X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 7. septembri 2018. a otsuse nr 14-8/16349-25 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Resolutsioon
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 7. septembri 2018. a otsus nr 14-8/16349-25.
3.Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks menetluskulu 255 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 1. juuni 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tunnistas 15.06.2018. a otsusega nr 14-8/16349-23 (tl 4) kehtetuks järgmised X (kaebaja) suhtes tehtud otsused: - 31.12.2012. a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 935187 andmisest alates; - 31.12.2012. a puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 935188 andmisest alates; - 03.01.2014. a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1053561 andmisest alates; - 03.01.2014. a puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1053562 andmisest alates; - 01.12.2014. a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1164468 andmisest alates; - 01.12.2014. a puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1164469 andmisest alates; - 23.11.2016. a püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1409809 andmisest alates;
-
23.11.2016. a puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1409810 andmisest alates.
SKA tugines otsuste tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg-le 1 leides, et kaebajal on alusetult tuvastatud püsiv töövõimetus ja puude raskusaste. Puude raskusaste on tuvastatud terviseseisundi kirjelduste andmete põhjal, millel puudub tõenduspõhine seos kaebaja tegelike osalus- ja soorituspiirangute vahel.
2.SKA tunnistas 15.06.2018. a otsusega nr 14-8/16349-24 (tl 5) kehtetuks andmisest alates puudega tööealise inimese toetuse määramise 08.01.2013. a otsuse nr 52545P-1, 08.01.2014. a otsuse nr 52545P-2, 02.12.2014. a otsuse nr 52545P-3 ja 02.12.2016. a otsuse nr 52545P-4; ning 21.05.2018. a puudega vanema toetuse määramise otsuse nr P26-2018-93438 ja otsuse nr P262018-93439. SKA tunnistas tagasiulatuvalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise otsused kehtetuks HMS § 66 lg 1 alusel, kuna puude raskusaste tuvastamise otsused tunnistati 15.06.2018. a otsusega nr 14-8/16349-23 kehtetuks.
3.Kaebaja esitas 12.07.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 15.06.2018. a otsuste nr 148/16349-23 ja nr 14-8/16349-24 tühistamiseks (tl 2–3).
4.Kohus võttis 07.08.2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat kaebusele vastama.
5.Vastustaja esitas 07.09.2018. a vastuse kaebusele, mille kohaselt on SKA teinud 07.09.2018. a uue otsuse nr 14-8/16349-25 (tl 48–50), millega tunnistati selle andmisest alates kehtetuks 15.06.2018. a otsus nr 14 8/16349-23 ja otsus nr 14 8/16349-24. SKA selgitas, et uue otsuse lõpptulemus jääb samaks. Otsusega on kehtetuks tunnistatud käesoleva kohtuotsuse punktides 1 ja 2 nimetatud SKA otsused.
6.Kohus andis 11.09.2018. a määrusega kaebajale tähtaja seisukoha esitamiseks menetluse jätkamise osas ning soovi korral vastavate taotluste esitamiseks.
7.Kaebaja esitas 21.09.2018. a kohtule taotluse kaebuse muutmiseks ning teatas soovist esitada SKA 07.09.2018. a otsuse nr 14-8/16349-25 tühistamise nõue.
8.Tartu Halduskohtu 27.09.2018. a määrusega rahuldas kohus kaebuse muutmise taotluse ja määras jätkata menetlust Sotsiaalkindlustusameti 07.09.2018. a otsuse nr 14-8/16349-25 tühistamiseks esitatud nõudes. Kaebaja nõue
9.Kaebaja haigestus 2006. aastal ja haigestumise põhjuseks on liiklusõnnetus. Kaebaja ei ole nõus SKA 07.09.2018. a otsusega ja taotleb otsuse tühistamist.
10.Vastustaja on otsuses tuginenud ekspertiisiaktile nr. 17E-LÕI0052, mille kohaselt on kaebajal enamus püsiva töövõimetuse kaotuse protsendi määramise aluseks olevatest diagnoosidest tõendamata korrektse anamneesi, objektiivse leiu ja täiendavate uuringute tulemustega. Töövõime kaotus 80% on määratud suures osas objektiivselt tõendamata diagnooside alusel. Lisaks tugines vastustaja SKA ekspertarsti arvamusele.
