osas. U.R. andis eeluurimisel 20.12.2013. a järgmisi ütlusi: „Nendest tehingutest Leonid mingit oma osa alguses ei saanud, aga hakkas hiljem saama kindla tasu tonni pealt, umbes 5 eurot ühe tonni pealt“. Kohtuistungil jäi U.R. selle juurde, et Leonid Dulub sai reaalselt 2-3 eurot tonni pealt, maksmine toimus nädala kaupa. Nädalas sai Leonid Dulub varumise perioodil 2000-3000 eurot, kui hooaeg oli läbi, siis 500-600 eurot. Vastuolu ütlustes selgitas ta sellega, et ülekuulamisel ütles uurijale, et kirjuta, mis tahad selleks numbriks. R.L. ütles kohtus ütlusi andes, et U.R. oli juttu, et ta maksab Leonid Dulubile nö heameele raha selle eest, et ta suutis kiirendada ülekannete tegemist. Ta ei tea, kas seda maksti, ise ta Dulubiga kokku ei puutunud. Kas oli kindel tasu või tonnitasu, ei tea, võis olla juttu 2000-3000 tuhandest kuus. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustes tunnistas R.L, et Leonid Dulub sai iga kuu palka XXX eurot selle eest, et aitab talunikelt vilja Tartu Mill ASi ja lisaks veel tonnaaži pealt - 2urot viljalt ja 5 eurot rapsilt. Pärast ütluste avaldamist selgitas R.L, et ta ei ole kindel, millest Leonid Dulubi tasu koosnes. See võis olla ka nii nagu rääkis, teab seda ainult R. jutu järgi. Nad kahtlustasid M.J, et U.R. on kunstlikult sinna juurde pannud ja võtab selle osa endale. Leonid Dulubi süü hindamisel jätab kohus need ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. KrMS § 66 lg 21 kohaselt ei ole tõendiks ka R.L. ja M.J. ütlused selles osas, mida nad said teada U.R, kuna ei ole täidetud KrMS § 66 lg 21 punktides 1-4 ettenähtud tingimused. Muus osas on kohtu hinnangul R.L, U.R. ja M.J. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

Leonid Dulubi ütlused tõendavad, et 2012. a suvel L. isid nad U.R. kokku, et kui B. OÜ saab veel paremat vilja, siis saab tema 2 eurot tonni pealt. Varumise hooajal, septembris, oktoobris said nad U.R. esmaspäeviti kokku, vaatasid üle eelmisel nädalal tema poolt tarnitud viljakogused ja R. maksis talle 2 eurot tonnilt. Rekordnädalatel võis ta saada 1500 eurot. Hooaja väliselt arveldasid nad korra kuus, summad olid 1000-1500 eurot. Kui U.R. hakkas vilja müüma läbi OÜ T.P, jäi kehtima sama kokkulepe, et ta saab tonni pealt 2 eurot. U.R. ütluste kohaselt maksis ta Leonid Dulubile kaks eurot, kõige rohkem kolm eurot, iga müüdud viljatonni eest, et kiirendada vilja müüki ja saada paremaid tingimusi vilja hinna suhtes. Kuritegelikku ühendusse kuulumine ei eelda oma rolli täitmise eest varalise kasu saamist, küll aga näitab isiku tihedat seotust ja olulisust selles organisatsioonis. Käesoleval juhul on saadud tasu suurus oluline selleks, et tuvastada kui palju sai Leonid Dulub kuritegelikku tulu. Kõik tunnistajad on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oli teenida tulu läbi variäriühingute tasumata jäetud käibemaksudest. Sellist tulu ka saadi ja jagati omavahel. Seda tunnistavad M.J, R.L. ja U.R. Lisaks nimetatud kolme isiku vahel tulu jagamisele, maksti sellest rahast ka autojuhtidele, Priit Saarele ja Leonid Dulubile, samuti äriühingute juhatuse liikmeks vormistatud isikutele. Võttes aluseks tunnistajate poolt kohtus antud ütlused, mis kattuvad ka Leonid Dulubi enda ütlustega, ja lugedes kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, on kohus seisukohal, et Leonid Dulub sai tasu igalt Tartu Mill AS-i läbi B. OÜ, OÜ M. ja T.P. OÜ müüdud viljatonnilt vähemalt 2 eurot. Lisaks sellele sai ta U.R. sõnul tasu ka F.P.E. müüdud vilja eest, kuid seda ei ole Leonid Dulubile käesolevas asjas süüks arvatud. Nii nagu kuritegeliku ühenduse liikmetele, andis U.R. ka Leonid Dulubile teise telefoni omavaheliseks suhtlemiseks. U.R. sõnul andis ta Dulubile telefoni, kuna viimane oli väga hõivatud ja telefon oli kogu aeg kinni. Juhtkond vaatas ka võib-olla juba imelikult, et nad liiga tihti suhtlevad ja äri teevad. Tunnistaja U.L2. ütluste kohaselt selgus kuskil 2012.-2013. aastal, et Leonid Dulubil on teine telefon. Dulub ütles, et see telefon on tal perega suhtlemiseks. Leonid Dulub tunnistab, et U.R. andis talle kasutamiseks Läti numbriga telefoni 2013. aasta augustikuus, see oli tema käes umbes kuu aega. Üks põhjus oli see, et teda oli hooajal raske kätte saada ja U.R. oli vaja teada, mis on vilja hind, kuhu ta selle müüb, kas teeb kaupa Tartu Milliga või paneb selle kuskile mujale. Teine põhjus oli see, et ta ei tundnud ennast enam Tartu Millis väga kindlana, kuna tundis, et mingi hetk jääb ta kolleegidele oma eraäriga vahele. M.M. nägi seda telefoni ja tundis huvi, siis otsustas ta seda kaasa M. võtta. Kuna R. tegi sellele telefonile ühe kõne päevas, oli see mõttetu ja ta andis selle R. tagasi. 12.09.2013 kell 08:13:22 helistas Leonid Dulub Läti numbriga telefonilt U.R. ja andis muuhulgas teada, et hakkab vaikselt tööle sättima ja telefon jääb maha (kd 57, tl 111112). See kõne, U.L2. ja Leonid Dulubi ütlused näitavad, et Leonid Dulub varjas tööandja eest seotust U.R. Leonid Dulubi sõnul oleks ta kaotanud töö, kui Tartu Mill AS juhtkond oleks tema eraärist teada saanud. M. OÜ nimel tegutsemise kohta on nii süüdistatavad kui ka tunnistajatena üle kuulatud U.R, M.J. ja R.L. andnud kõige umbmäärasemaid ütlusi. Kohtu hinnangul võib selle põhjuseks olla soov säästa A.K, kes on M.J. õemees, ja kelle nimel ta tegutses M. OÜ-s, samuti soov M. seostada Priit Saart kuritegeliku ühenduse tegevusega. M.J. tegeles valdavalt viljamüüjate leidmisega välismaalt, samuti ka Priit Saar. Viimane on M.J. hea tuttav, endine pinginaaber ja

