Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 29.08.2023, Tartu 3-17-523 Tartu Mill AS kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/018771-36 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 15.06.2020. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Tartu Mill AS Volitatud esindaja Ivo Raudjärv Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta TGS Baltic memorandum haldusasja materjalide juurde.
2.Tagastada kaebajale kassatsioonimenetluses esitatud U.R. kiri, U.R. 03.08.2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ja MTA 07.12.2021 ringkonnaprokurörile esitatud tsiviilhagi ning ringkonnakohtule 01.12.2022. a seisukoha lisana esitatud Läti äriühingute arved ja nende tõlked, Commodity Trading Group OÜ, hilisema nimega Emeil Cenite Invest OÜ pangakonto väljavõte, Workscape OÜ pangakonto väljavõte ning U.R. süüdistusakt kriminaalasjas nr 20760000033.
3.Tagastada vastustajale 24.04.2023. a seisukoha lisana esitatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2022. a määrused kriminaalasjas nr 1-22-2770.
4.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.06.2020. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Tartu Mill AS kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.12.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/018771-36 tühistamiseks rahuldamata.
Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus ning jätta poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
6.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
7.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.09.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakond alustas 03.10.2012 kriminaalasja nr 12930000442 menetlust. Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostas 11.11.2016 süüdistusakti teiste isikute kõrval ka Tartu Mill AS-i ning äriühingu endise töötaja L.D.i suhtes muu hulgas seoses Tartu Mill AS-i käibedeklaratsioonides (KMD) valeandmete esitamisega ja Tartu Mill AS poolt alusetult käibemaksu enammaksete suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamisega kahju summas 1 233 760,60 eurot tekitamisega. Tartu Maakohus andis 21.03.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 11.11.2016. a süüdistusakti alusel kohtu alla Tartu Mill AS-i, L.D.i (ostujuht) ja P.S.e. Tartu Maakohus mõistis 09.03.2018. a otsusega Tartu Mill AS-i õigeks karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 3 järgi, L.D.i KarS § 3891 lg 2 järgi ja P.S.e KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu1 ning mõistis L.D.i ja P.S.e süüdi KarS § 255 lg 1 järgi2. Tartu Ringkonnakohus mõistis 25.02.2019. a otsusega L.D.i ja P.S.e KarS § 255 lg 1 järgi õigeks. Riigikohus jättis 26.04.2019. a määrusega menetlusse võtmata Riigiprokuratuuri kassatsiooni Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019. a otsuse peale.
2.Tartu Maakohus tunnistas 14.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-189 (12930000442) kokkuleppemenetluses süüdi M.M.i, M.K.i, H.E., U.R., M.J. ja R.L. KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 255 lg 1 järgi. Riigikohus tühistas 19.02.2020. a otsusega Tartu Maakohtu 14.01.2014. a otsuse osaliselt, s.o M.J., R.L. ja U.R. süüditunnistamises ja karistamises ning saatis kriminaalasja tühistatud osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
3.MTA alustas 24.09.2013. a teatega nr 12.2-3/018771-1 Tartu Mill AS 2013. a augusti tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA peatas 18.10.2013. a otsusega nr 12.2-3/18771-2 Tartu Mill AS 2013. a augusti tagastusnõuete täitmise kuni otsuse jõustumiseni kriminaalasjas nr 12930000442.
4.MTA viis 09.06.2014. a korralduse nr 12.2-3/18771-3 kohaselt läbi Tartu Mill AS suhtes üksikjuhtumi kontrolli seoses Tartu Mill AS ning Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar vaheliste majandustehingutega perioodil jaanuar 2012 kuni september 2013.
5.MTA jättis 14.12.2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/018771-36 rahuldamata Tartu Mill AS 20.09.2013. a tagastusnõude summas 1 093 425,60 eurot ja 20.09.2013. a tagastusnõude täitmise taotluse summas 1 093 000 eurot ning kohustas Tartu Mill AS-i tasuma maksusumma 140 335 eurot, võttes aluseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p-d 2 ja 3 ning § 95 lg 1. Maksuotsuse põhjendused: MTA-le esitatud andmete kohaselt soetas Tartu Mill AS kontrollitaval perioodil Bogarolo OÜ-lt, OÜ-lt Macodes ja OÜ-lt Tootsi Peenar teravilja ja rapsi ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu jaanuar 2012 kuni september 2013 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas kokku summas 1 233 760,60 eurot. Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar olid äriühingud, mida kasutati maksupettuse toimepanemiseks. Eelnimetatud äriühingute KarS § 3891 lg 2 – maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksuvõi kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra. KarS § 3891 lg 3 – lõikes 1 või 2 sätestatud tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
KarS § 255 lg 1 – kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumine, mille tegevus on suunatu teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.
eesmärgiks oli üksnes tehingutest mulje jätmine ning tehingute kohta võltsarvete vormistamine ja väljastamine. Tartu Mill AS töötaja L.D. ning variäriühingute – Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar – faktilised juhid U.R., M.J. ja R.L. ning nendega seotud isikud M.M., P.S., H.E., M.K. ja H. F. M. väljastasid variäriühingute nimel võltsarved Tartu Mill AS-le, mille tulemusel loodi Tartu Mill AS-le alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. U.R., M.J. ja R.L. ning nendega seotud isikud lõid fiktiivsete tehingute ahela, varjamaks tegelikult toimunud tehinguid tegelike müüjate ja Tartu Mill AS vahel. Tartu Mill AS rikkus käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-t 1 ja § 38 lg-t 1.
6.MTA kustutas 23.12.2016. a otsusega nr 12.2-3/018771-37 Tartu Mill AS intressi perioodi 12.01.-14.12.2016 eest summas 24 008,77 eurot seoses maksumenetluse ebamõistliku pikkusega (338 päeva osas).
7.MTA jättis 06.02.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3598-3 rahuldamata Tartu Mill AS vaide MTA 14.12.2016. a maksuotsuse peale.
8.Tartu Mill AS esitas 07.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 14.12.2016. a maksuotsus nr 12.2-3/018771-36. Kaebuse põhjendused: 1) Tegemist oli müüjate (teraviljakasvatajad, vahendajad) maksupettusega, mitte ostja (Tartu Mill AS) maksupettusega. Müüjateks olnud äriühingud olid kuritegeliku ühenduse kontrolli all ja ühenduse liikmed on maksupettuse toimepanemise üles tunnistanud. Võimalik ei ole väita, et Tartu Mill AS oli teadlik, et Bogarolo OÜ-d, OÜ-d Macodes ja OÜ-d Tootsi Peenar kasutatakse maksupettuse toimepanemiseks. Varjamist ja L.D.i omakasust lähtuvat tegevust tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid. MTA peaks iga tehingu puhul tõendama, et kaebaja töötaja teadis tegelikku müüjat, sõlmis temaga kokkuleppe, aga lasi arve väljastada kellelgi teisel. 2) Kahtlus maksupettuses osalemise kohta on kummutatud kohtuotsusega asjas nr 1-16-9978. MTA viitab läbisegi maksupettuses „osalemisele“, hoolsuskohustusele ja alustele „pidi teadma“, „teadis“, „teadlikule osalemisele“. Maksuotsuses ei ole viidet MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84. Tuleb arvestada, et ringkonnakohus andis kriminaalasjas hinnangu, et kaebaja ei ole kasu saanud. 3) Halduskohtumenetluses ei saa kriminaalmenetluses võetud ütlusi ja muid tõendeid järelduste tegemisel aluseks võtta, arvestamata kriminaalmenetluses tõendite usaldusväärsuse kohta antud hinnanguid. Eksitav on MTA väide, nagu oleks kohus asjas nr 3-14-51871 jõudnud järeldusele, et Bogarolo OÜ-l puudus majandustegevus. Tõendamiskoormus on MTA-l.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 15.06.2020. a otsusega kaebuse, tühistas MTA 14.12.2016. a maksuotsuse ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja riigilõivu 750 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Puudulik ja ebaselge on maksuotsuse faktiline alus. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude alusel ei ole tõendatud MKS § 83 lg-s 4 ega §-s 84 sätestatud teokoosseisud ega kaebaja osalemine maksupettuses. 2) Tõendatud ei ole kaebaja poolt maksueelise saamine. MTA pidanuks analüüsima iga konkreetset ostu-müügi tehingut eraldi. 3) L.D. ja kaebaja on kriminaalkorras maksukuriteos KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõistetud ning M.J., R.L. ja U.R. süüditunnistamine on Riigikohtu 19.02.2020. a otsusega tühistatud. Kogutud tõendid ei kinnita kaebaja teadmist, et Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar olid kauba tegelikud müüjad, s.h ei ole tõendatud, et L.D. tegutses kaebaja nõukogu või juhatuse liikme teadmisel või vaikival heakskiidul ning puuduvad viited sätetele, mille alusel saaks L.D.i teadmist omistada kaebajale.
10.MTA esitas 13.07.2020 apellatsioonkaebuse, 26.02.2021 seisukoha ning 10.03.2021 seisukoha, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 15.06.2020. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebajat ei saa pidada heauskseks ostjaks, kuna kaebaja töötaja L.D. oli teadlik, et tegemist ei ole vilja tegelike müüjatega ja arvete alusel ülekantud käibemaks jääb riigile tasumata. Ülesannete edasiandmine äriühingu töötajale ei vabasta äriühingut vastutusest ja tekkida võivast maksukohustusest. L.D.i tegutsemise ajend (isiklik kasu) on haldusasjas ebaoluline. Tõendite kogum on piisavalt veenev põhjendatud kahtluseks, et kaebaja on oma töötaja kaudu maksupettuses osalenud. 2) Asjas puudub vajadus tugineda MKS § 83 lg-le 4. Maksukohustuse muutmiseks ei ole vajalik tuvastada kaebaja poolt kasu saamist. MKS § 84 ei ole võimalik rakendada olukorras, kus tuvastatakse, et kauba tegelikuks müüjaks oli tundmatu kolmas isik.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 22.04.2021. a otsusega MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.06.2020. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendeid kogumis hinnates veenev, et kaebaja ostujuht teadis, et vaidlusalused äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Kriminaalasjas on tuvastatud, et ostujuht tegutses omakasu, mitte kaebaja maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Veenev ei ole, et kaebaja juhtkond oleks fiktiivseid tehinguid tolereerinud ja soovinud nende jätkumist. Kinnitust ei ole leidnud põhjendatud kahtlus, et kaebaja teadis või pidi teadma tehingute tegelikest asjaoludest.
12.Riigikohus rahuldas 27.09.2022. a otsusega MTA kassatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu hinnangul kaebaja ostujuhi teadmise saab omistada kaebajale. Maksuotsuse faktiline alus on piisavalt selge. Praegusel juhul oli riigile tasumata käibemaksu näol maksueelis olemas ja kuigi seda ei saanud kaebaja, ei välista see MKS § 83 lg 4 kohaldamist. Ringkonnakohus ei kontrollinud ostujuhi teadmist iga äriühingu osas eraldi ega võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et ostujuht ei teadnud faktilistest asjaoludest, mis viitasid OÜ Macodes seotusele maksupettusega. Ringkonnakohtul tuleb otsustada kassatsiooniastmes kaebaja poolt esitatud tõendite vastuvõtmine.
13.MTA leidis 02.11.2022. a seisukohas ringkonnakohtule, et L.D. oli teadlik Bogarolo OÜ, OÜ Tootsi Peenar ja OÜ Macodes äriühingu arvete näilikkusest ja maksupettusest. Seda tõendavad U.R., R.L. ja L.D.i ütlused kriminaalasjas kohtuistungil, samuti L.D.i mobiiltelefonist leitud sõnumid ja e-kirjad ning Tartu Maakohtu poolt 09.03.2018. a otsuses tuvastatu. Puudub alus kaebaja poolt kassatsiooniastmes esitatud tõendite asja juurde võtmiseks.
14.AS Tartu Mill palus 01.12.2022. a seisukohas esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus ning kuulata tunnistajatena üle kohtuistungil L.D., U.R., M.J. ja R.L.. Lisaks märkis kaebaja järgmist: 1) Tehingute ükshaaval analüüsimata jätmine on oluline argumentatsioonilünk ja seda ka L.D.i teadmise käsitlemisel. Sama tehingupartneriga võib olla nii tegelikke kui varjatud tehinguid. Riigikohus eksib otsuse p-s 26. OÜ Bogarolo puhul oli tõenäoliselt enamik tehinguid tegelikud ja väikeses osas võis olla varjatud tehinguid. 2) Kuna R.L. ja M.J. teadsid L.D.i rolli vaid U.R. räägitu kaudu, siis ei saa L.D.i teadlikkust nende ütlustega tõendada. Vajalik on eraldi vaadelda tehinguid, mis tehti enne, kui L.D. hakkas saama tasu U.R.lt; tehinguid, kus kaup osteti Lätist 0%-ga ja maksti ülekandega; tehinguid rapsi
ostuks; Bogarolo OÜ tehinguid; OÜ Tootsi Peenar tehinguid; OÜ Macodes tehingud ning tehinguid, mille puhul on tõendeid, et L.D. suunas müüja müüma U.R. kaudu või leppis müüjaga kokku tehingu tegemises U.R. kaudu ning tasus ise sularahas müüjale. 3) Riigikohus viitas ekslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg-le 1. Alama astme kohtud lähtusid TsÜS § 133 lõikest 1. 4) Kassatsioonimenetluses esitatud tõendeid kinnitavad, et tehingud vaidlusaluste tehingupartneritega on prokuratuuri poolt hinnatud tegelikeks tehinguteks, mis omakorda on tõendiks, et MTA seisukoht L.D.i teadmise kohta "tegelikest müüjatest" ei ole põhjendatud. Ka näitavad tõendid ühe ja sama maksusumma nõudmist erinevatelt isikutelt. Tõendid paralleelselt kulgeva kriminaalmenetluse (kriminaalasi nr 20760000033) kohta kinnitavad, et maksumenetlust kaebaja suhtes ei saa pidada ausaks ja õiglaseks menetluseks. MTA eiras kohustust menetleda asja mõistliku aja jooksul. AS Tartu Mill taotles täiendavate tõenditena Läti äriühingute arvete ja nende tõlgete, Commodity Trading Group OÜ, hilisema nimega Emeil Cenite Invest OÜ pangakonto väljavõtte, Workscape OÜ pangakonto väljavõtte ja U.R. süüdistusakti kriminaalasjas nr 20760000033 asja juurde võtmist.
15.MTA selgitas 24.04.2023. a seisukohas järgmist: 1) L.D. oli teadlik, et Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar arvetel näidatud käibemaks jäetakse riigile tasumata, nii ei oma tähendust, kui kohtumenetluses asutaks seisukohale, et tegemist oli tegelike tehingutega – kaebajal puuduks sellele vaatamata õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 2) Riigikohus ei pidanud vajalikuks teha ostujuhi teadlikkust kindlaks iga tehingu kaupa eraldi. Ei oma tähendust, millal L.D. U.R.lt tasu saama hakkas. Kontakt L.D.i ja U.R. vahel tekkis 2011. a suvel ning koheselt informeeris U.R. L.D.i võimalusest vilja läbi Bogarolo OÜ arveta müüa. Väide, et suures osas osteti vilja Läti äriühingutelt, ei oma tähendust olukorras, kus vilja soetamist Tartu Mill AS-i poolt ei ole kahtluse alla seatud. Kaebaja esitatud arved, mis viitavad vilja soetamisele Lätist, ei ole seostatavad konkreetsete Tartu Mill AS-le väljastatud arvetega ega ole tõendina asjakohased. Sel põhjusel ei ole tõenditena asjakohased ka pangakontode väljavõtted. Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohased ka kaebaja põhjendused rapsi ostu osas. 3) Kaebaja esitatud tõendite – süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas nr 20760000033, Commodity Trade OÜ ja Workscape OÜ pangakontode väljavõtted ning Läti äriühingute 9 arvet – asja juurde võtmine ei ole põhjendatud.
16.Tartu Ringkonnakohus jättis 09.06.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks.
17.AS Tartu Mill märkis 19.06.2023. a seisukohas järgmist: 1) Menetlust ei saa pidada ausa õigusemõistmise ja poolte võrdsuse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Üheski kohtuastmes ei ole kaebajale antud kohtu poolt selgeid juhiseid. Tõendamiskoormuse jaotuse osas on jätkuvalt vastuseta küsimusi. Kaebaja on seisus, kus ta justkui ei ole tunnistajate ülekuulamise taotlust esitanud. Maksu nõudmine kaebajalt ei toimunud ausa ja õiglase menetluse käigus, s.h on tegemist ebamõistlikult pika menetlusega. 2) Ostujuhi teadmisele hinnangu andmisel ei ole piisavalt kriitiliselt suhtutud kohtueelsel uurimisel kahtlustatavate antud ütlustesse. Ka ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, mida isik teadis ise ja mida ta sai teada kelleltki teiselt. Kriminaalasja menetlemisel leidis kinnitust, et kohtueelses menetluses kirja pandud ütluste autorsus tuleb omistada uurijatele. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi järeldusi eirav halduskohtumenetlus ei ole kooskõlas uurimispõhimõttega. 3) Viidatakse valele tsiviilõiguse sättele. Teise isiku teadmise omistamine on reguleeritud TsÜS § 133 lõikes 1.
18.MTA märkis 29.06.2023. a seisukohas järgmist: 1) Jääb arusaamatuks, milles seisneb kohtute juhiste ebajärjekindlus või vastuolulisus. Madalama astme kohtu otsused ei ole kõrgema astme kohtule siduvad. 2) Kaebaja loobus halduskohtus tunnistajate ülekuulamisest. Ka apellatsiooniastmes ei taotlenud ta tunnistajate ülekuulamist. Ei ole alust arvata, et isikud annaksid halduskohtumenetluses istungil varasematest usaldusväärsemaid ütlusi. 3) Kaebaja väide, nagu pärineks suurem osa Tartu Mill AS-le müüdud kaupa Lätist, on tõendamata. Kaebaja esitatud Commodity Trading Group OÜ-le väljastatud arved ning sama äriühingu ja Workscape OÜ pangakontode väljavõtted ei toeta kaebaja väidet. Dokumendid ei tõenda Lätist pärineva kauba müüki Tartu Mill AS-le. 4) MTA ei ole väitnud L.D.i teadmist iga tehingu tegeliku müüja kohta. L.D. oli teadlik tegelikest müüjatest nendes tehingutes, kus ta ise andis müüjatele juhiseid tehingu vormistamiseks U.R. kontrolli all olevate äriühingute nimel. MTA ei ole muutnud seisukohta, et kaebaja teadis (läbi ostujuhi), et tegemist ei ole tegelike müüjatega. Ostujuhi teadlikkus sellest, et arvetel näidatud käibemaks riigile ei jõua, toetab seda seisukohta. 25.02.2019. a otsusest kriminaalasjas nr 1-16-9978 järeldub, et kohtu hinnangul sai L.D. selgelt aru, et Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar arvete alusel tasutud käibemaks ei jõua riigile, vaid see läheb U.R.le ja tema kaasosalistele. 5) Ringkonnakohus analüüsis 22.04.2021. a otsuses põhjalikult kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütlusi, hinnates nende usaldusväärsust. Riigikohus tõi otsuses põhjendatult välja, et kaebaja õigeksmõistmisel kriminaalasjas ei ole määravat mõju maksuotsuse õiguspärasusele. 6) Alusetu on kaebaja väide, et kohtueelses menetluses kirja pandud ütluste autorsus tuleks omistada asja menetlenud uurijatele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning kaebus MTA maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata jätta.
20.Halduskohus tühistas vaidlustatud maksuotsuse põhjendusel, et maksuotsuse faktiline alus on ebaselge ning tõendatud ei ole kaebaja poolt maksueelise saamine; maksuhaldur pidanuks analüüsima iga konkreetset ostu-müügi tehingut eraldi; ka ei saanud välistada, et vilja omand läks põllumeestelt Bogarolo OÜ-le, OÜ-le Macodes ja OÜ-le Tootsi Peenar (edaspidi ka OÜ-d) üle, millisel juhul olid OÜ-d kauba tegelikud müüjad; kogutud tõendid ei kinnita kaebaja teadmist, et OÜ-d ei olnud kauba tegelikud müüjad, sh ei pidanud halduskohus tõendatuks, et L.D. tegutses kaebaja nõukogu või juhatuse liikme teadmisel või vaikival heakskiidul ning puudusid viited sätetele, mille alusel saaks L.D.i teadmist omistada kaebajale.
21.Ringkonnakohus selgitab esmalt maksuotsuse faktilist alust (I); võtab seejärel seisukoha selles, kas on põhjendatud alus kahtluseks, et kaebaja ja OÜ-de vahelised tehingud arvetel näidatud viisil ei toimunud ja selgitab kaebaja maksueelist (II); uurib kaebaja teadlikkust tehingute tegelikest asjaoludest (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV). I
22.Ringkonnakohus leidis 22.04.2021. a otsuses (p 20) erinevalt halduskohtust, et maksuhaldur on olnud maksuotsuses läbivalt seisukohal, et Tartu Mill AS-l ei olnud õigust kajastada kontrollitaval perioodil käibemaksuarvestuses OÜ-de nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuna Tartu Mill AS teadis, et OÜ-d ei olnud kauba tegelikud müüjad (p 2.2, lk 4; p 2.2.3, lk 7-9). Samasugusele seisukohale asus maksuhaldur ka kontrollaktis ( p 1.1.7, lk 11;
OÜ Bogarolo osas p 1.2.2.3, lk 27-29; OÜ Macodes osas p 1.3.2.3, lk 38-39; OÜ Tootsi Peenar osas p 1.4.2.3, lk 52-5; kokkuvõtlik järeldus p-s 1.5, lk 54). Seega on maksuotsuse faktiliseks aluseks ostja „teadmine“, et kauba müüjaks ei olnud arvetel näidatud isikud. Ringkonnakohus jääb eelviidatud seisukoha juurde. Ka Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et maksuotsuse faktiliseks aluseks on kaebaja teadmine, et kauba müüjaks ei olnud arvetel näidatud isikud. Riigikohus sedastas, et maksuotsuse faktiline alus on piisavalt selge ning kaebajale oli arusaadav, milles seisneb talle etteheidetav käitumine, et tal oleks võimalik seda tõhusalt vaidlustada (RKHK 27.09.2022. a otsuse asjas nr 3-17-523 p 22). Kaebaja vastupidised väited on eeltoodust tulenevalt ainetud.
23.Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (RKHK 16.04.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-29-03, p 10). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (RKHK 24.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p 13 jj). Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse riigile üle. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (RKHK 27.01.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-30-15, p 17).
24.Maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtul hinnata, kas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolud loovad aluse põhjendatud kahtluseks tehingute mittetoimumises. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles. Maksuõigussuhetes piisab madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses toodud asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (RKHK 05.06.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 11). Maksuotsuses on vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus. Oluline on nende asjaolude ja tõendite äranäitamine, mis kahtlust põhjendavad (RKHK 04.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 10). Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (Ibid, p 15). Käesoleval juhul pidi maksuhaldur maksuotsuses põhjendama oma kahtlust selles, et 1) tehinguid arvetel näidatud poolte vahel ei toimunud; 2) sellisel viisil välditi riigile seaduses ettenähtud ulatuses käibemaksu tasumist ning 3) kaebaja oli eeltoodust teadlik.
II
25.Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt on käibemaksukohustuse puhul oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas
isik on käibemaksukohustuslane (RKHK 24.01.2011. a otsus asjas 3-3-1-73-10, p 10; 03.06.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-21-04, p 15; 02.06.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, p 9).
26.Maksuotsusest ja kontrollaktist nähtub, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla Tartu Mill AS poolt OÜ-de arvetel näidatud kogustes teravilja ja rapsi soetamist, kuid on leidnud, et OÜ-del puudus reaalne majandustegevus teravilja ja/või rapsi soetamisel ja selle müümisel kaebajale ning tegelikult soetas kaebaja kauba oma ostujuht L.D.i kaudu maksumenetluses tuvastamata müüjatelt. Maksuhaldur on pidanud kahtlust äratavaks, et ükski kolmest OÜ-st ei omanud VTA tegevusluba ega teavitanud VTA-d toidu ladustamisest ega vahendamisest. Ka ei pidanud maksuhaldur tavapäraseks, et kauba transpordi dokumendid koostatakse alles kauba sihtkoha aadressil kauba saaja tühjadele blankettidele. Tartu Mill AS blanketil koostatud saatelehtedele tulnuks märkida tootja nimi, kuid saatedokumendid on täidetud viisil, mis muudab kauba liikumise ja päritolu tõendamise võimatuks. Ka tugines maksuhaldur Tartu maakohtu 14.01.2014. a otsusele kriminaalasjas nr 1-14-189. Maksuotsusest nähtuvalt osteti kaup algsetelt müüjatelt ilma käibemaksuta, see müüdi Bogarola OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar väljastatud arvete alusel kaebajale koos käibemaksuga. Tehingute ahelas jäeti käibemaks riigile tasumata, võeti sularahas välja ning jagati skeemiga seotud füüsiliste isikute (sh kaebaja ostujuht L.D.) vahel ära.
27.Ringkonnakohus asus käesolevas haldusasjas tehtud 22.04.2021. a otsuses seisukohale, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja OÜ-de vahelised tehingud arvetel näidatud viisil ei toimunud. Ringkonnakohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde. Tartu Mill AS tehingud Bogarolo OÜ-ga
28.Kaebaja arvestas Bogarolo OÜ (OÜ) arvetel näidatud käibemaksu summas 724 236,24 eurot jaanuar 2012 kuni mai 2013 (k.a.) ning august kuni september 2013 (k.a.) KMD-del sisendkäibemaksu hulgas.
29.Asjaolud, mis maksuhalduri haldusaktidest nähtuvalt tehingute mittetoimumist kinnitavad, on kokkuvõtlikult järgmised: 1) U.R. ülesanne oli Tartu Mill AS-le OÜ nimel võltsarveid esitada ning arve tegemiseks vajalikud andmed sai ta L.D.i käest; 3) L.D. otsis ise talunikud, kes soovisid Tartu Mill AS-le ilma arveta vilja müüa ning kelle kauba kohta vormistati variäriühingute Bogarolo OÜ, OÜ Macodes ja OÜ Tootsi Peenar nimel arved, osadel juhtudel organiseeris L.D. ise ka kauba transpordi; 4) 2012. a oktoobris OÜ teravilja ja rapsi ei soetanud ega müünud; 5) rahasummad, mis kaebaja OÜ-le müüdud teravilja ja rapsi eest maksis, liikusid samal või järgmisel päeval edasi varifirmade OÜ-de Commodity, Trading Group, Moonrocket, Emeil Cenite Invest, GR Trading, Adenia Forssk, WorkScape, Rikemax Consult, Blefan Consult, LMS Kaubandus arvelduskontodele, kust raha sularahas välja võeti või kanti edasi järgmiste käibemaksukohustuslasest varifirma tunnustega äriühingutele; 6) OÜ ei soetanud eelnimetatud äriühingutelt teravilja ega rapsi, mistõttu ta ei saanud seda ka edasi müüa; 7) kauba transport organiseeriti ilma dokumentideta, et poleks võimalik tegelikke müüjaid tuvastada; 8) MTA 20.12.2013. a otsusega kustutati OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, sest ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.09.2013 kuni 19.12.2013. OÜ otsust ei vaidlustanud; 9) Tartu Mill AS-i teravilja vastuvõtmise aktide järgi transporditi teravilja AS-i tegevuskohta kolm korda ühe ja sama autoga mõne minuti jooksul, mis ei ole usutav. Tartu Mill AS-i tehingud OÜ-ga Macodes
30.Kaebaja arvestas OÜ Macodes (OÜ) arvetel näidatud käibemaksu summas 125 213,22 eurot oktoober kuni detsember 2012 (k.a.) KMD-del sisendkäibemaksu hulgas.