11.Kaebaja ei nõustu 07.09.2018 otsusega nr 14-8/16349-25, sest kaebajal esinevad probleemid tervisega, avaldaja ei mõjutanud kedagi diagnooside tegemisel, ta lihtsalt teatas tervisega seotud probleemidest arstidele ja selle alusel oli määratud ravi ja diagnoosid. Kaebaja on seisukohal, et patsiendiga kohtumata ja ilma patsiendi ülevaatuseta, ei ole võimalik objektiivse ja tõsiseltvõetava hinnangu tegemine ja sellest igasuguste järelduste tegemine tervise kohta. SKA asub selle hinnangu alusel rikkuma kaebaja õigusi.
12.SKA 07.09.2018 otsus nr 14-8/16349-25 ei ole õiglane ja on vastuolus faktiliste asjaoludega ning tõenditega. SKA järeldused on vastuolus tegelikkusega.
13.Vastustaja ei teostanud oma kaalutlusõigust õiguspäraselt. Antud asjaolu on aluseks otsuse tühistamiseks.
14.Otsusest tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt ja kaebaja huve ja õigusi kahjustamata veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Seetõttu kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele (HMS § 4 lg 2).
15.Vastustaja ei saa igaks juhuks tühistada otsust, sest arstide või patsiendi suhtes on algatatud kriminaalasi. Ei ole põhjendatud otsuste tühistamine tuginedes tendetsile või raha puudumisele või eelarve optimeerimisele. Otsuse tühistamisel peab SKA alati arvestama, et otsuse tühistamise tõttu jääb abivajav inimene seadusest tuleneva abita. SKA prioriteedid võivad olla vastuolus õiguse üldpõhimõtetega.
16.Kaebaja selgitab, et kuna kaebajale on SKA 05.11.2018. a otsusega tuvastatud keskmine puue, ei ole alust arvata, et SKA 07.09.2018. a otsus on mingilgi määral põhjendatud. Vastustaja vastuväited
17.Kaebusele esitatud vastuse kohaselt jääb vastustaja SKA 07.09.2018. a otsuses toodud põhjenduste juurde. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et kriminaalasja nr 16221000007 raames edastas Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna Ringkonnaprokuratuuri loal SKA-le Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna poolt koostatud isiku ekspertiisiaktid 13. isiku osas, millest selgus, et isikutel on tuvastatud töövõime kaotus suures osas objektiivselt tõendamata diagnooside alusel.
18.Ekspertiisiaktides sisalduva info alusel ja kooskõlas SÜS § 30 lõikega 2 kontrollis ka SKA töövõime kui ka puude raskusastme tuvastamise aluseks olevate dokumentide õigsust. Kaebaja terviseandmetele andis lisaks hinnangu SKA ekspertarst, kelle lõppjärelduse kohaselt puude ja püsiva töövõime kaotuse protsendi tuvastamiseks raviarstide poolt esitatud terviseseisundi kirjelduste ja objektiviseerivate uuringutega kinnitatud isiku tegelike osalus ja soorituspiirangute vahel esineb lahknevus. Seega oli kaebaja töövõimetus kui ka puude raskusaste tuvastatud ebaõigete terviseandmete alusel. SKA leiab, et kaebajal tuvastati töövõimetus kui ka puude raskusaste on tuvastatud tulenevalt asjaolust, et SKA-le on jäetud vale mulje inimese tegelikust olukorrast ning seega on tuvastamise otsused tehtud haldusorgani mõjutamise tulemusena.
