lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5830/15

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5830/15
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5830/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.09.20171-17-5830/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.11.20181-17-5830/45Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-5830

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2017, Tallinn

Kohtuasja number

1-17-5830

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Orvi Koik, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a otsus F.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 424 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav F.K

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava F.K apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati F.K süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8,9 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22. veebruari 2017. a kohtuotsue järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust algusega 18. maist 2017.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
2.F.K tunnistati KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani uuesti Maardu linnas toime kolm vargust, neist ühe korterist ning kaks Maxima kauplusest. Korterist varastas ta televiisori ning kauplusest alkohoolseid jooke. Lisaks sellele tunnistati F.K süüdi KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta 5. aprillil 2017 Harjumaal Maardu linnas juhtis mootorsõidukit narkootilise joobe seisundis.
3.Apellatsioonitähtaeg lõppes 13. novembril 2017.
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav F.K, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Taotleb vangistuse tähtaja lühendamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt tunnistas ta end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetses. Tekitatud kahju ei ole suur. Kauplusele Maxima tekitas ta kahju vaid 187,96 euro suuruses summas. Kannatanu SD-le on televiisor tagastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
11.peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud. Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti F.K-le kolme vargusepisoodi eest vangistus 1 aastaks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestas k aristuse mõistmisel kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist, s.o. sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Tegemist ei olnud mitte ühe, vaid kolme lõpuleviidud vargusega. Tegemist on isikuga, kes paneb vargusi toime vaatamata sellele, et teda on varem samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Viimase kohtuotsusega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta ei teinud sellest ära ühtegi tundi, vaid asus katseajal uuesti toime panema vargusi. Seega ei ole varasemad karistused süüdistatava käitumisele mõju avaldanud, mistõttu teda tuleb karistada rangema karistusega. Kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

2(3)

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti oli maakohtule teada tekitatud kahju suurus ning ta on karistuse mõistmisel sellega arvestanud. Karistuse mõistmist KarS § 424 järgi ei ole F.K vaidlustanud. Kuna vargus ja mootorsõiduki joobes juhtimine on eriliigilised kuriteod , mis on sätestatud karistusseadustiku erinevates koosseisudes, siis on maakohus mõistnud F.K-le põhjendatult KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr. 3-1-1-20-16 märkinud, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna praeguses kriminaalasjas ei ole F.K-le mõistetud karistus mitte KarS § 199 lg 2 sanktsiooni ülemmääras, vaid alla keskmist määra, siis on maakohus kohaldanud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste liitmise põhimõtet. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd F.K pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Apellatsioonis ei esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid F.K-le mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

6.Seega on süüdistatava F.K apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja