Jätta Harju Maakohtu 8. detsembri 2017. a otsus Oleksandr Koltsovi süüdistusasjas KarS § 209 lg 2 p 1,3,5 järgi muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Oleksandr Koltsovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Oleksandr Koltsovilt välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Oleksandr Koltsovile eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 8. detsembri 2017. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Oleksandr Koltsov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1,3,5 järgi ja teda karistati 2 aasta
6 kuu vangistusega alates kinnipidamisest 19. märtsil 2017. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena tema suhtes väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks.
2.O. Koltsov tunnistati süüdi selles, et tema, pöördudes avalikkuse poole läbi internetikeskkonna, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse järgnevalt: 16.11.2016 registreeris O. Koltsov OÜ D vahendusel Äriregistris ettevõtte OÜ H ning sai nimetatud firma juhatuse liikmeks. Tallinnas Liivalaia 8 asuvas AS Swedbank kontoris avas O. Koltsov OÜ D vahendusel arveldusarve OÜ H nimele, sõlmis teleteenuste kasutamise lepingu ning sai pangakaardi konto kasutamiseks. 14.12.2016 pani O. Koltsov kuulutuse mobile.de veebisaidile selle kohta, et OÜ H müüb sõiduautot Bentley maksumusega 165 000 eurot. Kuulutusele reageeris Araabia Ühendemiraatide kodanik XX, kes vastavalt kokkuleppele hinna osas ning nimetatud sõiduauto ostu-müügi lepingule ja OÜ H poolt esitatud arvele, kandis oma pangakontolt OÜ H kontole 140 248,05 eurot. Tegelikult nimetatud sõiduk OÜ-le H ei kuulunud ja O. Koltsov kasutas nimetatud rahalisi vahendeid isiklikul otstarbel. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani kuulutuse mobile.de veebisaidile selle kohta, et OÜ H müüb sõiduautot Bentley maksumusega 187 000 eurot. Kuulutusele reageeris Vene Föderatsiooni kodanik Monaco elanik SS, kes vastavalt kokkuleppele hinna osas ning nimetatud sõiduauto ostu-müügi lepingule ja OÜ H poolt esitatud arvele, kandis oma pangakontolt OÜ H kontole 170 000 eurot. Tegelikult 2(5)
nimetatud sõiduk OÜ-le H ei kuulunud ja O. Koltsov kasutas nimetatud rahalisi vahendeid isiklikul otstarbel. Seega O. Koltsov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, avalikkuse poole pöördudes, tekitades teisele isikule varalist kahju suures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohus kuulas ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kontrollis kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning asus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud.
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O. Koltsov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni motiivide kohaselt on arutatavas asjas rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest vastuolus KrMS § 7 lõikes 2 sätestatuga on O. Koltsov pidanud ise oma süütust tõestama. Kohtueelne uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Sama toimus maakohtu istungil. Välismaa kodanikuna on ta jäänud kaitseta, sest advokaadid jätsid ta kvalifitseeritud õigusabita. Väga paljud asjad on jäänud välja selgitamata ning kohtuotsuses on esitatud vale väiteid. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks SS-ga telefoni teel rääkinud. Hääle järgi ei ole keegi võimeline täiesti kindlalt isikut ära tundma. Klientidega suhtles ja lepingud ostjatega sõlmis VA. VA kasutas tema firma sidevahendeid. Taotluse kohtuistungil O. Koltsovi arvuti ja mobiiltelefoni sisu vaatlemiseks, tegi tema tookordne kaitsja. Kuna kaitsja ei olnud seda taotlust temaga kooskõlastanud, siis ta ei soovinud oma arvuti ega telefoni sisu kellelegi näidata. Põhjendab seda asjaoluga, et EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Äritegevusega tegeledes on O. Koltsov püüdnud alati ausaks jääda, kuid VA kasutas teda ära. Kuna O. Koltsov oli ja on praegu OÜ H juhatuse liige, siis peaks vastutust kandma mitte tema, vaid juriidiline isik. Firma ei asutatud mitte Eestis kelmuse toimepanemiseks, vaid selleks, et hakata üle maailma tegelema meditsiinitehnika müügiga. Võrreldes kuriteo raskusega on talle mõistetud karistus liialt karm. Teda ei ole Eestis varem kohtu poolt karistatud. Arvesse ei ole võetud tema sotsiaalset staatust ja perekondlikku seisu. Kuna ta on välismaalane ja ei ole varem vanglas viibinud, siis sai ta vabaduse võtmisest šoki ja on seda siiani. Ta ei näinud päevavalgust ega saanud värsket õhku. Teda ei viidud igapäevastele jalutuskäikudele. Taotleb enda kohtusaalist vabastamist, et ta saaks minna koju oma pere juurde. Tsiviilhagide rahuldamine on ebaõige, sest tegemist on tsiviilvaidlusega, mis tuleb lahendada juriidilise isikuga OÜ H peetavate läbirääkimiste käigus. Teeb seejuures viite EV põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi puutumatusele.
3(5)
5.Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav O. Koltsov apellatsiooni osaliselt, s.o vaid talle mõistetud karistuse osas. Enda süüditunnistamise ja tsiviilhagide rahuldamise osas süüdistatav loobus apellatsioonist. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta ja leidis, et apellatsioonist osaline loobumine on süüdistatava vaba tahe ning selle võib vastu võtta. Karistuse mõistmise osas kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, sest kohtuotsuse muutmiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma eelmise aasta 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega selle paragrahvi sanktsioon rahalise karistuse mõistmist ette ei näe. Maakohus mõistis O. Koltsovile karistuseks vangistuse 2 aastaks 6 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras. Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus märkis põhjendatult, et O. Koltsovi poolt toime pandud kelmuses on tuvastatud kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ja ta on põhjustanud kannatanutele märkimisväärse kahju, mistõttu tema süü ei ole väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Perekonna ja laste olemasolu ei vähenda süüdistatava süüd ega kergenda tema karistust. Selleks ei ole ka tema ema tervislik seisund. Need asjaolud olid süüdistatavale teada kuritegude toimepanemise ajal ning need ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Seega ei ole need asjaolud aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks ja talle 4(5)
kergema karistuse mõistmiseks. Samuti ei saa käsitleda karistust kergendava asjaoluna seda, et ta alles ringkonnakohtu istungil oma süüd tunnistab. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna ja soovib naasta oma perekonna juurde, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid O. Koltsovile mõistetud karistust kergendada.
7.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 45 kohaselt on kaitsja osavõtt apellatsioonimenetluses kohtuistungist kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. O. Koltsovi kaitsja vandeadvokaat A. Küünemäe esitas ringkonnakohtu istungil taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu Tallinna Vanglas süüdistatavaga kohtumises ja ringkonnakohtu istungil osalemises 6 pooltunni ulatuses. Ühe pooltunni hind on 25 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium O. Koltsovi riigi õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.
8.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 8. detsembri 2017 otsuse O. Koltsovi süüdistusasjas KarS § 209 lg 2 p 1,3,5 järgi muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.