1-17-5867/3 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest . Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. A.G `it selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas 25.04 .2016 KarS § 120 lg 1 ning KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi liitkaristusena vangistusega 9 kuud ja 7 päeva, mille kandmiselt vabanes 22.03.2017 seoses karistuse ärakandmisega, viibides ööl vastu 09.juunit 2017 kella 01.00 ajal alkoholijoobes olles oma elukohas xxxxxxxx, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale oma elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxxx, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu xxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised alla 4 nädala kestvad tervisekahjustused – xxxxxxxxxxxxxxxxx. Oma sellise tahtliku tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises füüsilist valu põhjustanud kägistamise ja peksmise tagajärjel pani A. G toime kehalise väärkohtlemise isiku vastu, kellega on lähisuhtes, samuti isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-17-4673 Prokuröri poolt kohtus A.G-le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda A.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg enne vahistamist, s.o 09.juuni 2017 . Süüdistatav A.G andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, ta nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Saab aru, et tegemist on reaalse vangistusliku karistusega. Kahetseb toimepandut ja lubab peale karistuse ärakandmist korralikuks hakata. Menetluskulud on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäi kohtus kokkuleppe juurde. Täiendavaid taotluseid ei olnud. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul . Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks Kohus tunnistab A.G süüdi kuriteos KarS 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. A.G on varem kolmel korra kriminaalkorras karistatud isik. Vabanes kinnipidamiskohast 22.03.2017.a. Uued kuriteo on A.G toime pannud vaevalt kolm kuud peale viimase kohtuotsuse järgi mõistetud karisuste kandmiselt vabanemist. Eeltoodu annab alust j ärelduseks, et A.G suhtes kohaldatud varasemad karistused ei ole mõj utanud teda hoiduma kuritegude toimepanemisest, seega puudub võimalus vabastada A.G temale mõistetud vangistuslikust karistustest tingimisi või asendada vangistuslik karistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et A.G suhtes on muud kergemaliigilised mõjutusvahendid, sh. karistuse kandmisest tingimisi vabastamine või üldkasuliku tööga asendamine jäänud tulemuseta, kuna A.G on jätkanud kuritegude toimepanemist, on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemeid ei ole Konfiskeerimisele kuuluv vara – puudub. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- A.G suhtes on kohtueelses menetluse kohaldatud tõkendiks vahistamine, kohus peab põhjendatuks jätta kohtuotsuse jõustumiseni tõkend muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kurite gu on II raskusastme kurite gu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos