Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

F.F on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 16.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5867 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati F.F-i poolt eelvangistuses oldud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine ja vahistuses viibitud aeg alates 09.06.2017 karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 09.06.2017. Kohtuotsus jõustus 04.07.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.06.2017 ja lõpeb 09.06.2018. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 09.12.2017. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava F.F-i vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.F-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.F avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väidetava lt saab ta aru, miks ta vanglas on ja kahetseb oma käitumist. Kinnipeetav selgitas, et enne vanglasse sattumist jõi ta alkoholi korra nädalas ikka ja vahel tekkis teistega konflikte. Praegu ta enda puhul enam probleemi alkoholi tarvitamisega ei näe. F. F avaldas esmalt, et pärast vabanemist ta peab alkoholi tarvitamise järgi jätma, kuid lisas siis, et kui mõni tähtpäev on, siis vast pitsi paar ikka võtab, rohkem mitte. Alkoholi ravi ta enda arvates ei vaja. Vanglas on tal suhted normaalsed, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kaitsja toetas F.F-i taotlust ja märkis, et F.F puuduvad karistused vangistuses, suhted ametnike ja teiste kinnipeetavatega on head, teeb koostööd, tal on olemas elukoht, maja on vendadel kaasomandis. F.F soovib vabanedes alustada taluhoone korrastamist. Kaitsja pidas oluliseks, et F.F hinnatakse kohusetundlikuks ja tubliks töömeheks, tal on mitme kategooria juhtimisõigus ja ta saaks autojuhina töötada. Ta on vanaduspensionär, seega m ateriaalne kindlustatus on olemas. F.F-i ümber vabanedes ei ole enam isikuid, kes mõjutavad teda alkoholi tarvitama, kuna need isikud on surnud. F. F on vabaduses elukaaslane, kellega on tal head suhted ja kes soovib temaga kooselu jätkat a. Kaitsja usub, et F. F suudab alkoholi tarvitamist piirata nagu ta lubas. Konfliktid on tal tekkinud üksnes alkoholi mõjul, kainena tal neid probleeme ei ole, ta on rahumeelne, toetav. F. F on ka vanglaametnikele tunnistanud, et teeb kõik, et enda elustiili muuta. Kaitsja palus F.F vabastada tingimisi enne tähtaega, määrata 6kuuline katseaeg, kohaldada käitumiskontrolli, määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.F-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.F on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (kaks karistust kustunud). Vanglakaristust kannab F. F kolmandat korda. Kõik toimepandud kuriteod on samalaadsed ja vägivaldsed - kehaline väärkohtlemine ning ähvardami ne. Kannatanuks on olnud enamasti kinnipeetava elukaaslane, korra ka elukaaslase tuttav. Käesolevat karistust kannab F.F taas oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri andmete kohaselt on F. F-ile määratud varem eriliigilisi karistusi, s.o k aristusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (07.05.2014 Pärnu Maakohtu otsus 1 -14-3997), vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (17.02.2015 Pärnu Maakohtu otsus 1 -15-1284) ning reaalne vangistus (25.04.2016 Pärnu Maakohtu otsus 1-16-2146). Ükski mõistetud karistustest ei ole pannud F.F oma käitumist muutma, mistõttu püsib suur oht uue kuriteo toimepanemiseks ka pärast käesoleva karistuse kandmiselt vabanemist. Seda kinnitab ka F.F-i suhtumine alkoholi tarvitamisse kui peamisesse kuritegude toimepanemist soodustavasse tegurisse. Väidetavalt suudab oma alkoholi tarvitamist piirata ja ravi ei vaja, kuid tema varasem elukäik näitab vastupidist. Karistuse kandmise ajal F.F kätumisega probleeme ei ole olnud. Kontrollitud keskkonnas, kus puudub võimalus alkoholi tarvitada, suudab ta õiguskuulekalt käituda. Individuaalset täitmiskava ei ole F.F-ile koostatud, kuna tema karistusaeg ei ületa ühte aastat. Seega ei ole kinnipeetav ka taasühiskonnastavas tegevuses osalenud. Vangla iseloomustuse kohaselt on F.F suunatud psühholoogi nõustamisele, milles käsitletakse peresuhteid, lähisuhte vägivalda, senist käitumismustrit ning uute oskuste õppimist. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist F.F täiendavat abi oma elukorralduse muutmiseks saada ei soovi. Kuigi F.F-i vabanemisjärgseid elutingimusi (kindel elukoht, pension, mis tagab sissetuleku, lähedaste toetus) saab pidada positiivseteks, ei erine need oluliselt varasematest ning ei ole seetõttu määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. F.F on vajalik muuta alkoholi tarvitamise harjumusi, milleks ta tõsist soovi ja valmidust avaldanud ei ole. Kokkuvõttes leiab kohus, et F.F-i vabastami ne karistuse kandmisest enne tähtaega ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki F.F-i puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega, mistõttu jätab kohus F.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud F.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Lily Sandel. Kaitsja esitas 15.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 105,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

3 (4)

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb F. F-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.