Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Alexey Larkov’i süüdistatakse selles, et tema, 23.04.2017 kella 02:00 paiku, viibides avalikus kohas – Tallinnas Vana-Posti 8 juures tänaval, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, ning milline rikkumine seisnes selles, et Alexey Larkov tungis kallale Xxxxja lõi teda ühe korra rusikaga näkku. Sellise teoga põhjustas ta Xxxx valu ja tervisekahjustuse - vasakpoolses põse- ja kaelapiirkonnas punetuse. Ühtlasi häiris Alexey Larkov toime pandud vägivallateoga samaaegselt sündmuskoha läheduses viibinud asjassepuutumatute isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Seega pani Alexey Larkov oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning jäi lühimenetluse taotluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. Kohus leiab, et 23.04.2017 kella 02:00 paiku Tallinnas Vana-Posti 8 juures tänaval süüdistatava poolt Xxxxühe korra rusikaga näkku löömine kõrvaliste isikute juuresolekul on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 263 lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas rikuti käitumise üldnõudeid ja kas see pandi toime vägivallaga.

Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Tallinnas Vana-Posti 8 juures tänaval, s.o keset vanalinna, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Avalikus kohas käitumise üldnõuded tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Xxxxkannatanuna antud ütluste (tl 16-18) kohaselt tekkis 23.04.2017 öösel Tallinnas VanaPosti 8 asuva baari juures konflikt vastutuleva noormehega, kes tahtis hakata tema sõbra xxxx kaklema. Tema läks vahele ja see noormees lõi teda rusikaga näkku, tundis valu ja kaotas teadvuse. xxxx kutsus politsei. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 19-22) kohaselt oli ta 23.04.2017 Tallinna vanalinnas, kus neil tekkis noormeeste seltskonnaga sõnavahetus, pärast mida lõi üks seltskonnas viibinud tundmatu meesterahvas Xxxxrusikaga näkku. Valeri hakkas maha kukkuma ja tema ja Rodion püüdsid ta kinni. Helistas politseisse. Ka tunnistaja xxxx kinnitab oma ütlustes sama, et ta nägi kuidas tundmatu noormees lõi Xxxxrusikaga näkku (tl 24-27). Ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl 3-7), mille vaatlusobjektiks on CD-plaadil olev 23.04.2017 hädaabinumbrile 112 laekunud kõnesalvestus, nähtub, et xxxx helistab hädaabisse ja annab teada, et tema sõpra löödi mingi noormehe poolt näkku. Alexey Larkovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 56-58) kohaselt viibis ta 23.04.2017 öösel sõpradega Tallinna vanalinnas ning tal tekkis sõnavahetus ühe noormehega, kuid noormeest ta ei löönud. Koos süüdistatavaga kaasas olnud xxxx (tl 29-31) ja xxxx (tl 33-34) nägid, kuidas üks noormees vastu tulnud seltskonnast ja Alexey Larkov üksteist tõukasid, kuid löömist nad ei näinud. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga (tl 35-38), kus vaatlusobjektiks on CD-plaadil olev 23.04.2017 aadressil Tallinnas Suur-Karja tänaval asuva turvakaamera videosalvestis. Sellelt nähtub kahe seltskonna kohtumine tänaval. Kaks meesterahvast vehivad vastastikku kätega ning üks meesterahvas lööb teises seltskonnas olevat meesterahvast käega näkku, mille tagajärjel see kukub. Tunnistajate Xxxxja Xxxxning kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku. Samuti nähtub see asjaolust, et kohale kutsuti politsei, kes isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 47-48) pidas sündmuskohal kahtlustatavana kinni Alexey Larkovi. Kannatanul esinenud vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 11-13): punetus ja paistetus vasakpoolses põse- ja kaelapiirkonnas. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab, et süüdistatava süüd eitavad ütlused on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega ning seetõttu jätab need tõendikogumist välja. Seega on tõendamist leidnud süüdistatav poolt kannatanu rusikaga näkku löömine. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS § 120-121 vastav süütegu. Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku Kohus selgitab siinkohal ka seda, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena

objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda näkku lõi ning ta kaotas ka teadvuse. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 11-13) nähtuvad kannatanul esinenud vigastused: punetus ja paistetus vasakpoolses põse- ja kaelapiirkonnas. Kannatanu ütlustest lähtuvalt ja fotosid vaadates, puudub kohtul alus kannatanu poolt valu tundmises kahelda, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti nähtub tunnistajate Xxxxja Xxxxütlustest, et Alexey Larkovi poolt toime pandud vägivallategu häiris neid, seega häiriti samaaegselt sündmuskohal viibinud isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Eeltooduga on KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivne koosseis täidetud, s.o avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Alexey Larkov oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kohustusena teha 50 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju 1125 krooni (tl 43-44). Peale selle on kohtueelses menetluses 07.07.2016 KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasi süüdistatava süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale pandi kohustus maksta riigituludesse 600 eurot, milline summa tuli tasuda hiljemalt 07.01.2017 (tl 46). Menetlusesemeks oleva samalaadse kuriteo pani süüdistatav aga toime juba vähem kui nelja kuu möödudes kohustuse täitmise tähtaja lõpust. Seega vaatamata sellele, et süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise kohta alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel ja viimane kord süüdistati teda samalaadse kuriteo toimepanemises, ei ole senised mõjutusvahendid, sh üldkasuliku töö tegemine ja rahalise kohustuse täitmine süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud. Vastupidi, ta on pannud toime uue samalaadse kuriteo, pannes uuesti toime avaliku korra rikkumise vägivallaga. Süüdistatava ülekuulamisest nähtuvalt on süüdistatav märkinud, et kui ta oleks kellelegi kallale läinud, oleks see olnud juba korralik kaklus (tl 56-58). Taolised ütlused ning kriminaaltoimikus leiduvad andmed viitavad üheselt sellele, et vägivaldsus avalikus kohas on süüdistatavale saanud omaseks ja ta peab seda loomulikuks. Taolist suhtumist ei ole muutnud ka tema suhtes varasemalt kohaldatud rahaline kohustus ja kriminaalmenetluse lõpetamine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava rahaline mõjutamine kui karistusliik ja mõjutusvahend on ennast ammendanud, kuivõrd rahaline mõjutamine süüdistatavat õiguskuulekusele ei sunni. Lisaks sellele nähtub süüdistatava isikuandmetest, et süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema rahalised kohustused, mis on seotud olmega, on suhteliselt suured, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka täidetav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Alexey Larkovi süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu ei olnud intensiivne, s.o üks kord rusikaga näkku löömine. Ka kannatanu vigastused olid minimaalsed, s.o punane põsk ning kannatanul mingeid rahalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole, mistõttu ei ole ta esitanud ka tsiviilhagi. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Alexey Larkovi süü ei ole kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses süüdistatav oma süüd ei tunnistanud ega kahetsust ei avaldanud, kuid kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd ning kahetses toimepandut ning kohtul puudub alus kahelda süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses. Seega on tuvastatav ka kergendava asjaolu esinemine. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest

tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetlused on KrMS § 202 alusel lõpetatud ja neid ei ole kohustuste täitmata jätmise tõttu uuendatud ning tema väärteokaristused on arhiveeritud, siis tuleb süüdistatavat lugeda varem karistamata isikuks. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning jätta süüdistatava käitumiskontrollile allutamata. Süüdistatavale määratud katseaeg peaks olema piisav vahend, et süüdistatav ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.