lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-6119/71

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-6119/71
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1229
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-6119/41Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.11.20161-16-6119/100Tartu Maakohus Valga kohtumaja05.06.20181-16-6119/105Tartu Maakohus Valga kohtumaja22.06.20181-16-6119/136Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.04.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 19. oktoober 2017 1-16-6119 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Andrias Liivati (isikukood 39211173517) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. septembri 2017. a määrus Andrias Liivat Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. septembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Varasem menetlus

1.Tartu Maakohtu 31. augusti 2016. a otsusega tunnistati Andrias Liivat süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 4231, § 199 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 5 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra ehk 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust asjas nr 1-14-6994 tehtud Viru Maakohtu 22. augusti 2014. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis maakohus 3 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
31.augusti 2016. Vangistuse lõpptähtpäev on 3. aprill 2019. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20261-26-6079/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20261-26-2122/32Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 27.08.20261-26-4941/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5601/10
2.6. juulil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ei toetanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ka prokuratuur ei toetanud A. Liivati vabastamist.
3.Tartu Maakohtu 13. septembri 2017. a määrusega jäeti A. Liivat vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaldamiseks on täidetud, kuna A. Liivat on ära kandnud enam kui kolmandiku karistusajast ja vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve seadmise tingimustele. Siiski tuleb A. Liivatil vangistuse kandmist jätkata. A. Liivati puhul on risk erinevat laadi kuritegude (sh vägivaldsete avaliku korra rikkumiste ja lõhkeainete käitlemise kui keskmisest raskemate kuritegude) toimepanekuks. Seega saaks A. Liivati vabastada vaid juhul, kui tema retsidiivseks muutumise oht on pigem väike. Nii see maakohtu hinnangul aga ei ole. A. Liivatit on varem korduvalt karistatud. Tal on alkoholiprobleem ja kui ta tarbib alkoholi, hakkab ta tihtipeale kuritegusid toime panema. Samuti on A. Liivat impulsiivne, intellektuaalselt lihtsakoeline. Nii väitis ta kohtule, et tal pole 2014. aastast alkoholiga probleeme olnud, mööndes samas, et 2016. a märtsis sooritas ta kuriteo alkoholijoobes. A. Liivati iseloom annab alust arvata, et varem või hiljem ta libastub ja hakkab uuesti alkoholi tarbima ning sellega võivad tema minevikku arvestades kaasneda ka uued kuriteod. Varasemate vangistuste kestel on A. Liivat läbinud kõikvõimalikud vangla pakutud programmid, ent need on osutunud viljatuks. A. Liivat on jätkanud kuritegude toimepanemist. Teoreetiliselt on võimalik, et planeeritud uus programm agressiivsuse kontrolli alla saamiseks toob mingit tulu. Seetõttu oleks mõistlik see programm vanglas läbida, sest vabaduses viibimine enne seda programmi oleks liialt riskantne. Positiivne on see, et A. Liivatil on lähedaste toetus ja laps. Siiski olid täiskasvanud lähedased A. Liivatil ka enne vangistust, ent see ei hoidnud kuritegusid ära. Arvestades negatiivseid aspekte ja A. Liivatilt oodatavate kuritegude iseloomu, ei olnud maakohus piisavalt veendunud, et A. Liivat jääb õiguskuulekaks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Liivat, kes palub end vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. A. Liivati hinnangul on tema puhul täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid õiglaselt ja sellega on rikutud A. Liivati õigusi. Kohus ei suutnud näha viimaseid A. Liivati elusündmusi tema vaatenurgast. A. Liivati lähedaste toetus on just viimasel ajal eriti suur, kuna A. Liivat on saanud isaks. Ainuüksi isadus on kinnipeetava isiksust ja vaateid elule tundmatuseni muutnud. A. Liivat soovib pakkuda pojale head lapsepõlve ning olla toeks oma naisele. Vabaduses on A. Liivat valmis end käsile võtma ja täitma kõiki kohtu seatavaid tingimusi ning kriminaalhoolduse nõudeid. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on jalavõru paigaldamisel peaaegu välistatud. Seega võib kohus olla kindel, et ennetähtaegne vabastamine täidaks eesmärki.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.A. Liivati puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaldamiseks täidetud. Kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb järelikult vaid KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.
7.Tartu Maakohus tugines A. Liivati vabastamata jätmisel (s.o KarS § 76 lg 4 eelduste hindamisel) peamiselt sellele, et A. Liivati puhul on olemas märkimisväärne oht uute eriliigiliste kuritegude toimepanemiseks. Ohtu suurendavad tema alkoholisõltuvus ning impulsiivne käitumine, teda on

2(3)

varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Positiivseks luges kohus küll lähedaste toetust, kuid leidis, et see ei kaalu negatiivseid aspekte üles.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Liivati ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja väide, et ta soovib oma elu muuta ning olla toeks oma pojale ja naisele, on küll positiivne, kuid maakohtu tuvastatu taustal ei mõju see piisvalt veenvana. Arvestades A. Liivati varasemat käitumist nii vabaduses kui ka vanglas, ei anna fakt, et A. Liivat sai isaks, kolleegiumile tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavat veendumust, et edaspidi suudab süüdimõistetu kuritegude toimepanemisest hoiduda.
9.Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
10.A. Liivat ei ole vanglas käitunud eeskujulikult. Nimelt ilmneb vangla saadetud materjalidest, et tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab kolleegiumi hinnangul seda, et A. Liivat ei suuda isegi kontrollitud tingimustes reegleid järgida. Kuigi A. Liivat lubab kaebuses, et ta hakkab ennetähtaegsel vabanemisel täitma kõiki kohtu määratavaid nõudeid, ei ole see lubadus kolleegiumi jaoks usutav. A. Liivat on varem hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja sellega kaasnevast kriminaalhooldusest, ta on kriminaalhoolduse ajal kahel korral tagaotsitavaks kuulutatud. (KoTo, tl 5)
11.Vangla iseloomustusest nähtub ka maakohtu poolt esile tõstetud asjaolu, et A. Liivati puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Samuti esineb tal probleeme viha ja emotsioonide kontrollimisega. Vangla hinnangul on A. Liivati probleemide lahendamise oskus puudulik, mh kasutab ta selleks vägivalda. Ise ta end vägivaldseks ei pea, aga leiab, et vajadusel on vägivalla kasutamine õigustatud. (KoTo, tl 5)
12.A. Liivatil ei ole vabaduses tagatud töökohta ja see võib seegi suurendada uute kuritegude toimepaneku riski. A. Liivati suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemine võib samuti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Varem on A. Liivat kuritegusid toime pannud ka grupis. Nagu märgitud, nähtub vangla iseloomustusest, et A. Liivat peab vägivalla kasutamist vajadusel lausa õigustatuks. Muu hulgas on ta vägivallategusid toime pannud teda ebaadekvaatse käitumise tõttu korrale kutsunud isiku suhtes alaealise lapse juuresolekul (KoTo, tl 4 pöördel–5).
13.Eelneva põhjal hindab kolleegium A. Liivati puhul uute kuritegude toimepanemise riski liiga suureks ja kriminaalhoolduse õnnestumise tõenäosust liiga väikeseks, et pidada võimalikuks süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg-st 4 tulenevad isiku vabastamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 26.08.20261-26-6063/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja