1-25-3194 Eesistuja Inna Ombler, liikmed Janika Kallin ja Orvi Koik
Kohtuasi
Joosep Lapini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Alex Lapini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Lemmo Libergi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 2 p 1 järg
Vaidlustatud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2026. a otsus üldmenetluses
Apellandid
Süüdistatav Joosep Lapin; süüdistatavate Joosep Lapini ja Alex Lapini kaitsja Marko Tamman ja süüdistatava Lemmo Libergi kaitsja Indrek Repnau
Prokurör Kaitsjad
Ringkonnaprokurör Elle Keeman Vandeadvokaat Marko Tamman ja jurist Indrek Repnau Joosep Lapin, isikukood: 39509154235; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. 29.12.2024.a on isik kahtlustatavana kinnipeetud. Vahistamine kohaldatud 31.12.2024.a.
Süüdistatavad
Alex Lapin, isikukood: 37310084237; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. 29.12.2024.a on isik kahtlustatavana kinnipeetud. Vahistamine kohaldatud 31.12.2024.a kuni 28.04.2025.a. Lemmo Liberg, isikukood: 38010014214; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. 17.03.2025.a on isik kahtlustatavana kinnipeetud. Vahistamine kohaldatud 19.03.2025.a.
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.03.2026 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus otsustas KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada Lemmo Libergilt ära võetud kaks puidust kasti, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, pakendis nr 13.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tagastada Lemmo Libergile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kaks puidust kasti, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, pakendis nr 13.
3.Täpsustada maakohtu otsust asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. Konfiskeerida autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 85 lg-te 2, 3, 5 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olevad kaheksa kella, mis asuvad pakendis nr 13, pärast kohtuotsuse jõustumist.
Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kaitsja Indrek Repnau apellatsioon rahuldada osaliselt.
6.Kaitsja Marko Tammani ja süüdistatava Joosep Lapini apellatsioonid jätta rahuldamata.
7.Mõista Eesti Vabariigilt Lemmo Libergi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 160 eurot.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 19.03.2026 otsusega tunnistati J. Lapin süüdi KarS § 184 lg 1 p 1 ja 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.11.2024 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 26 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 29.12.2024.
2.A. Lapin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 29.12.2024 kuni 28.04.2025, s.o 4 kuud vangistust, karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.
3.L. Liberg tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Samuti tunnistati L. Liberg süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti raskemat karistust suurendades L. Libergile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 21.10.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 17.03.2025.
4.Kohus otsustas KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel L. Libergi elukoha läbiotsimisel ära võetud ja Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul pakendis nr 13 olevad puidust kastid käekelladega (8 tk). Kohus tegi otsustused süüteo vahetuks objektiks olnud narkootilise aine, asitõendite ja salvestiste kohta ja tagastas A. Lapinile pardakaamera koos mälukaardiga ning tegi otsustused menetluskulude kohta. 2(26)
1-25-3194
5.Kohus konfiskeeris KarS § 832 lg 1 alusel J. Lapinilt Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol asuva 350 eurot.
SÜÜDISTUSED
6.J. Lapin mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, A. Lapin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja J. Liberg KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuvõtvalt järgmises süüdistustes.
7.J. Lapin ja A. Lapin omandasid 29.12.2024 Tallinnas, XXX, L. Libergilt suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini. L. Liberg andis Lapinitele üle pulbri massiga 393,6 grammi, mis sisaldas 14% metamfetamiini, s.o puhast metamfetamiini 55,1 grammi. Tallinnast Pärnusse liikunud sõidukis BMW X5 XDRIVE 35D reg märgiga YYYYYY peeti A. Lapin ja J. Lapin kinni 29.12.2024 kell 22.35 Rapla maakonnas, Orgita külas Circle K tanklas. Läbiotsimisel leiti sõiduki juhi kõrvalistuja istme ees maast halli värvi vildist kott, milles oli rätikusse mähitud kaks vaakumpakendit valget värvi pulbrilise ainega, mis 03.02.2025 ekspertiisiakti nr 25E-AN00064-01 kohaselt on narkootiline aine massiga 393,6 grammi, mis sisaldas 14% metamfetamiini, s.o puhast ainet 55,1 grammi. Lisaks leiti J. Lapini elukohas KKK läbiotsimisel 2,37 grammi kanepiõisikuid (THC 21%), ühest grinderist tuvastamata THC sisaldusega peenestatud kanepit 0,076 grammi ja teisest grinderist 0,24 grammi peenestatud kanepit (THC 20%) ning 0,57 grammi pulbrit, mis sisaldas MDMA-d. J. Lapini kinnipidamisel leiti tema pükste taskust minigripp kilekott 1,15 grammi peenestatud kanepi ja tubaka seguga (THC sisaldus 12%) ning rahakotist 1,04 grammi kokaiini. A. Lapini kinnipidamisel leiti tema dressipluusi taskust metallkarbist 0,83 grammi amfetamiini, s.o alla suure koguse piirmäära. L. Libergi kasutuses olnud sõidukist Toyota RAV4 reg märgiga FFFFFF leiti kanepiõisikuid massiga 0,96 grammi (THC 23%) ja tema kasutuses olnud garaažiboksist aadressil XXX vedelik massiga 0,77 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kuid ekspertiisiobjekti vähesuse tõttu ei määratud selle puhta aine kogust. Vastavalt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS § 31 lg 3) piisaks kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks 0,3 grammist metamfetamiinist, seega on tegemist ainega suures koguses. Läbiotsimisel leitud ja ära võetud metamfetamiin tekitanuks joobe keskmiselt 55,1/0,03=1836 isikule. Kuivõrd kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 0,65 grammist kokaiinist, tekitanuks J. Lapinilt ära võetud kokaiin joobe keskmiselt 16 isikule, seega on tegemist ainega suures koguses.
8.L. Liberg mõisteti süüdi ka korduvas piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 2 p 1 järgi.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
9.Maakohtu hinnangul leidsid süüdistatavatele etteheidetavad teod tõendamist. Süüdistatavate A. Lapini ja L. Libergi versioonid, et nad narkootilist ainet ei käidelnud, samuti J. Lapini väited, et ta ei käidelnud suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini grupis koos A. Lapiniga, vaid pani teo toime üksi, ilma L. Libergi ja A. Lapini teadmata, luges maakohus ebausaldusväärseks. Samuti luges maakohus ebausaldusväärseks L. Libergi ja tunnistaja Q väited tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise asjaolude kohta. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist, et J. Lapin ja A. Lapin omandasid grupis suures koguses narkootilist ainet L. Libergilt, lisaks J. Lapin valdas lisaks suures koguses kokaiini. Maakohus sedastas, et J. Lapin ja L. Liberg on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest ning L. Liberg ka tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus tuvastas, et J. Lapin käitles lisaks suures koguses narkootilist ainet kokaiini ning kõik kolm süüdistatavad käitlesid lisaks ebaseaduslikult ka muid, väikeses koguses narkootilisi aineid, mille kogus jääb alla keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamise kogusele. 3(26)
1-25-3194
10.Karistuse mõistmisel hindas maakohus J. Lapini ja A. Lapini süü keskmiseks ning pidas võimalikuks mõista neile karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. L. Libergi süü narkootilise aine korduvas käitlemises hindas kohus keskmiseks, tulirelva ja laskemoona teistkordses ebaseaduslikus käitlemises keskmisest väiksemaks. Süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Uuritud tõendite alusel leidis kohus, et J. Lapinilt kinnipidamisel ära võetud raha 350 eurot pärineb kuritegudest ja tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas, et L. Libergi elukoha läbiotsimisel leitud 8 kella on eksperthinnangute kohaselt võltsitud, kellade tagastamiseks taotlust esitatud pole ning tõendamist ei leidnud, et kellad kuuluvad tunnistaja Qle . Kohus otsustas KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada 8 kella ja puidust kastid, milles need asuvad.
APELLATSIOONID
Süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini kaitsja M. Tammani apellatsioonid
11.M. Tamman on J. Lapini ja A. Lapini kaitsjana esitanud apellatsioonides maakohtu otsuse vaidlustamisel järgmised kattuvad argumendid.
