Õigusemõistmisevastased süüteod

Samuti selles, et tema isikuna, kes oli varasemalt toime pannud varguse, uuesti 12.02.2016.a. kella 20:50-21:00 vahemikus Harjumaal, Kose vallas, Kose alevikus aadressil Pikk 23 asuva kaupluse „Konsum“ juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära parkimiskohal seisnud Madis Maastikule kuuluv sõiduauto Saab 9-5, r/r XXX. Sõiduki uksed olid lukustamata ning võti oli süütelukus. Sõiduk peeti kinni Raadiku 8A/2, Tallinn asuva maja juures, uksed avati Lukuabi OÜ töötaja abiga ning toimetati politsei poolt hoiukohta ja tagastati seejärel omanikule. Oma tegevusega pani L.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema 28.02.2016.a. kella 00:00-05:30 vahel Viljandi linnas, Kreegi tn 2 hoovist võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eemägil ära XXX kuuluva sõiduk Audi A4 Avant reg nr XXX, sõiduki võtme ning jope koos taskutes olnu esemetega. Nimetatud sõidukiga peeti L.N politsei poolt kinni ning sõiduk ja muud ära võetud esemed tagastati kannatanule XXX. Oma tegevusega pani L.N toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning asja omavolilise kasutamise, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatav, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava L.N ’i karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava L.N ’i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. Võttes arvesse, et isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende ühegi eest varem karistatud, siis tuleb KarS § 63 lg 2 alusel moodustada liitkaristus KarS § 64 järgi. Tulenevalt eeltoodust moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1 eest mõistetav karistus 1 aasta vangistust, kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda L.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 23.03.2016.a. Arestitud või konfiskeerimisele kuuluv vara: Harju Maakohtu 11.04.2016.a. määruse alusel on tsiviilhagi tagamiseks arestitud L.N ’ile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy J1 DualSIM ligikaudse väärtusega 99,99 eurot. – jätta tsiviilhagi tagamiseks arestituks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav L.N tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et L.N-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb L.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi L.N-i vastu kannatanu XXXsummas 200,00 EUR. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb L.N-ilt välja mõista kannatanu XXXkasuks 200,00 UER. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. L.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. L.N oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 168,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb L.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 168,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu. Kriminaalasjas on läbiviidud DNA ekspertiis, maksumusega 570,00 eurot; ekspertiisitasu on rahuldatud, seega tuleb L.N-ilt välja mõista ekspertiisitasu 570,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel tuleb L.N-ilt välja mõista sõiduautode Mazda BT-50, r/n XXX teisaldamistasu 45,00 eurot ning Saab 9-5, r/n XXX teisaldustasu 45,00 eurot, samuti ka sõiduauto Saab 9-5, r/n XXX ukseluku avamise maksumus 45,00 eurot. Pooled on kokku leppinud, et ekspertiisitasu (ekspertiisiakti nr 16E-GE0214) summas 741,00 eurot- tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppesse märgitakse mh süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kohus märgib, et kuivõrd menetluskulud on kokkuleppe osa ning pooled on selliselt kokku leppinud, siis kohus rahuldab ning jätab ekspertiisitasu summas 741,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et L.N võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.