19.Täiendavas vastuses selgitab vastustaja, et kuivõrd taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõimetuse protsendi hindamiseks esitas kaebaja, pidi kaebaja olema teadlik tema kohta raviarstide poolt esitatud terviseandmetest ja nendes kirjeldatud piirangutest, mida käesoleval
juhul, tuginedes ilmsiks tulnud asjaoludele, võib lugeda teadlikult esitatud valeandmeteks eesmärgiga eksitada SKA ekspertiisi käiku ja tulemust. See tähendab, et SKA on teinud otsused kaebaja poolt haldusorgani mõjutamise teel. SKA otsus nr 14-8/16349-25 on põhjendatud, kuna osalus- ja soorituspiirangud võivad ajas muutuda sõltuvalt neid põhjustavate objektiviseeritud haigusseisundite olemasolust ja kulust, mistõttu 05.11.2018 otsusega nr P26-2018-244494 tuvastatud keskmise puude raskusastmega ei saa põhjendada püsiva töövõimekaotuse või puude olemasolu varasemal perioodil, kui varasemad otsused on tuginenud objektiviseerimata diagnoosidele, mida on kinnitanud kohtuarstlik ekspertiis ja Sotsiaalkindlustusameti teostatud järelkontroll.
20.Vastustaja selgitab täiendavalt, et õigustatus riigilt hüvitise saamiseks saab tekkida ainult siis, kui läbitud on hüvitise saamiseks ette nähtud haldusmenetlus, mille käigus on haldusorganile esitatud tõeseid ja korrektselt koostatud dokumente ning mille pinnalt selgub isiku õigustatus saada riigipoolset abi. Enne 05.11.2018. a otsust tehtud otsused põhinesid objektiviseerimata diagnoosidel, mistõttu puudus objektiviseeriv põhjuslik seos kaebaja kaebuste ja väidetava haigusseisundi vahel. Oluline on rõhutada, et diagnoosid, millele tuginedes 05.11.2018 otsusega kaebajal keskmine puude raskusaste tuvastati, erinevad täielikult varasematest objektiviseerimata diagnoosidest. SKA on seisukohal, et kui õigustatus hüvitisele on tekkinud mittetõeste alusdokumentide esitamisega haldusorganile, siis tunnistatakse need haldusaktid kehtetuks tagasiulatuvalt. Seega on ekslik kaebaja väide justkui tõendaks SKA 05.11.2018 otsus kaebajal keskmise puude olemasolu ka varasemal ajaperioodil ning mõjutaks SKA 07.09.2018 otsuse nr 14-8/16349-25 õiguspärasust. Kohtu seisukoht
21.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
22.Vastustaja poolt esialgsete 15.06.2018. a otsuste kehtetuks tunnistamise ja kaebaja poolt kaebuse muutmise järgselt, on käesolevas asjas vaidlustatud otsuseks SKA 07.09.2018. a otsus nr 14-8/16349-25 „Püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamine, puudega isiku sotsiaaltoetuse määramine“ ( tl 48–50).
23.Vastustaja on otsuse andnud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 30 lg 2 alusel, mille kohaselt on hüvitise taotlemisel ja andmisel hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Vaidlustatud otsus on antud järgmistel faktilistel ja õiguslikel kaalutlustel (tl 48p–49p). Ekspertiisiaktis nr 17E-LÕI0052 toodud ekspertarvamuse kohaselt on kaebajal enamus püsiva töövõimetuse kaotuse protsendi määramise aluseks olevatest diagnoosidest tõendamata korrektse anamneesi, objektiivse leiu ja täiendavate uuringute tulemustega. Töövõime kaotus 80% on määratud suures osas objektiivselt tõendamata diagnooside alusel (SÜS § 30 lg 2). Võttes arvesse ekspertiisiakti nr 17E-LÕI00052, vaatas Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst Meris Tammik 07.06.2018. a läbi kaebaja terviseandmed. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst leidis järgmist: Olles tutvunud isikule tehtud kohtuarstliku ekspertiisi materjalidega (isiku ekspertiisiakt nr 17E-LÕI0052), isiku terviseandmete ja varasemate ekspertiisidega kinnitan, et puudub
