Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.oktoobril 2017.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-3795
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja
Kriminaalasi
Z.G süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 24.mai 2017.a otsus lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav Z.G ja kolmas isik XX
Abiprokurör
Paul Pikma
Kaitsja
Z.G , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Dmitri Školjar
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
Tühistada Harju Maakohtu 24.mai 2017. a otsus osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX kui süüteo toimepanemise vahend. Teha uus otsus ning vabastada aresti alt Harju Maakohtu 22.detsembri 2016.a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud Z.G-le (isikukood XXX) ja XX-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluv mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX. Tagastada mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava Z.G ja kolmanda isiku XX apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Apellandi arvates, tulevikuprognoosi koostamisel ei tohi piirduda üksnes eelneva karistatusega, mis leidis aset 3 a tagasi, vaid peab kohus hindama ka uusi asjaolusid. Kohus peaks arvestama sellega, et käesolevas asjas oli tegu pandud toime 2016 aastal novembrikuus, ehk ligi aasta tagasi, ta on teinud õiged järeldused, käitun seadusekuulekalt ning olen võimeline õiguskuulekalt käituma ka edaspidi, mistõttu ei ole alust arvata, et pane sarnaseid rikkumisi toime tulevikus. Maakohus kohaldas ka lisakaristuse, millega kõrvaldab mind liiklusest pikemaks ajaks. Arvan, et põhi-ja lisakaristusest täiesti piisab, et mõjutada mind ning olen veendunud, et lisaks karistusele veel mõjutusvahendi kasutamine ei ole vajalik. Määratud karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsed eesmärgid. Soovin märkida veel seda, et see on ühisomandis olev auto, mida kasutab ka kolmas isik, kelle omandiõigust ka riivatakse. 3.2 Kolmas isik XX palub tühistada Harju Maakohtu 24.05.2017.a otsus osaliselt, konfiskeerimise osas ning tagastada sõiduk mootorsõiduk Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX omanikule. Apellant märgib, et kust võis tema teada, et tema mees järsku joob ja sõidab? Sel ajal ta ei olnud tema kõrval. Kas lihtsalt see, et olen tema abikaasa, tähendab automaatselt, et aitasin teda või suhtusin kergemeelsusega!? Mõistetud karistus on juba niigi range ning sõiduauto konfiskeerimine ei ole enam vajalik. KAITSJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
käekäigust, pidi olema ka teadlik sellest, et süüdistatav on kasutanud mootorsõidukit KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemisel. 7.2 Kolleegium sellise maakohtu käsitlusega ei nõustu ja märgib, et sõiduki Honda Legend registreerimismärgiga XXX XXX konfiskeerimisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Riigikohtu Üldkogu on oma otsuses 3-1-1-37-07 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist teole vastavaks. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Samas on Riigikohtu Üldkogu rõhutanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. 7.3 Kolleegium asub seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus ning ei ole arvestanud kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Kolleegium on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku on piisavad, arvestades süüdistatava Z.G süü suurust. Kohtupraktika kohaselt saab vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks kõige rangemate meetmete kohaldamise. Süüdistatavat Z.G ei ole varasemalt karistatud korduvalt kriminaal- ja väärteokorras, vaid teda on karistatud ühel korral kriminaalkorras. Kuigi uus kuritegu pandi toime katseajal, tuleb arvestada seda, et eelmisest teost oli möödunud juba 2 aastat 7 kuud. See annab põhjust eeldada, et kuritegude toimepanek tulevikus süüdistatava poolt on märksa vähemtõenäolisem, kui see oleks isiku puhul, kes paneb uue kuriteo toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmist tegu. Eelnev mõistetud põhi- ja lisakaristus on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale, mistõttu ei saa teha järeldust, et eelnev mõistetud karistus oli selgelt ebapiisav ja on end varasemate katsete käigus ammendanud. Z.G elukäigust ja talle varem mõistetud karistusest ei nähtu, et tema suhtes oleks vaja rakendada KarS § 83 sätteid. 7.4 KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis süüdistatavale Z.G-le karistuseks vangistuse 2 aasta 3 kuud, seega tunduvalt üle keskmise määra. Samuti kohaldas maakohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ka lisakaristust ja seda mitte miinimummääras. Pea sanktsiooni maksimumis mõistetud põhikaristus ja kohaldatud lisakaristus 8 kuud täidavad ilmselgelt oma eesmärgi, st mõjutavad süüdlast õiguskuulekalt käituma. Võttes arvesse asjaolu, et konfiskeerimise näol on tegemist isiku omandiõiguse väga intensiivse riivega, ei ole selle kohaldamine põhjendatud, kuna põhi- ja lisakaristusest moodustatud õigusjärelmite kogum on kohtukolleegiumi veendumusel piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
7.5 Kolleegium märgib, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel kohaldada konfiskeerimist. Konfiskeerimise kohaldamine ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on meelevaldne ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangemate meetmete kohaldamise. Z.G ei ole isikuks keda on eelnevalt karistatud korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et enne arutatava kuriteo toimepanemist oli süüdistatavat karistatud ühel korral ja seda 2 aastat 7 kuud tagasi ning sellel perioodil on süüdistatav käitunud igati õiguskuulekalt, sh puuduvad ka väärteokaristused, mis ilmselgelt on asjaoluks, mis tekitavad kolleegiumil edasisest kuritegude toimepanemisest hoidumise veendumuse. Samuti muudavad maakohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohaldatud kohustused, mitte tarvitada alkoholi ja osalemine sotsiaalprogrammis, võimaluse, et süüdistatav asub taas joobeseisundis sõidukit juhtima tavapärasest oluliselt väiksemaks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.