31.Asjaolud, mis maksuhalduri arvates tehingute mittetoimumist kinnitavad, on kokkuvõtlikult järgmised: 1) OÜ-l reaalne majandustegevus puudus ning seisnes vaid võltsarvete koostamises ja väljastamises kaebajale, OÜ tegevusala ei olnud teravilja ega rapsi kasvatamine, kokkuost, vahendamine ega hulgimüük; 2) OÜ ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul 01.10.2012 kuni 31.12.2012, mistõttu see kustutati MTA 07.01.2013. a otsusega käibemaksukohustuslaste registrist. OÜ ei esitanud 2012. a majandusaasta aruannet, andmeid TSD-del töötajate kohta alates 2012. a augustist ega KMD-d alates 2012. a novembrist. Arvelduskontol puuduvad majandustegevusele iseloomulikud väljaminekud, tegevusluba ja registreeringud MTR-s ja VTA-s 3) OÜ aadressid vahetusid nii, et äriühing kättesaadav ei oleks; 4) OÜ-l puudusid raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid teravilja ostu, müüki või vahendust, perioodil oktoober kuni detsember 2012 OÜ nimel kauba ostu ega müüki ei deklareeritud, puudub laoarvestus või kaubaarvestuse igapäevane arvestuspäevaraamat; 5) OÜ-le laekunud summad kanti edasi variäriühingutele OÜ Commodity Trading Group, UÜ Veevarustuse Remont; GR Trading, OÜ Blefan Consult, mille kontodelt võeti summa sularahas välja; 6) kauba transpordi dokumendid vormistati alles Tartu Mill AS-s, viimase antud tühjadele blankettidele; 7) kauba transport toimus talunikelt L.D.i organiseeritud transpordiga; 8) kauba vastuvõtuaktide järgi transporditi kaupa ühe ja sama sõidukiga 3minutilise vahega; 9) OÜ tegelikkuses enda hankijatelt teravilja ja rapsi ei soetanud, mistõttu ei saanud seda ka edasi müüa, hankijad ja OÜ Macodes ei deklareerinud tehinguid, mida deklareeris Tartu Mill AS. Tartu Mill AS tehingud OÜ-ga Tootsi Peenar
32.Kaebaja arvestas OÜ Tootsi Peenar (OÜ) arvetel näidatud käibemaksu summas 384 311,14 eurot juuni kuni september 2013 (k.a.) KMD-del sisendkäibemaksu hulgas.
33.Asjaolud, mis maksuhalduri arvates tehingute mittetoimumist kinnitavad, on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Tartu Mill AS-i pearaamatupidaja K.M. 15.10.2013. a ütlused kinnitavad, et OÜ oli probleemne firma; 2) OÜ osanik ja juhatuse liige M.T. ei osanud selgitada, kuidas toimus kauba transport, kes selle korraldas, kelle masinatega, kes kaupa vedasid; 3) M.T.i seletused, et OÜ soetas teravilja ja rapsi OÜ-delt LMS Kaubandus ja Bcs Trucker on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed; 4) M.T. ei osanud selgitada, mis summades ta eelviidatud OÜ-delt teravilja ja rapsi ostis; 5) M.T. ei osalenud teravilja ega rapsi ostu ja müügi protsessis, ei esindanud OÜ-d, ei koostanud arveid, ei osanud selgitada, kellele arveid edastas; 6) äriühingu faktiline juht oli U.R., kellel olid pangaparoolid ning kes koostas arveid ja tegi OÜ arvelduskontolt väljamakseid; 7) OÜ raamatupidamises puudusid teravilja ja rapsi ostu tõendavad dokumendid, kvaliteedisertifikaadid, laoarvestus; 8) OÜ tegutses Tartu Mill AS-i andmete põhjal; 9) OÜ-d LMS Kaubandus ja BcsTruckers ei müünud kontrolliperioodil OÜ-le teravilja ega rapsi, mistõttu ei saanud viimane neid ka edasi müüa, ka ei olnud OÜ käes ühtegi OÜ-de LMS Kaubandus ega Bcs Truckers nimel väljastatud teravilja ega rapsi müügiarvet; 10) OÜ-d BcsTruckers ja LMS Kaubandus on variäriühingud; 11) OÜ arvelduskontolt nähtub, et rahad, mis alates 21.06.2013 Tartu Mill AS kontolt OÜ-le teravilja ja rapsi eest laekusid, liikusid samal või järgmisel päeval edasi eelviidatud varifirmadele, kust raha sularaha automaatidest või varifirmade kontode vahendusel välja võeti; 12) kokku oli lepitud, kui palju M.T. tehingute pealt raha sai. U.R. tegi OÜ kontolt pangaülekandeid variäriühingutele, kust raha jõudis tagasi U.R. kätte, millest osaga tasuti sularahas ja arveta reaalsetele kauba müüjatele, L.D.ile ja ülejäänud tulu jaotati U.R., M.J. ja R.L. vahel. M.T.i kasum jäi tema kontole; 13) kaup liikus talunikelt otse Tartu Mill AS-i, reaalse kauba kohta vormistas U.R. L.D.ilt saadud andmete alusel võltsarveid OÜ nimele.
Ringkonnakohtu järeldused tehingute kohta
34.Eelviidatud OÜ-dega seotud tehinguid puudutavad asjaolud tuginevad suures osas M.J., R.L., U.R., M.T.i, K.M. ja L.D.i poolt kriminaaluurimisel antud ütlustele. Halduskohus jättis kaebuse lahendamisel sisuliselt hindamata kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid (M.J., R.L. ja U.R. ütlused), põhjendades seda sellega, et Riigikohtu 19.02.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-190 (V kd, tl 64-65) tühistati Tartu Maakohtu 14.01.2014. a otsus osaliselt, eeltoodud isikute süüditunnistamise osas (halduskohtu otsuse p 139).
35.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei mõjuta tõendite lubatavust haldus- ega halduskohtumenetluses. Süüteomenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, nt MKS (RKHK 08.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p-d 15, 19). Seega ei mõjuta maakohtu otsuse tühistamine M.J., R.L. ja U.R. ütluste lubatavust halduskohtumenetluses.
36.Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus ei nõustunud käesolevas haldusasjas kaebaja väitega, et kahtlus kaebaja maksupettuses osalemise kohta on ümber lükatud õigeksmõistva kohtuotsusega kriminaalasjas ning seega on tõendamiskoormus maksuhalduril. Riigikohus leidis, et kaebaja õigeksmõistmisel kriminaalasjas ei ole määravat mõju maksuotsuse õiguspärasusele. Kriminaalasjas kontrolliti, kas kaebaja tegevus täidab karistusseadustiku normi koosseisu, mille alusel teda süüdistati. Praegusel juhul mõisteti kaebaja kriminaalasjas õigeks, kuna süüdistuses kaebajale omistatud ostujuhi tegu ei vastanud KarS § 3891 lg 2 subjektiivsele koosseisule, sest ostujuht ei olnud esitanud OÜ-de arveid kaebaja raamatupidajale kaebaja maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Ka sedastas Riigikohus, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet, kui neil menetlustel on kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldus- või halduskohtumenetluses, kui nende tõendite lubatavus ei ole seadusega välistatud. Seejuures ei ole halduskohtule siduvad kriminaalasjas tehtud kohtulahendi põhjendustes antud õiguslikud hinnangud. HKMS § 158 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (RKHK 27.09.2022. a otsus asjas nr 3-17-523, p 28).
37.Ringkonnakohus märgib, et ka kaebaja ei ole M.J., R.L. ja U.R. ütluste kasutamist halduskohtumenetluses välistanud, kuid on leidnud vaid seda, et pärast Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ei ole maksuhalduril võimalik väita, et tühistatud otsus kinnitab nende isikute kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust (kaebaja 09.04.2020. a seisukoht, V kd, tl 67p). HKMS § 65 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib asja lahendamisel arvestada tõendina haldusvõi süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. Ringkonnakohus peab võimalikuks arvestada süüteomenetluses kogutud tõendeid ka käesoleva haldusasja lahendamisel. Tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste ebausaldusväärsust tuleb kohtul asja lahendamisel eraldi põhjendada (HKMS § 165 lg 1 p 2). Halduskohus seda teinud ei ole. Kuna isikud on andnud süüteomenetluses põhjalikud ja üksikasjalikud ütlused, mille põhjal on võimalik teha järeldusi ka ütluste usaldusväärsuse kohta, ei näe ringkonnakohus vajadust nende täiendavaks ülekuulamiseks ringkonnakohtu menetluses.
38.Halduskohtu arvamus, mille kohaselt võisid vilja müügitehingud põllumeestelt OÜ-dele Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar siiski aset leida, ei ole asjas kogutud tõendeid arvesse võttes veenev. Üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et U.R. plaanis hakata Bogarolo OÜ kaudu tegutsema käibemaksupettusega seotud viljaäris, kus kaup soetati talunikult ning müüdi
Tartu Mill AS-i, kuid arved vormistati Bogarolo OÜ nimele ning hiljem ka OÜ-de Macodes ja Tootsi Peenar nimele (R.L. 03.01.2014. a ütluste protokoll). Idee oli osta sularaha eest talunikelt vilja, maksta neile ainult ilma käibemaksuta hind, jätta käibemaks vilja müügilt tasumata, võtta vilja müügist laekunud raha variäriühingute arvelt sularahas välja ning väidetud käibemaksu osa tuluna endale saada, kusjuures võltsarveid vormistati Bogarolo OÜ, hiljem OÜ Macodes ja 2013. aastal OÜ Tootsi Peenar nimele (R.L. 24.10.2013. a ütluste protokoll). Idee oli loodud äriühingute käibemaksupettuste toimepanemiseks, kus L.D.i ülesandeks oli Tartu Mill AS poolt kantava raha kiirem laekumine U.R. ettevõttele OÜ-le Bogarolo, mille juures lepiti kokku, et L.D. saab vaheltkasu 2000 eurot kuus ning lisatasu 3-5 eurot iga tonni pealt, mida ta vahendas Tartu Mill AS-le (M.J. 23.10.2013. a ja 30.12.2013. a ütlused). Saatelehed talunikelt transporditud kauba eest vormistas autojuht alles Tartu Mill AS-i jõudes. Vastuvõtust anti neile tühjad blanketid, millele autojuht kirjutaski peale vastavalt kas Bogarolo OÜ, OÜ Macodes või OÜ Tootsi Peenar nime. Mingit arvestust selle kohta, kust kaup tegelikult liikus, kui palju kilomeetreid autojuht maha sõitis, keegi ei pidanud. Taluniku nimi, kellelt kaup soetati, ei kajastunud kusagil paberites (M.J. 23.10.2013. a ütlused). R.L. ja M J. ütlusi toetavad ka U.R. ütlused, mille kohaselt mainis tema L.D.ile, et kui viimasel oleks tarvis kellegi ilma arveta soetatud vilja läbi firma lasta, saaks seda teha OÜ Bogarolo kaudu. L.D. oli huvitatud ning need tehingud, kus L.D. organiseeris ise talunikelt vilja ning arved vormistati U.R. juhitava äriühingu nimele, hakkasid toimuma 2012 (U.R. 23.12.2013. a ütluste protokoll). Arved vormistati nii, nagu oleksid äriühingud vilja müünud OÜ-dele Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar, kuigi kaup liikus taluniku hoovist otse Tartu Mill AS-i (R.L. 24.10.2013. a ütlused). Tartu ümbruses oli palju talunikke, kelle kaupa võeti peale, mingeid pabereid ei vormistatud. L.D.i poolt organiseeritud koormad liikusid läbi OÜ-de Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar ning andmed, milliste koguste ja summadega tuleb arve Tartu Mill AS-le väljastada, andis teada L.D. (M.J. 30.12.2013. a ütlused). Eeltoodud tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et mingit kauba valduse üleandmist talunikelt OÜ-dele Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar ei toimunud ning põllumeeste ja OÜ-de ühist tahteavaldust asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks koos vilja omandiõiguse üleandmisega ei saa samuti eeldada ega järeldada.
39.HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Maksumenetluses kogutud tõendeid toetavad Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2016. a otsuse põhjendused haldusasjas nr 3-14-51871. Nimetatud haldusasjas vaieldi selle üle, kas Bogarolo OÜ-l oli õigus väljastada 2012. a oktoobris Tartu Mill AS-le ja Avena Nordic Grain OÜ-le arveid vilja müügi kohta ning arvestada sisendkäibemaksu vilja soetamiselt. Maksuhaldur jõudis kontrolli käigus järeldusele, et Bogarolo OÜ 2012. a oktoobris teravilja ei soetanud ega müünud, mistõttu tal vastav õigus puudus. Tallinna Halduskohus nõustus 09.09.2015. a otsuses maksuhalduri seisukohaga. Tallinna Ringkonnakohus leidis Bogarolo OÜ 2012. a oktoobri tehingute osas, et maksuotsuse järeldus, mille kohaselt pärines kogu kaup otse tootjatelt, keda ei ole suudetud menetluse käigus tuvastada, on põhjendatud. Ka leidis ringkonnakohus, et „Bogarolo OÜ reaalne roll tehingutes piirdus arvete väljastamisega“ (otsuse p 13).
40.Kaebaja on halduskohtumenetluses leidnud, et U.R. 12.02.2015. a ütlused kinnitavad tehingute toimumist Bogarolo OÜ ja Tartu Mill AS-i vahel. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. U.R. ütlusi Bogarola OÜ esindajana tuleb vaadelda koosmõjus U.R. 20.12.2013. a ütlustega, samuti R.L. ja M.J. poolt antud ütlustega, mis U.R. 12.02.2015. a ütlustest oluliselt erinevad. 20.12.2013. a ütlustes selgitas U.R. detailselt, kuidas ta suhtles M.J. ja R.L.ga, kelle ülesandeks oli tekitada Bogarolo OÜ-le tehingupartnereid – variäriühinguid, millel reaalne majandustegevus puudus ning läbi kelle näidati tehingute näilikku toimumist. Tartu Mill AS-st tulnud raha võeti välja läbi variäriühingute, selle eest tasuti kauba müüjale (sularahas ja ilma arveta), autojuhtidele, kanti kütusekuluks ning ülejäänu jagati ära
(20.12.2013. a ütlused, lk 6). U.R. eelviidatud ütlustega haakuvad ka M.J. ja R.L. ütlused, kes kinnitavad, et Bogarolo OÜ näol oli tegemist varifirmaga, kes vormistas vaid arveid talunike kaubale (vt M.J. 23.10.2013. a ütlused, lk 2); kelle nimel väljastati võltsarveid (M.J. 30.12.2013. a ütlused, lk, 5) ning kelle kaudu plaaniti hakata tegutsema käibemaksupettusega seotud viljaäris, kus kaup soetati talunikult ning müüdi Tartu Mill AS-i, kuid arved vormistati Bogarolo OÜ nimele (R.L. 03.01.2014. a ütlused, lk 5; 24.10.2013. a ütlused, lk 2).