äripartner. Leonid Dulubi sõnul ei ole tema M. OÜ puhul ühtegi senti raha saanud. M. OÜ võis olla seotud U.R, aga tema seda ei teadnud, tema jaoks oli see täiesti võõras firma. Sellised Leonid Dulubi ütlused ei ole usutavad, vaadates tema tegevust vilja ostmisel läbi M. OÜ, milliseid tõendeid käsitleb kohus järgnevalt. Leonid Dulubile maksti tasu B. OÜ ja T.P. OÜ arvete tasumise kiirendamise eest. Leonid Dulubi ise tunnistas vaid, et B. OÜ sai erinevatelt teistest tarnijatest raha kohe kätte, mis ei vasta tõele. Samad maksetähtajad on ka OÜ M. arvetel. 25.10.2013. a vaatlusprotokollis vaadeldud ja sellele lisatud OÜ B, M. OÜ, OÜ T.P. arvetelt nähtub, et neil kõigil on maksetähtajaks tavaliselt arve kuupäev, kõigi kolme osaühingu arvete hulgas on üksikuid erandeid, kus on tasumise tähtajaks kaks-kolm päeva (kd V, tl 22201, kd 6, tl ja 1-200 ja kd 7, tl 1-148). Vaatlusprotokollide lisadeks olevad teravilja vastuvõtmise aktid tõendavad, et kõigi kolme äriühingu, OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ nimel tõid vilja Tartu Mill AS-i valdavalt samad sõidukid, mis kuulusid kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele osaühingutele või mida kasutasid sellega seotud isikud. 13.01.2014. a vaatlusprotokollis vaadeldi Tartu Mill AS raamatupidaja poolt koostatud CD-l asuvat faili "RV4 tabelid 2013" koos lisadega (kd 5, tl 1-5), milles on 2013. aastal Tartu Mill AS-le B. OÜ ja T.P. OÜ nimel vilja toonud sõidukite numbrid: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX , XXX, XXX, XXX , XXX, XXX. Sõidukitega registreerimismärkidega XXX (vastutav kasutaja E.G. OÜ ), XXX (omanik M.I. OÜ ja kasutajaks M.M. ), XXX (omanikud A. OÜ, R. OÜ, BL. OÜ ), samuti sõidukiga XXX, mis läbiotsimise ajal seisis M.J. ettevõtte platsil, veeti vilja ka OÜ M. nimel, samuti sõidukiga XXX, mille omanikuks oli Tartu Mill AS (kd 19, tl 1-27). Samuti korraldas Leonid Dulub vilja liikumist läbi M. OÜ, mida tõendab tema meilivahetus aadressil M. XXX . Nii saadab 25.10.2012 Dulub kirja teemal „Söödanisu Viljandisse 36,763 tonni, hind 210eur tonn“, Leonid Dulubile ja K.M. edastataks omakorda arve 1005 (kd 11, tl 141); 26.10.2012 saadab Leonid Dulub kirja teemal „FW: 26.10 koormad Viljandisse“, millele on lisatud tabel, kust nähtuvad ladu, suund, artikkel, hooaeg, SL aeg, saatelehed, kliendina Tartu Mill AS, autode numbrid XXX, XXX ning vedajana GR. T, samuti nähtuvad vastuvõetud kogused ja hind eur/t DAP Viljandi (kd 11, tl 144). Samasisulisi vastastikusi meile, kus kordub ka sama vedaja ja samade sõidukite numbrid, on arvukalt (kd 11, tl 151, 157, 160, 161, 164, 167, 170, 176-177, 179, 183-186,192, 195-197, 199-211, kd 12, tl 25-113). Seega sai M.J. kõik vajalikud andmed M. OÜ nimel arvete vormistamiseks Leonid Dulubilt. Arved liikusid raamatupidamisse kõik läbi Leonid Dulubi, mistõttu oli talle näha, et ka seda vilja veetakse samade autodega, millega OÜ. B. ja OÜ T.P. vilja. Kõigil isikutel, U.Rl, M.Jl, R.Ll, M.Jl, M.K.l ja M.M.l oli selles ühenduses täita oma roll, mida kohus eespool kirjeldas, samuti oli see Leonid Dulubil. Uuritud tõenditega on tõendatud, et Leonid Dulub jagas U.R. informatsiooni teravilja ja rapsi hindade, vajaminevate viljakoguste kohta, samuti millist vilja kuhu tarnida, et saada võimalikult head hinda. Leonid Dulubilt said U.R. ja M.J. (M. OÜ meilile) kõik arvete vormistamiseks vajalikud andmed. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-is arvete kiire tasumise. Leonid Dulubil oli välja kujunenud kindel ringkond viljamüüjatest talunikke, kelle vilja müüki ta korraldas läbi U.R. firma, jagades selleks U.R. ka korraldusi, kõnede põhjal näiteks vilja

ostmisel U. J, V.K. ja E.F. Oma tegevuse eest sai ta vähemalt 2012. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt. Selline Leonid Dulubi tegevus aitas kuritegelikul ühendusel võimalikult kiiresti ja soodsate hindadega talunikelt ostetud vilja maha müüa, saada raha uue vilja ostmiseks, suur käive tagas suurema raha teenimise võimaluse. Seega oli Dulubil väga oluline roll kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Leonid Dulub kuulus enam kui kolmest isikust kuuluvasse ühendusse, mille liikmetel oli omavaheline tööjaotus, kõik andsid oma rollist tuleneva panuse ühenduse eesmärkide realiseerimiseks. Selle ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegude toimepanemisele ja selle läbi varalise kasu saamisele. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 1 (kõige kergem maksualane kuritegu) nägi karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse, käesoleval ajal kuni viieaastase vangistuse. U.R. ütlustest nähtuvalt alustasid nad viljaäriga juba 2011. aastal. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab lugeda tõendatuks, et kuritegelik ühendus eesmärgiga toime panna maksupettusi, tegutses vähemalt 2012. aasta algusest kuni selle liikmete kinnipidamiseni oktoobris 2013, s.o ligi 2 aastat. Selle liikmeskond oli väga püsiv, kõigil oli välja kujunenud omad ülesanded, mis toetas edukat pikaajalist tegutsemist. Samas täideti vastavalt vajadusele ka erinevaid ülesandeid ning samasugust tegevust oleks saanud jätkata ükskõik millise liikme väljalangemise korral. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-57-09 punktis 13.2 selgitanud kuritegeliku ühenduse ühe tunnuse, selle püsivuse olemust, öeldes, et see ei ole „ M. niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist.“ Leonid Dulubi kaitsja leidis, et Leonid Dulubil puudus selles organisatsioonis püsiv funktsioon, temas nähti ühe võimaliku osta esindajat. Ei ole tõendatud, et Leonid Dulubi oleks saanud asendada ja jätkata vilja müüki sarnastel tingimustel Tartu Mill AS-ile. Kellega B. OÜ omakorda tehinguid tegi, mis sai makstud rahast, seda Leonid Dulub ei teadnud. Kohus ei nõustu Leonid Dulubi kaitsja seisukohaga selles, et ühendus ei oleks saanud maksukuritegusid toime panna ilma Leonid Dulubita. Vaidlust ei ole selles, et läbi B. OÜ müüdi talunikelt ostetud vilja ka teistele ettevõtetele peale Tartu Mill AS-i, s.o A.N.G. OÜ-le, B.A. AS-le, S.E. AS-le. U.R. sõnul ei julgenud nad peale Leonid Dulubi teistele XXX raha pakkuda. See ei tähenda, et olukorras, kus Leonid Dulubil ei oleks võimalik olnud oma rolli täita, ei oleks tema asemele leitud teist isikut, kes oleks tema ülesanded üle võtnud. Tartu Mill AS oli vaid üks M. mest ettevõttest, mida oli võimalik ära kasutada oma plaani elluviimiseks ja Leonid Dulub oli vaid üks nendest isikutest, kes tegelesid vilja varumisega. Tartu Mill AS kaitsja leidis, et prokurör loobus süüdistusest, öeldes kohtuvaidlustes konfiskeerimise küsimust käsitledes, et ainuke, mille tuvastasime, on see, et Leonid Dulub teenis 2 eurot tonni pealt. Asjaolu üle, et Leonid Dulub oleks kuritegelikust ühendusest saanud regulaarset palka, jaganud ühenduse tulu, selles osas enam vaidlust ei ole. Kohus ei nõustu kaitsja eeltoodud väitega. Leonid Dulubile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on ära toodud, milline oli Leonid Dulubi roll kuritegelikus ühenduses ning asjaolu,

et Leonid Dulub sai sellisel moel Tartu Mill AS-i jõudnud kaubalt vähemalt 2012. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt. Samale seisukohale jäi prokurör ka kohtuvaidluste käigus. Tasu, mida kuritegeliku ühendus läbi U.R. Leonid Dulubile maksis, pärines kuritegelikust tulust, võltsarvete alusel vilja müügist. Kohus märkis eelnevalt, et KarS § 255 lg 1 objektiivsest koosseisust tulenevalt ei eelda kuritegelikku ühendusse kuulumine oma rolli täitmise eest varalise kasu saamist. Leonid Dulubile inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon nõudis kuritegeliku ühenduse puhul selle varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamist. Riigikohus on selgitanud, et varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab kuritegelikku ühendust, M. kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Seda objektiivset koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu. Seejuures piisab KarS § 255 puhul subjektiivses koosseisus kaudsest tahtlusest. Isik peab vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et ühendus on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud KarS § 255 lgs 1 kirjeldatud kuritegude toimepanemisele (RKKO otsus nr 3-1-1-57-09, p 13.4). R.L, M.J. ja U.R. ütlused tõendavad, et nad lõid ühenduse käibemaksupettuste toimepanemiseks, et saada seeläbi varalist kasu. Kuritegelikku ühendusse kuulumine on lõpule viidud kuritegelikku ühendusse astumisega, KarS § 255 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole veel jõudnud kavandatud kuritegu toime panna ega saada seega ka mingit kasu. Mis ajast kuulus Leonid Dulub kuritegelikku ühendusse, saab hinnata eelkõige nende tõendite alusel, mis näitavad tema teopanust ühenduse eesmärkide realiseerimisel. 25.10.2013. a vaatlusprotokolli (kd V, tl 22-39) lisadeks olevad OÜ. B. arved, samuti Leonid Dulubi ja U.R. vaheline meilivahetus (Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili "MILLS1C" vaatlusprotokolli lisad) tõendavad, et vähemalt 2012. a jaanuarist on U.R. ja Leonid Dulub omavahel väga tihedalt vilja varumise teemal suhelnud ja Leonid Dulub on taganud B. OÜ arvete tasumise valdavalt samal päeval. Sellega panustas Leonid Dulub U.R. poolt loodud ühenduse eesmärkidesse saada võimalikult kiiresti raha uue vilja soetamiseks talunikelt, tagades sellega kiire ja suur käive ning võimaluse saada B. OÜ -l tagasi võimalikult suur käibemaksu summa. 2012. a märtsikuu meilidest alates on näha, kuidas Leonid Dulub annab Tartu Mill AS raamatupidajale korraldusi B. OÜ arvete kiireks tasumiseks ja vahenda U.R. infot vilja liikumise kohta. Kogumis tunnistajate U.R, R.L. ja M.J. ütlustega kinnitavad tõendid, et Leonid Dulub andis oma teopanuse kuritegeliku ühenduse heaks vähemalt 2012. aasta algusest. Kohus on seisukohal, et Leonid Dulub pani KarS 255 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Leonid Dulub teadis, et OÜ. B. on seotud maksupettusega. Seda tõendavad U.R. ütlused, mille kohaselt lõpetas Leonid Dulub neilt vilja ostmise ajal, kui Maksu-ja Tolliamet kontrollis B. OÜ-d, pärast kontrolli ostmine jätkus. Kohus leiab, et kui kõik oleks Leonid Dulubi teadmisel olnud seaduslik, ei oleks tal olnud kontrollidega seoses midagi karta. Tema käitumine näitab aga vastupidist. Asjaolu, et Leonid Dulub oli mures maksuameti kontrollide pärast, kinnitab ka 14.10.2013 kell 13:14:33 salvestatud kõne (kd 57, tl 135). Leonid Dulub helistab K.M. ja küsib, kas seoses käibemaksutagastusega on maksuamet ka midagi küsima hakanud – saatelehed, arved, ükskõik mida, mille peale Maileht ütleb, et ole praegu midagi küsinud ning Dulub ütleb, et neil on aega küsida kuni nädala lõpuni, et pärast seda saab aeg täis ju, mida K.M. kinnitab. Leonid Dulubi ütluste kohaselt tundis ta huvi käibemaksu tagastuse vastu, kuna rahaga oli kiire, sest Tartu Milli käibevahendid hakkasid otsa

saama. Kohtu hinnangul kõne sisu seda ei kinnita, sellest kõnest nähtub Leonid Dulubi soov saada kinnitust sellele, mis ajani võib maksuamet andmeid küsida. See on kooskõlas U.R. eelnevate ütlustega, et kontrolli perioodil Leonid Dulub neilt vilja ei ostnud. Leonid Dulubi enda ütlused tõendavad, et ta andis põllumeestele, kes tahtsid sularaha eest vilja müüa, U.R. telefoninumbri, 4-5 korral tasus ta talunikele vilja eest U.R. saadud sularahaga, milline tegevus ei seondu kuidagi ostujuhi ülesannetega. 09.05.2013 kõnest T.M. nähtub, et Leonid Dulubi initsiatiivil lepitakse kokku, et nisukoorma eest M. veskile, s.o Tartu Mill ASle arvet ei tee, see müüakse läbi B. OÜ . 14.05.2013 Leonid Dulubi kõnest M.T. on näha, kuidas Dulub pakub müüjale erinevat hinda olenevalt sellest, kas ta müüb paberiga või ilma. Need kõned kinnitavad kohtu hinnangul, et Leonid Dulub pidi pidama võimalikuks ja möönma, et ostes talunikelt vilja sularaha eest ja vormistades selle müügi läbi käibemaksukohustusliku osaühingu (arvetel kajastus käibemaksu osa), pannakse toime maksukuritegu. Leonid Dulub suhtles vilja varumise teemal vahetult ainult U.R. Samas ta teadis, et samal viisil nagu läbi B. OÜ müüb U.R. vilja ka läbi T.P. OÜ, kuigi vastava lepingu oli sõlminud M.T. iga. Leonid Dulub tagas vilja müügil samasugused tingimused OÜ-le M. Ta pidi teadma, OÜ M. nimel toovad vilja samad sõidukid, mida kasutas U.R. Ainuüksi sellest pidi Leonid Dulub aru saama, et sama skeemi taga oli rohkem inimesi kui U.R. Leonid Dulub möönis, et U.R1. võis olla keegi, kes aitas teda vilja varumisel kuna ta tõi tuhandeid tonne. Dulub ütles: „Praktika näitab, et ühel inimesel tuhandeid tonne kokku osta kas Eestist või Lätist on võimalik, aga see ei ole normaalne.“ Seega pidas Leonid Dulub võimalikuks ja möönis, et ta kuulub vähemalt 3 liikmelisse ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud maksukuritegude toimepanemisele. Iga ühenduse liige ei pea olema teadlik täpsetest asjaoludest, kuidas maksupettus toime pannakse, piisab abstraktsest teadmisest, milliseid kuritegusid plaanitakse toime panna. See tähendab, et Leonid Dulub ei pidanudki teadma selleks otstarbeks moodustatud varifirmade olemasolust, nende vahel arvete ega rahade liikumistest jmt. Järgnevalt annab kohus hinnangu Priit Saare tegevusele kuritegelikus ühenduses. Priit Saar ei tunnista end KarS § 255 lg 1 järgi süüdi ja ütleb, et tegeles vilja varumisel tavapärase seadusliku vahendustegevusega, midagi kahtlast selles ei olnud. Ta otsis M.J. palvel Lätist teraviljamüüjaid, kõik andmed edastas ta M.J, kellel oli 2-3 e-posti aadressi. M.Jl. olid ostjad või ostis ta vilja ise. Kellele see vili läks, sellest M.J. ei tahtnud väga rääkida. Tema sai vahendustasu 2 eurot teravilja tonnilt ja 3 eurot rapsi tonnilt, mis maksti tema ettevõtte OÜ O.S. MTÜ arvele. Ta ei teadnud, kas M.Jl. on äripartnereid, suhtles ainult temaga, kuid võis olla. M. andis talle telefoni, kuna tema kõnekulud läksid suureks, aga ta maksis telefoni kinni. Selles telefonis olid mõned numbrid sees, aga ei mäleta, et oleks olnud R. oma. 2012. aastal ostis ta M. OÜ osakud oma MTÜ C.S. nimele edasimüümise eesmärgil, ise selle nimel tehinguid, rahaülekandeid ei teinud, raha välja ei võtnud. Viljatehingud M. OÜ-ga toimusid pärast seda, kui ta oli ettevõtte ära müünud. MTÜ C.S. nimel on ta tehinguid teinud. Alates 2006. aastast asutasid ja müüsid nad M.J. äriühinguid kokku 50 ringis. M.J. tegeles rohkem paberitööga, tema otsis kliente, sai nendega kokku, tegi ka põhikirju, asutamislepinguid. Priit Saar ütleb, et ta ei tunne Leonid Dulubi, kuid juba augustis 2011 on tema nimelt saadetud meil teemal „Nisu 3 kl“, mis algab tervitusega „Tere Leonid“, all on Priit Saare nimi ja telefoni

