Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

tingimisi

Harju Maakohtu 11.10.2017.a kohtuotsusega tunnistati A.I süüdi KarS § 199 lg. 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18.11.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuu ja 24 päeva vangistus) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.08.2017.a ja lõpp on 31.07.2018.a. A.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras varasemalt korduvalt karistatud. Enamik kuritegudest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise põhiliseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. A.I ei ole taasühiskonnastavates tegevustes vangistuse jooksul osalenud. 01.02.2018.a – 01.03.2018.a on määratud majandustöödele abitööliseks. Käesoleva vangistuse jooksul isikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Iseloomustusest nähtuvalt on A.I diagnoositud alkoholisõltuvus, isik tunnistab, et alkohol on tema puhul kõige suurem komistuskivi. On hetkeemotsioonide ajel ja alkoholijoobes toime pannud mitu vägivalla komponendiga kuritegu, samas vangistuse jooksul on üritanud oma impulsiivsust kontrollida. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. A.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku lähedasteks on tema ema Xxxx ja xxxx. Suhted emaga on head ja toetavad, omavahel suhtlevad ka karistuse kandmise ajal. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht puudub. A.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et uusi kuritegusid ta sooritama ei hakka, alkoholi tarvitamisest soovib loobuda. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, tööle soovib asuda vanale kohale. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.I vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg. 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaoluga, et A.I käitumine vanglas on olnud korrektne, seda kinnitab eeskätt distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust, suutes vanglas kehtivatest normidest kinni pidada. Kuritegude toimepanemise põhiliseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, samas on A.I hakanud mõistama selle kahjuliku mõju olemasolu. Isik on küll hetkeemotsioonide ajel ja alkoholijoobes toime pannud ka mitu vägivalla komponendiga kuritegu, kuid vangistuse jooksul on ta üritanud oma impulsiivsust kontrollida, mis ilmestab A.I positiivsest küljest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Kohus möönab, et riskinäitajad on madalamast mõnevõrra kõrgemad, kuid kinnipeetava ohtlikkuse taset hinnates on vangla toetanud A.I tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav muuta ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks A.I-le taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning selle läbi omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada A.I üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohtu poolt määratud lisakohustuste täitmise näol saab isik süvendada kohtus veendumust, et ta soovib asuda paranemise teele ja edaspidise elu rajada seadusekuulekale eluviisile. Seejuures peab A.I olema

teadlik kohtu poolt määratud lisakohustuste rikkumise tagajärgedest, et sellisel juhul saab kohus kaaluda karistuse täitmisele pööramise küsimust kriminaalhooldaja vastavasisulise ettekande alusel. A.I saab seega teha endast kõik oleneva, et vältida sellise situatsiooni tekkimist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vabanemisel on A.I olemas kindel elukoht ning sotsiaalsed sidemed lähedastega, mis on vabastamise aluseks olevad vajalikud ning positiivsed eeldused. Kindel töökoht vabanemisel küll puudub, kuid A.I on motiveeritud asuma koheselt tööle. Ka vangistuses viibides oli isik hõivatud majandustöödega. A.I saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata A.I püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.