41.Ringkonnakohus märgib, et U.R. 12.02.2015. a ütlused ei ole ka eraldivõetuna kuigi veenvad. Neist selgub, et U.R. Bogarolo OÜ esindajana Tartu Mill AS-le müüdud teravilja ei näinud ning hankijad tõid ise teravilja ja rapsi Tartu Mill AS-i. Bogarolo OÜ-l mingeid laoarvestusi ei olnud, kogused ja hinnad olid arve peal. Hankijad ei saanud Bogarolo OÜ-le enne arveid teha, kui U.R. Tartu Mill AS-st andmed sai. U.R. koostas Tartu Mill AS-le arveid Tartu Mill AS teravilja vastuvõtu akti alusel ning saatis seejärel andmed edasi hankijatele ning siis koostasid Bogarolo OÜ hankijad arveid Bogarolo OÜ-le. Bogarolo OÜ ei kontrollinud enne soetust hankijatelt teravilja ja rapsi kvaliteeti ega päritolu ning hankijatega oli kokku lepitud, et teravilja ja rapsi kvaliteet kontrollitakse alles Tartu Mill AS tegevuskohas. Tartu Mill AS tegi proovi laboris. Kui kaup vastas tingimustele, siis võeti vastu ning kui ei vastanud, saadeti ära. Kui teravili ja raps ei vastanud tingimustele, siis Bogarolo OÜ ja hankija vahel tehingut ei toimunud. Bogarolo OÜ hankijad ise tõid kauba, U.R. transpordiga ei tegelenud (U.R. 12.02.2015. a vastused Bogarolo OÜ esindajana küsimustele 12, 19, 21, 22, 24 ja 31). Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev, et mõistlikult tegutsev teravilja müüja oleks nõus teravilja ja rapsi oma lepingupartnerile müüma viisil, kus ta transpordib kauba iseenda kulul kolmanda äriühingu (käesoleval juhul Tartu Mill AS) lattu olukorras, kus tehingu toimumine lepingupartneriga ei ole kindel ning sõltub kolmanda isiku otsusest kauba kvaliteedi kohta ja kauba kogus sõltub kolmanda isiku poolt vastuvõtuaktile märgitud kauba kogusest. Teravilja müük sellisel viisil näitab selgelt, et Bogarolo OÜ kui vahelüli järele puudus tehingute ahelas igasugune vajadus. Samas kui Bogarolo OÜ ka tegelikult teravilja ja rapsi omandas, ei tohtinuks Tartu Mill AS-i otsus kauba kvaliteedi ja koguse kohta kauba tootja ja Bogarolo OÜ omavahelise tehingu toimumist, sh kauba koguseid mõjutada. U.R. kirjeldatud kauplemisviisi korral kannaks kauba tootja aga halvimal juhul ka transpordikulud, st jääks tulude-kulude arvestuses miinusesse.
42.Arvestades asjas kogutud tõendeid, ei nõustu ringkonnakohus ka halduskohtu etteheitega maksuhaldurile selles, et viimane ei analüüsinud kõiki vaidlusaluseid tehinguid ühekaupa (halduskohtu otsuse p-d 157-158). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tõenditega on veenvalt kinnitust leidnud, et asjaosalised olid OÜ-de Bogarolo, Macodes või Tootsi Peenar poolt vilja müügis Tartu Mill AS-le kokku leppinud maksupettuse toimepanemises ning vastavad näilikud tehingud hakkasid toimuma alates 2012. aastast, on MKS § 150 järgi vastupidise tõendamiskoormus üle läinud kaebajale ning kaebaja, asudes seisukohale, et mõni tehingutest arvetel näidatud poolte vahel siiski toimus, pidanuks konkreetse tehingu puhul tõendama, et see ei olnud maksupettusega seotud. Ringkonnakohus viitab ka enda varasemale seisukohale: „Olukorras, kus kõik osaühingutega seotud isikud kinnitavad, et puitu ei saanud nende kaudu kaebajani jõuda, ning need ütlused sobituvad ka muude asjas tuvastatud asjaoludega, pole ringkonnakohtu arvates vajalik hakata tuvastama seda, kas ja kui, siis millisel perioodil ning millise osaühingu puhul võib siiski mingisuguse majandustegevuse viljelemisest rääkida“ (TrtRK 26.02.2015. a otsus asjas nr 3-12-1335, p 19).
43.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et maksuhaldur on „vähemalt ühte kolmest maksukohustuslasest“ üksikjuhtumi kontrolli raames kontrollinud ning „ühele
maksukohustuslasele sisendkäibemaksu tagastanud“3 ei andnud kohtule alust maksuhalduri poolt kogutud tõendite hindamisest loobuda. Halduskohtu järeldus otsuse p-s 198 kopeerib Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019. a otsust kriminaalasjas nr 1-16-9978 (otsuse p 176, III kd, tl 152). Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eelviidatud käsitlus esitati apellatsiooni piiride väliselt. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Lisaks ei ole maksuotsuste õiguspärasuse kontrollimisel kohta õiguslikule kategooriale „ei saa välistada“. Maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtul hinnata, kas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolud loovad aluse põhjendatud kahtluseks tehingute mittetoimumises. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles. Maksuõigussuhetes piisab madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses toodud asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (RKHK 05.06.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 11). Maksuotsuses on vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus. Oluline on nende asjaolude ja tõendite äranäitamine, mis kahtlust põhjendavad (RKHK 04.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 10). Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (Ibid, p 15).
44.Ringkonnakohus leiab kokkuvõtlikult, et eelviidatud tõendid on piisavad, põhjendamaks maksuhalduri kahtlust, et arvetel näidatud tehinguid Tartu Mill AS ja OÜ-de vahel ei toimunud ning tegelikult soetas kaebaja kauba tuvastamata isikutelt. Ühtlasi saab järeldada ka seda, et kaebaja sisendkäibemaksuarvestus, mis tugines vaidlusaluste tehingute arvetele, oli ebaõige.
45.Käesolevas haldusasjas leidis ka Riigikohus, et maksuotsuses kirjeldatud asjaolud on nende tõendatuse korral piisavad põhjendatud kahtluseks, et arvetel näidatud tehinguid poolte vahel ei toimunud ning tegelikult soetati kaup tuvastamata isikutelt. Kui seda kahtlust ümber ei lükata, täidavad tehingud MKS § 83 lg 4 ehk näiliku tehingu koosseisu. Kui poolte tahe on suunatud teistsuguste tehingute varjamisele, tuleb MKS § 83 lg 4 alusel maksustamiseks tuvastada ka maksueelis. Riigikohus leidis, et praegusel juhul on maksueeliseks kaebajale esitatud arvetel kajastatud käibemaksusummad, mida riigile ei tasutud. Maksueeliseks saab lugeda ka olukorra, kus tehingute ahelas kasutatavad äriühingud ei deklareeri või tasu käibemaksu, kuid ostja deklareerib arvete alusel sisendkäibemaksu. Seejuures ei pea maksueelist saama maksuotsuse adressaat – piisab kui maksueelis nähtub kõiki asjaolusid tervikuna vaadates. Riigikohus asus seisukohale, et praegusel juhul oli maksueelis riigile tasumata käibemaksu näol olemas ning kuigi seda ei saanud kaebaja, ei välista see MKS § 83 lg 4 kohaldamist (otsuse p 23). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige halduskohtu järeldus, mille kohaselt ei ole kaebaja poolt maksueelise saamine tõendatud. III
46.Järgnevalt selgitab ringkonnakohus kaebaja teadlikkust tehingu tegelikest asjaoludest. Kohtupraktikas on leitud, et isiku teadmist, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kinnitaksid tõendid, et isikule oli see asjaolu saanud teatavaks või ta osales maksupettuses (RKHK 02.06.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 18; asjas nr 3-3-1-18-10, p 12). Maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud kaebaja teadmisele sellest, et tegemist pole tegeliku müüjaga.
Tsitaadid pärinevad halduskohtu otsuse p-st 142.
47.Maksuhaldur on põhjendanud kaebaja teadmist maksuotsuse p-s 2.2.3 järgmiselt: „Maksuhaldur on kokkuvõtvalt seisukohal, et Tartu Mill AS oli läbi oma ostujuht L.D.i teadlik asjaolust, et OÜ-de Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar rekvisiitidega arved (võltsarved) on vormistatud üksnes tehingutest Tartu Mill AS-ga mulje jätmiseks ning tegelike müüjate varjamiseks“. Kontrollaktis põhjendab maksuhaldur oma seisukohta sellega, et „ isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses, ei pea tingimata olema tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja (keskastme juht, ostujuht, raamatupidaja), kellel on konkreetses valdkonnas õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (kontrollakti p 1.1.3, lk 5).
48.Riigikohus asus käesolevas haldusasjas tehtud otsuses järgmisele seisukohale: „Kolleegium on asjas nr 3-3-1-60-11 leidnud, et maksustamise seisukohalt on ebaoluline, millisele töötajale või juhatuse liikmele on äriühing pannud ülesande kontrollida, kas arvel müüjana märgitud isik on variisik. Vastupidine seisukoht võiks viia selleni, et kui äriühing jätab oma tegevuse nõuetekohaselt korraldamata, muutub maksuhalduri kontroll ja maksusumma määramine väga keeruliseks või võimatuks (kolleegiumi 1. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 31). Kolleegium on sellele viidanud ka hiljem (nt 21. novembri 2018. a otsus nr 3-12-1360/131, p 27). Sellest seisukohast tuleb juhinduda ka praeguses asjas“ (otsuse p 14).
49.Riigikohus asus ühtlasi kohtute poolt tuvastatud ostujuht L.D.i tegevusest (tegi juhatuse kehtestatud hinna ja koguse piires sisseoste, aktsepteeris pakkumisi ja sõlmis igakordseid kokkuleppeid, kontrollis kauba kvaliteedi, koguse ja hinna õigsust) lähtudes seisukohale, et L.D.il kui kaebaja ostujuhil oli esindusõigus TsÜS § 117 lg 1 mõttes kaebaja nimel nende tehingute tegemiseks ning TsÜS § 123 lg 1 alusel tuleb asjaoludest teadmise või teadma pidamise hindamisel lähtuda tema kui kaebaja esindaja isikust. Ostujuht ei pidanud teadma tehingute õiguslikke tagajärgi, vaid üksnes faktilisi asjaolusid, mis selle tagajärje kaasa toovad. Sellest tulenevalt saab kaebaja ostujuhi teadmise omistada kaebajale. Praeguse asja kontekstis ei ole oluline, et töötaja võis oma tegevust kaebaja juhatuse eest varjata või et ta tegutses omakasu eesmärgil. Kui tööandjale tekib seeläbi kahju, siis vastutab töötaja selle eest eraõiguslike või osadel juhtudel ka karistusõiguslike sätete alusel (otsuse p 16-17). Ühtlasi leidis Riigikohus, et käesolevas asjas ei ole oluline, kas ostujuht teadis kõigi maksuotsuses käsitletud vaidlusaluste tehingute üksikasju, vaid üksnes see, kas ta teadis kõigi vaidlusaluste tehingute puhul, et need on seotud näilike tehingutega ja seeläbi maksupettusega. Seejuures ei pruugi olla vajalik teha seda kindlaks iga tehingu kaupa eraldi, vaid võib piisata ka sellest, kui grupeerida tehinguid olulisemate tunnuste, nt praegusel juhul tehingupartnerite (Bogarolo OÜ, OÜ Macodes, OÜ Tootsi Peenar) kaupa, sest pooled pole asjas tõstatanud kahtlust, et sama tehingupartneriga võiks olla tehtud nii tegelikke kui varjatud tehinguid (otsuse p 26).
50.Kaebaja leiab, et Riigikohus lähtus ostujuhi L.D.i teadmise omistamisel Tartu Mill AS-le ekslikult TsÜS §-st 123, kuid pidanuks lähtuma TsÜS §-st 133, sest TsÜS § 123 reguleerib esindaja ja tehingu teise poole vahel tekkivat õigussuhet, TsÜS § 133 samas juriidilise isiku sisesuhet. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga. TsÜS § 123 (asub 4. osa „Tehingud“ 8. peatüki „Esindamine“ all) eesmärgiks on reguleerida esindaja tegevuse tulemusena tekkivat välist õigussuhet tehingu teise poolega olukorras, kus kahtluse all on tehingu kehtivus. TsÜS § 133 (asub 5. osa all „Vastutus teise isiku ees“) eesmärgiks on reguleerida ühe isiku teadmise omistamist teisele isikule ning seeläbi omistada juriidilise isiku töötaja teadmine juriidilisele isikule, lähtudes töötaja tööülesannetest. Kaebaja poolt esitatud TGS Baltic 25.11.2022. a õiguslik arvamus (memorandum) sätete erisuse kohta ei ole ringkonnakohtu jaoks siduv, kuid ringkonnakohus võtab memorandumi asja materjalide juurde ning käsitleb seda kaebaja
seisukohana. Eeltoodu ei mõjuta siiski Riigikohtu lõpliku järelduse kehtivust käesoleva haldusasja lahendamisel.
51.TsÜS § 133 lg-st 1 tuleneb, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutatavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata.