nr XXX. Leonid Dulub vastab, et tegemist on söödanisuga ja Tartu Mill seda osta ei saa (kd 11, tl 6-9). Ka 14.09.2011 on Priit Saar samal viisil meili teel suhelnud Leonid Dulubiga (kd 11, tl 16-20). SEB Pank AS vastusest (kd 42, tl 62-73) nähtub, et Priit Saare internetipanga kasutajatunnuseks on XXX ning pangale avaldatud mobiiltelefoni nr XXX ja e-posti aadress XXX. Priit Saar ütles, et tema M.M. ei tunne, samas tunnistas M.M, et ta teab Priit Saart, on temaga kohtunud Tartus XXX garaažis. MTÜ C.S. juhatuse liikmeks sai pärast Priit Saart M.M. Priit Saare, M.M. ja O.L. poolt on 28.09.2012 digitaalselt allkirjastatud erakorralise üldkoosoleku protokoll, kust nähtub, et O.L. tegi ettepaneku valida uueks juhatuse liikmeks M.M. ja kutsuda tagasi Priit Saare ning protokollist tulenevalt selline otsustus ka ühehäälselt tehti (kd 41, tl 114-116). Seega ei ole Priit Saare ütlused tõesed. Priit Saar väitis ütlusi andes, et ta ei tunne U.R. ega R.L. Need ütlused ei vasta samuti tõele. R.L. äravõetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et tema telefonis on kontaktina salvestatud Priit Saare telefoninumber järgmisel kujul: „Priit M. XXX“ (kd 44, tl 150-160). 20.06.2013 Priit Saare kõnedest M.J. nähtub selgelt, et Priit Saar teab R.L. Kell 9:48:50 lepivad nad omavahel kokku, kuidas J. saada olev 1,5 koormat vilja Eestisse toimetada. 8 minuti pärast helistab Priit Saar uuesti M.J. ja küsib, kas ta helistab R. isale. J. ütleb, et Saar helistaks talle ja räägiks kogu loo ära. 20.06.2013 kell 15:49:05 helistab Priit Saar taas M.J. ja palub M. helistada R. isale, et osad peab Eestisse tooma... . M.J. ütleb, et ta palus tal endal seda talle öelda (kd 57, tl 38, 41). 06.09.2013 kell 10:15:58 helistab Priit Saar R.L, kuna ta ei saa tema isa kätte, arvates, et äkki on number muutunud, mille peale ütleb R.L, et temale teadaolevalt jagati jah neile uued telefonid (kd 57, tl 104). Viimane kõne tõendab kohtu hinnangul lisaks ka seda, et omavahel oldi teadlikud sellest, et telefone vahetatakse, nende numbrid muutuvad. Samuti oli Priit Saare elukoha läbiotsimisel äravõetud mobiiltelefonis Samsung GTE1200m vastamata kõnesid numbrilt XXX , mis on M.M. numbrina salvestatud U.R. äravõetud telefonis, ja numbrilt XXX, mis vastas U.R. ära võetud telefoni numbrile. Samuti oli SIMkaardil 30.09.2013 10:52:20 kontaktilt M. (XXX) tulnud sõnum sisuga „XXX“, st M.J. saatis Priit Saarele U.R. telefoninumbri. Priit Saare mobiiltelefonis CAT oli salvestatud järgmised telefoninumbrid: R. XXX ja R. 2 XXX, mida kasutas R.L; U.L. XXX ning M.J. number XXX (kd 48, tl 55-81). Need tõendid tõendavad Priit Saare seotust M.M, R.L, kes oli tema koolivenna U.L. poeg, samuti M.J. Priit Saar oli teadlik ka U.R. olemasolust. Kuna tema telefoninumbri saatis M.J. ilma kommentaarideta, pidi Priit Saarele olema eelnevalt teada, kelle numbri ja miks J. talle saadab. M.J. arvutis olnud kõvaketta koopiafailist XXX leiti muuhulgas M.I1. OÜ võõrandamist puudutav dokument, mis algab reaga „Notariaeg – 9.30 31.mai 2012“ ning osa müüjaks on U.R, ostjaks on MTÜ XXX . Küsimuste/puuduste korral palutakse saata meil XXX või telefonil XXX. Sellele numbrile vastav kõnekaart võeti ära M.J. kodu läbiotsimisel ning see e-posti aadress ja telefoninumber on olnud M. me süüdistusega seotud ettevõtte kontaktiks - OÜ M1,

OÜ R.C, BT OÜ, LMS.K. OÜ (kd 49, tl 37, 48, 84, 112, 116). M.J. elukoha läbiotsimisel leiti Priit Saare digitaalne isikutunnistus koos PIN ja PUK koodidega. OÜ R.C. äriregistri dokumentide kohaselt (kd 38, tl 23-39) on notar E.G. teinud 21.05.2013 avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale OÜ R.C. kohta muudatuste tegemiseks, milles palutakse kustutada osanik A.S. (juhatuse liige oli Priit Saar) ja kanda äriregistrisse osanik A.K1. Vene Föderatsiooni kodanik A.K1. volitab Priit Saart aga omakorda teda esindama. Tunnistaja O.O. ütlused (kd 63, tl 115-121) tõendavad, et ta teab Priit Saart, kellega on käinud koos notaris firmade osalusi ostmas või müümas. O.O. ja Priit Saart seovad M. äriühingud. A.S. MTÜ üheks asutajaks ja juhatuse liikmeks oli O.O, pärast teda Priit Saar. A.S. oli ka OÜ R.C. ja B2. OÜ osanikuks. O.O. andis OÜ M. ja OÜ B2. esindajana E.K. AS kontaktnumbrina ka Priit Saare telefoninumbri XXX (kd 37, tl 27-31, kd 32, tl 79-82), kuigi Priit Saar ei ole dokumentide järgi kummagi osaühinguga seotud. Samuti logiti OÜ B2. kasutajatunnusega XXX Krediidipanga internetipanka 27.07.2013 kell 11:12:41 IP aadressiga XXX (kd 33, tl 115). Samalt IP-aadressilt on 27.07.2013 kell 11:08:13 sisenetud ka Priit Saare kasutajatunnusega XXX XX internetipanka (kd 42, tl 53). Priit Saare elukoha läbiotsimisel (kd 47, tl 52-67) võeti mh ära isemärguvad ümarpitsatid „OÜ R3. “ (M.J. OÜ) ja „V.L. OÜ“. Sülearvuti Lenovo XXX vaatlusel leiti sellest OÜ BT. ja OÜ R3. põhikiri (kd 47, tl 77-78, 83), USB mälupulgal oli OÜ BT. põhikiri ja äriregistri B-kaart (kd 48, tl 2-5). Priit Saar ei ole äriregistri andmetel olnud nende osaühingute osanik ega juhatuse liige. Need tõendid kogumis tõendavad Priit Saare tegevust nende äriühingute moodustamisel, juhatuse liikmete vahetamisel, läbi mille pandi toime käibemaksupettust. OÜ O.S. pangakonto väljatrükk kinnitab, et sinna on laekunud raha B.C. OÜ ja E.I. OÜ-lt erinevates summades (100, 300, 400, 600 eurot), mida Priit Saar nimetab töötasuks, kuid mida ta ei deklareerinud ja millelt riigile makse ei maksnud (kd 41, tl 65-68). OÜ B.C. juhatuse liikmeks oli M.K. ja E.I. OÜ-l M.J, st isikud, läbi kelle liikus kuritegeliku ühenduse teenitud raha ja jõudis ka Priit Saareni. M.J. suhteid Priit Saarega ja viimase teadlikkust sellest, et nad tegelesid variäriühingute moodustamisega, tõendab M.J. arvuti vaatlusprotokoll (kd 49, tl 2117), mille lisaks nr 57 on 11.03.2013 loodud fail Priit Saarega toimunud vestlusest. Priit Saar räägib usalduskrediidist ja ütleb nii: „Ütle otse välja, et Priidukene, minu jaoks oled sa samasugune tropp ja tank nagu O. sõbrad, ja asi klaar“ (tankistiks on end nimetanud O.O, O. on levinud lühend O. nimest). Talle vastatakse, et tööd tuleb teha, räägitakse sellest, et tal on üks tüdruk juba väljaõppel, et ta laiendab „tankide“ võrku, et enamus tankidest ei tuleks Tallinna kaudu. Vestluse kontekstist tuleb välja, et Tallinna all mõeldakse isikut. Vestluspartneri sõnul ei ole keegi keelanud Priidul tööd teha, kui ta asjad korda ajab, s.t tuleb läbi ja annab asjad üle, nii et on juurdepääs olemas, millisel juhul nad laseks edasi. Sõprus ei anna alust tööalaste järeleandmiste tegemiseks. Kui vestluspartner kaotab Priidu „otsuste“ tagajärjel raha, miks siis peaks ta seda rahulikult taluma. O. kaarti ei ole vestluspartneri sõnul põhjust enda käes hoida, kuna O. toimib seni täiesti

normaalselt. Isegi kui ta on laksu all, saavad asjad mõne tunniga tehtud. O. näol on kohtu hinnangul tegemist O.O, kelle digitaalne isikutunnistus leiti läbiotsimisel M.J. kodust. Vestluse sisust on aru saada, et tegemist on pikaaegse ühise tegevusega, näiteks on viiteid „aasta tagasi või rohkem“ ning vestluspartneri hinnang, et Priit on tal 2 aasta jooksul rohkem kui 5 korda vajalikul momendil „vaiba alt tõmmanud“. Priit Saarele öeldakse, et kui ta teenis inimese kaudu eelmisel aastal vanas rahas peaaegu sada tuhat (5500 eurot), siis vajaks ta ehk väikest respekti. Samuti tõendab see vestlus, et Priit Saar teadis kindlalt nn tankistide olemasolust, kelleks nimetas ka O.O. M.J. elukoha läbiotsimisel äravõetud arvutis oli fail nimega „2012.odt“, loomise ajaga 25.01.2012, muutmise ajaga 11.03.2013 (lisa 56, kd 49, tl 77-79), milles on muuhulgas kajastatud 2012. a tehtud makseid Priidule, faili lõpus on kirjas: „Priit 5500“. See on sama summa, mida nimetatakse ka vestluses Priit Saare teenistusena. Tunnistajate U.R, M.J. ja R.L. ütlustega on tõendatud, et Priit Saar tegeles viljamüüjate leidmisega Lätist ja talle maksti raha tonni pealt. M.J. sõnul sai ta 2-3 eurot tonnilt. U.R. ütlustest nähtuvalt võisid nad Lätist osta vilja 2000 tonni, kuid Priit Saar ei teadnud, et käibemaks jäetakse tasumata. Priit Saare poolt viljamüüjate otsimist lisaks Eestile ka Lätist ja Leedust, tõendab lisaks tunnistajate ütlustele tema elukoha läbiotsimisel äravõetud arvutist leitud tööleht „Läti“, tööleht „Kaart“, tööleht „Leedu“, tööleht „Eesti“ (kd 48, tl 6-54). Priit Saare elukohast leitud märkmikud ja lahtised paberilehed (kd 48, tl 82-168) sisaldavad samuti erinevaid märkmeid viljamüüjate kontaktide, arvete tegemise, kauba, koguste, hindade, kõnepakettide, autode ja kellaaegade, XXX, laadimiste, samuti vilja ostja kohta, näiteks „C.T.G. OÜ Priit Saar“. Priit Saare elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud USB mälupulga XXX 8GB kopeerimisel saadud koopiafaili „XXX“ vaatlus (kd 47, tl 85-208, kd 48, tl 1-54) tõendab, et sellel olid muuhulgas L.P.K.S. „L.“ läti-ingliskeelsed arved C.T.G. OÜ-le 2012. a veebruarist maini. See tõend koos Priit Saare märkmetega kinnitab, et Priit Saar teadis, et Lätis kokku ostetav vili vormistatakse läbi C.T.G. OÜ, mille juhatuse liikmeks oli M.M. Vaatlusprotokolli lisaks 47 (kd 47, tl 193-194) on eesti ja vene keeles juhis, mida teha maksuvõlgades ettevõttega, kelle maksuvõlg on nii suur, et maksuamet ei lase enam lihtsalt minna. Selle järgi on 3 võimalust, millest esimene on kõige lihtsam ja odavam, sisaldades endas juhatuse vahetust kas notaris või ID-kaartidega ise - sellisel juhul „ostetakse“ firma ning pannakse sellele enda juhatus. Teised kaks varianti on keerulisemad, sisaldades M. XXX omaniku ja juhatuse vahetamist. Ühtlasi sisaldub selles pakkumises kinnitus, et kõik variandid sisaldavad täielikku konsultatsiooni, saab kaasa soovitused, kuidas isiklikku vara „löögi alt“ välja viia, esindajad on Tartus olemas ning et Tartus tuleb vormistama nende töötaja Priit Saar, kellega on adressaat kirja kohaselt ka Viljandis juba kohtunud. Sellise skeemi järgi tegutses ka maksupettuste toimepanemiseks moodustatud kuritegelik ühendus, mille raames Priit Saare üheks ülesandeks oligi äriühingutesse uute juhatuse liikmete ja osanike leidmine. Selles pakkumises on otsene viide, et see on Priit Saare töö.

Veel leiti Priit Saare kodust Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akt, mille kohaselt tarnis OÜ T.P. nisu 19.09.2013 sõidukiga XXX, samuti oli 6 ilma päiseta 06.09.2013. a akti, millelt nähtuvad nisuvedajana sõidukid XXX, XXX, XXX, mille kasutajateks olid U.L. ja M.M. Need tõendid kogumis teiste tõenditega näitavad Priit Saare laialdasemat seotust M.J, R.L. ja U.R. poolt aetava viljaäriga. 19.11.2015 jälitustoimingu protokollis nr 11.1-3/12/44-49 (kd 56, tl 140-198 ja kd 57, tl 1-139) kajastuvad Tartu Maakohtu määruste alusel Leonid Dulubi, U.R, M.J. ja R.L. kõned, millest nähtub Priit Saare tegevus vilja varumisel, selle eest tasu saamine ja teadlikkus, et nende tegevus ei ole seaduslik. 05.04.2013 kell 20:35:06 toimunud kõnes annab M.J. Priit Saarele teada, et ta pani talle vist natuke vähem, kuna tal ei ole praegu arve peal. Priit Saar ütleb selle peale, et las olla ning et M.J. vaataks esmaspäeval, ta saab nii kaua hakkama ja et need auto asjad saab siis korda. 09.05.2013 kell 12:19:08 helistab M.J. Priit Saarele ja ütleb, et järgmisel päeval saab selle päeva maksmata arve ära maksta. Saar tahab teada, mida siis teha, kui tal veel anda on. J. ütleb, et esmaspäeval vaatab. Priit Saar küsib taas raha, kasvõi 100 ja M.J. ütleb, et täna nii palju saab (kd 56, tl 148-149, 172). 13.05.2013 kell 08:05:08 annab M.J. teada, et auto täna ikkagi ei jõua, kuid lubab korraldused samal päeval kella 10 paiku ära panna. Priit Saar küsib, kas M.J. l liigub mingit raha ja kas ta saaks Priidule ka mingit raha panna, J. kinnitab, et saab ikka (kd 56, tl 180-181). 14.05.2013 kell 16:42:48 helistab Priit Saar M.J. ja küsib, mis on ülekannetest saanud. M.J. lubab kohe ära teha ja ka Priit Saarele tema oma ära panna, st raha kanda (kd 56, tl 190). 31.05.2013 kell 16:35:49 helistab M.J. Priit Saarele. Priit Saar ütleb, et ta saatis 2 arvet, J. vastab, et ta nägi ja tegi juba ühe korralduse ära. M.J. küsib, kas Saar näeb seda ja palub vaadata, selgitab, et ta pani need 2 otra, mis sul olid, mingisugune 9800. Lisaks ütleb M.J, et „järgmise neljapäevani on sellel B-tähega firmal see number küljes, et siis saab veel tulistada“. Priit Saar ütleb, et ta tahtiski küsida, et mis saab. Aga siis tuleb teha neljapäevani. Saar küsib: „ et mingit uut keha ei ole olemas, selles mõttes jah?“ M.J. vastab, et mõni isegi on. Priit Saar lubab teisipäeval ära käia, et siis kuuleb, kas midagi huvitavat on, ja lisab, et küll ta leiab põhjuse või seletab ära, miks teine firma on. „Noh ega esimest korda ei ole kuradi see asi“ (kd 57, tl 1011). Kuna B.C. OÜ oli käibemaksukohustuslane kuni 06.06.2013, saab järeldada, et M.J. ja Priit Saar räägivad omavahel sellest firmast. Kõnest tuleb väga selgelt välja, et Priit Saar oli teadlik sellest, et tehinguid tehakse erinevate äriühingute nimel, millel on ainult keha, st puudub sisuline äritegevus. Oluline on, et see äriühing on käibemaksukohustuslane, kui see number ära võetakse, tuleb hakata müüma teise äriühingu nimel. 27.06.2013 kell 14:15:58 kõnes küsib Priit Saar M.J. taas raha, kes ütleb, et 300 saab kindlasti samal päeval kanda. Kui ta leedukatele ka ära maksab, siis talle suurt midagi järgi ei jää. 28.06.2013 kell 17:19:32 helistab Priit Saar M.J. ja tänab tulnud raha eest. M.J. räägib, et asjad on paika pandud, 3 autot on korras, üks on veel tegemises, firmavärgid on enam-vähem jonksus,

