Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 08.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 31.05.2017.a kohtuotsusega tunnistati N.G süüdi KarS § 263 lg. 1 p. 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 69 lg. 7 alusel pöörati täitmisele N.G-le Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 03.08.2016.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus (1 aasta, 4 kuud ja 24 päeva vangistust) ning KarS § 65 lg. 2 ja § 64 lg. 1 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat ja 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 31.05.2017.a ja lõpp on 24.06.2019.a. N.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist 2 karistust on arhiveeritud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. 17.08.2017.a on kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava, mida ta on täitnud kohusetundlikult: alates 01.09.2017.a osaleb üldharidussüsteemi õppes, 10. klassis. 27.09.2017.a – 22.11.2017.a läbis noortele mõeldud sotsiaalprogrammi "EQUIP", osales kõikides tundides, oli alati õigeaegselt kohal. Läbitud on ka ITK-põhine psühholoogiline nõustamine. Tagasiside psühholoogilt positiivne – kinnipeetava analüüs on hea, olemas kindel plaan ja motivatsioon vabaduses õigesti käituda. Käitumiselt viisakas ja korrektne. Määratud 1 distsiplinaarkaristus (kambris kaartidega mängimise eest). Isikul on põhiharidus, mille omandas xxxx Põhikoolis. Aasta õppis Soomes (7kl). On jätkanud õpinguid xxxx Täiskasvanute Gümnaasiumis. 10 kl jäi lõpetamata. Nähtuvalt iseloomustusest on alkoholijoobes olles korduvalt toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Alkoholijoobes muutub isiku käitumine ettearvamatuks ning ta ei suuda adekvaatselt olukorda hinnata. Samas saab isik aru ja teadvustab endale, et tema agressiivsuse vallandajaks ja vägivaldse käitumise põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Soovib oma sõnul tulevikus hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. N.G eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja võimalusel edasi õppida logistika valdkonnas. Eesmärgid on realistlikud. Iseloomustuse kohaselt N.G ei väljenda otseselt kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti, kuid korduvad kriminaalkaristused viitavad nende kujunemisele. Kinnipeetava üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Vangla kinnipeetava N.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal on N.G suhted lähedastega säilinud. Negatiivset mõju võivad aga süüdimõistetu käitumisele avaldada endised kaaslased, kes tarvitavad alkoholi. Vabanemisel on N.G võimalik elada oma emale, Kairi Peedumäele, kuuluvas eramus Xxxxvald, kus elamistingimused on head ja võimaldavad elektroonilise valve rakendamist. Samas elavad kinnipeetava ema ja vanaema, Lea Munk. Lähedased hindavad end majanduslikult toimetulevaks ja on valmis tagama N.G ülalpidamise. Kinnipeetav soovib asuda tööle XxxxOÜ, e-krediidiinfo andmetel tegeleb ettevõte mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. Juhatuse liige, Magnus Tammik, kinnitas, et N.G on võimalik saada ettevõttes tööd ja temaga sõlmitakse tööleping. Süüdimõistetul on võimalik töötada veebipõhiselt oma elukohas. N.G on katseajal küll rikkunud kohtu poolt määratud kohustust ja tarvitanud alkoholi, kuid üldisi käitumiskontrolli nõudeid N.G täitis, registreerimised toimusid määratud aegadel. N.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda, asuda ravile. Kaitsja leidis, et isiku vabastamiseks on olemas vajalikud eeldused – kindel elukoht, samuti garanteeritud töökoht. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha N.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve kohaldamisega, (vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et N.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaoluga, et N.G on temale mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud vangistust, tema käitumist saab pidada vanglas korrektseks, vaatamata asjaolule, et ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus määrati N.G-le 23.11.2017.a, s.o kambris kaartidega mängimise eest, kuid mis päädis noomitusega. On positiivne, et vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud resotsialiseeruva tegevusega: 17.08.2017.a on kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava, mida ta on täitnud kohusetundlikult: alates 01.09.2017.a osaleb üldharidussüsteemi õppes, 10. klassis. 27.09.2017.a – 22.11.2017.a läbis noortele mõeldud sotsiaalprogrammi "EQUIP". Kinnipeetav osales kõikides tundides, oli alati kohal õigeaegselt. Läbitud on ka ITK-põhine psühholoogiline nõustamine. Tagasiside psühholoogilt on olnud positiivne. Käitumiselt on N.G viisakas ja korrektne. Tõsi, isikul on alkoholi kuritarvitamisega probleeme ning mille tagajärjel on eskaleerunud konfliktsituatsioonid, kuid N.G teadvustab probleemi olemasolu ning soovib alkoholi tarvitamise lõpetada. Kohtu hinnangul aitab kindlasti siinkohal kaasa isikule lisakohustuse määramine psühhiaatri poole pöördumise näol, kelle abil saab N.G astuda vastavasisulisi samme alkoholiprobleemi lahendamise suunas. Kohus möönab, et kinnipeetava poolt üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 63%, mis on keskmisest kõrgemad riskinäitajad ning mistõttu ka vangla ei toeta N.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, samas aga nähtub vangla iseloomustusest, et otseselt N.G siiski kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ei väljenda. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav muuta läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks N.G-le taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning sotsiaalprogrammides omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada N.G üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Määratud lisakohustuste täitmise näol saab isik süvendada kohtus veendumust, et ta tõepoolest soovib asuda paranemise teele ja edaspidise elu rajada seadusekuulekale eluviisile. Seejuures peab N.G olema teadlik kohtu poolt määratud lisakohustuste rikkumise tagajärgedest, et sellisel juhul saab kohus kaaluda karistuse täitmisele pööramise küsimust kriminaalhooldaja vastavasisulise ettekande alusel. N.G saab seega teha endast kõik oleneva, et vältida sellise situatsiooni tekkimist. Kohus arvestab ka asjaoluga, et vabastamise aluseks olevad vajalikud ning positiivsed eeldused on N.G puhul täidetud – kindel elukoht, mis võimaldab elektroonilise valve rakendamist ning toetav sotsiaalne võrgustik. Samuti on N.G-le garanteeritud töökoht XxxxOÜ-s.

N.G saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata N.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.