Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Juhindudes KrMS § 183, § 2052, § 274 lg 1, § 2742 lg 1 kohus määras:

kriminaalasja menetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Edasise menetlemisega mõistliku menetlusaja rikkumine süveneb veelgi. Kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole toimunud ka veel I astme kohtumenetlust, ei ole alust eeldada, et menetluse jätkamisel jõuaks menetlus lähiajal lõpplahendini. Reijo Xxxx toetab kaitsja taotlust ja nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila leiab, et kriminaalasi nr 13230106196 ei ole seisnud põhjendamatult. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s 2742 sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Isikul tekib EIÕK artiklist 13 tulenevalt subjektiivne õigus mõistliku menetlusaja rikkumise kompenseerimiseks. Seaduses sätestatud kompensatsioonimehhanismid on 1) KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine; 2) KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistuse kergendamine; 3) SKHS § 5 lg 1 p 6 või lõike 4 alusel (RKKKo 3-1-1-109-15 p 169). Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, juhul, kui see tuvastatakse, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (Vt EIKo 28.06.1978, 6232/73, König vs Saksamaa, p. 99 ja 111; EIKo 27.06.2000, 30979/96, Frydlender vs Prantsusmaa, p. 43; EIKo 26.10.2000, 30210/96, Kudla vs Poola, p. 124; EIKo 03.06.2010, 3009/07, Konaševskaja jt vs Venemaa, p. 42 ja EIKo 29.05.2012, 41716/08, Kovalenko vs Venemaa, p. 58). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus. Kriminaalasja keerukuse hindamisel on kohtud võtnud arvesse eelkõige kohtuasja mahukust ja toimikute arvu, lisaks ka kohtualuste ja süüteo episoodide hulka. Kohtuasja võib pidada keerukaks ka juhul, kui asjas tuleb üle kuulata suur arv tunnistajaid, teha keerulisi ekspertiise või sisaldab kriminaalasi keerulisi juriidilisi küsimusi või tõenduslikke probleeme (Lõhmus, U. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, lk 169, viide 32). Mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada ka kaebaja enda käitumisega, eelkõige sellega, kas kaebaja on ka ise põhjustanud viivitusi menetluses, taotledes asja arutamise edasilükkamist, jättes kohtuistungile ilmumata või muul viisil menetlust takistades. Riigikohus leiab, et võimalik on “süüdistatava ja kaitsjate obstruktsionistlikku ja menetlusõigusi kuritarvitavat kaitsetaktikat on teatud juhtudel võimalik käsitleda süüdistatava loobumisena oma õigusest asja arutamisele mõistliku aja jooksul (RKKKo 04.11.2011, 3-1-1-81-11). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et süüdistatav või kaitsja oleks takistanud asja menetlemist, et nende käitumine oleks olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. KarS § 203 lg 1 on II astme kuritegu. 31.05.2017 koostatud süüdistusakti kohaselt heisetakse Reijo Xxxx ́le ette kolmkümmend neli sõiduauto kahjustamist, tekitades kahju kogusummas 7243,46 eurot. Kriminaalasjas on kolmkümmend neli kannatanut, kuid se ei muuda kriminaalasja keerukaks. Tegemist on varavastase kuriteoga, mis seisneb teise isiku vara rikkumises. KarS § 203 lg 1 näeb

karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega (1-3 kd), leiab, et tegemist ei ole eriliselt mahuka asjaga. Kaaludes menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistus puudutab perioodi 19.05.2013 kl 21:00-20.05.2013 kl 00:53 ehk ajavahemikku millest on möödas peaaegu neli ja pool aastat. Kahtlustatava Reijo Xxxx ütlustest (20.05.2013 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll kd 1 tl 23-26) selgub, et ta tunnistab ennas täielikult süüdi. Reijo Xxxx peeti kahtlustatavana kinni 20.05.2013-21.05.2013 (kd 1 tl 101-106). Kriminaalasjas tehti Reijo Xxxx suhtes menetlustoiminguid, mis mõjutasid teda esmakordselt 20.05.2013, seega tuleb Reijo Xxxx suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust sellest kuupäevast. 03.04.2014-03.04.2015 kohaldati Reijo Xxxx suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld (kd 3 tl 59-62), mis määrab, et et Reijo Xxxx ei tohi lahkuda oma elukohast aadressil Angerja 7-18, Tallinn ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks päevaks. Karistusregister näitab (kd 3 tl 81-90), et Reijo Xxxx ́t on pärast käesoleva kriminaalasja esemeks olevat sündmust on süüdi mõistetud kolmel korral (Tartu Maakohtu 12.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5193 KarS § 199 lg 2 p 4, § 203, § 349 järgi, Harju Maakohtu 03.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8337 KarS § 199 lg 2 p 9, § 424 järgi ning Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr1-16-3907 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 344, § 349, § 4231, § 424 järgi). KrMS § 2742 lg 1 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Kuigi menetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel on erandlik meede, näib käesolevas asjas siiski, et menetluse mõistlik aeg on praeguseks juba möödunud ning seetõttu on sellele asjale riigi ressursside täiendav kulutamine ebaotstarbekas. Karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel ei ole asjaolusid arvestades rikkumisele reageerimiseks piisav. KrMS § 2052 kohaselt, kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Mõistliku menetlusaja järgimise nõue tuleneb konventsiooni artikli 6 lõikest 1 ja PS §-st 14. Konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma (RKKKo 21.06.2013, 3-1-1-63-13). Käesolevas asjas on olnud pikad pausid kohtueelse menetluse läbiviimises. Ajavahemikus 2013.a mai – 2013.a august koguti tõendeid võrdlemisi intensiivselt; üksikuid toiminguid teostati 2013.a. novembris; 2014.a aprill - 2014.a samuti teostati toiminguid, üksikud toimingud on teostatud 2016.a jaanuaris, aprillis ja novembris–detsembris. Ajavahemikus 2014.a juuli -2016.a jaanuar s.o ca 18 kuu jooksul ei teostatud menetleja käesolevas kriminaalasjas mitte ühtegi menetlustoimingut. Kohus ära kuulanud kaitsja taotluse, prokuröri ja süüdistatava seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega (kd 1-3) leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Reijo Xxxx ́le oli kaitsja määratud riigi poolt. Reijo Xxxx kaitsja on esitanud taotlused (kd 3 tl 63-64 summas 72 eurot, 79-80 summas 24 eurot,128-129 summas 144 eurot, kohtutoimik 312 eurot), s.o kokku summas 552 eurot. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik.

Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.