Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1 (4)

1-17-8826

Määrus saata süüdistatavale, prokurörile ning teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust x.x.x KarS § 418 lg 1 tunnustel, selles, et x.x.xxxx kell x leiti x kodust x maakonnas x vallas x külas x talust ebaseaduslikult käideldud üheraudne sileraudne jahipüss nr и00572, 20 laskmata jahipüssi padrunit, 11 isevalmistatud laskmata jahipüssi padrunit ja 43 jahipüssi padruni hülssi. x.x.xxxx esitati x kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omamata relvaseaduses § 32 ettenähtud relva soetamisluba ja § 34 ettenähtud relvaluba, omas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult alates 1988 aastast kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni x.x.xxxx aastani Politsei- ja Piirivalveameti selle ära võtmiseni aadressil x talu x küla x vald x maakond tulirelva sileraudset jahipüssi IžKB kaliiber 16 nr X08624 ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 17 -tehasetoodanguna valmistatud padrunit ja 1 - käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrun kaliiber 16, 2 - tehasetoodanguga valmistatud sileraudse püssi padrunit kaliiber 12, 3- käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrunit kaliiber 12, 8 käsitöönduslikult ümberlaetud sileraudse püssi padrunit kaliiber 16, 2tehasetoodanguna valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, 2 tehasetoodanguna valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,7x56R, 1tehasetoodanguna valmistatud vintpüssipadrun kaliiber 7,62x39R, 1tehasetoodanguna valmistatud vintpüssipadrun kaliiber 5,56x45mm, 5tehasetoodanguna valmistatud püstolipadrunit kaliiber 9x19mm. Seega x tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

2 (4)

1-17-8826

Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole x käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on x puhtsüdamlik kahetsus. x ei taksitanud ka eeluurimise läbiviimist. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 418 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leian, et x süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. x on varem karistama isik. x ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et x on teinud sellest piisavaid järeldusi. x on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning kuriteoga ei ole tekitatud kahju, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Küll aga esinevad kriminaalmenetluse kulud, mille tasumise kohustuse on x lubanud võtta. Kriminaalmenetluse kulud moodustavad 420 eurot (tulirelva ekspertiis, tl 15). Kahtlustatav on andnud nõusoleku tasuda kohustusena kindel summa 800 eurot riigituludesse. Kriminaalasjas on asitõenditena üks sileraudne jahipüssi IžKB kaliiber 16 nr X08624, 13 padrunit ja 47 padrunikesta, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas ja kuuluvad konfiskeerimisele, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend vastavalt KarS § 83 lõikele 1 ja 4. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks ja talle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr x kriminaalmenetlus. Kohustada x isikukood x tasuma riigituludesse rahalise kohustusena 800 (kaheksasada) eurot; tasuma kriminaalmenetluse kulud

(nelisada kakskümmend) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata: 5 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KarS § 83 lg 4 alusel asitõendid, sileraudne jahipüssi IžKB kaliiber 16 nr X08624, 13 padrunit ja 47 padrunikesta, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas, konfiskeerida ja peale kohtumääruse jõustumist hävitada.

3 (4)

1-17-8826

Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud nimetatud normis kirjeldatud elemendid - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. x etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. x on avaldanud kahetsust toimepandu eest ning saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, kergendava asjaoluna tuleb arvestada x poolt avaldatud kahetsust. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et x süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna x puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. x on võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 800 eurot ning hüvitada kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab x suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustusteks tasuda viie kuu jooksul riigituludesse kindla summana 800 eurot ja hüvitada seoses tulirelva ekspertiisiga kantud kriminaalmenetluse kulu summas 420 eurot. Kui x ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. KarS § 83 lg 4 alusel asitõendid, sileraudne jahipüssi IžKB kaliiber 16 nr X08624, 13 padrunit ja 47 padrunikesta, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas, konfiskeerida x ja peale x poolt käesoleva määrusega võetud kohustuste täitmist hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.