Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. veebruari 2018 otsus Sergei Filkini süüdimõistmises KarS § 184 lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning Daniil Matvejevi süüdimõistmises KarS §-de 184 lg 2 p-de 1 ja 2; 424 ja 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdistatavad Sergei Filkin (IK 38903213713) ja Daniil Matvejev (IK 39606253738) , apellatsioonid
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Filkini ja Daniil Matvejevi apellatsioonid Viru Maakohtu 8. veebruari 2018 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-18-1109 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 08.02.2018 otsusega tunnistati Sergei Filkin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat. Kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 28.07.2017 otsusega mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 31.10.2017.
2.Sama otsusega tunnistati Daniil Matvejev süüdi KarS §-de 184 lg 2 p-de 1 ja 2; 424 ja 4231 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. Kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.01.2018.
Kohtuotsusega mõisteti D. Matvejevilt välja menetluskuluna sundraha 1250 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 905,19 eurot, riigi kanda.
2.2.S. Filkinilt mõisteti menetluskuludena välja 1597 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 3135 eurot, riigi kanda.
3.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Matvejev, kes palub tühistada kohtuotsuse temalt sundraha 1250 eurot väljamõistmise osas. Põhjenduseks tuuakse see, et ta sai karistuseks vangistuse ning leiab, et sundraha on nagu lisakaristus. Lisaks märgitakse, et see summa on liiga suur ja tal puuduvad vahendid selle tasumiseks.
4.Apellatsiooni esitas ka S. Filkin. Ta ei ole nõus sellega, et maakohus oma 09.02.2018 määrusega parandas 08.02.2018 kohtuotsuse lk 25 viimast lõiku. Selles lõigus on kirjas, et KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada S.S., D.B., M.V. ja V.V. osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes määratud kaitsjatele makstud tasu kohtumenetluses riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavatele õiguse tasuda väljamõistetud ülejäänud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oma 09.02.2018 määrusega maakohus asendas kohtuotsuses eelnimetatud isikute kui antud asjasse mittepuutuvate nimed ning luges õigeks järgmise teksti: KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A.V., A.J., Sergei Filkin, K.M. ja Daniil Matvejev osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes määratud kaitsjatele makstud tasu ja mõnede ekspertiiside tegemise kulud riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavatele A.V., A.J., Sergei Filkinile, K.M. ja Daniil Matvejevile õiguse tasuda väljamõistetud ülejäänud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellant leiab, et maakohus ei olnud õigustatud KrMS § 306 lg 5 alusel sellist parandust tegema. Seetõttu taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks, et otsuses kajastataks asjasse puutuvate isikute nimesid. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. -2-
Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
7.D. Matvejev on vaidlustanud temalt sundraha väljamõistmise.
7.1.Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. Sundraha suurus tuleneb KrMS §-st 179. Sundraha ei ole seega nn lisakaristus, vaid menetluskulu, mille KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 võimaldab menetluskulusid, sh sundraha, osaliselt riigi kanda jätta. Kuna tegemist on kokkuleppemenetlusega, siis tuleb need küsimused lahendada kokkuleppes. Kõik D. Matvejevilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 07.02.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus D. Matvejev ja tema kaitsja advokaat Robert Sprengk muuhulgas leppisid kokku, et D. Matvejevilt kuulub väljamõistmisele ainult sundraha 1250 eurot, mis tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul, ning ülejäänud menetluskulude riigi kanda jätmisega KrMS § 180 lg 3 alusel (X kd lk 72).
7.2.Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt D. Matvejev vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielikult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe (X kd lk 89 pöördel). Seega lepiti kokku, et sundraha maksab D. Matvejev ja selle osas KrMS § 180 lg 3 sätteid ei kohaldata, kuna seda kohaldati ülejäänud menetluskuludele.
8.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
8.1.Ringkonnakohus leiab, et D. Matvejevi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul D. Matvejevi apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
9.Mis puutub S. Filkini apellatsiooni, siis ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus oma 09.02.2018 määrusega parandas 08.02.2018 kohtuotsuse lk 25 viimast lõiku, ei riku S. Filkini -3-
õigusi. On taunitav, et selline viga maakohtu otsuses esines, kuid see ei tingi asja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks.
10.S. Filkini ja tema kaitsja jurist Silvi Erro osavõtul 07.02.2018 sõlmitud kokkuleppest nähtub, et S. Filkinilt mõisteti menetluskuludena välja 1597 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 3135 eurot, riigi kanda (X kd lk 68). Selle juurde jäi S. Filkin ka kohtuistungil (X kd lk 89). Täpselt selliselt, nagu kokku lepiti, kajastub menetluskulude väljamõistmine S. Filkini osas ka kohtuotsuse resolutiivosas (MK otsuse lk 8). Asjaolu, et maakohtu otsuse lk 25 on eksitud isikute nimedega, ei riku S. Filkini õigusi.
11.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus D. Matvejevi ja S. Filkini apellatsioonid läbi vaatamata.
/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.