idee poolest saaks stardi ära teha. Priit Saar ütleb, et on veel need 3 Leedu asja, üks neist on korralik talumees. M.J. lubab panna Saarele leedulase maksekorraldused, mille Saar lubab siis edasi saata (kd 57, tl 59, 65). 12.09.2013 kell 10:53:27 helistab Priit Saar M.J. ja räägib, et V2. kõik klapib. Ta ei saa seda varianti teha, mida J. pakkus. Priit Saar ütleb, et rääkis ka V3. ära, kust öeldi, et iga päev võib anda ühe koorma nisu või otra, kokku 400-500 tonni, talle peab peopeale sula maksma, on selline kaval mees. M.J. ütleb, et M. oli selle mehe juures kohapeal käinud, võib-olla on asi ka selles, et esimene kord. Priit Saar kinnitab, et võibolla see viljamüüja kardab, et natukene ei ole päris seaduslik. Väriseb, kuna on enne miilits olnud (kd 57, tl 112-113). 12.09.2013 kell 11:49:12 helistab Priit Saar M.J. ja annab teada, et järgmisel päeval ikkagi I. käest ei saa. Saab alles järgmisel nädalal. Ta lubab kellegi teise juurest läbi käia ning viia talle võlgu oleva summa ka ära (kd 57, tl 113 ). Kaks viimast kõnet näitavad, et Priit Saar maksis vilja eest ka sularahas. Samuti kinnitab kell 10:53 peetud kõne, et Priit Saar oli teadlik M.M. osalemisest viljaäris ja et see ei toimu seaduslikul viisil. M.J. meenutab ka ühte teist müüjat, kes oli alguses samasugune, kuid asjad said päris normaalselt ära aetud. 13.09.2013 kell 12:09:51 toimunud kõnest nähtub, et on toimunud kas telefonide või numbrite vahetus. M.J. ütleb, et uued olid sinna ostetud ja lubab saata Priit Saarele uued numbrid. Priit Saar küsib kõneaega (kd 57, tl 113-114). See kõne kinnitab, et ka talle oli teada, et viljaäriga seoses kasutati vahetatavaid telefone, mis seadusliku äritegevuse korral ei ole vajalik. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et Priit Saar kuulus M.J, R.L. ja U.R. poolt loodud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli maksukuritegude toimepanemine. Priit Saare üheks ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli variäriühingute asutamine, uute juhatuse liikmete otsimine, ise nende ühingute juhatuse liikmeks olemine. Teiseks ülesandeks oli viljamüüjate leidmine, oma vene keele oskuse tõttu valdavalt Lätist ja Leedust, nendega läbirääkimiste pidamine, arvete koostamiseks vajaliku M.J. saadud informatsiooni vahendamine, samuti vahendas ta vajadusel infot transpordi kohta. Priit Saar sai nende ülesannete täitmise eest kokkulepitud tasu 2-3 eurot viljatonnilt. Priit Saare ja tema kaitsja üheks põhjenduseks, miks Priit Saar ei ole talle süüks arvatud kuritegusid toime pannud, oli asjaolu, et ta ei ole teinud midagi ebaseaduslikku. Priit Saare poolt kuritegeliku ühenduse heaks tehtud teod eraldivõetuna ei ole tõepoolest kriminaalkorras karistatavad teod ja ei peagi seda ilmtingimata olema. Riigikohus on möönnud (RKKO 3-1157-09 p 13.2), et kuritegelikku ühendusse kuulumiseks ei pea isik tingimata kuritegelikult käituma, vaid tema tegevus võib olla ka selline, et see ei ole karistatav ühegi teise sätte kui KarS § 255 lõike 1 alusel. Isik kuulub kuritegelikku ühendusse kui ta aitab oma tegevusega ühenduse eesmärkidele kaasa ja allub organisatsiooni tahtele ning seda Priit Saar tegi. Priit Saar oli teadlik sellest, et lisaks M.J. tegeleb ebaseadusliku viljaäriga R.L. ja M.M, koos M.J. tegelesid nad äriühingute moodustamisega, mida kasutati käibemaksupettuse ahelas. Seega

oli Priit Saar teadlik, et lisaks temale kuulub ühendusse, mille eesmärk on maksukuritegude toimepanemine, veel vähemalt 2 inimest. Kohus leiab, et Priit Saar pani KarS 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Uuritud tõendid kinnitavad Priit Saare teadlikkust sellest, et toime pannakse maksukuritegusid. Priit Saar tegeles äriühingute moodustamisega, sinna juhatuse liikmete leidmisega, olles teadlik sellest, et tegemist on M. tetegutsevate ettevõtete ja fiktiivsete juhatuse liikmetega, ehk nn tankistidega. Tema enda mälupulgal oli vastav juhis, mida teha maksuvõlgades ettevõttega, sh skeem, mida järgis kuritegelik ühendus, s.o M. mekordne omanike ja juhatuse vahetamine. Lisaks nähtub kõnedest, et vili tuli müüa läbi äriühingu, kes on käibemaksukohustuslane, kui number ära võeti, tuli luua „uus keha“ ja see ei toimunud M. te esimest korda. Samuti oli üks viljamüüja mures, et tegevus ei ole päris seaduslik, millega teenis ära Priit Saare ja M.J. halvakspaneva suhtumise ja varasemate kogemuste pinnalt lootuse, et küll kõik siiski hästi läheb. II.

Konfiskeerimine

Tartu Maakohtu 24.10.2013. a määrusega nr 1-13-9505 (kd 56, tl 24-27, 30) arestiti KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimise tagamiseks Leonid Dulubile kuuluv sularaha 18 250 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja 84 alusel konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks Leonid Dulubi arvelduskontol nr XXX (XXX) olevad rahalised vahendid 40 563,76 eurot. Leonid Dulubilt 15.10.2013. a toimunud läbiotsimise käigus ära võetud sularaha kokku 19 135 eurot on kantud Maksu- ja Tolliameti deposiitarvele kontole nr XXX AS SEB Pangas (kd 56, tl 31-32). Prokurör leidis, et võttes aluseks 2012. aasta tehingud alates augustikuust, saab välja arvutada, et kuritegelik ühendus vedas Tartu Mill AS-i vilja kokku 22 007 tonni, seega on Leonid Dulub saanud kriminaaltulu vähemalt 44 014 eurot, mis tuleb temalt KarS § 84 ja § 831 alusel välja mõista. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus luges kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatuks, et Leonid Dulub kuulus maksupettuste toimepanemiseks loodud kuritegelikku ühendusse, mille kontrolli all olid ettevõtted B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. Võttes aluseks tunnistajate poolt kohtus antud ütlused, mis kattuvad ka Leonid Dulubi enda ütlustega, ja lugedes kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, on kohus seisukohal, et Leonid Dulub sai tasu igalt läbi B. OÜ, OÜ M. ja T.P. OÜ Tartu Mill AS-ile müüdud viljatonnilt vähemalt 2 eurot.

