1-17-11752/2 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

1-17-11752 Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. Määrus saata teadmiseks kahtlustatavale, kannatanule ja tema esindajale (xxxx), prokurörile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 21.12.2017.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 17267000925 menetlus L.J suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt nimetatud kriminaalasjas kahtlustatakse L.Jd KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 12.11.2017 ajavahemikul kell 17.00 – 18.00 avalikus kohas, s.o Pärnu linnas x läheduses, rikkus L.J KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid – kasutas füüsilist vägivalda 10-aastase X suhtes, põhjustades Xle füüsilist valu ja tervisekahjustused – kaela eespinnale heleroosa laigu ja vasaku põse limaskestale vorbi. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. Prokurör põhjendas oma taotlust järgmiselt. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus. Isiku puhul esineb küll KarS § 58 p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes, kuid prokurör on seisukohal, et see ei muuda kahtlustatava süüd teos sedavõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist. L.J on talle süüks pandavat tegu ka osaliselt tunnistanud ning enda käitumist ülekuulamisel põhjendanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.J mitteaktsepteeritav käitumine oli ajendatud varasematest konfliktidest x ja kannatanu X vahel. Täpsemalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et poiste vahel on olnud varasemalt mitmeid verbaalseid ja ka füüsilisi konflikte ning üks neist puudutas L.Jle kuuluvat jalgratast, mille väidetavalt oli kannatanu x käest ära võtnud ja selle kuidagi ära lõhkunud. Käesoleva kriminaalasja aluseks olevale teole eelnevalt helistas kahtlustatava sõnade kohaselt talle x , kes nuttis telefoni otsas ja ütles, et x tuli talle kallale ja lükkas teda. L.J on oma ülekuulamises avaldanud suurt kahetsust, et ta läks sellele järgnevalt x ärritunult rääkima ja teda raputas. Kahtlustatav on saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest, kuid tunnistanud ka seda, et ta lihtsalt ei kannatanud enam välja, et üks poiss tema poega kogu aeg kiusab. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et L.J võttis kinni X riietest ning raputas teda tugevasti. Seejärel asetas ta enda parema käe rusika vastu kannatanu lõuga ning lükkas viimast rusikaga lõuast. Nimetatud tegevuste tulemusel tundis X enda sõnul füüsilist valu. Asjaolu, et X võis kahtlustatava tegevuse tulemusel valu tunda, möönab ka L.J ise. Kahtlustatava poolt toimepandu ei pea prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

5.kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud taotluse ja asja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on L.Jle esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. L.J on avaldanud kahetsust, et ta läks kannatanuga ärritunult rääkima ja teda raputas ning saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest. Seega esineb kriminaalasjas KarS § 57 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.J mitteaktsepteeritav käitumine oli ajendatud varasematest konfliktidest tema poja x ja kannatanu X vahel ning ta sooviks üksnes kaitsta oma poega. Kriminaalasjas esineb küll KarS § 58 p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes, kuid kohtu hinnangul ei muuda see kahtlustatava süüd sedavõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning ta ei ole teadaolevalt pannud toime enne ega pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et L.J on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Arvestades eeltoodut ning kuriteo raskust ja asjaolusid leiab kohus, et L.J

1-17-11752 süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatavate karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning isik on oma käitumisest järeldusi teinud, seega puudub asjas ka avalik menetlushuvi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. L.J on kinnitanud, et ta on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Arvestades L.J kriminaalasja asjaolusid on põhjendatus määrata kahtlustatavale kohustuseks maksta riigi tuludesse 250 eurot. Käesolevas kriminaalasjas esinevad ka kriminaalmenetluse kulud, mille tasumise kohustuse on L.J lubanud võtta. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 48 eurot. Kriminaalasjas on kannatanu X seaduslik esindaja x esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju tekitamises 1500 eurot. Arvestades, et kuritegu pandi toime täiskasvanud isiku poolt 10-aastase isiku suhtes, peab kohus ustavaks, et kahtlustatava tegevus võis kannatanule tekitada lisaks füüsilisele valule ja tervisekahjustustele ka teatava hirmutunde, mis vajab psühholoogilist abi. Kohus leiab aga, et kannatanu poolt nõutud mittevaraline kahju on liialt suur. Kohtu hinnangul, arvestades kohtupraktikat (vt kriminaalasjad nr 1-14-10991, 1-16-3356, 1-16-11460) ja kuriteo asjaolusid (tekitatud vigastusi), on põhjendatud L.Jlt välja mõista Xle mittevaraline kahju summas 500 eurot. Seega kohus kohustab L.Jd hüvitama kannatanu Xle kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 500 eurot. Olukorras, kus kohus otsustab KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses (RKKKm 3-1-1-33-17). Käesolevas kriminaalasjas asitõendid puuduvad ja tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel L.J suhtes lõpetada. L.Jl tuleb maksta riigituludesse kindel summa 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 48 eurot. Samuti on L.J kohustatud Xle hüvitama kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 500 eurot. Nimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.