Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 07.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-17-10673/2
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Kuulutamise aeg: 07.12.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1148

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-10673

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-10673 (17231701222)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

I.T süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kristina Kivi

Süüdistatav

I.T Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: Xxxx; elukoht: Xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 17.07.2017 kuni 18.07.2017. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu

RESOLUTSIOON

1.I.T süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale KarS § 44 lg 1, 2 ja 4 alusel karistuseks rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) päevamäära ulatuses, miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 1200 (tuhat kakssada) eurot.

2.Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2017 kuni 18.07.2017, s.o 2 päeva, arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, s.o kokku 6 päevamäära ehk 60 eurot, ning lugeda lõplikuks karistuseks rahaline karistus 1140 (tuhat ükssada nelikümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod

5.Kannatanu Xxxxi esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 600 (kuussada) eurot temale tekitatud tervisekahjustuste eest, rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043; § 1045 lg 1 p 2 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.T-lt Xxxxi kasuks 600 eurot, mis tuleb hüvitada Xxxxi arveldusarvele nr XXXX, märkides selgitusena „I.T, 1-17-10673, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.T süüdistatakse selles, et tema rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt avalikus kohas, 04.07.2017 kella 22.30 paiku Tallinnas Xxxx maja juures lõi pudeliga Xxxxile vasakule poole pea piirkonda, millest pudel purunes kildudeks ja verd hakkas jooksma. Seejärel lõi kannatanule rusikaga vasakule poole näkku lõua pihta ning püüdis lüüa veel kord, kuid Xxxx suutis selle tõrjuda. Löökidega põhjustas Xxxxile füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustusi: pea- ja kaelapiirkonna lahtised haavad (oktsipitaalselt, s.o kuklal 2cm haav, kaelal keskel vasemal poolel 2cm haav, vasema kõrvalestal 1cm lahtine haav), mis vajasid kirurgilist sekkumist ja alalõualuu nihketa murru. Antud tegevust nägid pealt kõrval seisvad kolmandad isikud, kellest üks helistas politseisse, kuid politsei saabudes oli I.T sündmuskohalt lahkunud. Seega I.T oma tahtliku tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud füüsilise vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu:

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 15.11.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav I.T ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu järgneva kokkuleppe: Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud I.T puhul reaalselt karistuse täitmise võimalust (töökoha olemasolu), samuti tema süü suurust. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus I.T süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 120 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 10 eurot, s.o summas 1200 eurot. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.07.2017, s.o kokku 2 päeva (arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, s.o kokku 6 päevamäära ehk 60 eurot) ning lugeda karistuseks rahaline karistus 1140 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega I.T poolt tasuda igas kuus 95 eurot. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: I.T põhjustas kannatanule füüsilist ja mittevaralist kahju, kannatanu Xxxx esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 600 eurot, mis kanda Xxxx arvele nr XXXX. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: 1 CD kõnesalvestistega asub kriminaalasja materjalide juures /toimiku tagakaanel/. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjale K. Nersesjanile makstud tasu õigusabi osutamise eest 48 eurot /tl 82/. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva otsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis teise astme kuriteo toimepanemise eest on 705 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (kohtueelses menetluses 48 eurot), kokku summas 753 eurot, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude hüvitamine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega tasuda need 1 aasta jooksul igakuiselt võrdsetes osades. Kohtu sisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamusega kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.