tõenduspõhine alus isikul 48003112750 X traumajärgsete seisundite ja nendest tingitud psüühikahäirete diagnoosimiseks. E-tervise infosüsteemis ei ole Dr Anu Kabin visiidil 15.06.2017. a kirjeldanud ega diagnoosinud vigastuste jääknähte, diagnoositud on M70.8 - Rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede muud haigusseisundid. Selle haiguse sümptomaatika võib sarnaneda kaebustele, mida Dr Anu Kabin on kirjeldanud 12.10.2016. a epikriisis („Pt kaebab valudele kaelas, seljas, valud ja suremistunne kätes“, kus on diagnoositud ka vigastuste jääknähtusid. 01.06.2017. a tehtud röntgenogrammil lülisamba ägedat patoloogiat või vigastuste jääkleidu kirjeldatud ei ole. Retseptikeskuse andmetel psühhiaatrias kasutatavaid ravimeid müüdud ei ole (alates 21.10.2016. a, varasemad andmed ei ole kättesaadavad). Puude ja püsiva töövõime kaotuse protsendi tuvastamiseks raviarstide poolt esitatud terviseseisundi kirjelduste ja objektiviseerivate uuringutega kinnitatud isiku tegelike osalus- ja soorituspiirangute vahel esineb lahknevus. SKA leiab, et diagnoosid olid pandud meelevaldselt ning olid ja on tegelikule seisundile mittevastavad (HMS § 54). SKA leiab, et ebaõigetele terviseandmetele tuginevad töövõimekaotuse protsendi määramise ja puude tuvastamise otsused ei ole õiguspärased ning kaebajal on tuvastatud perioodidel 2012 kuni 2016 puude raskusaste ja püsiv töövõimetus ilma õigusliku aluseta (HMS § 66 lg 1, § 67 lg 1, § 67 lg 4 p-d 5 ja 6). SKA leiab, et kuivõrd kaebajal on tuvastatud puude raskusaste ja püsiv töövõimetus tuginedes ebaõigetele terviseandmetele, on tegemist olukorraga, kus otsused on tehtud muul viisil haldusorgani mõjutamise tulemusena. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse inimestele, kellel on tuvastatud puude raskusaste. SKA tuvastas, et kaebajal oli tuvastatud puude raskusaste ilma õigusliku aluseta. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal määratud ilma õigusliku aluseta puuetega inimeste sotsiaaltoetused (PISTS § 3 lg 1 (01.01.2018–31.12.2019 redaktsioonis)).
24.Tõendikogumi alusel on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kaalutlusveaga haldusaktiga.
25.Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3 ls 1).
26.Poolte poolt on kohtule esitatud järgmised tõendid.
27.Kaebaja esitas kaebusega Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2018. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse (tl 6–7), mille kohaselt on kaebaja suhtes KarS § 298 lg 1 osas kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
28.Kohus loeb nimetatud määrusega tõendatuks, et kaebaja suhtes on altkäemaksu andmises (ajavahemikus 2017. jaanuaris–veebruaris) kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
29.Kaebaja esitas tõendina ka SKA 05.11.2018. a puude raskusastme tuvastamise otsuse (tl 62), mille kohaselt on kaebajal tuvastatud keskmise puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja Eesti Töötukassa 02.11.2018. a töövõimetuse määramise otsuse (tl 63), mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime.
30.Nimetatud tõendite kohaselt on kaebajale omistatud keskmine puue ja tuvastatud osaline töövõimetus vähem kui kaks kuud pärast vaidlustatud otsusega samasisuliste otsuste vastustaja poolt kehtetuks tunnistamist.
31.Vastustaja esitas koos vastusega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna 05.01.2018. a isiku ekspertiisiakti nr 17E-LÕIOO52 (tl 39–41) ja SKA ekspertarst Meris Tammiku 07.06.2018. a terviseandmetele tugineva järelkontrolli arvamuse (tl 47).
32.Nagu eelnevalt osundatud on vaidlustatud otsus antud järgneval õiguslikul alusel.
33.Vastustaja osundab, et SÜS § 30 lõike 2 kohaselt on hüvitise taotlemisel ja andmisel hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
34.Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja õigust hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida. Seega ei ole vastustaja pädevuse üle käesolevas asjas vaidlust.