52.Kohtupraktikas on leitud, et TsÜS § 133 lg 1 on analoogia alusel kohaldatav ka maksuõigussuhtes. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid inimeste kaudu. Töötajale majandustegevuses asjaajamise usaldamisega peab kaasnema ka kontroll ja vastutus õigusaktidest kinnipidamise üle. Vastasel juhul saaks juriidiline isik maksukohustust vältida, lastes õigusvastased toimingud juhatuse asemel teha muudel abilistel (TlnRK 04.05.2007. a otsus haldusasjas nr 3-05-464, p 26; 29.04.2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/315/05, p 154).
53.Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus, leides, et „[h]alduskohtu loogika, et alati tuleb tuvastada konkreetselt juhtorgani liikme teadlikkus maksuõigussuhtes õigusvastaselt käitumisest, loob pahausklikele ostjatele väga lihtsa võimaluse vastutusest vabanemiseks – piisab vaid sellest, kui jäetakse mulje, et fiktiivsete arvete alusel kauba ostmise taga oli vaid äriühingu töötaja, mitte juhatuse liige. Sellise näivuse loomine on lihtne. Kuid eeskätt peab ringkonnakohus oluliseks seda, et niisugusel juhul saab fiktiivsete arvete kasutamisest kasu eeskätt äriühing, sest temal tekib õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samuti avab see võimaluse raha ettevõtlusest maksuvabalt väljaviimiseks. Selline käitumine ei saa olla pelgalt äriühingu töötaja huvides, sest iseseisvalt, ilma juhatuse liikme teadmata toimides, puuduks töötajal üksinda võimalus endale kasu teenida. Seega puuduks töötajal iseseisvalt selliseks käitumiseks igasugune motiiv. Motiiv niisuguseks käitumiseks saaks olla eeskätt äriühingul tervikuna ja selle huvides tegutseval äriühingu juhatuse liikmel.“ Lisaks leiab ringkonnakohus, et „[a]rvete kajastamine raamatupidamises, raha maksmine variäriühingutele, käibedeklaratsioonide täitmine fiktiivsete arvete põhjal, raha tagasiliikumise organiseerimine maksjale jne eeldab täielikku kontrolli äriühingu üle ning sellist kontrolli saab omada üksnes äriühingu juhtorgani liige. Pole võimalik, et äriühingu selline käitumine leiab aset ilma juhatuse liikme teadmata ning ainuüksi ühe töötaja organiseerimisel ning täideviimisel“ (TrtRK 26.02.2015. a otsuse haldusasjas nr 3-12-1335 p 18).
54.TsÜS § 133 kommenteeritud väljaandes4 selgitatakse, et majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku teadmise omistamine on põhjendatud siis, kui ettevõttesiseselt saab temalt eeldada vastava teadmise edasiandmist isikutele, kes sellise teadmisega võtaksid vastu teistsuguse juhtimisotsuse või muudaksid majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku tegevust. Lõike 1 kohaselt tuleb seega esmalt kontrollida, kas majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded hõlmasid talle teatavaks saanud asjaolude (mille teadmist soovitakse omistada teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule) edasiandmist vastava ettevõtte siseselt. Selleks tuleb kindlaks teha majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku ning tema poolt kasutatava teise isiku vahelisest sisesuhtest tulenevad kohustused, eelkõige see, kas vastava töö-, käsundus- või muu lepingu kohaselt eksisteeris kohustus vastavad asjaolud tööandjale või käsundiandjale teatavaks teha. Kui sisesuhte aluseks on tööleping, võib selline Varul, P., Kull, I jt „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu 2023, § 133 p 3.2.1 c) lk-d 612-613.
teavitamiskohustus eelkõige tuleneda TLS § 15 lg 2 p-st 85, mida tuleb kohaldada koos VÕS §-ga 624. /.../ Kui lg-s 1 sätestatud teadmise omistamise eeldused on täidetud, loob lg 1 õigusliku fiktsiooni, et asjaolud, mis on teada isiku poolt oma majandus- või kutsetegevuses kasutatavale teisele isikule, on teada ka teda kasutavale isikule6.
55.Tartu Maakohtu 09.03.2018. a otsuses kriminaalasjas nr 1-16-9978 tuvastati, et L.D. oli Tartu Mill AS-i juhtivtöötaja (lk 24 ülalt 2. lõik). Ühtlasi ei ole vaidlust selle üle, et L.D. oli Tartu Mill AS-i ostujuht. Tartu Mill AS-i 20.10.2014. a vastustest maksuhalduri küsimustele nähtub, et kokkuostu strateegia (kogused ja hinnad) määras vaidlusalusel perioodil nii kogu varumisperioodi ulatuses kui ka lühiajaliselt (vajadusel igapäevaselt) äriühingu juhatus (juhataja U.L.). Konkreetsete pakkumistega tegelesid ostuspetsialistid (sh L.D.), kes juhatuse poolt etteantud piirides pakkumisi aktsepteerisid. Hankijate üldist taustakontrolli teostasid nii U.L. kui ka teatud määral ostujuhid (L.D. ja S. S.). Viimased teostasid ka juhatuse kehtestatud hinna ja koguste piires sisseoste, aktsepteerisid vilja pakkumisi ja sõlmisid igakordseid kokkuleppeid, kontrollisid esimesena kvaliteedi, koguste ja hinna õigsust. OÜ-d Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar suhtlesid peamiselt L.D.iga (vastused küsimustele 1, 3, 9, 12, 21). Ringkonnakohus leiab, et äriühingu ostujuhi sarnaste tööülesannete puhul tuleb mõistlikult eeldada, et ta teavitab äriühingu juhatust mis tahes olulistest, ostulepingute sõlmimisega seotud asjaoludest, sh sellest, kui tehinguid ei tehta arvetel näidatud äriühingutega. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus Riigikohtu seisukohaga, et ostujuht L.D. teadmine tuleb omistada Tartu Mill AS-le.
56.Kaebaja on kohtuasjas läbivalt väitnud, et teatud tehingud ka reaalselt poolte vahel toimusid. Selle näitena toob kaebaja esile Lätist ostetud kauba, mille puhul ligukaudu miljoni euro ulatuses tasumisi on toimunud ülekandega, st saab kindlaks teha müügiahela enne OÜ-sid, mis kauba lõpuks Tartu Mill AS-le müüsid. Nendel juhtumitel pole kaebaja arvates võimalik väita, et kaup pärines kohalikelt talunikelt ja L.D. teadis seda. OÜ-sid kontrollivad isikud on selgitanud, et tehinguteahelas nad vaid jätsid käibemaksu maksmata, kuid ei ole mingit alust väita, et nad ei olnud tegelikud müüjad. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et sama tehingupartneriga võib olla nii tegelikke kui varjatud tehinguid ning tehinguid tuleks analüüsida ükshaaval. Ka leiab kaebaja, et tuleks eristada ostujuhi teadmist sellest, et tegelik müüja oli keegi teine, sellest, et müüja oli küll tegelik, kuid ta kavatses jätta tehingult käibemaksu tasumata ning sedastab, et sellist vahetegu ja kohtumenetluses ümberhindamise võimalikkust on rõhutanud käesolevas haldusasjas ka Riigikohus (otsuse p 24).
57.Ringkonnakohus sedastab, et Riigikohus ei ole viidatud otsuses rõhutanud, et L.D.i teadmise kindlakstegemiseks tuleks analüüsida iga tehingut eraldiseisvalt. Vastupidi, Riigikohtu otsusest võib välja lugeda, et kaebaja maksustamist ei muuda asjaolu, kas OÜ-sid kasutati näilike tehingute tegemise eesmärgil (MKS § 83 lg 4), õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades (MKS § 84) või olukorras, kus OÜ-d jätsid lihtsalt käibemaksu riigile tasumata. Kohtupraktika kohaselt, kui tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, mis jätab käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, on see käsitatav maksupettusena ning kui ostja sellest teadis või pidi teadma, on ta ebaõigesti nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvanud (vt Riigikohtu otsuse p 24). Seega tekib kaebajal maksukohustus kõigil eelviidatud juhtudel. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul TLS § 15 lg 2 p 8 – Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi – tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.
VÕS § 624 lg 1 – Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.
vajadus analüüsida iga üksikut tehingut eraldi ning kohus lähtub Riigikohtu seisukohast, mille järgi piisab ostujuhi teadmise analüüsimisel sellest, kui grupeerida tehinguid tehingupartnerite (Bogarolo OÜ, OÜ Macodes, OÜ Tootsi Peenar) kaupa.
58.Ringkonnakohus selgitab järgnevalt L.D.i teadmist sellest, et OÜ-d ei olnud kauba tegelikud müüjad ja/või ei plaaninud tasuda Tartu Mill AS-le esitatud arvetelt riigile käibemaksu. L.D.i teadmine tehingutest Bogarolo OÜ-ga
59.Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur, et Tartu Mill AS kajastas alusetult Bogarolo OÜ arvetelt sisendkäibemaksu summas 724 236,24 eurot perioodil 2012. a jaanuar kuni 2013. a mai (k.a.). Seega tuleb L.D.i teadmist kontrollida vastava perioodi tehingute osas.
60.Bogarolo OÜ e-äriregistri infost nähtub, et kuni 05.04.2012 oli äriühingu põhitegevusalaks raamatute jaemüük. 2011. a majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ Bogarolo tegevusalaks teravilja ost, müük ning tööl vaid üks töötaja, kelle töötasudeks maksti 1154 eurot. 2011. a lõpu seisuga oli äriühingul kokku raha 16 340 eurot, maksuvõlg 701 euro, võlad tarnijatele 116 eurot ning aruandeaasta kasum 12804 eurot, materiaalset põhivara äriühingul ei olnud. 2012. a majandusaasta aruande järgi oli äriühingul 2 töötajat, kelle töötasudeks maksti 8090 eurot, suuremateks klientideks vaid Tartu Mill AS ja Avena Nordic Grain OÜ.
61.L.D. selgitas 15.10.2013. a kahtlustatava ülekuulamise protokollis, et Bogarolo OÜ on L.D.ile tuttav äriühing, täpsemalt juba mitmendat hooaega AS Tartu Mill klient. Ka AS Tartu Mill on 20.10.2014 vastustes maksuhalduri küsimustele kinnitanud, et L.D. suhtles Bogarolo OÜ-ga.
62.OÜ Bogarolo ja AS Tartu Mill vahelisest müügilepingust nähtub, et müügileping viie tonni vilja müügiks allkirjastati vastavalt U.R. ja L.D.i poolt juba 20.07.2011. U. R. selgitas 20.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis, et ta ostis OÜ Bogarolo 2011. aastal ning tegevust alustas äriühing 2011. a suvel. R. selgitab: „Enne tehingute algust, 2011. a suvel käisin Tartu Mill AS-s uurimas, kas oleks võimalik hakata neile vilja müüma. Suhtlesin tookord Tartu Mill AS ostujuhi L.D.iga, rääkisin talle, et sooviks läbi oma firma, milleks oli Bogarolo OÜ, hakata vilja müüma, et mul on omad tehingupartnerid olemas. L.D.ilt ei tulnud jaatav vastus tehinguteks kohe, ta pidi selleks läbi rääkima juhtkonnaga, ta võttis mõtlemisaja ja mõni aeg peale kohtumist andis ta teada (kas telefonitsi või kohtusime, ei ole nii täpselt meeles), et jah, Tartu Mill AS hakkab OÜ-lt Bogarolo vilja vastu võtma. Tehingute toimumiseks OÜ Bogarolo ja AS Tartu Mill vahel sõlmiti leping. Tartu Mill AS ei tundnud huvi, kust pärineb OÜ-lt Bogarolo müüdav vili, kes on tehingupartnerid jms. Esimesed tehingud Tartu Mill AS-ga toimusid 2011. a uue viljahooaja alguses, seega sügisel.“ Kriminaalasjas nr 1-16-9978 Tartu Maakohtus L.D.i poolt antud ütlused kinnitavad U.R. ütlusi kontakti tekkimise kohta 2011. aastal (dtl 3832).
63.Ka R.L. 24.10.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollist selgub, et 2011. aastal võis olla esimest korda U.R.ga juttu sellest, et Bogarolo OÜ-ga võiks hakata tegelema viljaäriga. Idee oli osta sularaha eest talunikelt vilja, maksta neile ainult ilma käibemaksuta hind, vormistada kaup firma nimele, jätta käibemaks tasumata ning vilja müügist laekunud raha võtta sularahas välja ning võidetud käibemaksu osa kuritegeliku tuluna endale saada. R.L. ütluste järgi oli U.R.l vist koolivend L.D. Tartu Mill AS-st, kellelt ta sai lubaduse ühe päevaga rahasid kanda vilja müügi eest Tartu Mill AS-lt Ue firmale, milleks oli tookord Bogarolo OÜ.