Tunnistaja U.R. andis ütlusi selle kohta, et ta maksis Leonid Dulubile kaks eurot, kõige rohkem kolm eurot, iga müüdud viljatonni eest kusagil 2012. aasta lõpupoole. Leonid Dulubi sõnul tegi U.R. talle ettepaneku teha eraäri nii, et Leonid Dulub ka mõned eurod endale saab, kusagil 2012. aasta suvel enne 2012. aasta sügishooaja algust. Tartu Millile laekunud viljakogustelt sai ta 2 eurot tonni kohta. Lisaks OÜ-le B. ja OÜ-le T.P. müüs kuritegelik ühendus vilja veel läbi OÜ M. ajal, kui juhatuse liikmeks oli A.K. Tartu Mill AS esindaja Leonid Dulubi ja M. OÜ esindaja A.K. vahel sõlmitud M. XX.XX.XXXX ka vastav teravilja ja rapsi ostu-müügileping. M.J. tunnistab, et nad võisid M. OÜ nimel Tartu Millile vilja müüa, ta võis sellega ise tegeleda ja arveid vormistada. Nii tunnistajate kui ka Leonid Dulubi enda ütluste kohaselt sai ta tasu selle eest, et Tartu Mill AS tasuks ostetud vilja eest võimalikult kiiresti. Ka M. OÜ arvetel ühtib arve tasumise kuupäev arve enda kuupäevaga nii nagu T.P. OÜ ja B. OÜ puhul. See tähendab, et ka läbi nimetatud äriühingu vilja müümisel pidi Leonid Dulub kandma hoolt selle eest, et arved tasutaks tavapärasest kiiremini, järelikult sai ta selle eest samuti tasu vähemalt 2 eurot igalt vilja tonnilt. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et Leonid Dulub sai 2 eurot igalt Tartu Mill AS-le läbi kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate osaühingute müüdud viljatonnilt vähemalt alates 2012. aasta augustikuust kuni 2013. a aasta septembrikuuni, milline periood tuleb võtta kuritegeliku tulu arvutamisel aluseks. Arvestas kokku viljatonnid, mis on märgitud B. OÜ , OÜ T.P. ja OÜ M. arvetes ajavahemikul 2012. aasta augustikuust kuni 2013. aasta septembrikuuni (kd 5, tl 108111, 114-115, 117, 119120, 124, 127, 130-133, 135, 138-142, 145-146, 151, 153, 157, 159160, 166-168, 172, 177, 180, 183, 185, 189, 195, 199; kd 6, tl 1, 8, 12, 16, 18, 23, 25, 28, 3234, 37, 39, 41, 45, 48, 50, 52, 54, 56, 58, 60, 62-64, 68, 73-75, 79-83, 86-89, 91, 94, 97, 99100, 102, 104, 107, 111, 113, 115, 118-119, 122, 124-127, 129, 132-133, 136-137, 141, 143145, 149-155, 157-170, 172, 175-177, 179-192; kd 7, tl 20, 22, 24, 26, 29, 32-33, 35, 37, 39, 41, 44-45, 47, 49, 51, 53, 55, 57, 59, 62, 65, 68, 70, 73, 75, 77, 79, 81, 83-84, 86, 88-89, 91, 93, 96, 98, 100-101, 103, 105-106, 109-111, 114, 116-118, 120-121, 123, 125-127, 129, 131-132, 135-137, 139-143, 151-152, 157, 160-162, 166, 169-171, 178-180, 182-183, 186-187, 192, 195196, 198; kd 8, tl 3, 5, 7, 13-14, 17, 19, 21, 27, 33, 35, 37, 39, 41-43, 45, 48, 50, 52, 54, 56-58, 61-62, 64, 66-67, 69, 71, 74, 79-80, 82-83, 85-86, 88-89, 92, 96, 100, 103-106, 108-175, 190194, 196, 198-201, 204-206, 209-211), vedas kuritegelik ühendus Tartu Mill AS-i vilja kokku vähemalt 22 007 tonni. Seega sai Leonid Dulub kuritegelikku tulu vähemalt 44 014 eurot. Läbiotsimisel 15.10.2013 Leonid Dulubi elukohas (kd 55, tl 3-8) avaldas Leonid Dulub, et 15 100 eurot kuulub tema sõbrale, 2500 eurot talle ning 650 eurot tema elukaaslasele. 15.10.2013 läbiotsimisprotokollist (kd 55, tl 1-2) on näha, et sõiduautost Volkswagen Passat (XXX), mis oli Leonid Dulubi kasutuses, leiti rahakott, milles oli kokku 885 eurot. Leonid Dulubi sõnul kuulus tema kodust leitud 15 000 eurot V.K. Raha tõi talle mõned päevad enne vahi alla võtmist üks vene mees. Ta ootas Oa tänaval maja ees, tuli tema juurde ja ütles, et see on V.K. saadetud. Leonid Dulubi sõnul võis ta isegi teha V.K. sellel hetkel kõne, et kuule, siin on, mingi mees, et kas tõesti siin mingi teema, kuid ta vist ei saanud V. kätte. Kuna temal oli usaldus V.K. vastu suur, ei hakanud ta rohkem küsimusi esitama, võttis raha vastu ja

pani enda juurde hoiule. Erinevalt Leonid Dulubist väitis V.K. kohtus, et ta L. Leonid Dulubiga eelnevalt kokku, et talle tuuakse raha. V.K. ütluste kohaselt (kd 64, tl 34-36) toimetas Leonid Dulubilt konfiskeeritud raha 15 000 eurot viimase elukohta XXX tänavale tema palvel hoiule tema tuttav Ukraina ärimees B.M, see võis olla 2013. aasta septembri lõpus. Raha võttis ta laenuks, et osta randaal. Ta pidi rahale Leonid Dulubi juurde järgi minema. Maksu- ja Tolliametis menetlejaga rahast juttu ei olnud, taotlust raha tagastamiseks ei ole esitatud. Raha viidi Leonid Dulubi kätte, kuna ta usaldas teda täielikult. Ta ei võtnud seda raha enda kätte, kuna sõitis sellel perioodil kogu aeg ringi, isegi ööbis veoautos. Kohus on seisukohal, et Leonid Dulubi ja V.K. ütlused selle kohta, et 15 100 eurot ei kuulu Leonid Dulubile, vaid on V.K. laenatud raha, on paljasõnalised, omavahel vastuolus ja ei ole eluliselt usutavad. V.K. ütluste kohaselt on tal olemas nii kodu kui ka perekond ning B.M. oli tema ammune tuttav, kellega käidi koos jahil. Vaatamata sellele lasi ta laenuraha viia B.M. viimasele tundmatu Leonid Dulubi juurde. V.K. ja Leonid Dulubi ütlused selle kohta, kuidas raha sinna jõudis, on omavahel vastuolus, mis näitab, et need ei ole usaldusväärsed. Samuti ei teadnud V.K, millal see raha sinna viidi, öeldes, et see võis olla 2013. septembri lõpus. Leonid Dulubi sõnul oli see aga mõni päev enne tema kinnipidamist. Leonid Dulub peeti kahtlustatavana kinni 15.10.2013. Kui Leonid Dulubi ütlustest nähtuvalt oli selline raha toomine võõra vene mehe poolt tema jaoks ootamatu, siis V.K. ütluste kohaselt oli ta selles Dulubiga varem kokku L. Jälitustoimingu protokollid 15.11.2017 ja 21.11.2017 (kd 60, tl 94105, kd 61, tl 143) tõendavad, et enne Leonid Dulubi kinnipidamist ajavahemikus 8-15.10.2013, on Leonid Dulub ja V.K. korduvalt omavahel suhelnud telefoni teel, kuid sellest, et V.K. sooviks hoiustada Dulubi juures oma raha ja saadab rahaga sinna kellegi võõra, ei ole juttu olnud. See kinnitab, et V.K. ütlused ei ole tõesed. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on iseseisvaks tõendiks jälitustoimingu protokoll. 8-15.10.2013 pealtkuulatud kõned, milline toiming viidi läbi Tartu Maakohtu 19.09.2013. a määruse alusel, on koostatud ajal, mil kriminaalasi oli juba kohtu menetluses. Kohus on seisukohal, et jälitusandmete protokolliks vormistamine ei ole välistatud ka selles menetlusstaadiumis. Käesoleval juhul tekkis prokuratuuril vajadus uue tõendi esitamiseks tulenevalt Leonid Dulubi ja V.K. poolt kohtus antud ütlustest. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et V.K. ei rääkinud eeluurimisel sellest, et Leonid Dulubi käes oli tema laenuraha, arvestades seda, et tegemist on suure summaga. Samuti ei taotlenud tema ega väidetav raha omanik B.M. selle raha tagastamist. Kohtu hinnangul on Leonid Dulub ja V.K. soovinud oma ütlustega alusetult vähendada Leonid Dulubilt läbiotsimise käigus äravõetud Leonid Dulubile kuuluva vara väärtust. Selle kohta, et Leonid Dulubilt äravõetud 19 135 eurot on just kuritegelikul teel saadud raha, ei ole tõendeid, mistõttu ei ole võimalik seda konfiskeerida KarS 831 lg 1 alusel. Samas on kohtul võimalik mõista süüdistatavalt välja kindel rahasumma juhul, kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud. Kuna Leonid Dulub sai kuritegelikku tulu (s.o 2 eurot Tartu Mill AS-ile müüdud viljatonni pealt) vähemalt 44 014 eurot, tuleb konfiskeerimise asendamiseks temalt välja mõista 44 014 eurot.