12.Maakohtu otsus on vormistatud pealiskaudselt, allkirjastatud on otsuse tööversioon. Otsuses pole selgelt eristatud menetluse käiku ja asjaolusid ja põhjendusi, mis teeb otsuse jälgimise raskeks. Otsuse p-s 38 on läbikriipsutatud lause, mis pole hea näide õigusemõistmise kultuurist. Otsus on paljuski prokuröri kohtukõne teeside dubleerimine, mis ei sisenda veendumust ausast ja õiglasest õigusemõistmisest. Maakohus jättis vastamata kaitseväidetele, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
13.Maakohtu otsuses ei ole põhjendatud J. Lapini ja A. Lapini süüdi tunnistamist narkootilise aine käitlemises isikute grupis KarS § 21 lg 2 mõttes. Juba süüdistusaktist ei nähtu kaastäideviimist kajastavaid faktilisi asjaolusid, sh seda, et J. Lapin ja A. Lapin panid süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mõlemad valitsesid tegu ning nende teopanus oli oluline. A. Lapin ei andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse. A. Lapini tegu väidetava grupi liikmena pole süüdistuses kirjeldatud, mistõttu on tulnud oletada, milles seisnes A. Lapini teopanus J. Lapini poolt 55,1 grammi metamfetamiini omandamises. Prokuröri nägemuse kohaselt oli A. Lapini panuseks olla autojuht, sest J. Lapinil puudus juhtimisõigus. A. Lapin tuli J. Lapinile vastu, nõustudes teda sõidutama Tallinna.
14.Vaidlust pole selles, et A. Lapin ja L. Liberg tunnevad teineteist juba mitmeid aastaid seoses äritegevusega. Initsiatiiv L. Libergiga kohtuda tuli J. Lapinilt, kes suhtles L. Libergiga nii enne 29.12.2024 kui ka sel kuupäeval Tallinnasse sõites. J. Lapin ühendas L. Libergiga Tallinnas kohtumise tööasjade arutamiseks narkootikumide järgi minemisega. Maakohus ei ole kaastäideviimise objektiivsete eelduste täidetust hinnanud, piirdudes peaasjalikult tõendite loetlemise ja nende sisu kirjeldamisega ega viidanud konkreetsetele tõenditele, mis kaastäideviimist ja teopanust tõsikindlalt tõendaksid. Maakohus pole käsitlenud ka teovalitsemise tahtlust ega ühise teootsuse olemasolu. A. Lapini teopanuseks ei saa olla pelgalt XXX tänaval restorani ruumides koos J. Lapiniga viibimine. Ka autos viibimine, kus on narkootikumid, ei tähenda automaatselt, et A. Lapin teadis nende olemasolust.
15.Süüdistusaktist ja uuritud tõenditest pole võimalik järeldada, et A. Lapinil oli sõidukist leitud ja ära võetud narkootikumide suhtes valitsemissoov. Lisaks sellele, et J. Lapin ja A. Lapin viibisid koos autos, kus oli narkootikum, pole teisi tõendeid A. Lapini kaastäideviimise tuvastamiseks. Narkootilise aine käitlemist, sh selle kaasvaldamise omistamist isikule, peab riik tõendama. Maakohus ei hinnanud ka kaastäideviimise subjektiivsete eelduste täidetust. Isegi, kui lugeda tõendatuks, et A. Lapin oleks olnud J. Lapini poolt narkokuriteo
4(26)
1-25-3194 toimepanemisest teadlik, ei anna see veel KarS § 21 lg 2 mõttes kaastäideviimise kvaliteeti või mõõtu subjektiivse koosseisu täidetuse mõttes välja.
16.Täiendavalt peab kaitsja vajalikuks arvestada, et kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, sh esiteks vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks, teiseks peab tal olema vähemalt kaudse tahtluse vormis tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes (vt RKKK 3-1-1-97-09, p 7.4). Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu.
17.J. Lapini ja A. Lapini poolt teel Tallinnast Pärnusse sõidukis räägitu puudutab rohelist värvi vöökotti, mis leiti läbiotsimisel pagasiruumi vasakust nurgast, mitte kotti narkootikumidega. Maakohus ei arvestanud kaitseväitega, et eluliselt pole usutav, et narkootikume vedades on autos lülitatud sisse pardakaamera, sest see lülitatakse pigem n-ö hämarate tegude ajal välja või valitakse auto, milles see puudub.
18.Prokuratuur pidanuks tõendama, et A. Lapin pidas vähemalt võimalikuks, et autos leitud kotis oli narkootiline aine ja et selleks oli amfetamiin jag et seda oli suures koguses. Prokuratuur ei ole seda teinud ja ka maakohus on rajanud kaastäideviimist käsitlevad järeldused oletustele, mitte faktilistele asjaoludele. Kaastäideviimist puudutavate tõsiselt võetavate kahtluste puhul tuleb tõlgendada kahtlused KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks. Kohus on aga asunud süüdistaja rolli, täites tõendite vähesuse enda siseveendumusega.
19.L. Libergi pole grupi koosseisu arvatud ja teda käsitletakse süüdistuses 55,1 grammi metamfetamiini käitlemises üksi ja eraldiseisvalt. Juriidiliselt oleks tegemist samuti väidetava grupi liikmega. Eluliselt pole usutav, et Lapinite tuttav L. Liberg müüs J. Lapinile ebakvaliteetset kaupa, s.o metamfetamiini, mille 393,3 grammis sisaldus kõigest 55,1 grammi puhast ainet.
20.Maakohus luges põhjendamatult ebausaldusväärseks A. Lapini ütlused, et ta sai narkootilisest ainest teada alles kinnipidamisel. Maakohus jättis kõik A. Lapini ütlused põhjendamatult kõrvale, analüüsimata ja hindamata neid teiste asjas kogutud tõenditega, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
21.Kokkuvõtvalt tunnistas kaitsja arvates maakohus A. Lapini ebaõigesti süüdi kaastäideviijana 55,1 grammi metamfetamiini omandamises, mistõttu tuleb otsus tühistada ja A. Lapin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. Õigeksmõistva otsuse korral taotleb kaitsja vastavalt 26.01.2026 maakohtule esitatud taotlusele mõista Eesti Vabariigilt A. Lapini kasuks välja kokku 188 päeva vahi all olemise eest mittevaralise kahju hüvitis.
22.Alternatiivselt, kui ringkonnakohtu hinnangul puudub alus süüdimõistva otsuse tühistamiseks, taotleb kaitsja tühistada otsuse A. Lapinile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas. A. Lapin on varem kriminaalkorras karistamata, tal pole kalduvust kuritegude, sh narkokuritegude, toimepanemiseks ja seega mõjutaks teda õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. A. Lapini vahi alal viibitud aega, s.o 3 kuud ja 28 päeva saab käsitleda šokivangistusena, mida tuleb eripreventiivselt mõista kui isiku hoiatamist lühiajalise vangistusega. Kaitsja taotleb mõista A. Lapinile koheselt reaalselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tema poolt 31.12.2024 kuni 28.04.2025, s.o 3 kuud ja 28 päeva vahi all oldud aeg ning ülejäänud osa, s.o 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata kui A. Lapin ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
23.Kuigi J. Lapin võttis menetluses süü osaliselt omaks ja kahetses, leidis maakohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus ei arvestanud süü suuruse hindamisel, et J. Lapini süü ei 5(26)
1-25-3194 ole suur, sest narkootilise aine omandamine ja valdamine on käitlemise vähemohtlikumad vormid. J. Lapinil on narkosõltlasena vaja joobe tekitamiseks suuremat kogust narkootikumi ja sõltuvuse kõrvaldamiseks on kohane tõhus ravi, mistõttu pole võimalikult range ja pika reaalse vangistuse mõistmine kooskõlas karistuse eesmärkidega. J. Lapin omandas süüdistuses märgitud narkootikumid enda tarbeks, mistõttu on küsitav, kas iseenda tervise ohustamisel saab rääkida rahvatervise ohustamisest.
24.Maakohus jättis põhjendamatult kõik J. Lapini ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist tervikuna välja, sh näiteks ütlused selle kohta, kuidas ta 29.12.2024 Tallinnas käis. Süüdistatava ütlusi ei tohi kergekäeliselt ega emotsionaalselt tõendikogumist välja jätta, millega kohus teeb isiku süüdimõistmise endale mugavamaks. Kohus ei või tõendiallika hindamisel tugineda kõhutundele ja olla ebaobjektiivne. Maakohus rikkus J. Lapini ütlusi tõendikogumist välja jättes kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
25.Kuivõrd maakohus tunnistas J. Lapini ebaõigesti suures koguses metamfetamiini käitlemises kaastäideviijana, kahandaks tema süüdi tunnistamine üksiktäideviijana samuti süüd, see pole sedavõrd suur, et vääriks reaalset pikaajalist vangistust. Maakohus ei arvestanud, et J. Lapin käitles narkootilist ainet kõigest 55,1 ja 1,04 grammi koguses, mistõttu ei saa rääkida suurest süüst, ning aine ostmisel ja valdamisel puudub ainelise kasu saamise ajend. Samuti on arusaamatu, kuidas algse kontrolltestiga tuvastatud amfetamiin muutus ekspertiisi käigus metamfetamiiniks.
26.J. Lapinile mõistetud karistus hälbib kohtupraktikast, mille kohta tõi kaitsja maakohtus välja valiku mõistetud karistusi, sh kriminaalasjades nr 1-25-120; nr 1-23-7029; nr 1-224831; nr 1-19-9153; nr 1-25-306; nr 1-25-92; nr 1-25-6568. Valdav osa toodud kriminaalasju lahendati kokkuleppemenetluses ja kolmes asjas olid isikud varem pannud toime narkootilise aine käitlemise. Praeguses menetluses ei soovinud prokurör kokkuleppe läbirääkimisi alustada. Kokkuleppemenetluses ja üldmenetluses mõistetud karistused peavad olema raskuselt vähemalt võrreldavad.
27.Maakohus ei arvestanud KarS § 65 lg 2 alusel eelmise 19.11.2024. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 26 vangistuse liitmisel, et J. Lapin viibib alates 31.12.2024. a vahi all. Seega oli tal maakohtu otsuse tegemise ajaks juba eelmise otsusega mõistetud karistus kantud ja maakohus poleks saanud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust moodustada. Seega moodustab J. Lapini lõpliku karistuse üksnes KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetav karistus.
28.Maakohus pidanuks KrMS § 275 lg 2 kohaselt kontrollima J. Lapini vahistamise põhjendatust enne 05.01.2026, kuid ei teinud seda ja selleks ajaks oli J. Lapin viibinud vahi all üle aasta. Kuigi Riigikohus on leidnud, et KrMS § 275 lg 2 nõuete eiramine ei too kaasa süüdistatava vahi alt vabastamist, peab ka kohtunik enda tegude eest vastutama. Kaitsja ei pea vajalikuks pöörduda kohtuniku distsiplinaarvastutuse tõstatamiseks märgukirjaga Riigikohtu esimehe või maakohtu esimehe poole, vaid peab piisavaks, kui ringkonnakohus kergendab maakohtu rikkumist arvestades J. Lapini õiguste riivet tema karistuse kergendamisega.
29.KarS § 73 lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui 5 aastat, sh ka juhul, kui mõistetud enam kui 5aastasest vangistusest pööratakse osa osaliselt täitmisele, aga maakohus saanuks sellises olukorras mõista J. Lapinile 5 aasta pikkuse vangistuse, pöörates sellest osa KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele. Uue otsusega taotleb kaitsja mõista J. Lapinile 5 aastat vangistust ning määrata, et sellest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 1 aasta 6 kuud vangistust ja ülejäänud 3 aastat 6 kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Lapin ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
6(26)
1-25-3194
30.Alternatiivselt, kui ringkonnakohus nõustub mõistetud liitkaristusega, saab ringkonnakohus vajadusel kohaldada J. Lapini suhtes KarS § 74 alusel elektroonilist valvet, milleks J. Lapin on andnud maakohtus andnud nõusoleku. Samuti saab ringkonnakohus kohustada J. Lapinit osalema KarS § 75 lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammis, milleks on J. Lapin eelvangistuses astunud reaalseid samme, läbides programmi „Eluviisi treening ning pöördunud MTÜ Lunest poole narkosõltuvusest vabanemiseks. Ka tugiisik „Sütik“ programmist väljendas valmisolekut J. Lapinit aidata programmiga liituda, mida maakohus ei arvestanud.
31.Alternatiivselt võib ringkonnakohus mõista J. Lapinile ka näiteks 3 aasta pikkuse reaalse vangistuse.
32.Alternatiivselt võib ringkonnakohus saata kriminaalasja muu hulgas J. Lapini süüdistuses uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
33.Maakohus konfiskeeris materiaalõigust ebaõigesti kohaldades põhjendamatult KarS § 832 lg 1 alusel J. Lapinilt kinnipidamisel ära võetud 350 eurot, sest tegemist pole kuriteoga saadud varaga. A. Lapin kandis J. Lapinile 29.12.2024 kontole 450 euro, millest J. Lapin võttis samal päeval Märjamaal pangaautomaadist kell 19.20 sularahas 400 eurot välja. Kui kohtul pole võimalik tuvastada, milline konkreetsel pangakontol olev raha pärineb legaalsetest allikatest ja milline illegaalsetest, tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist kohaldatakse konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest ning praegu pole asjaolusid, mis viitaksid vara kriminaalsele päritolule. J. Lapin on sisuliselt varatu ja pole võimalik väita, et legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevus annavad alusel eeldada, et J. Lapini kogu või osa varast on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või arvel. Süüdistatava J. Lapini apellatsioon
34.J. Lapin taotleb esitatud apellatsioonis talle etteheidetava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi või karistuse kergendamist ja kergema karistusega asendamist, nt tingimisi jalavõru kohaldamist või maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuasja saatmist arutamiseks maakohtu uuele koosseisule.
35.Süüdistatava arvates väljus maakohus teda diilerluses süüdistades süüdistuse piiridest, määrates konfiskeerimisele temalt arestitud 350 eurot põhjendusega, et tegemist on narkomüügist saadud tuluga, tuginedes prokuröri väidetele. Kuna eelistungil selgus, et J. Lapinit süüdistatakse narkoaine omandamises, ei pidanud kaitsja vajalikuks kohtusse kutsuda ütlusi andma J. Lapini abikaasat ega teisi tunnistajaid, kes on raha J. Lapinile kandnud. Narkodiilerluses hakati süüdistama J. Lapinit alles kohtuvaidlustes, mistõttu ta ei saanud end kaitsta, et tegemist polnud kriminaaltuluga. Kuivõrd kohus tugines faktilistele asjaoludele, mis erinesid süüdistuses kirjeldatust, võiks see kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise ja süüdistusakti prokuratuuri tagastamise või karistuse kergendamise.
36.Kohus rikkus vahistatuse põhjendatuse kontrolli sätteid, sest eelistung toimus 04.07.2025 ja 07.10.2025 arutati J. Lapini tõkendi asendamist elektroonilise valvega. Kohus ei andnud teada, et teeb vahistuse põhjendatuse kontrolli elektroonilise valve taotlemise käigus. Pooltele oleks pidanud andma võimaluse oma arvamust avaldada ja teatama, et määrus on edasikaevatav. Kohus ei teavitanud 07.10.2025 arutamise ajal, et tegemist on ka vahistuse põhjendatuse kontrolliga ega viidanud seda määruses. Seega leiab J. Lapin, et ta viibib alates 04.01.2026 ebaseaduslikult vahi all, mistõttu tuleks ringkonnakohtul karistust kergendada.
37.Kohus mõistis KarS § 65 lg 2 alusel valesti liitkaristuse, suurendades KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust varem mõistetud 4 kuu ja 26 päeva karistusega, kuigi eelmine karistus oli maakohtu otsuse tegemise ajaks kantud, sest J. Lapin on vahi all olnud alates 7(26)
1-25-3194 29.12.2024, kandes selle aja jooksul 4 kuud ja 26 päeva ära. Seega tuleb karistust kergendada 4 kuu ja 26 päeva võrra või saata otsus maakohtule otsuse tagasi vigade kõrvaldamiseks.
38.Kohtus esitati tõenditena jälitustoimingute helisalvestisi, mis ei puutunud arutamisel olevasse asjasse. Kohus rikkus põhimõtet, et vastu võib võtta vaid tõendi, millel on asja lahendamisel tähtsust, kasutades seda tõendit ka karistuse mõistmisel, mis on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine
39.Kohus on eksinud J. Lapinile karistuse määramisel. Karistus pole aus, sest ta omandas aine enda tarbeks ning sel juhul peaks karistus jääma allapoole. J. Lapin taotleb vähendada karistust, määrates karistuseks 4 aastat vangistust või alla selle.
40.J. Lapin väitel ütles ta alguses šokiseisundis, et ei tea, kellele vaakumkotid kuuluvad, aga ametlikul ülekuulamisel tunnistas teo üles ja kahetses seda ning kahetses ka kohtus. Kohus jättis aga arvestamata tema siira kahetsuse ja teo ülestunnistamise. J. Lapin taotleb kergendavaid asjaolusid arvestades karistust kergendada.
41.J. Lapin leiab, et kuivõrd tema kodust leitud aine, nagu näiteks kanep, ei ületanud aine suurt kogust, polnud alust neile ainetele ka aine puhtuse ekspertiisi teha, seega tuleks jätta nende ainete ekspertiisitasud riigi kanda.
42.Kohus luges J. Lapini ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks, sest J. Lapin ise teab, et võttis aine auto juurest ja pakendas selle köögis omavoliliselt, kuid 2 minutiga polnud see kuidagi võimalik. Varjatud jälgimisel videosalvestist polnud või J. Lapinile ei näidatud, selles pole selgitusi, kuidas uurija aega varjatud jälgimise käigus fikseeris, aga J. Lapini arvates 2 minutit selleks ei kulunud ja see pole loogiline. Kohus on jätnud tähelepanuta J. Lapini selgitused ja ausad ütlused ja põhjendamata, mis osas lugeda J. Lapini ütlused ebausaldusväärseks. Kohus luges põhjendamatult ebausaldusväärseks ka L. Libergi ja A. Lapini ütlused.
43.Kohus eksis süütuse presumptsiooni vastu, tehes oletusliku järelduse, et J. Lapin sai narkoaine enda kätte XXX ruumidest, kus viibis koos A. Lapini ja L. Liberiga ja puudub alus arvata, et see toimus A. Lapini ees varjatult. Auto peatus Tallinnasse teel olles ka Märjamaa tanklas. Kohus on valikuliselt tuginenud tõenditele ja oma arvamusele, et A. Lapin pidi tegutsema temaga grupis. See, et J. Lapin oli koos A. Lapini ja L. Libergiga ruumis, ei tee neid süüdlaseks.
44.Kohtuotsuses viidatud kõnedes ei räägita millestki keelatust ja kõnedes pole peetud silmas narkootikume ega midagi kriminaalset, sh. 15.11., 14.12. ja 15.12.2024 kõnedes, millest viimases räägitakse hoopis Rainist. Kriminaalsest ei räägita ka 19.12.-22.12.2024 ajavahemikul toimunud kõnedes. 27.12.2024 saadi kokku, et 29.12.2024 Soomest keegi tuleb tööpakkumisega. A. Lapini ja L. Libergi süüdimõistmine põhineb väljamõeldistel ja prokuratuuri oletustel. A. Lapin ei tegutsenud J. Lapiniga grupis, puudus ühine tahtlus teo toimepanemiseks. A. Lapin oli nõus sõitma, et J. Lapin rooli ei läheks. Isegi kui A. Lapin oleks saanud teada aine olemasolust, ei tähenda see grupis tegutsemist. Tõendid lükkavad ümber prokuröri ja kohtu versiooni, arvestada tuleb süüdistatavate versiooni, mis on tõenditega kooskõlas. Kohus on tõendeid sobitanud endale sobivalt. 14.12.2024 jättis J. Lapin L. Libergile kella ning A. Lapin ei andnud 18.12.20224 Qle 1600 eurot narkootikumide eest. Ütlused kinnitavad, et A. Lapin oli võlgu ja maksis tagasi võetud laenu. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
45.DNA ekspertiisiaktis on öeldud, et rätikult, kuhu oli pakitud narkoaine, võib sisalduda L. Libergi DNA-d, mis ei tähenda, et see tõsikindlalt sisaldab. Ekspert kinnitas, et segaprofiil võis käterätikult kanduda üle. J. Lapini arvates on usaldusväärne tema versioon, kuidas ta
8(26)
1-25-3194 köögis ainet pakendas käterätiku sisse, millega kohus ei arvestanud. On ebaselge, kes selle aine pakendas ja millistele tõenditele kohus tugineb, kui ta ei arvesta J. Lapini ütlusi.
46.Kohtuotsuses ei selgu kui suur oli puhta kokaiini osa. Aine oli soetatud enda tarbeks mitte müügiks. J. Lapini väitel läks ta 50 grammi amfetamiini, mitte metamfetamiini, järgi. Aine kogust tuleb arvestada puhtast ainest, mida oli 55 grammi, seega tegemist ei ole ülisuure kogusega. Keskmine süü suurus oleks kui tegemist oleks sadades või kümnetes tuhandetes või miljonites doosides. Selles ebapuhtas aines oleks olnud puhast ainet igas grammis vaid 0,1 grammi, mis oleks rahvatervist vähesel määral kahjustanud ja poleks olnud sõltuvust tekitav. Tegemist oli ainult 1833 doosiga.
47.Samuti peaks arvestama, et aine oli mõeldud enda tarbeks, ei olnud soovi ja tahet panna toime tegu, mis ohustaks rahvatervist. Grupis tegutsemist ja kaastäideviimist ka ei olnud. Pole andmeid, et A. Lapin oli teadlik, et J. Lapin omandas aine. J. Lapin palub arvestada tegu ei olnud grupis ja vähendada karistust alla 5 aasta. Samuti pole süüteo varasem toimepanemine iseenesest raskendav asjaolu, varasemat karistust võib arvestada vaid juhul, kui see on uuega seotud. Kohus poleks tohtinud varasemat karistust arvestada, sest see pole seotud. Arvestada tuleb ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus ei peatunud ühelgi iseloomustaval asjaolul, jättes tähelepanuta, et teo toimepanemine oli seotud sellega, et J. Lapin on narkosõltlane. Kohus ei arvestanud J. Lapini pingutusi, näiteks sotsiaalprogrammi läbimist ega võimalust olla vabaduses programmi „Sütiku“ toel.
48.Põhjendamatult on konfiskeeritud 350 eurot, kuigi pole tegemist narkoainete eest saadud rahadega. Kohtu oletus on, et A. Lapini arveldusarvet võidi kasutada narkootiliste ainete käitlemisest saadud rahaliste vahendite hoiustamiseks. Need väited pole tõendatud, sest tegemist oli müüdud majast saadud rahade laenuga, mida tõendavad vestlused A. Lapiniga. Süüdistatava L. Libergi kaitsja I. Repnau apellatsioon
49.Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tehes otsuse pinnapealselt ja jättes mitmeid asjaolusid käsitlemata, sh on otsuse põhjendused raskesti jälgitavad ja otsuse ps 38 on õiendamata läbikriipsutus, mis viitab, et rahvakohtunikud ei ole otsuse tervikteksti läbi lugenud, vastupidisel juhul seda viga kohtuotsuses poleks. Maakohus ei ole analüüsinud ühtegi kaitseväidet, seega ei saa pidada otsust põhjendatuks. Kohus on eelistanud prokuröri seisukohti, ignoreerides kaitsjate vastuväiteid sellele, irdudes võistleva menetluse põhimõtetest. Ühe menetluspoole täielik ignoreerimine riivab ka ausa ja õiglase menetluse printsiipi ja väljendub kohtuotsuse põhjenduste puudumises KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses (vt nt 3-1-1-14-14, p 691). Kaitsja palub arvestada kaitse teesides toodud seisukohti apellandi seisukohtadena, jäädes nende juurde täies ulatuses, tuues välja üksnes olulisima, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
50.Ekspert MN kinnitas kohtus küsitlemisel, et ühel esemel olev isiku bioloogiline materjal võib kokkupuutel teise esemega sellele üle kanduda. Seega juhul kui narkootilise aine pakendid mässiti käterätikusse, mida L. Liberg oli eelnevalt kasutanud ja millel oli tema bioloogilist materjali, võis see üle kanduda sellesse mässitud narkoaine pakenditele, mida maakohus analüüsinud pole.
51.Maakohus ei pööranud tähelepanu ka ekspert AP ütlustele, et pole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et J. Lapinilt 29.12.2024 kinnipidamisel ära võetud narkoaine on pakendatud just selle vaakumpakendajaga, mis leiti 17.03.2025 L. Libergi elukohas. Ekspert ütles, et sama tootja, sama mudeli ja samal ajal toodetud seadmed võivad jätta samasuguseid või väga sarnaseid sulatusjälgi ning möönis, et „võib olla ja võib ka mitte olla“. Seega pole võimalik kinnitada ega ümber lükata, et jäljed on tekkinud just L. Libergi juurest leitud vaakumpakendajaga.
9(26)
1-25-3194
52.Süüdistus tugineb eeskätt DNA-ekspertiisile ja vaakumpakendaja jäljeekspertiisile, aga kumbi neist ei koos ega eraldi ei võimalda teha kahtlust välistavat järeldust süüdistatava L. Libergi seotuse kohta etteheidetava teoga. Ekspertide järeldused kinnitavad põhjendatud kahtluse olemasolu, aga otsus ei või tugineda oletustele ja kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
53.Seoses KarS § 418 lg 2 p 1 süüdistusega ei ole maakohus põhjendanud veendumuse kujunemist L. Libergi ja Q versiooni mitteusutavuse kohta. L. Liberg on eeluurimisel ja kohtus põhjalikult relvade leidmise asjaolusid selgitanud. Kriminaalpolitsei sisenes ust sundavades ja selles olukorras ei saa isikutelt oodata kõikide asjaolude täpset meenutamist.
54.Maakohus otsustas hävitada kaheksa käekella, mis leiti 17.03.2025 läbiotsimisel ja mis osutusid tootevõltsinguteks. Sama asjaolu ei ole tuvastatud aga kahe puidust kasti osas, mille näol ei ole tegemist väärtusetute asjadega, sest neil on tarbimisväärtus. Pole tuvastatud, et need kaks karpi oleksid seotud ühe või kõigi kelladega või oleksid samuti tootevõltsingud. Apellant taotleb nii kellade kui ka puidust karpide tagastamist. Kuigi kellad on tootevõltsingud, vallati ja kasutati neid isiklikul otstarbel, mitte ärilistel eesmärkidel ja need pole süüteo toimepanemise vahendid. Tunnistaja Q ütles, et tõi need eri aegadel reisidelt Taist ja Türgist. Tegemist on unisex kelladega, seega ei saa väita, et nende omanikuks ja kasutajaks oli L. Liberg ainuisikuliselt. Kui apellatsioonikohus jagab maakohtu seisukohta äravõetud kellade hävitamise osas, palub apellant tagastada kaks puidust karpi, mille sees kellad oli. Maakohus ei ole põhjendanud, miks karbid tuleb hävitada.
55.Kui ringkonnakohus peaks tuvastama L. Libergi süü KarS § 184 lg 2 p 2 teo toimepanemises, palub kaitsja alternatiivselt kergendada L. Libergile mõistetud karistust ning mõista L. Libergile karistuseks 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest reaalsele ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust ja 3 aastat 8 kuud vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga, kohaldades L. Libergi suhtes kontrollnõudeid ja sotsiaalprogramme. KarS § 74 lg 5 võimaldab kohtul uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist, allutades L. Libergi elektroonilisele valvele. Valve vastavust tingimustele on menetluses kontrollitud ja L. Liberg on andnud nõusoleku valvele alluda. L. Liberg saaks tegeleda terviseprobleemidega ja minna tööle ja läbida katseaja raames sotsiaalprogramme. Kaitsja on seda kaitseteesides käsitlenud ega korda apellatsioonis.
56.Maakohus on mõistnud L. Libergile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust mõistetud üksikkaristusest raskema karistuse suurendamise teel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on liitmisel kohaldatud KarS § 64 lg-s 1 sätestatud kohaselt liitmise esimest alternatiivi, mitte teist, mille kohaselt loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kaitsja taotleb alternatiivselt, kui ringkonnakohus peab põhjendatuks mõlema kuriteo eest mõistetud karistust, lugeda KarS § 418 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus kui kergem kaetuks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud raskema karistusega. Prokuratuuri kirjalik vastuväide apellatsioonidele
57.L. Libergi kaitsja arvates ei kinnita L. Libergi süüd ekspertiisid, aga otsuses on tuginetud tõendikogumile ning ekspertiise on hinnatud kogumis teiste tõenditega. Kuigi kohtuotsuses pole kaitseväiteid süvitsi kajastatud, on otsusest jälgitav, miks on tõendamist leidnud J. ja A. Lapini poolt L. Libergilt metamfetamiini saamine.
58.Kohus luges ka põhjendatult Q ja L. Libergi vastuolulised ütlused relva leidmise kohta ebausaldusväärseks. Alles kohtumenetluses väideti esmakordselt, et kellad olevat ostnud 2022. aastal Q Taist. Kellade kogus on kaubanduslikku laadi, tegemist on võltskaubaga, mis on vastuolus autorikaitsereeglite ja intellektuaalomandi õigustega ja kohus määras need õigesti hävitamisele. Q ei saa lugeda kellade omanikuks, sh pole L. Liberg teavitanud
10(26)
1-25-3194 politseid, et kellad ei kuulu temale. Taotluse karpide tagastamiseks esitas kaitsja esmakordselt, sest varem pole neid tagasi soovitud. Prokuratuur kellade hoiustamiseks kasutatud karpide tagastamise vastu ei vaidle.
59.Maakohus mõistis L. Libergile karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, kuigi ta on korduvalt karistatud, sh narkootilise aine käitlemises ning pani uue teo toime katseajal. Käideldud narkoainest saanuks joobe 1836 inimest. Seega pole alust pidada karistust liiga rangeks, sest kohus karistas L. Libergi miinimummäära lähedaselt. Ka KarS § 418 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus on alla keskmise määra, arvestades L. Libergi varasemat karistatust relva ebaseadusliku käitlemise eest. Kaitsja taotletud osaliselt reaalselt kandmisele kuuluv karistus pole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga šokivangistuse kohaldamise kohta.
60.Nõustuda ei saa A. ja J. Lapini kaitsjaga, et süüdistusaktis ei nähtu kaastäideviimist kinnitavaid faktilisi asjaolusid, sest süüdistuses on kajastatud, millest nähtub, et A. ja J. Lapin soovisid narkootilist ainet. Sel eesmärgil oli A. Lapin L. Libergiga kohtunud ja hoidis arengutega järjepidevalt J. Lapinit kursis ning pidas vajalikuks J. Lapini ja L. Libergi kohtumist, edastades vajaliku aadressi ja sõitis koos J. Lapiniga Tallinnasse ning kohtus L. Libergiga restoranis XXX ja lahkus koos J. Lapiniga kohtumiselt L. Libergilt saadud metamfetamiiniga. Süüdistuses kirjeldatud asjaolude alusel on võimalik tuvastada A. Lapini ja J. Lapini tegutsemine grupis, sh uuritud tõendid kinnitavad, et esimene kontakt L. Libergiga oli A. Lapinil, kes sai ka esimese sisendi, et midagi on pakkuda, oodates täiendavat infot. A. Lapin, oli ka see, kes kinnitas, et pakkumine võetakse vastu. Mõlemad süüdistatavad soovisid, et varem tehtud pakkumine realiseeruks ja panustasid sellese võrdselt, sest narkootilise aine saamine oli mõlema eesmärgiks.
61.Seoses kaitsja väitega, et L. Libergi tuleb käsitleda grupi liikmena, on Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-38-11; nr 1-18-4226 ja 1-19-3707 märgitud, et narkootilise aine üleandja ja vastuvõtja tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ei ole käsitatav kuriteo kaastäideviimisena ega kuriteost osavõtuna. L. Liberg oli narkootilise aine üleandja isikutele, kes seda omandada soovisid ja seega ei saa rääkida grupist.
62.Kaitsja ja J. Lapin väidavad, et viimane soovis omandada vaid 50 grammi amfetamiini. Õiguskirjanduses on märgitud, et aine konkreetne liik ei pea olema hõlmatud teo toimepanija tahtlusega. Isik, kes ei tea täpset üleantud narkootikumi liiki ja/või kogust ja tal puudub võimalus seda kindlaks teha, peab arvestama sellega, et ta käitleb pigem suuremas koguses ja ohtlikumat narkootikumi. Eksimus konkreetse narkootilise aine liigis ei ole välistavaks ega kergendavaks asjaoluks. Pealegi ei ole J. Lapini ütlused väidetava soovi kohta omandada 50 grammi amfetamiini usaldusväärsed ega haaku teiste uuritud tõenditega. Eluliselt pole usutav seegi, et J. Lapin oleks sel juhul asunud 400 grammi ainet kahe minuti jooksul kahte võrdsesse osasse jagama.
63.Kaitsja ja J. Lapin väidavad, et A. Lapini lause koti „taha viskamise“ kohta, käib vöökohti kohta, mis leiti pagasiruumist ja milles oli vaid märkmik ja padrun, aga tõendid ei kinnita sõiduki peatumist ega vöökoti pagasiruumi viimist. Pealegi poleks selle paigutamiseks pidanud A. Lapin seda kooskõlastama J. Lapiniga. Maakohus tuvastas, et kott, millest räägiti tegelikult, oli J. Lapini jalgade juurest leitud hall vildist kott narkootilise ainega.
64.Käideldud ainest oleks saanud narkojoobe 1836 inimest ja puhta aine kogus 55,1 grammi ei näita, et aine oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks. Tõendid kinnitavad, et J. Lapini ja A. Lapini tahe oli omandada 400 grammi narkootilist ainet, milline kogus ei ole isiklikuks tarbimiseks. Vestlused enne isikute kinnipidamist võimaldavad järeldada, et narkootikume antakse edasi ühe grammi hinnaga ja narkootikumidega käitlejad ei eralda käitlemisel segatud ainest puhast ainet.
11(26)
1-25-3194
65.J. Lapin hakkas vanglast vabanedes katseajal kohe narkootikume käitlema, tema käitumises pole tuvastatavad kergendavad asjaolud, ta tunnistas end süüdi vaid selles, mis oli möödapäästmatu ja on andnud vastuolulisi ütlusi. Nõustuda ei kaitsjaga, et J. Lapinil on 19.11.2024 otsusega karistus juba kantud. KarS § 65 lg 2 alusel on maakohus põhjendatult liitnud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kaitsja taotletud karistus J. Lapinile ei täidaks karistuse eesmärki ega poleks kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
66.Kaitsja ja J. Lapiniga ei saa nõustuda, et maakohus ei kontrollinud enne 05.01.2025 J. Lapini vahistamise põhjendatust, sest maakohus on elektroonilise valve taotluse arutamisel muuhulgas kontrollinud vahistamise põhjendatust. Kohus jättis 07.11.2025 kohtumäärusega rahuldamata J. Lapini taotluse asendada vahistamine elektroonilise valvega, mis on käsitatav vahistamise asendajana. Seega ei ole J. Lapini vabaduspõhiõigust rikutud.
67.Maakohus konfiskeeris J. Lapinilt põhjendatult 350 eurot KarS § 83 2 alusel. Laiendatud konfiskeerimisel pole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. J. Lapinil oli kuritegelikku päritolu sissetulek, mis pärines tõenäoliselt narkootiliste ainete müügist ja tema varade analüüs kinnitab, et eraisikud kandsid talle aastatel 2023 ja 2024 raha, sh jälitusprotokollis kajastatud isikud. J. Lapini kontole laekuvate ülekannete suurus ei viita laenude andmisele ja tagastamisele, vaid pigem narkootilise aine eest tasumisele. J. Lapin on teinud L. Libergile ülekandeid kokku summas 3950 eurot ja Qle kokku 1600 eurot. Lisaks on Alex Lapin maksnud 700 eurot L. Libergile ja 1600 eurot Qle . C sai 30.08.2024 ca 61 000 eurot, kuid juba 03.01.2025 oli tema saldoks 1692 eurot, sh sellesse perioodi jäi korteri soetamine 24 000 euro eest, st elatumine pärandist sai toimuda kuni neli kuud. 02.05.2025 jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlustest nähtuvalt läks suur summa A. Lapini varast J. Lapini narkoäri alla
68.A. Lapini süü ei ole väiksem kui J. Lapinil, sest tema tegevusest sai narkotehing alguse. A. Lapinile mõistetud karistus on kooskõlas tema teo ebaõiguse määraga ja kaebustes pole esitatud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
69.J. Lapini esitatud väited ei kummuta tõenditele antud hinnangut, mittenõustumine kohtu argumentidega ei tähenda, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud. Maakohtu otsus ei tugine oletustele, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Ringkonnakohtul on võimalus apellatsioonide rahuldamata jätmisel täiendada maakohtu argumente. Süüdistatava J. Lapini kirjalikud vastuväited prokuröri seisukohale
70.J. Lapin kordab apellatsioonis öeldut, et jälitustoimingutega salvestatud vestlustes ei ja auto pardakaamera vestluses ei räägita millestki kriminaalsest. J. Lapin väitel olevad ta ütlused vastuolulised seepärast, et ta ei tahtnud alguses L. Libergit teemasse tuua, mistõttu väitis, et sai aine põõsa alt. Prokurör oletusi kaastäideviimise kohta, sest puuduvad tõendid, et A. Lapin oli kaastäideviija ja ka L. Libergi süüdistamine põhineb oletustele. J. Lapin kordab, et soovis omandada 50 grammi ainet, mis pole suur kogus, sest ta tarvitas 5 grammi päevas. Ta ei tea, miks aine oli ballastainega segatud, võibolla keegi segas seda, ta ei tea, miks tehti talle külma. Alusetu on väide, et J. Lapin ei kahetse. Kas karistuse liitmine oli õige, jätab kohtu otsustada. juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
71.Tutvunud kriminaalasja materjalide, kaitsjate M. Tammani, I. Repnau ja süüdistatava J. Lapini apellatsioonide, prokuröri kirjalike vastuväidete ja süüdistatava vastusega, asub ringkonnakohus alljärgnevale seisukohale.
72.Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellantide taotlused saata kriminaalasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. J. Lapini ja A. Lapini kaitsja M. Tamman ja L. Libergi kaitsja I.
12(26)
1-25-3194 Repnau leiavad, et maakohus on jätnud vastamata kaitseväidetele ning tuginenud otsust tehes prokuröri seisukohtadele, millega on rikutud võistleva menetluse põhimõtteid. Kaitsjate arvates on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja M. Tamman leiab, et ringkonnakohus võiks alternatiivselt saata kriminaalasja uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, aga ka süüdistusakti tagastamist, taotleb süüdistatav J. Lapin, sh põhjendusega, et maakohus tugines temalt 350 eurot konfiskeerides faktilistele asjaoludele, mis erinesid süüdistuses kirjeldatust ja tegi vigu karistuse mõistmisel.
73.Ringkonnakohus ei tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, sh otsuse põhistamata jätmist, mis annaks aluse tühistada maakohtu otsuse ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule KrMS § 341 lg-st 2 tulenevalt uueks arutamiseks. Apellandid jätavad tähelepanuta, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on otsuses põhjenduse puudumisega tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt nt RKKKm 1-17-11182/201, p 24; RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Maakohus eeltoodud viisil põhistamise kohustust rikkunud pole ja seega on välistatud otsuse tühistamine KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel. Kolleegiumi hinnangul pole maakohtule alust heita ette ka sellist otsuse põhistuste ebapiisavust või -veenvust, mis võiks olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena pole käsitatav ja maakohtu otsuse seaduslikkust ega arusaadavust ei mõjuta apellantide viidatu, et otsuse punktis 38 sisaldub üks mahakriipsutatud lause.
74.Ringkonnakohus on erinevalt apellantidest seisukohal, et maakohus järgis kohtulikul arutamisel ja otsuse tegemisel KrMS §-s 268 sätestatud kohtuliku arutamise piire ega tuginenud faktilistele asjaoludele, mida ei ole süüdistuses kirjeldatud või kohtumenetluses arutatud. Süüdistatava J. Lapini väited, et maakohus väljus konfiskeerimise otsustust põhjendades süüdistuse piiridest, on paljasõnalised. Apellatsioonis pole põhjendatud, millistest süüdistusest oluliselt erinevatest tõendamiseseme asjaoludest maakohus otsuse tegemisel lähtus. Õiguslikult asjakohatu on süüdistatava alternatiivne taotlus tagastada süüdistusakt prokuratuurile.
75.See, et maakohus pole kaitseväidega nõustunud ega ole käsitlenud otsuses üksikasjalikult kaitsjate ja süüdistatavate argumente, ei anna veel alust väita, et maakohus eiras kohtumenetluse võistlevuse ja ausa ning õiglase kohtumenetluse põhimõtteid. Kohtuistungitel talletatu kohaselt andis maakohus kohtumenetluse pooltele KrMS §-s 14 sätestatud võistleva menetluse põhimõtteid arvestades võrdse võimaluse tõendite ja kaitseväidete esitamiseks. Kuivõrd kaitsjatel ja süüdistatavatel on olnud piisavalt võimalusi esitada süüdistuse kummutamiseks tõendeid ja vastuargumente, tagas maakohus võimaluse realiseerida kaitseõigust.
76.Kuigi maakohus on vaidlustatud asjas pidanud nõustumisväärseks prokuratuuri seisukohti süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude tõendatuse kohta, ei saa nõustuda apellantide etteheidetega, et otsus rajaneb üksnes süüdistuskõnele. Kriminaalmenetlusõigusega ei ole vastuolus ning kehtivas kohtupraktikas on aktsepteeritud, et juhul, kui kohus nõustub prokuratuuri seisukohtadega, võivad maakohtu otsuses kajastatud seisukohad olla prokuratuuri seisukohtadega sarnased või kattuvad (vt nt TlnRnK otsus asjas nr 1-18-5772). Vaidlustatud otsusest on näha, et maakohtu järeldused tuginevad uuritud tõendikogumile ja siseveendumusele ega rajane pelgalt prokuröri seisukohtadele. Maakohtule pole alust heita ette järelduste meelevaldust ja kohtu hinnang tõenditele on otsuses toodud piisava põhjalikkusega. Seda, et apellantide väited maakohtu ja prokuratuuri seisukohtade kattuvuse kohta paika ei pea, näitab seegi, et maakohus ei ole nõustunud prokuratuuri taotletud karistusettepanekutega, mõistes süüdistatavatele taotletust kergemad karistused. 13(26)
1-25-3194
77.Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu eksimusi tõendite hindamisel ning nõustub maakohtu hinnanguga tõendikogumile. Menetletavas asjas ei ole sedastatavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis oleksid viinud maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaoludega. Samuti ei ole maakohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses rikkunud põhjendamistkohustust karistuste mõistmisel.
78.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja M. Tammani ja süüdistatava J. Lapini väidetega, et maakohus on menetlusnorme rikkudes lugenud süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini ütlused ebausaldusväärseks, jättes põhjendamata, miks jäeti ütlused tervikuna tõendikogumist kõrvale. L. Libergi kaitsja leiab, et maakohus ei põhjendanud KarS § 418 süüdistusega seoses, miks on süüdistatava L. Libergi ja Q versioon relvade leidmise kohta ebausaldusväärne.
79.Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava ütlus on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõend, mida tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Seega taandub süüdistatava ütluste hindamine lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks (vt nt RKKK 3-1-1-94-04, p 8; 3-1-1-100-15, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendustest arusaadav, millises osas ja miks ei saa pidada kõigi süüdistatavate ütlusi usaldusväärseks. Asjaolu, et apellandid maakohtu põhistustega ei nõustu, ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
80.Maakohus on analüüsinud ja kõrvutanud süüdistatavate ütlusi koostoimes teiste asjas uuritud tõenditega. Seega pole asjakohased apellantide etteheited, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse süüdistatavate esitatud versioone. Nii on maakohus süüdistatava J. Lapini ütlusi uuritud tõendikogumiga kõrvutades jõudnud põhjendatud järeldusele, et süüdistatava ütlused selle kohta, kuidas ta teo üksinda toime pani ning sai suures koguses narkootilise aine metamfetamiini 29.12.2024 enda valdusesse ja pakendas sellel restorani ruumides ümber, on ebausaldusväärsed. Samuti luges maakohus tõendeid analüüsides põhjendatult ebausaldusväärseks tõendikogumiga vastuolus olevad süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini ütlused selle kohta, et narkootilise aine käitlemine toimus ilma A. Lapini osavõtuta ja viimase eest varjatult. Kohus jättis põhjendatult tõendikogumist ebausaldusväärsena välja ka uuritud tõenditega vastuolus olevad süüdistatava L. Libergi ütlused, et ta pole 29.12.2024 Tallinnas, XXX tänaval restoranis toimunud kohtumisel andnud Lapinitele üle suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini (vt maakohtu otsuse p-d 11-16).
81.Maakohtu tõendikogumil põhinevat seisukohta ei kummuta kaitsja M. Tammani oletuslik väide, et pole usutav, et L. Liberg oleks oma tuttavatele müünud ca 400 grammi sellist metamfetamiini, mille puhta aine sisaldus oli kõigest 14%. Kaitsja M. Tammani väiteid, et maakohus on jätnud süüdistatavate ütlused tõendikogumist välja kergekäeliselt, ebaobjektiivselt, kõhutundele tuginedes ja süüdimõistmise mugavamaks tegemiseks, peab ringkonnakohus ainetuks. Maakohus on tõenditele, sh süüdistatavate ütlustele, hinnangu andmisel järginud kriminaalmenetlusseadust ja kehtivas kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid.
82.Süüdistatava J. Lapini väitel jättis maakohus tähelepanuta tema ausad selgitused, et A. Lapin ja L. Liberg ei olnud teadlikud narkootilise aine käitlemisest. Süüdistatav on esitanud apellatsioonis oma versiooni narkootilise aine käitlemise kohta, kirjeldades jälitustoimingute protokollides ja sõiduki pardakaamera salvestisel talletatud erinevaid vestlusi ja tõlgendades nende sisu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava apellatsioonis ega kirjalikus vastuses esitatud teave ei ole KrMS § 63 lg-s 1 sätestatu mõttes käsitatav ütlusena ega paigutu ka mõne muu seaduses sätestatud tõendiliigi alla (vt RKKKo 3-1-1-105-06, p 11). Seega ei kõiguta süüdistatava apellatsioonimenetluses esitatud versioon ja selgitused maakohtu otsuse veenvaid põhjendusi, millega loeti süüdistatava ristküsitlusel antud ütlused ebausutavaks.
14(26)
1-25-3194
83.Maakohus on põhjendatult märkinud, et ristküsitlusel ütlusi andnud süüdistatav J. Lapin on esitanud menetluse kestel erinevaid versioone narkootilise aine käitlemise asjaolude kohta, üritades kohandada ütlusi tõenditest nähtuvaga sobivaks. Ringkonnakohtu hinnangul näitab J. Lapini ütluste ebajärjepidevust ja vastuolulisust tõik, et prokurör taotles J. Lapini ütlustes vastuolude sisaldumise tõttu avaldada KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Maakohus on toonud välja J. Lapini vastuolulised, ebajärjepidevad ning eluliselt ebausutavad selgitused narkootilise aine käitlemise versioonide, sh tundmatu isiku poolt põõsa alla või äärekivi ja sõiduki vahele peidetud suures koguses narkootilise aine kättesaamise ning selle restoranis ümberpakendamise asjaolude kohta, ning samuti selle kohta, et tema tegevusest ei olevat A. Lapin ja L. Liberg olnud teadlikud (vt otsuse p 11).
84.Samuti on maakohus veenvalt kummutanud süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini väited, et pärast L. Libergiga kohtumist Pärnu suunal tagasi sõites sõiduki pardakaamera salvestisele jäänud vestluses, milles arutati koti pagasiruumi paigutamist, ei räägitud mitte L. Libergilt saadud narkootilisest ainet sisaldavast kotist, vaid A. Lapini vöökotist. Ringkonnakohus tõdeb, et süüdistatavate versioon on tõenditega vastuolus, sest vöökoti pagasiruumi paigutamiseks sõidukit ei peatatud. Samas leiti süüdistatavate kinnipidamisel sõiduki salongist, kõrvalistuja istme eest vildist kott, milles sisaldus käterätikusse mähitult kahes vaakumpakendis narkootiline aine (vt II kd, tl 21-27). Maakohtu aktsepteeritavaid seisukohti süüdistatavate versiooni ebausutavuse kohta ei kummuta ka kaitsja M. Tammani väide, et eluliselt pole usutav, et narkootikume vedades oleks autos lülitatud sisse pardakaamera. Samuti on maakohtu otsuses kummutatud süüdistatavate kaitseväited selle kohta, et nad sõitsid 29.12.2024 L. Libergiga kohtuma selleks, et arutada töövõimalusi (vt otsuse p 15).
85.Seega ei ole apellatsioonides esitatud veenvaid argumente J. Lapini, A. Lapini ja L. Libergi ütlustele antud hinnangu muutmiseks. Kuivõrd maakohus tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust ei rikkunud, ei saa süüdistatavate ütlustele tugineda ka ringkonnakohtus.
86.Ainetu on süüdistatava J. Lapini väide, et maakohus võttis tõenditena vastu asja lahendamise seisukohalt tähtsust mitteomavad jälitustoimingutega kogutud tõendid. Kaitseaktist ega 26.11.2025 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav ja kaitsja oleksid tõstatanud kõnealuste tõendite asjakohasuse küsimust ning vaielnud nende esitamisele ja avaldamisele vastu (vt nt 26.11.2025 kohtuistungi protokoll, IV kd, tl-d 69-73).
87.J. Lapin on esitanud aktiivse kaitseväite, et narkootilise aine olevat talle toonud 29.12.2024 tundmatu isik, kes peitis selle vastavalt kokkulepitule L. Libergi restorani lähedale. Ringkonnakohus märgib, et tõendeid selle väite paikapidavuse kohta J. Lapin esitanud pole ning väide on kummutatud uuritud tõenditega, sh jälitustoimingu protokollist nähtuvaga.
88.Eksitav on süüdistatava J. Lapini väide, et ekspertiisiaktis nr 25E-AN00064-01 ei kajastu J. Lapinilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud suures koguses narkootilise aine kokaiini protsentuaalne nn puhta aine sisaldus. Eksperdiarvamuse punktis 7 märgitu kohaselt sisaldas J. Lapinilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge pulber massiga 1,30 grammi 80% kokaiini ehk pulbris sisaldus kokaiini 1,04 grammi (vt II kd, lk 87-90).
89.Süüdistatav J. Lapin ja kaitsja M. Tamman peavad apellatsioonides küsitavaks asjaolu, et 29.12.2024 J. Lapini ja A. Lapini kahtlustatavana kinnipidamisel sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootilist ainet sisaldavale pulbrile tehtud kiirtest näitas, et tegemist on amfetamiiniga, aga 03.02.2025 nr 25E-AN00064-01 ekspertiisakti kohaselt on tegemist metamfetamiiniga. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma apellantide välja toodud asjaolu tõendite usaldusväärsuse ega J. Lapini ning A. Lapini ja L. Libergi karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähtsust. 15(26)
1-25-3194
90.Ringkonnakohus märgib, et maakohtus uuritud 29.12.2024 läbiotsimisprotokolli p-s 7 märgitu kohaselt leiti sõiduauto BMW X5 XDRIVE 35D reg. märgiga YYYYYY läbiotsimisel kõrvalistuja istme ees maas porimati peal halli värvi vildist kott, milles oli rätikusse mähitult kaks kilest vaakumpakendit, milles sisaldus valget värvi pulbriline aine, millest üks kaalus 206 grammi ja teine 208 grammi. Protokolli kohaselt tehti ühele vaakumpakendile sisselõige ja sellest võeti spaatliga valget värvi pulbrilist ainet, mis asetati narkootilise aine kiirtesti ampulli, mille sisu värvus oranžiks, mis viitas aine – amfetamiini – sisaldumisele pulbris (vt II kd, tl 21-24 ja fotod 8-16). Maakohtus uuritud ekspertiisiakti nr 25E-AN00064-01 kohaselt tuvastati, et 29.12.2024 läbiotsimisel ära võetud kaks vaakumpakendit valget värvi pulbrilise ainega sisaldasid 14 % metamfetamiini (vt II kd, tl 8790).
