Liiklussüüteod

kriminaalhooldusosakonna

Teavitada H.M-i ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.03.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 28.11.2017.a kohtuotsusega tunnistati H.M süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Karistuse kandmise algus oli 26.11.2017.a ja lõpp on 24.11.2018.a. H.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangalakaristust kannab esimest korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. H.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.M-i lähedaseks vabaduses on tema ema, kelle sõnul on suhted head ja toetavad, hea ja tihe läbisaamine on veel ka vanema vennaga, kes samuti elab Rakkes. H.M soovib võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega vabaneda aadressile Xxxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Eramaja kuulus H.M-i isale.

Pärimisprotsess on pooleli. Hetkel elab majas ema üksi. Ema sõnul saadab Xxxx OÜ esindaja kinnituse vanglasse töösuhte jätkamisest. Töökoht asub Paides ning töösuhe jätkub peale elektroonilise valve lõppu. Pere on materiaalselt toimetulev ning tagab vajaliku elementaarse toetuse. H.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.M-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 12 %, mis on madal näitaja. Samuti on vangla välja toonud, et isik ei ole vaenulik võimu ja õigussüsteemi vastu ning on motiveeritud vältima edasist riskikäitumist, isik saab aru oma süüst ja on valmis ametniku suunamisel astuma samme muutusteks. Pärast vabanemist on H.M olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on

nõustunud ka H.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.