Kuna Leonid Dulubilt arestitud vara ületab temalt väljamõistetud konfiskeerimise asendamiseks oleva nõude, tuleb arestitud varast jätta konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks aresti alla ainult osa, s.o Tartu Maakohtu 24.10.2013. a määrusega nr 1-13-9505 arestitud 19 135 eurot ning N.B.F.P.L.C. Eesti filiaal arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest 24 879 eurot. Ülejäänud arvelduskontol olev summa 15 684,76 eurot (40 563,76 – 24 879)tuleb vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. III.

Karistuse mõistmine

KarS § 255 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse 3-15 aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval juhul on kohtul võimalik kohaldada Leonid Dulubile ja Priit Saarele vaid vangistust, kuna KarS § 255 lg 1 sanktsioon ei näe muid karistuse liike ette. Leonid Dulub ja Priit Saar on varem kriminaalkorras karistamata (kd 56, tl 48-52). Nende karistust raskendavaid KarS §-s 58 sätestatud asjaolusid ei ole, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et Leonid Dulubi tuleb karistada 4 aasta pikkuse vangistusega, mis on piisav, et mõjutada teda hoiduma edaspidi õigusvastastest tegudest. Leonid Dulubi süü on suur, kuna tal oli oluline roll skeemis, mis võimaldas kuritegelikul ühendusel pika aja jooksul maksukuritegusid toime panna. Ta teenis kuritegeliku ühenduse kaasabil märkimisväärset tulu. Samas on Leonid Dulub varem karistamata isik, ta ei ole uusi õiguserikkumisi toime pannud, mistõttu on võimalik mõista talle sanktsiooni keskmisest väiksem vangistus. Käesolevas asjas süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud 5 aastat, mil Leonid Dulub on elanud õiguskuulekalt. Ajas karistuse mõju väheneb. Kohus leiab, et isikut, kes on nii pika aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, ei ole vaja karistada reaalse vangistusega, vaid selle võib jätta tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel kohaldamata 4 aasta pikkuse katseajaga. Käesolevas asjas süüks arvatud tegu on jäänud Leonid Dulubi elus ainukeseks. Priit Saare süü on võrreldes Leonid Dulubiga oluliselt väiksem. Ta ei omanud kuritegelikus ühenduses keskset rolli, läbi tema tegevuse leitud viljakogused ei olnud suured, ülejäänud panus oli pigem abistava iseloomuga (variäriühingute moodustamine ja nendega seonduv). Priit Saare süüle vastavaks karistuseks on kohtu hinnangul vangitus KarS § 155 lg 1 sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat.

Priit Saar varem karistamata isikuna on elanud seaduskuulekalt ka viimased 5 aastat, mis on möödunud kuriteo toimepanemisest. Seetõttu on põhjendatud tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid ja jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. IV.

Menetluskulud

Priit Saare riigi õigusabikulud kohtumenetluses on kokku 4824 (2688 + 1200 +936) eurot (kd 65, tl 3-7; 10-13, 16-18). Lepingulise kaitsja tasu kohtueelses menetluses oli 6000 eurot, millest käibemaks 1000 eurot. Vastavalt kaitsja poolt esitatud õiendile osutas ta õigusabi kokku 80 tundi tunnitasuga 62,50 eurot, millele lisandub käibemaks (kd 65, tl 79-80). Leonid Dulubi lepingulise kaitsja tasu on koos käibemaksuga 7279 eurot (kd 65, tl 65-78). Vastavalt arvetele on osutatud õigusteenust 47 tundi 5 minutit 6065,83 euro eest, millele lisandub käibemaks 1213,17 eurot. Teenust on osutatud nii tunnitasuga 120 eurot kui ka 130 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi töötasu tunnihinnaga 120-130 eurot, millele lisandub käibemaks, on aktsepteeritav ja mõistlik. Arvestades kriminaalasja suurt mahtu ja keerukust, on eeltoodud mahus õigusteenuse osutamine olnud Leonid Dulubi ja Priit Saare kaitsjate poolt vajalik ja põhjendatud. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Nimetatud põhimõtet tuleb kohaldada ka süüdistatava osalise õigeksmõistmise korral. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14 p 36 ja 30.06.2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065). Kohus on seisukohal, et seoses Leonid Dulubi ja Priit Saare osalise õigeksmõistmisega, tuleb nende poolt kantud õigusabikulud riigil osaliselt hüvitada. Kuna Leonid Dulubi ja Priit Saare süüdistuse maht vähenes umbes poole võrra, on põhjendatud jätta pool õigusabikuludest riigi kanda. Seega jääb Leonid Dulubi kanda lepingulise kaitsja tasust, mis on 7279 eurot, 3639.50 eurot, ning sama suure summa peab riik talle hüvitama. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014. a otsuse asjas nr 3-1-1-79-14 p 53 kohaselt võib tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. Kohus võib mõista otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem.

Priit Saare õigusabikulud on kokku 10 824 eurot. Nimetatud kuludest jääb pool, ehk 5412 eurot Priit Saare kanda. Seega jäävad riigi õigusabikorras osalenud kaitsja kulud täies ulatuses summas 4824 eurot riigi kanda. Kuna Priit Saar on lepingulise kaitsja poolt osutatud õigusabile kulutanud 6000 eurot, tuleb talle hüvitada nõuete (6000 – 5412) vahe 588 eurot. Lisaks peavad Priit Saar ja Leonid Dulub tasuma süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha, mille suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot (töötasu alammäär alates 01.01.2018 on 500 eurot). Tartu Mill AS kaitsja tasu on taotluse kohaselt 43 456 eurot, millele lisandub käibemaks 8691,20 eurot, kokku 52 147,20 eurot (kd 65, tl 46-64). Õigusabi on osutatud 270,15 tunni ulatuses. Tunnihinnaks on 140 eurot, seega kokku 37 821 euro eest. Sellele lisanduvad sõidukulud 5635 eurot. Kaitsja palub Eesti Vabariigilt välja mõista Tartu Mill AS-i kasuks viimase poolt kantud menetluskulud kokku 43 456 eurot. Käibemaksu saab Tartu Mill AS tagasi. Kaitsjale makstud tasuna tuleb kohtu hinnangul käsitleda seda tasu, mida süüdistatav on kohustatud maksma valitud kaitsja poolt osutatud õigusteenuse eest. Kohtupraktika peab aktsepteeritavaks õigusteenuse osutamise tunnihinnaks ka 140 eurot, millele lisandub käibemaks (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2016. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16 p 37). Arvestades kriminaalasja suurt mahtu (kohtueelses menetluses oli kogutud tõendeid 55 köidet), sellest tulenevalt kriminaalasja ettevalmistamiseks, samuti kohtuistungil osalemiseks kulunud aega, on kohtu hinnangul Tartu Mill AS kaitsja poolt sellises mahus ja tunnitasuga osutatud õigusabi summas 37 821 eurot olnud põhjendatud ning tuleb Tartu Mill AS-le seoses õigeksmõistmisega hüvitada. Kohus ei nõustu sellega, et ka sõiduks kulunud aeg tuleb kaitsjale hüvitada õigusteenuse osutamise hinnaga. AdvS § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Sõitmine õigusteenuse osutamise kohta ei ole ilmselgelt õigusteenuse osutamine. Küll aga tuleb kaitsjale hüvitada KrMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kriminaalmenetlusega tekkinud kulud. Seoses sõiduga Tallinnast Tartusse kohtuistungile kandis kaitsja kulusid. Nende suuruse kohta ei ole U. dokumente esitatud. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb aluseks võtta justiitsministri 29.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 17 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Taotluse kohaselt on kaitsja läbinud seoses õigusabi osutamisega Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil kokku 6510 km. Seega tuleb hüvitada sõidukulu 1953 euro ulatuses.

Arvestades eeltoodut, tuleb Tartu Mill AS-le hüvitada KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulu kokku 39 774 eurot (1953+37 821). See summa ei sisalda käibemaksu, kuna Tartu Mill AS on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksusumma sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Katrin Aav rahvakohtunik

Ene Smirnova rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.