R.L. selgitab: „Liga oli Uel kokkulepe, et L saab 2000 eurot kuus nö palka selle eest, et aitab talunikelt soetatud vilja Tartu Mill AS-i, millele vormistatakse peale võltsarved Bogarolo OÜle, hiljem tuli vormistada arveid ka Macodes OÜ nimele ja 2013. a vormistati võltsarveid ka Tootsi Peenar OÜ nimele. Lisaks sai L.D. lisatasu tonnaaži pealt vilja ja rapsi toimetamise eest Tartu Mill AS-i, minu teada oli vilja tonni pealt tema lisatasu 2 eurot ühe tonni kohta ning rapsi pealt 5 eurot ühe tonni kohta. Lile maksis nö palka U.R., tema kätte läksid rahad, kui need olid varifirmadele OÜ Bogarolo, Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ nimelt edasi kantud ja sularahana välja võetud./.../ Üks osa viljaveost oli Li organiseeritud – L organiseeris talunikelt ise Tartu Mill AS-i vilja, vormistades selleks arved OÜ Bogarolo, Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ nimele. Li kaup liikus enamasti tema enda poolt organiseeritud transpordiga, aga saatelehtedele märgiti hoopiski meie viljaveo autode numbrid. Talunik sai sularahas vilja eest kokku lepitud hinna, mis oli ametlik Tartu Mill AS-i kokkuostuhind, pluss tahtis Ue sõnul talunik saada pool käibemaksu osast. Arved vormistati nii, nagu oleksid äriühingud müünud vilja OÜ-le Bogarolo, Macodes OÜ-le ja Tootsi Peenar OÜ-le, kuigi tegelikult liikus kaup taluniku hoovist otse Tartu Mill AS-i. /.../ U.R. dikteeris neid asju, mis nime all ja kuhu, millisesse mahapaneku kohta kaup läks, see oli U.R. organiseerida. Tema suhtles otse L.D.iga.“
64.03.01.2014. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis tunnistas R.L. samuti, et Bogarolo OÜ kaudu plaaniti hakata tegutsema käibemaksupettusega seotud viljaäris, kus kaup soetati talunikult ning müüdi Tartu Mill AS-i, kuid arved vormistati Bogarolo OÜ nimele. Hiljem lisandus Bogarolo OÜ-le veel Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ, kelle nimele vilja müügi arveid vormistati. R.L. selgituste järgi „ei oskagi üheselt öelda, kust pärines variäriühingute tekitamise, kasutamise ja nö põhja laskmise idee, see oli seotud pankadega ka, sest pangad sulgevad äriühingu arveldusarved, kui ülekannete summad lähevad liiga suureks ning seda ei oska ära põhjendada.“ R.L. selgitusel „oli L.D.i kindel kokkulepe 2000 eurot kuus, lisaks siis sai ta veel 2 eurot teravilja ühe tonni eest ja 5 eurot rapsi ühe tonni eest.“. Ka selgitas R.L., et „Li organiseeritava kauba puhul me ei korraldanud paljudel juhtudel transporti kaubale, samuti ei veendunud kauba olemasolus. Oli ka olukordi, kus Li poolt organiseeritud taluniku kaubale pidi järgi minema meie auto koos autojuhiga. Me Mega küll püüdsime öelda, et autod kuluvad ja kaubale võiks kellegi teise auto järgi minna, aga noh, see ei õnnestunud, äri käis ikka edasi.“ L.D.i rolli kirjeldas R.L. ka järgmiselt: „L.D.iga suhtles U.R., kogu info liikus tema kaudu. L.D. sai alguses oma kokkulepitud kuutasu selle eest, et ta kiirendas makseid Tartu Mill AS-lt koormate eest, eks see oli tema enda kasu ka.“
65.U.R. 20.12.2013. a ütlustest nähtub, et vilja sai ta nii, et pani ajalehte kuulutuse kontaktnumbriga ja sealt tekkisid kontaktid talumeestega, kes soovisid vilja müüa. Juba telefonis lepiti kokku, et vilja müüakse „mustalt“. Äritegevuseks vajalikud vahendid laenati. U.R. seletuse kohaselt „kaup liikuski siis erinevatelt talunikelt otse Tartu Mill AS-i ning mingeid dokumente selle reaalse kauba müügi kohta talunikul ei vormistatud. Minu töö oligi siis võltsarve Bogarolo OÜ nimel Tartu Mill AS-le esitada.“ U.R. selgituse kohaselt tekkis tal esmane kontakt L.D.iga 2011. a suvel. U.R. selgitas: „Kui Bogarolo OÜ nimel hakkasin Tartu Mill AS-le vilja müüma, siis mainisin Lile, et kui tal oleks tarvis kellegi ilma arveta soetatud vilja läbi firma lasta, siis Bogarolo OÜ kaudu saaks seda teha. L oli huvitatud ning selline võimalus ei tulnud talle ilmselt väga suure üllatusena, aga need tehingud, kus L organiseeris ise talunikelt vilja ning arved vormistati minu juhitava äriühingu nimele, hakkasid toimuma umbes 2012. aastal. Me leppisime kokku – 2012. aastal sai tavalise vilja eest 5 eurot ühe tonni eest ja rapsi eest 10 eurot ühe tonni eest. Transport ja vilja vedu oli kuidas kunagi – vahel andis L ise telefoni teel teada, et kusagil kliendil on teatud kogus vilja, andis taluniku kontakti ja saatsin Me-R kaudu viljaauto järgi. Mõnikord oli ka nii, et L ise oli kauba Tartu Mill AS-le ära organiseerinud ja andis lihtsalt teada, et mingile kindlale kaubale on vaja peale vormistada arve. L maksis nendel juhtudel ise talumehele või mingile vilja müüjale kauba eest sularahas, kokku
saime kus juhtus – tema kontoris Tartu Mill AS-s, tema kodus, minu maja ees või kusagil linna peal autos. Selliste tehingute pealt, kus L organiseeris kauba Tartu Mill AS-i oma tuttavatelt talunikelt, nende tehingute pealt teenisime meie Me ja Rga ka, aga vähem kui meie enda organiseeritud kauba puhul, kuna suur osa tehingute kasumist jõudis L.D.i kätte. Samuti sai L.D. kasumit nendelt tehingutelt, kus mina, M ja R koos nendega seotud isikutega organiseerisime vilja vedu Tartu Mill AS-i, tänu sellele L.D. soosis vilja vastuvõttu minuga seotud ettevõtete kaudu, ta kiirendas rahade ülekandmist Tartu Mill AS-lt – raha liikus üldiselt samal päeval või järgmisel päeval, ta tahtis ka ise kas samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval sularahana oma osa tagasi saada.“
66.U.R. kinnitusel sai ta info kauba ja hindade kohta teada alati L.D.ilt telefoni või meili teel, vilja müüjad leidis aga ajalehekuulutusega ning nendeks olid enamasti Lõuna-Eestist, aga ka Tartu lähedalt pärit talunikud. OÜ Bogarolo nimel koostas arveid U.R.. Arved liikusid meili teel ning arved kinnitas L.D.. Arvete tasumine toimus alati väga kiiresti – summa laekus samal või järgmisel päeval, kuna L tahtis ise kiiresti oma osa kätte saada. Saatelehtede blanketid sai U.R. L.D.ilt, kui käis temaga Tartu Mill AS kontoris kokku saamas, kus üldiselt anti üle nii raha kui ka arutati muid asju. U.R. kinnitusel ei ole ta OÜ Bogarolo nimel andnud kellelegi volitusi mingiteks tehinguteks ning viljatehingutes Tartu Mill AS-ga esindas OÜ-d ainult tema ise. Ka selgitas U.R., et Bogarolo rahaülekannetel OÜ-ga GR Trading, OÜ-ga Echibay, OÜ-ga Commodity Trading Group, OÜ-ga Rikemax Consult, OÜ-ga Workscape, OÜ-ga GetFinance, OÜ-ga Emeil Cenite Invest, OÜ-ga Triomarket ja OÜ-ga Brandstar tegelikku sisu ei olnud, neile kanti Tartu Mill AS-lt laekunud raha, mis omakorda kanti edasi ja võeti lõpuks sularaha automaadist või Tavid AS-st välja, raha liikus tagasi U.R. või Me kätte, millega tasuti vilja tegelikule müüjale ning ülejäänud osa jaotati ära jooksvateks kuludeks ja L.D.ile ning ülejäänud osa jaotati ära U.R., Me, L.D.i ja R vahel. L sai alati kõikidelt toimunud tehingutelt oma kindlaksmääratud tasu.
67.R.L. ja U.R. ütlusi kinnitavad ka M.J. ütlused 23.10.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis. M.J. ütluste kohaselt pärast kokkusaamist U.R. ja L.D.i vahel selgus, et U.R. tundis L.D.i varasemast ajast. Ütluste kohaselt „hiljem, kui U hakkas Liga konkreetsemalt viljaärist rääkima, leppis U.R. Liga kokku, et Li vaheltkasu musta viljaäri ajamisel on 2000 eurot kuus. Li ülesandeks oli Tartu Mill AS poolt kantavate rahade kiirem laekumine Bogarolo OÜ-le. /.../ 2012. a algusest kuni hooaja alguseni liikus võrreldes hooajaga vähe koormaid. Kui jõudis kätte 2012. a vilja hooaeg, see oli august 2012, siis L küsis lisaks lisatasu iga tonni pealt, mida tema vahendas Tartu Mill AS-i, lisatasu suuruseks oli 3-5 eurot ühe tonni kohta, lisaks sai L.D. veel kokkulepitud tasu 2000 eurot kuus.“ L.D. on ka ise tunnistanud lisatasu küsimist Bogarolo kauba puhul, samuti seda, et ta mõjutas põllumehi müüma Tartu Mill AS-le läbi Bogarolo OÜ Tartu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-16-9978 antud ütlustes (dtl 3837). Seda kinnitab ka L.D.i 10.09.2012. a mobiilisõnum adressaadile S, mille sisu on järgmine: „Head toidurukist saad tuua iga päev. Palun märgi saatelehele firma nimeks Bogarola ja auto numbriks 362APD“ (MTA 30.10.2013. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 3, MTA 25.04.2017. a vastuse fail 70).
68.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliseks pidada ka M.J. ütlusi kahe tehingute jada kohta, millest nähtub, et kummagi tehingute jada puhul vormistati OÜ-d ainult tehingute jada näilikuks vahelüliks. Nii selgitas M.J. järgmist: „Musta äri skeemis oli kaks tehingute jada – osad tehingud olid sellised, kus L.D. otsis ise talunikud, kes soovisid Tartu Mill AS-ile ilma arveta vilja müüa ning kelle kaubale vormistati varifirmade arved peale. Pakkumised talunikule vilja eest tehti minu teada ametliku kokkuostu hinnaga, mille oli Tartu Mill AS igapäevaselt fikseerinud. Soov vormistada Li poolt otsitud talunike kaubale arved varifirmade Bogarolo OÜ, Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ nimele, tuli ilmselt Li enda soovist, mille osas U.R. lihtsalt
mingil hetkel andis märku. Teine tehingute ahel oli see, mille osas P.S. otsis Tartu Mill AS turuhinnaga teravilja müüjaid, peamiselt otsis ta kaupa Lõuna-Eesti talunikelt ja ka Lätist, Leedust, info hindade kohta andsin P.S.ele mina. Arved vormistasime samamoodi läbi variäriühingute, aga kaup liikus tegelikult otse taluniku hoovist Tartu Mill AS-le. /.../ Li poolt organiseeritavale kaubale teostasime ka meie transporti – Tartu Mill AS veokeid oleks saanud ka kasutada, aga L ei soovinud, kuna selliselt ei oleks saanud varjata kauba tegelikku müüjat (veokitel on peal GPS jälgimine ning vedaja oleks saatelehtedele märkinud kauba algse müüja). /.../ U.R. suhtles ülekannete tegemise ja sularaha väljavõtmise osas ka R.L., võttis varifirmadele kantud raha sularahas välja ja sageli võttis U.R. raha otse R käest ja viis selle L.D.ile. /.../ Li poolt otsitud talunikud soovisid saada Tartu Mill AS poolt kehtestatud ostuhinnale lisaks 10% ehk pool käibemaksu summast. Nendest tehingutest, kus L organiseeris vilja läbi variettevõtete, jäi meile pool käibemaksu summast, millest läksid maha erinevad kulutused, nagu näiteks transport, kütus, remont, varifirmade juhatuse liikmete tasud. Li poolt organiseeritud kaubaveo pealt me suurt ei teeninud, see oli rohkem tema tuluallikas. Mõlema kaubavoo puhul tehti siis Bogarolo OÜ nimele arveid peale. Samamoodi tehti arveid Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ nimele – nende kolme äriühingu nimel liikus kaup Tartu Mill AS-i. Need äriühingud, mis vormistati nimetatud kolmele äriühingule kauba müüjateks, olid samamoodi variäriühingud.“
69.AS Tartu Mill raamatupidaja K.M. 15.10.2013. a tunnistaja ülekuulamise protokolli järgi suhtles tootjatega L.D.. Samuti selgitas K. M: „Küll olen ma ise imestanud kus kohast sellised firmad on vilja saanud. Minu lauapealt leitud dokumendid kus talunike poolt toodud vili oli arveks tehtud Bogorolo nimele tõi minu kätte D“ K. M. selgitab ühtlasi 08.04.2014. a tunnistaja ülekuulamise protokollis, et enne maksmisele minekut allkirjastatakse Tartu Mill AS-le saabuvad arved valdkonna eest vastutava töötaja poolt. Valdkonna eest vastutavaks töötajaks on kas tehnikajuht, tootmisjuht, ostujuht või see, kes töölõigu eest vastutab. Ütlustest nähtub, et kui arve on allkirjastatud, võib raamatupidaja summa välja maksta.
70.Tartu Maakohtu 09.03.2018. a otsuses kriminaalasjas nr 1-16-9978 on tuvastatud: „L.D. Tartu Mill AS ostujuhina teadis, et vilja ei müü tegelikult Bogarolo OÜ, vaid see tuleb talunikelt. /.../ L.D. kohtus ja suhtles ise talunikega, andis neile juhiseid, mida tuleb saatelehele märkida tarnija kohta, millise sõidukiga vili tuuakse. See tähendab, et ta teadis muuhulgas ka seda, millised autod veavad läbi Bogarolo OÜ vormistatud vilja. /.../ U.R. pidi vormistama L.D.ilt saadud andmete alusel arved, korraldama vilja vedamise talunikelt ostjani. Tegemist oli pikaajaliselt toimiva süsteemiga, kus kõik asjaosalised teadsid, mida nad peavad tegema.“ (IV kd, tl 104 2. lõik; tl 104p 4. lõik).
71.Ringkonnakohtu jaoks on kriminaaluurimise käigus antud ütlused ja kogutud tõendid üksteist toetavad ja veenvad, kinnitades, et Bogarolo OÜ-d kasutati maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil teadlikult tehingutes Tartu Mill AS-ga vaid varifirmana, eesmärgiga varjata vilja tegelikke müüjaid. Ühtlasi leiab kinnitust, et Bogarolo OÜ arvete alusel tasutud käibemaksu polnud juba algusest peale plaanis riigile maksta. Asjaosaliste ütlustest saab järeldada, et L.D. oli asjaosaliste plaanidega kursis, osales aktiivselt käibemaksupettuse skeemis ning teenis ka ise tehingutelt riigile tasumata käibemaksu pealt. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks tõendeid kogumis hinnates veenev, et L.D. teadis, et Bogarolo OÜ ei olnud kauba tegelik müüja ning teadis ka seda, et viimane käibemaksu riigile ei tasu.
L.D.i teadmine tehingutest OÜ-ga Macodes
72.Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur, et Tartu Mill AS kajastas alusetult OÜ Macodes arvetelt sisendkäibemaksu summas 125 213,22 eurot perioodil oktoober kuni detsember 2012 (k.a.). Seega tuleb L.D.i teadmist kontrollida vastava perioodi tehingute osas.
73.OÜ Macodes e-äriregistri infost nähtub, et äriühing esitas viimase majandusaasta aruande 2011. aastal, mil äriühingu (endise nimega osaühing A-Topp) põhitegevusalaks oli jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. 2012. aasta kohta äriühing majandusaasta aruannet ei esitanud. 2011. aastal oli äriühingu kasum 101 eurot. 11.09.2012 sai äriühingu ainuosanikuks MTÜ Cryptomeria Selts, äriühingu põhitegevusala ei muutunud. Ka ei esitanud äriühing 2012. a kohta majandusaasta aruannet. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole eluliselt usutav, et Tartu Mill AS oleks lugenud tavapärastel tingimustel OÜ-d Macodes piisavalt usaldusväärseks tehingupartneriks.
74.L.D.i 15.10.2013. a kahtlustatava ülekuulamise protokollis selgitas L.D., et ta on kuulnud Macodes OÜ nime, kuid tehingute toimumist Macodes OÜ-ga ei väitnud. Samas selgub Tartu Mill AS 20.10.2014. a vastustest maksuhalduri küsimustele, et muuhulgas ka Macodes OÜ-ga suhtles peamiselt L.D.. Kriminaalasja istungil maakohtus antud ütlustes väitis L.D. samuti, et Macodes OÜ ei seondu talle ühegi asjaga ning kuigi ta möönis, et Macodes OÜ müüs Tartu Mill AS-le kaupa 2012. aastal ning L.D. sõlmis ka vastava lepingu, eitas L.D. Macodes OÜ puhul U.R.lt raha saamist (dtl 3832).
75.R.L. selgitas 24.10.2013. a ja 03.01.2014. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis, et kui käibemaksupettuse eesmärgil alustati Bogarolo OÜ-ga, siis hiljem lisandus ka Macodes OÜ, kelle nimel vormistati võltsarveid. 03.01.2014. a protokollis selgitas R.L., et OÜ Macodes tegevus perioodil oktoober kuni detsember 2012 oli analoog OÜ Bogarolo ja OÜ Tootsi Peenar tegevusele – väljastati arved vilja müügi eest Tartu Mill AS-le. OÜ-s Macodes oli juhatuse liige M.J. sugulane A.K., kes sisulist tegevust OÜ-s Macodes ei teinud. L.D.i rolli kirjeldas R.L. 03.01.2014 protokollis järgmiselt: „L.D.iga suhtles U.R., kogu info liikus tema kaudu. L.D. sai alguses oma kokkulepitud kuutasu selle eest, et ta kiirendas makseid Tartu Mill AS-lt koormate eest, eks see oli tema enda kasu ka.“ U.R. 20.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt koostas OÜ Macodes nimel arved Tartu Mill AS-le M.J.. Kuigi U.R. kinnitusel ei olnud tema ise OÜ-s Macodes juhatuse liige ning selle äriühinguga oli rohkem seotud M.J., selgitas ta OÜ Macodes 2012. a majandustegevuse osas perioodil oktoober kuni detsember, et see võis seisneda vilja käibemaksupettuse läbiviimises ja müügiarvete väljastamises AS-le Tartu Mill ning arveid võis koostada M.J.. U.R. kinnitusel korraldas M.J. autojuhtide tööd, organiseeris vedusid, suhtles talumeestega ja otsis kontakte, korraldas ka varifirmade asutamist ja vahetamist ning sulgemist. U.R. ütluste kohaselt „M koostas ilmselt ka arveid variäriühingute nimel ja esitas maksudeklaratsioone, kui oli vaja“.
76.M.J. 30.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt „Li poolt organiseeritud koormaid liikus nii läbi Bogarogo OÜ, läbi Tootsi Peenar OÜ kui ka läbi Macodes OÜ“. Ka kinnitas M.J., et tema tegi Macodes OÜ-le meiliaadressi ning A.K. oli Macodes OÜ-s M.J. poolt värvatud variisik, täpsemalt M.J. naise poolvend. Tehingud Macodes OÜ-s toimusid sisulises mõttes samamoodi nagu nad toimusid ka läbi Bogarolo OÜ ja Tootsi Peenar OÜ. Erinevus teiste äriühingutega seisnes selles, et Macodes OÜ tegevus aastal 2012 ei olnud väga pikk ning selle ettevõtte nimel tehti tehinguid vähem kui Bogarolo OÜ ja Tootsi Peenar OÜ puhul. Macodes OÜ puhul tegi ülekandeid M.J.. M.J. kinnitusel sisulist tegevust ettevõttel perioodil oktoober kuni detsember 2012 ei olnud, oli ainult ülekannete tegemine ja võltsarvete väljastamine Tartu Mill AS-le. Juhatuse liikmena sõlmis teraviljalepingu Tartu Mill
AS-ga M.J. selgituse kohaselt ilmselt A.K., kuid M.J. suhtles L.D.iga telefoni teel Macodes OÜ tehingutest, otse suhtles L.D.iga U.R., kes andis samamoodi L.D.ile raha üle nagu ka Bogarolo OÜ ja Tootsi Peenar OÜ nimel tehtud tehingute puhul. Ühtlasi selgitas M.J., et Macodes OÜ-l ei olnud raamatupidamist, arveid väljastas Macodes OÜ nimel M.J. ise. Ka sisulisi tehinguid OÜ Macodes ei teinud, raha liikus ainult ühelt pangakontolt teisele.
77.Ringkonnakohtu jaoks on kriminaaluurimise käigus antud ütlused ja kogutud tõendid üksteist toetavad ja veenvad, kinnitades, et lisaks Bogarolo OÜ-le kasutati ka OÜ-d Macodes maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil teadlikult tehingutes Tartu Mill AS-ga vaid varifirmana, eesmärgiga varjata vilja tegelikke müüjaid. Ka OÜ Macodes puhul põhjendavad tõendid veenvalt kahtlust, et OÜ Macodes arvete alusel tasutud käibemaksu polnud juba algusest peale plaanis riigile maksta. Asjaosaliste ütlustest saab järeldada, et L.D. suhtles OÜ Macodes tehingutega seoses nii M J. kui ka raha üleandmise osas U.R.ga, oli seetõttu asjaosaliste plaanidega kursis, osales käibemaksupettuse skeemis ning teenis ka ise tehingutelt riigile tasumata käibemaksu pealt, olgugi, et ta ise seda maakohtu istungil antud ütlustes ei tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks tõendeid kogumis hinnates veenev, et L.D. teadis, et OÜ Macodes ei olnud kauba tegelik müüja ning teadis ka seda, et viimane käibemaksu riigile ei tasu. L.D.i teadmine tehingutest OÜ-ga Tootsi Peenar
78.Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur, et Tartu Mill AS kajastas alusetult OÜ Tootsi Peenar arvetelt sisendkäibemaksu summas 384 311,14 eurot perioodil juuni kuni september 2013 (k.a.). Seega tuleb L.D.i teadmist kontrollida vastava perioodi tehingute osas.
79.L.D.i selgitas 15.10.2013. a kahtlustatava ülekuulamise protokollis, et Tootsi Peenar OÜ on L.D.ile tuttav äriühing, täpsemalt AS Tartu Mill uus klient. Ka Tartu Mill AS 20.10.2014. a vastustest maksuhalduri küsimustele selgub, et Tootsi Peenar OÜ-ga suhtles peamiselt L.D..
80.R.L. selgitas 24.10.2013. a ja 03.01.2014. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis, et kui käibemaksupettuse eesmärgil alustati Bogarolo OÜ-ga, siis hiljem lisandus ka OÜ Tootsi Peenar, kelle nimel vormistati võltsarveid. R.L. selgitas 03.01.2014. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis, et L.D.iga suhtles OÜ Tootsi Peenar nimel U.R. ning R.L. arvates oli U.R. ka OÜ faktiline juht, sest ta tegi OÜ Tootsi Peenar nimel ülekandeid. L.D.i rolli kirjeldas R.L. 03.01.2014 protokollis järgmiselt: „L.D.iga suhtles U.R., kogu info liikus tema kaudu. L.D. sai alguses oma kokkulepitud kuutasu selle eest, et ta kiirendas makseid Tartu Mill AS-lt koormate eest, eks see oli tema enda kasu ka.“
81.U.R. 20.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt koostas ta ise OÜ Tootsi Peenar nimel arved Tartu Mill AS-le. Arved liikusid meili teel ning arved kinnitas L.D.. Arvete tasumine toimus alati väga kiiresti – summa laekus samal või järgmisel päeval, kuna L.D. tahtis ise kiiresti oma osa kätte saada. Saatelehtede blanketid sai U.R. L.D.ilt, kui käis temaga Tartu Mill AS kontoris kokku saamas, kus üldiselt anti üle nii raha kui ka arutati muid asju. OÜ Tootsi Peenar puhul selgitas U.R. ka seda, et kuna Bogarolo OÜ nimel oli juba väga palju tehinguid tehtud ning Bogarolo OÜ oli sattunud maksuameti pilgu alla, siis tundus hea variant väljastada arveid Tootsi Peenar OÜ nimel. Kuna 2013. a-l ei võtnud Tartu Mill AS enam igasugustelt vahendajatelt vilja vastu, mis oli AS-i sisemine poliitika, ning uus kauba tooja pidi olema tõsine põllumajandusettevõte, siis M.T. oligi talumees ja OÜ Tootsi Peenar seega tegutsev firma. U.R. selgitas: „Soovitasime tal siis hakata tehingutes osalema, leppisime temaga tonni hinna kokku, ta sai tonni pealt umbes 3 eurot kasumit, ta ise ei pidanud selleks
otseselt midagi tegema, ainult rahad liikusid OÜ Tootsi Peenar kontolt läbi. Soovitasime tal minna Tartu Mill AS-i ning sõlmida seal teravilja toojana leping. Andsin Lile mõista, et tuleb selline inimene nagu M.T. ja OÜ Tootsi Peenar nimel soovib sõlmida lepingut teravilja tootjana Tartu Mill AS-le. L oli tehinguga nõus ja leping nimetatud osapoolte vahel sõlmiti. /.../ M.T. OÜ Tootsi Peenar juhatuse liikmena juhtis Tootsi Peenar OÜ tööd, mis puudutas tema enda põllumajandust, aga need tehingud, kus väljastati võltsarveid Tootsi Peenar OÜ nimele, justkui oleks Tootsi Peenar OÜ müünud Tartu Mill AS-le vilja ning soetanud selle omakorda mingitelt äriühingutelt – see tegevus oli seotud käibemaksupettusega ning oli peamiselt minu, Me ja R läbiviidud ning Li poolt soositud tegevus.“ Vastuseks küsimusele, kes esindas Tootsi Peenar OÜ-d viljatehingutes Tartu Mill AS-ga selgitas U.R., et ametlikke lepinguid sõlmis M.T., aga Tootsi Peenar OÜ ja Tartu Mill AS sisulistes küsimustes suhtles U.R. ise Tootsi Peenar OÜ nimel Liga. Ühtlasi selgitas U.R., et ta on teinud Tootsi Peenar OÜ pangakontolt ülekandeid OÜ-le BcsTruckers, OÜ-le LMS Kaubandus ja Lugemisvara LMS OÜ-le, kus Tartu Mill ASlt laekunud raha on Tootsi Peenar OÜ pangakontolt edasi kantud nimetatud äriühingutele ning nimetatud summad on jõudnud lõpuks läbi variäriühingute sularahana tagasi U.R. kätte, millest osaga on tasutud reaalsetele kauba müüjatele, L.D.ile ning ülejäänud tulu on ära jaotatud U.R., Me ja R vahel, lisaks veel jooksvad kulud autojuhtidele.
82.U.R. ütlusi kinnitavad M.J. selgitused 30.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis. Nii selgitas M.J. järgmist: „Mulle on meelde jäänud, et Tartu Mill AS viimasel, 2013. aastal ei võtnud enam kaupa vastu juhuklientidelt, pidi olema nö ajalooga firma ehk tegutsev ettevõte, juhatuse liige peab olema reaalne isik ja veel parem kui ettevõte tegeleks põllumajandusega, see info pärineb mul U.R.lt. Vahendajate teema oli tõusnud päevakorda ja ilmselt seeläbi Tartu Mill püüdis vähendada oma riske.“ L.D. on ka ise Tartu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-16-9978 andnud ütlused, mille kohaselt Tootsi Peenar tuli Tartu Milli tarnijate listi 2013. aasta suve alguses, maikuus, mil üldine probleem oli see, et liiga palju oli Eestis vahendajaid, kes ei käitunud ausalt, mistõttu suured teravilja kokkuostjad nagu Baltic Agro, Scandagra, Avena, Oilseeds ja Tartu Mill leppisid omavahel kokku, et vahendajate käest üritatakse mitte osta ning ost hakkab olema põllumeeste käest, kel on tehnika õue peal, teraviljapõllud ja saanud PRIA-lt toetusi. Ühtlasi kinnitas L.D., et kokkulepe rahasummade osas kehtis ka tehingutes OÜ-ga Tootsi Peenar: „2 eurot tonn sain ka viljakoguste eest, mis tulid läbi Tootsi Peenra Tartu Millile“ (dtl 3838).
83.M.T. on 29.10.2013. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistanud, et esimesed tehingud Tartu Mill AS-ga leidsid aset 2013. a juunis. M.T. selgitas: „Pöördusin Tartu Mill AS töötaja L.D.i poole sooviga müüa vilja, tema on Tartu Mill AS-s müügi- ja ostujuht. Teadsin teda varasemast ajast teiste talunike kaudu, tema mind ilmselt ei teadnud. Jõudsime kokkuleppele, et müün Tartu Mill AS-le vilja. Tegin temaga lepingu Tootsi Peenar OÜ nimel kauba müümiseks Tartu Mill AS-i. Enamus viljast, mida Tartu Mill AS-le müüsin, oli kokku ostetud firma LMS Lugemisvara OÜ-lt, hiljem muutus ettevõtte ärinimi LMS Kaubandus OÜks. Mina tegin tehinguid LMS Lugemisvara OÜ-ga, peale nimevahetust mina LMS Kaubandus OÜ-lt vilja ei ostnud. Teine ettevõte, kellelt vilja ostsin, on Bcs Truckers OÜ. /.../ Kauba olid kokku ostnud omalt poolt R.L. ja ilmselt temaga veel mõned isikud, tunnen neid nägupidi, ja kaup oli Lugemisvara LMS OÜ nimele kokku ostetud. Kaup liikus otse kas Tartu Mill AS-i, aga mõnel juhul Tartu Mill AS müüs kauba omakorda edasi näiteks Avena Nordic Grainile või kuhugi mujale, sellisel juhul läkski kaup kohe teise ostja vastuvõtukohta. Mina iga kord kaupa ei näinud, vahetevahel nägin kaupa auto peal, see oli pigem juhus. R.L. esindas Lugemisvara LMS OÜ-d ja tean, et transport oli LMS Lugemisvara poolt organiseeritud. M.T.i selgituse kohaselt, kui kaup jõudis ostja juurde, siis saadeti meilile andmed kauba koguste ja näitajate kohta, mõnikord saatis raamatupidaja, M.T.ile saatis L.D. siis kirja lihtsalt edasi ja nende andmete alusel koostas M.T. arve. Alguses, kui M.T. ei jõudnud, tegi Tartu Mill AS ka ise arve.
Telefoni teel suhtles M.T. alati L.D.iga. M.T.i kinnitusel laekusid summad Tartu Mill AS-lt üsna ruttu ning Rga oli kokku lepitud, kui suure osa kasumist M.T. endale sai. 01.09.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistas M.T. ka seda, et tal oli R.L.ga kokkulepe, et ta viis enda ID-kaardi dublikaadi (ilma pildita) ja paroolid Vitamiini tänavasse autoremondi töökotta ning tegi ID-kaardi dublikaadi spetsiaalselt selleks, et R.L. või M.J. saaksid tema kontol tehinguid teha. Ka tunnistas M.T., et ta ei viibinud Bcs Truckers OÜ-le ja LMS Kaubandus OÜ-le ülekannete tegemise juures. Ka tunnistas M.T., et OÜ meiliaadressiga toimetasid R.L. ja M.J., samuti seda, et tema ei pidanud meiliaadressilt kirjavahetust L.D.iga.
84.Ringkonnakohtu jaoks on kriminaaluurimise käigus antud ütlused ja kogutud tõendid üksteist toetavad ja veenvad, kinnitades, et lisaks Bogarolo OÜ-le ja OÜ-le Macodes kasutati ka OÜ-d Tootsi Peenar maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil teadlikult tehingutes Tartu Mill AS-ga vaid varifirmana, eesmärgiga varjata vilja tegelikke müüjaid. Ka OÜ Tootsi Peenar puhul saab järeldada, et OÜ Tootsi Peenar arvetel näidatud käibemaksu polnud asjaosalistel juba algusest peale plaanis riigile maksta. Eelnevalt esile toodud ütlustest saab järeldada, et L.D. suhtles OÜ Tootsi Peenar tehingutega seoses eelkõige U.R.ga, oli tema kaudu tehingute tegeliku sisuga kursis, osales käibemaksupettuse skeemis ning teenis ka ise tehingutelt riigile tasumata käibemaksu pealt. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks tõendeid kogumis hinnates veenev, et L.D. teadis, et OÜ Tootsi Peenar ei olnud kauba tegelik müüja ning teadis ka seda, et viimane käibemaksu riigile ei tasu. Ühtlasi ei kinnita eelnevalt viidatud ütlused ka seda, et teravili käis läbi kolmandate äriühingute, kellele Tootsi Peenar OÜ pangaülekandeid tegi, sest ka need äriühingud osalesid skeemis varifirmadena, võimaldades raha tagasijõudmise sularahana U.R. kätte.
85.Kaebaja on seisukohal, et kuna R.L. ja M.J. teadsid L.D.i rolli vaid U.R. räägitu kaudu, siis ei saa L.D.i teadlikkust nende ütlustega tõendada. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. L.D.i teadlikkust saab tõendada ka ütlustega, millest nähtub, et OÜ-de tegevuse eesmärgiks oli käibemaksupettuse toimepanemine ning L.D. osales käibemaksupettuse skeemis. Ühtlasi ei saa väita ka seda, et kumbki tunnistaja L.D.iga ise üldse kokku ei puutunud. Näiteks on M.J. 30.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis selgitanud, et tema suhtles L.D.iga Macodes OÜ tehingute osas telefoni teel. Isikute selgitused tehingute üldiste asjaolude kohta on väga üksikasjalikud ja kooskõlalised. See näitab, et käibemaksupettuse skeem oli asjaosaliste vahel eelnevalt läbi arutatud ning rollide ja tasude jaotus kokku lepitud. Ka need on asjaolud, mis on L.D.i teadmise kindlakstegemisel ning asjaosaliste ütluste usaldusväärsuse hindamisel oluline.
86.Ringkonnakohtu seisukohta L.D.i teadmise osas toetavad kaudselt ka kohtute poolt kriminaalasjas nr 1-16-9978 tehtud otsused. L.D. ja Tartu Mill AS on KarS § 3891 lõigete 2 ja 3 järgi Tartu Maakohtu 09.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 õigeks mõistetud7 (III kd, tl 88-126p) ning maakohtu otsus on vastavas osas ka jõustunud. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.02.2019. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse L.D.i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 255 lg 1 järgi ning mõistis L.D.i õigeks ka KarS § 255 lg 1 järgi8 (III kd, tl 128-165). Tartu Maakohtu otsusega L.D.i õigeksmõistmine põhines asjaolul, et L.D.i tegu ei täitnud KarS § 3891 lg 2 koosseisu, sest L.D. ei tegutsenud kohtu hinnangul kavatsetult Tartu Mill AS-i KarS § 3891 lg 2 – maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksuvõi kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra. KarS § 3891 lg 3 – lõikes 1 või 2 sätestatud tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
KarS § 255 lg 1 – kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumine, mille tegevus on suunatu teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.
maksukohustuse vähendamise eesmärgil. L.D. võis küll pidada võimalikuks, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Tartu Mill AS-i maksukohustus, kuid see ei olnud tema poolt saavutatud põhitagajärjega. Kavatsetus KarS § 16 lg 2 kohaselt eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, tema poolt taotletav eesmärk on sellisel juhul liikumapanevaks jõuks. Maakohus põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et tõendatud ei olnud L.D.i tegutsemine maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Tartu Mill juhtkonna vaikival heakskiidul. L.D.i ütluste kohaselt oli tal suur laenukoormus, kokku umbes 100 000 eurot. Kohtus ütlusi andnud arvukad tunnistajad kinnitasid L.D.ile laenude andmist, mistõttu olid maakohtu jaoks usutavad L.D.i ütlused, et tema eesmärk oli saada U.R.ga tehtud tehingutelt isiklikku kasu. Läbi kuritegeliku ühenduse teenis ta vähemalt 2 eurot igalt Tartu Mill AS-i laekunud viljatonnilt alates 2012. a suvest, olenemata sellest, kas vilja varuti käibemaksukohustuslaselt või mitte. OÜ-dega Bogarolo, Macodes ja Tootsi Peenar tehtud tehingute puhul olid hinnad ülemises piiris või üle selle, need olid Tartu Mill AS-le kahjulikud ostutehingud. OÜ-de puhul oli kvaliteet pigem kõrgemale hinnatud, et hind tuleks parem. Maakohus luges tõendatuks, et L.D. varjas Tartu Mill AS juhtkonna eest oma eraäri U.R.ga. Kui 2012. a lõpus otsustas Tartu Mill AS-i juhtkond vähendada vahendajatelt vilja ostmist, väljendas L.D. korduvalt selle üle rahulolematust. Maakohtu hinnangul kinnitas see, et L.D.i eesmärk oli ka 2013. a jätkata väljatöötatud skeemi alusel vilja varumist, mis tagas talle isikliku heaolu, kuid mis oli vastuolus Tartu Mill AS-i juhtkonna suunistega (III kd, tl 106p). Maakohtu hinnanguga L.D.i osas nõustus ka ringkonnakohus (TrtRK 25.02.2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-9978).
87.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt esile toonud põhjendatud kahtluse L.D.i teadmise osas, mistõttu on tõendamiskoorem üle läinud kaebajale, kes ei ole suutnud maksu- ega kohtumenetluses maksuhalduri järeldusi kummutada.
IV
88.Kaebaja esitas kassatsiooniastmes lisatõenditena U.R. kirja ja tema 03.08.2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli ning MTA 07.12.2021 ringkonnaprokurörile esitatud tsiviilhagi variühinguid väidetavalt kontrollinud isikute vastu kriminaalmenetluses 1 215 643,96 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Riigikohtu 27.09.2022. a otsuse kohaselt tuli ringkonnakohtul otsustada nimetatud tõendite vastuvõtmise üle.
89.01.12.2022 esitas kaebaja ringkonnakohtule täiendavate tõenditena Läti äriühingute arved ja nende tõlked, Commodity Trading Group OÜ, hilisema nimega Emeil Cenite Invest OÜ pangakonto väljavõtte, Workscape OÜ pangakonto väljavõtte ning U.R. süüdistusakti kriminaalasjas nr 20760000033.
90.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelviidatud tõendid tuleb kaebajale tagastada. U.R. kiri enda esindajale seoses arengutega kriminaalasjas nr 1-14-189 (V kd, tl 164) ning U.R. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 20760000033, milles viimast kahtlustatakse maksuhaldurile Bogarolo OÜ, Macodes OÜ ja Tootsi Peenar OÜ maksudeklaratsioonides teadvalt valeandemete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil (V kd, tl 186-193), samuti U.R. süüdistusakt kriminaalasjas ei kajasta teavet, mis muudaks ringkonnakohtu järeldusi käesolevas haldusasjas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et protokollist ega süüdistusaktist ei ole võimalik järeldada prokuratuuri seisukohta, et vilja ostu-müügi tehingud Tartu Mill AS ning OÜ-de Bogarolo, Macodes ja
Tootsi Peenar vahel toimusid. Ühtlasi ei soovinud U.R. kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kriminaalasjas ütlusi anda. Tehingute toimumist, mis ringkonnakohtu seisukohad ümber lükkaks, ei ole võimalik järeldada ka MTA poolt 07.12.2021 kriminaalasja nr 20760000033 raames esitatud tsiviilhagist (V kd, tl 177-182), mille aluseks oli OÜ-de Macodes, Bogarolo ja Tootsi Peenar käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku summas 1 216 839,25 eurot.
91.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et OÜ-delt nõutud käibemaksukohustuse ja kaebajalt nõutava käibemaksukohustuse alused on erinevad, mistõttu ei saa väita ka seda, et maksuhaldur nõudis isikutelt sama käibemaksusumma tasumist. Samas ei oma nimetatud asjaolu ka enam tähtsust. Seoses U.R. süüdistusaktiga kriminaalasjas märkis vastustaja 24.04.2023 esitatud seisukohas, et 04.11.2022. a määrustega on kriminaalasi nr 1-22-2270 lõpetatud (jõustunud 22.11.2022) ning esitas selle kohta ka kaks kohtumäärust. Ringkonnakohus veendus samuti nii kohtumääruste kui kohtute infosüsteemi põhjal, et kriminaalmenetlus asjas nr 1-22-2270 lõpetati. Ringkonnakohus tagastab vastustajale 24.04.2023. a seisukoha lisana esitatud tõendid (Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2022. a määrused kriminaalasjas nr 1-22-2770).
92.Läti äriühingute arved ning OÜ-de pangakontode väljavõtted ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et teravilja reaalselt Lätist eelviidatud äriühingutelt ka soetati. Nii on M.J. 24.10.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis selgitanud tehinguteahelat, kus P.S. otsis Tartu Mill AS turuhinnaga teravilja müüjaid, peamiselt kaupa Lõuna-Eesti talunikelt ja ka Lätist, Leedust. Arved vormistati läbi variäriühingute, kaup aga liikus tegelikult otse taluniku hoovist Tartu Mill AS-le. Ühtlasi selgitas R.L. 24.10.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis, et „osadele variäriühingutele on tänaseks juhatuse liikmeks vormistatud Läti ja Venemaa kodanikud. Need kontaktid on leitud interneti kaudu, mina olen suhelnud Läti kontaktisikuga inglise keeles, tema oli inimene, kes otsis siis firmale variisiku juhatusse, maksime äriühingu juhatuse liikme ümbervormistamise eest umbkaudu 1000 eurot. /.../ Üldiselt olid Eesti numbrid, ühekorra ostsime Me ja Uega Lätist uued telefonid koos Läti kõnekaartidega.“ 03.01.2014. a protokollis tunnistas R.L. ka seda, et tema nimel oli üks äriühing, mis sai tehtud Lätti lihtsalt niisama mitu aastat tagasi, ettevõtte nimi oli Baltoc Solo Tarde SIA. Ka oli Mel Lätis äriühing.“ Lisaks on M.J. 30.12.2013. a kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis selgitanud, et nii OÜ Commodity Trading Group kui ka OÜ Workscape olid lihtsalt varifirmad, eesmärgiks oli ülekannete tegemine ning raha sularahana väljavõtmine. Seega on põhjust kahelda ka selles, et OÜ-de tehingud eelpool nimetatud või muude Läti äriühingutega tegelikult aset leidsid. Viimati nimetatud järeldus oleks vastuolus ka OÜ-de kasutamise eesmärgiga, mis nähtub selgelt asjaosaliste protokollitud ütlustest. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus veenvaks ka kaebaja väiteid selle kohta, kuidas oluline osa tehingutest Läti äriühingutega tegelikult toimus.
93.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 15.06.2020. a otsuse materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise ja kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.
94.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kirjalikus menetluses esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtajal. Kuna vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust ja kuludokumente esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
95.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.