1-17-7113
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
27. september 2017.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Igor Pütsep
Kohtuistungi sekretär
Kadi Neeme S.B süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Liisa Nuut S.B
Kriminaalasi Abiprokurör Süüdistatav
1-17-7113 (17267000220)
elukoht: X isikukood: XXX kodakondsus EV kodanik haridus: X emakeel: eesti keel töökoht: X karistatus: varem karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.B KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.B ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu. KarS § 522 p 1 alusel võtta S.B-lt lisakaristusena ära loomapidamise õigus 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – S.B `i suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista S.B-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Avo Pärmann`ile makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 72 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, kokku 777 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades S.B `i varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355
1-17-7113 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700063467. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kriminaalasjas nr 17267000220 süüdistatakse S.B `i selles, et tema, olles loomapidaja loomakaitseseaduse § 3 lg 1 mõttes ja kohustatud täitma loomakaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja lemmiklooma pidamisese nõuetest tulenevaid nõudeid, kohtles talle kuuluvat koera alates veebruarist 2017. a, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 27.03.2017 X kinnistul, X külas, X vallas, X maakonnas julmal viisil, näidates üles erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes, pannes oma tegevusetusega kogumis toime looma suhtes lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu, mis seisnes selles, et jättis oma ketis hoitava koera abitusse seisundisse ja ilma igapäevasest hoolitsusest: söödast ja veest, looma pidamiseks nõuetele vastavast ehitisest ja tervisliku seisukorra jälgimisest. S.B pidas aasta ringi õues lühikarvalist segaverelist bokserilaadset suurt kasvu koera, kes ei ole kohastunud pidevaks õues olemiseks, pidas koera ketis inimtühja talu vanas lagunevas avatud ustega ja muldpõrandaga kõrvalhoones (kuuris), mis ei taganud välistingimustes peetavale koerale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset, ei taganud koerale magamisalust. S.B ei andnud koerale vajalikus koguses sööta ja joogivett, ei taganud tervisekahjustuste tekkimisel õigeaegselt veterinaarabi, millega tekitas loomale tervisekahjustused: jäsemetel külmamuhud ja alatoitumise, ohustades sellega koera elu ja tervist. S.B rikkus loomakaitseseaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett; vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse; muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku ning looma suhtes on lubamatu tegu loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu ning abitusse seisundisse jätmine. Samuti rikkus S.B lemmikloomade pidamise nõuete § 3, § 6 lg 2 ja § 9, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi hoida puhtana; lemmiklooma jaoks olema pidevalt saadaval puhas joogivesi; koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti;
1-17-7113 võib aasta ringi õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks; välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või loomale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis; nõudeid kohaldatakse ka koerale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuva muu ruumi või ehitise suhtes; välitingimustes peetava koera ehitise seinad, katus ja põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud soojusisolatsiooniga, ehitise põhi peab asuma maapinnast kõrgemal; sissepääsuava varustatakse vajaduse korral sobiva kattega, mis kaitseb koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, põrand tuleb hoida puhta ja kuivana; koeral peab olema magamisalus. Seega S.B , looma suhtes julmal viisil lubamatu teo toimepanemisega, pani toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Abiprokurör ja süüdistatav S.B jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus S.B-le KarS § 264 lg 1 p 3 järgi karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui S.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KarS § 522 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.B-lt ära loomapidamise õigus 2 aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada S.B KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 705 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 72 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada S.B `il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit S.B `i suhtes kohaldatud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.