Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2018, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-9507 (17251000259), liidetud 1-17-11013 (17251000315)
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 28. novembri 2017 otsus T.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal; süüdistatav T.V
Jätta T.V ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Et vähem kui 2 kuu jooksul pani T.V toime kaks samalaadset kuritegu, on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Mootorsõidukit joobes juhtivad isikud tulevad liiklusest teatud ajaks kõrvaldada. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (toimik lk 39-43) on süüdistataval võimalus jätkata töö tegemist ka siis, kui temalt juhtimisõigus karistusena ära võetakse. Seega kohtukolleegiumi hinnangul ei takistanud töö T.V lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt joobeseisundis sõiduautoga ringi sõitmast, mistõttu töö tegemise vajadus ei saa kuidagi olla aluseks mõistetud lisakaristuse tähtaja lühendamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistusest tingimisi vabastada isikut, kes rikub pidevalt olulisi mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõudeid, sealhulgas juhib korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis. Põhjendatult on maakohus jõudnud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2003. a otsuses nr 31-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.