35.Vastustaja on tuginenud HMS §-le 54, mis sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused.
36.Vaidlustatud otsuse p-s 2 nimetatud neljateistkümne haldusakti nende andmisest alates kehtetuks tunnistamisel, on vastustaja õigusliku alusena viidanud: „HMS § 66 lõige 1 sätestab, et õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti HMS § 67 lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale haldusmenetluse seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lõige 4 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, punktis 5 sätestatud juhul siis, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik ja punktis 6 sätestatud juhul siis, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena.“
37.PISTS § 3 lõikele 1 tuginedes on vaidlustatud otsuses tuvastatud, et kaebajal oli tuvastatud puude raskusaste ilma õigusliku aluseta. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajale määratud ilma õigusliku aluseta puuetega inimeste sotsiaaltoetused.
38.Kohus on seisukohal, et poolte poolt kohtule esitatud tõendid ei anna alust kaebaja suhtes alates 2012. aastast antud neljateistkümne haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks vastustaja poolt kohaldatud õiguslikul ja faktilisel alusel.
39.Esiteks ei ole tõendikogumiga usaldusväärselt tõendatud kõigi vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud otsuste õigusvastasus (HMS § 66 lg 1). Teiseks puudub halduskohtul vaidlustatud otsuse pinnalt tõendikogumi alusel veendumus, kas õigusvastaseks osutunud otsused on õiguspäraselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Kolmandaks ei ole vastustaja halduskohtu hinnangul kaalunud kõiki HMS § 64 lg 3 nimetatud asjaolusid, kui ta otsustas otsuste tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise. Neljandaks ei ole tõendikogumiga tõendatud HMS § 67 lg 4 p-des 5 ja 6 nimetatud asjaolude esinemist asjas.
40.Nagu osundatud, on 30.05.2018. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega (tl 6–7) tõendatud, et kaebaja suhtes on altkäemaksu andmises ajavahemikus 2017. jaanuarist – 2017. a veebruarini kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
41.Seega ei ole tõendikogumiga tõendatud, et kaebaja sai olla oma õigusvastase tegevuse tõttu teadlik neljateistkümne vaidlustatud otsuse õigusvastasusest. Kuna vastustaja ei ole kaebajale etteheidetava käitumise subjektiivse külje kohta kohtule omalt poolt tõendeid esitanud, on tõendamata ka vastustaja seisukoht kaebaja poolt SKA õigusvastasest mõjutamisest kehtetuks tunnistatud neljateistkümne otsuse andmisel.
42.Veelgi enam. Vastustaja esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.01.2018. a isiku ekspertiisiakti nr 17E-LÕIOO52 (tl 39–41) puhul on vastustaja jätnud kohtu hinnangul vajaliku tähelepanuta ekspertiisiülesande, mille suhtes ekspert andis eksperdiarvamuse. Vastustaja on vaidlustatud otsuses eksperdiarvamuse omistanud SKA otsustele, mida ei olnud üldse ekspertiisiks esitatud ja mille suhtes ekspert seega arvamust andnud ei ole.
43.Ekspertiisiakti kohaselt esitati eksperdile arvamuse andmiseks ainult üks SKA otsus, nimelt SKA Tartu büroo 23.11.2016 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 1409809.
44.Nimetatud SKA otsus on tunnistatud kehtetuks vaidlustatud otsuse p 2.7 all (tl 48). Kuna vaidlustatud otsus piirdub üksnes ekspertiisiakti osalise tsiteerimisega (tl 48p–49), siis ei ole kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud, et eksperdiarvamus (tl 41p) saab tõendada vastustaja poolt ülejäänud kolmeteistkümne haldusakti õigusvastasust. Vähemasti ei sisalda vaidlustatud haldusakt vastavaid kaalutlusi.
45.Eksperdiarvamus on järgnev: kaebajal enamus püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise aluseks olevatest diagnoosidest on objektiivselt tõendamata korrektse anamneesi, objektiivse leiu või lisauuringute tulemusena. Töövõime kaotus 80 % on määratud suures osas objektiivselt tõendamata diagnooside alusel.
46.Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja käsitlenud eksperdi poolt lahtiseks jäetud küsimusi, s.o kui suure osa moodustasid 2016. a otsuse puhul kaebajal töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramisel objektiivselt korrektse anamneesita, objektiivse leiuta või lisauuringute tulemusteta diagnoosid. Samuti ei sisalda vaidlustatud otsus kaalutlusi, kuidas 2016. a otsuse andmisel tuvastatud puuduseid saab automaatselt omistada ülejäänud kolmeteistkümnele otsusele ekspertiisiakti alusel.
47.SKA ekspertarst Meris Tammiku 07.06.2018. a terviseandmetele tugineva järelkontrolli arvamuse (tl 47) kohaselt on ekspertarst avaldanud arvamust, mille kohaselt on ebaõigetele terviseandmetele tuginevad töövõimekaotuse protsendi määramise ja puudu tuvastamise otsused õigustühised algusest peale.
48.Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud otsuses ei leidu kaalutlusi, millisel õiguslikul alusel annab ekspertarst arvamusi SKA otsuste kehtivuse küsimuses, s.t õiguslikes küsimustes. Teiseks, kuna arvamuse kohaselt on arvamuse andja tuginenud isiku ekspertiisiaktile, mis hindas eelpool toodud asjaoludel ainult 2016. a otsuse aluseks olnud asjaolusid, siis ei tõenda halduskohtu hinnangul ka ekspertarsti arvamus taoliste faktiliste asjaolude olemasolu, mis saanuks anda vastustajale õigusliku aluse vaidlustatud haldusakti andmiseks sellel õigusliku alusel, nagu seda käesoleval juhul on tehtud.
49.Osundatud minetuste valguses on kohus seisukohal, et ka kaebaja esitatud SKA 05.11.2018. a puude raskusastme tuvastamise otsus (tl 62) ja Eesti Töötukassa 02.11.2018. a töövõimetuse määramise otsus (tl 63) tõendavad vähemalt kaudselt vaidlustatud otsuse õigusvastasust.
50.Nimetatud haldusaktidega on tõendatud, et vähem kui kaks kuud pärast vaidlustatud otsuse andmist on SKA ise tuvastanud kaebajal keskmise puude raskusastmele vastava vaimse funktsiooni kõrvalekalde ja osalise töövõime. Vastustaja on vaidlustatud otsuse pealkirjastanud „Püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamine, puudega isiku sotsiaaltoetuse määramine“. Tegelikkuses kaebajale püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamiseks ning sotsiaaltoetuste määramiseks aga alust, erinevalt kaks kuud hiljem antud haldusaktist, ei nähtud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebajal tekkis puue vähem kui kahe kuu jooksul. Kohus on tõendikogumi alusel veendunud, et vaidlustatud otsuse asjaolude korrakohasel kaalumisel, oleks vastustaja jõudnud teistsugusele otsusele, mis oleks oma sisult sarnane SKA 05.11.2018. a otsusega.
51.Puutuvalt vastustaja väidetega seonduvalt kaebajat ravinud mõne arsti süüdi tunnistamisega kriminaalkorras ja selle fakti tähendusega käesolevas haldusasjas, märgib kohus, et nimetatud asjaolu ega kohtuotsused tõendina ei saa omada õiguslikku tähendust käesolevas asjas kaebaja subjektiivsete õiguste üle otsustamisel (vt nt Taru Ringkonnakohtu otsus asjas nr 1-16-9978, p-d 211–212 ja otsus asjas nr 1-16-9939, p 37 ning määrus asjas nr 1-19-2239).
52.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tühistab kohus vaidlustatud otsuse.
53.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud kaebajale osutatud õigusabiteenusest 240 eurot ( 2 h kaebuse koostamine) ja riigilõivust 15 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb seoses kaebuse rahuldamisega vastustajalt välja mõista.
54.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus kaebaja nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.