Kriminaalasi nr 1-15-5395
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-5395
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Liane Peets
Kriminaalasi
Süüdimõistetu R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
R.T Isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
07.02.2018. a (kaugkohtuistung)
Jätta R.T suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 27.08.2015. a otsusega on R.T süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle
Prokuröri hinnangul on R.T puhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ja ka R.T ise on nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokurör osundab, et R.T kannab neljandat korda karistusena reaalset vangistust ja kaks viimast vangistust on olnud küllaltki pikaajalised. R.T on endale tulevikuks seadnud reaalsed ja õiguskuulekad plaanid. R.T plaanib asuda tööle ja tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Lisaks on R.T ära leppinud oma emaga, kelle vastu R.T pani toime kuriteo. Ka vangla ei pea otstarbekaks R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leiab, et R.T suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu R.T leiab, et tema suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik, kuna see annab võimaluse alustada uut elu ja mitte sattuda uuesti halvale teele.
§ 871 lg 2), s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. R.T-le mõisteti kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.T suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et kuna R.T puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja elamiseks ning ta on pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaadetav, on seeläbi R.T-st lähtuv oht maandatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks on suurendada ühiskonna turvatunnet, kaitsta avalikku korda ja teiste isikute põhiõigusi, allutades ohtliku korduvkurjategija kriminaalhoolduslikule järelevalvele, eesmärgiga teostada tema üle järelevalvet ja maandada temast lähtuvaid riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Olukorras, kus R.T elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav, ei ole kohtu arvates põhjendatud riivata R.T põhiõigusi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.