91.Ringkonnakohus tõdeb, et kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaitseaktis või kohtumenetluses oleksid kaitsja või süüdistatav vaielnud eeltoodud tõendite kohtule esitamise vastu või esitanud omapoolseid taotlusi. Kaitsja M. Tamman on 3.11.2024 kohtuistungil läbiotsimisprotokolli avaldamisel üksnes nentinud, et kiirtest näitas alguses amfetamiini, mitte metamfetamiini ja õhus olevat väike küsimärk, kuidas see muutus ning ekspertiisiakti nr 25EAN00064-01 avaldamisel märkis kaitsja, et ta pole eriteadmistega isik, aga kiirtestil üks aine on muutunud ekspertiisis teiseks aineks (vt III kd, 3.11.2024 kohtuistungi protokoll, lk 8-9 ja lk 11). Kohtuistungil talletatust ei nähtu, et kaitsja ja süüdistatav oleksid taotlenud KrMS §-s 292 alusel võimalust eksperdi ülekuulamiseks narkootilise aine ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks seoses kiirtesti ja ekspertiisi käigus sedastatuga. Seega ei ilmne kriminaalasja materjalidest, et kaitsja ja süüdistatav oleksid kahelnud läbiotsimisprotokolli või ekspertiisakti usaldusvääruses ning apellantide tõstatatud küsimus jääb tagajärjetuks.
92.Apellantide väide, et süüdistatav J. Lapin olevat soovinud tegelikult soetada mitte metamfetamiini, vaid amfetamiini, maakohtu süüdimõistva otsuse põhjendatust ei mõjuta. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kuivõrd J. Lapini ütlused on tõendikogumist välja jäetud, pole neile alust tugineda ka apellatsioonimenetluses. Täiendavalt tunnistab ringkonnakohus üldtuntuks, tuginedes KrMS § 60 lg 3 alusel kriminaalmenetlusvälise avaliku allika teabele, et metamfetamiin on sünteetiline stimulant ning amfetamiini teisend, mis mõjub kiiremini ning tugevamalt kui amfetamiin (www.narko.ee/ained/metaamfetamiin/). Prokuröri kirjalikus vastuses on asjakohaselt viidatud, et õiguskirjanduse kohaselt ei kuulu konkreetne narkootiline või psühhotroopne aine teo objektiivsesse koosseisu ja seega ei pea aine konkreetne liik olema hõlmatud toimepanija tahtlusega. See tähendab, et näiteks isik, kes ei tea täpselt talle antud narkootikumi liiki või kogust ja tal puudub ka võimalus seda kindlaks teha, peab arvestama sellega, et ta käitleb pigem suuremas koguses ja ohtlikumat narkootikumi. Eksimus konkreetse narkootilise või psühhotroopse aine liigis ei ole süüteokoosseisu välistav asjaolu ega ka koosseisueksimus. (vt KarS. Kommentaar. 5. trükk,
12.ptk, komm 3.5).
93.Kaitsja M. Tamman ja süüdistatav J. Lapin leiavad, et süüdistatavad J. Lapin ja A. Lapin on põhjendamatult tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses metamfetamiini käitlemises kaastäideviijatena. Apellantide väitel ei olnud A. Lapin teadlik J. Lapini plaanist soetada 29.12.2024 suures koguses narkootilist ainet, tema rolliks olevat olnud olla üksnes J. Lapinil autojuhiks. Kaitsja M.Tammani arvates ei saa A. Lapini teopanuseks olla pelgalt autos ja XXX tänaval restoranis koos J. Lapiniga viibimine, sest ta ei teadnud narkootilise aine olemasolust. Kaitsja arvates pole maakohus kontrollinud A. Lapini tegevuses kaastäideviimise objektiivsete ja subjektiivsete eelduste täidetust ega ühist teootsust. Ringkonnakohus apellantide väidetega ei nõustu.
16(26)
1-25-3194
94.Maakohus on tõendikogumi alusel jõudnud järeldusele, et J. Lapin sai 29.12.2024 narkootilise aine metamfetamiini enda valdusesse Tallinnas, XXX tänaval asunud restorani ruumides, kus ta viibis koos A. Lapini ja L. Libergiga ning viimane oli see, kes andis J. Lapinile ja A. Lapinile aine üle. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et puudub vähimgi alus arvata, et narkootilise aine omandamine L. Libergilt toimus ilma A. Lapini osaluseta. Maakohus on uuritud tõendite, sh jälitustoimingu protokollis kajastatud J. Lapini, A. Lapini ja L. Libergi 15.11.2024 kuni 29.12.2024 toimunud suhtluse põhjal, näidanud, kuidas J. Lapin ja A. Lapin otsustasid ühise teoplaani alusel soetada ühiselt L. Libergi käest narkootilist ainet. Maakohus on välja toonud, et mõlemad süüdistatavad suhtlesid selle plaani teostamiseks korduvalt L. Libergiga. Samuti nähtub süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini ühine teoplaan ja teootsus L. Libergilt narkootilise aine soetamiseks nende vestlustest, mida on maakohtu otsuses analüüsitud. Saades L. Libergilt 29.12.2024 vihje, et on võimalik „midagi huvitavat“ saada, tegutsesid Lapinid samuti ühiselt ja sõitsid Tallinnasse L. Libergiga kohtuma eesmärgiga saada viimaselt kätte tellitud narkootiline aine (vt otsuse p 13-16).
95.Apellantide väited selle kohta, et J. Lapin ja A. Lapin ei tegutsenud narkootilist ainet käideldes, s.o 29.12.2024 L. Libergilt seda soetades, ühiselt omades ja kuni nende kinnipidamiseni ühiselt vallates, kaastäideviijatena, tuginevad pelgalt süüdistatavate endi ütlustele. Apellandid on jätnud arvestamata, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik tugineda süüdistatavate tõendikogumist kõrvale jäetud ütlustele.
96.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus ülejäänud tõendikogumi põhjal õigesti süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis näitavad, et J. Lapin ja A. Lapin tegutsesid suures koguses narkootilise aine metamfetamiini käitlemisel ühise plaani alusel ja kooskõlatatult. Kindlakstehtu kohaselt soetasid nad vastavalt ühisele teoplaanile 29.12.2024 koos L. Libergilt suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini. Ringkonnakohus on maakohtuga päri, et uuritud tõenditest nähtuvalt oli J. Lapini ja A. Lapini teoplaan L. Libergilt suures koguses narkootilise aine soetamiseks varem kokku lepitud ning nad tegutsesid metamfetamiini käitlemisel teadlikult ühiselt ja kooskõlastatult. Maakohtu süüdimõistvas otsuses on kajastatud need faktilised asjaolud, mis kinnitavad, et mõlemad isikud andsid ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Seega mõistis maakohus A. Lapini õigesti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja J. Lapini KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi.
97.Kaitsja M. Tammani arutluse kaasaaitamisteo subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks vajalikust nn kahekordsest tahtlustest koos märkusega, et kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. See apellatsiooni osa jääb vaidlustatud asja kontekstis arusaamatuks ning ka apellant ise pole seda apellatsiooni taotlustega seostanud.
98.Kaitsja M. Tammani väide, et L. Libergile oleks võinud samuti esitada süüdistuse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine käitlemises isikute grupis, on A. Lapini ja J. Lapini karistusõigusliku vastutuse seisukohalt asjakohatu. Prokuröri kirjalikus vastuses on asjakohasele Riigikohtu praktikale viidates märgitud, et kohtupraktika kohaselt ei pruugi narkootilise aine üleandja/müüja ja ostja/vastuvõtja tegevus olla käsitatav kuriteo kaastäideviimise ega kuriteost osavõtuna (vt nt RKKKo 1-18-4226 ja 1-19-3707, p 15).
99.Süüdistatav J. Lapin leiab, et kuivõrd tema kodu läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete kogused ei ületanud ainete suurt kogust, polnud alust neile ekspertiisi teha, mistõttu tuleks nende ainete osas jätta ekspertiisitasu riigi kanda. Süüdistatava taotlus jääb rahuldamata järgmise põhjendusega.
100.Süüdistatav J. Lapin jätab tähelepanuta, et maakohtu hinnangul leidis lisaks suures koguses narkootiliste ainete metamfetamiini ja kokaiini ebaseaduslikule käitlemisele tõendamist süüdistuse etteheide, et J. Lapin käitles ebaseaduslikult ka muid narkootilisi 17(26)
1-25-3194 aineid, sh 2,37 grammi kanepiõisikuid ning 0,076 grammi ja 0,24 grammi peenestatud kanepit ja 0,57 grammi MDMA-d sisaldava pulbrit, mida ta valdas enda elukohas ja mis leiti tema elukoha läbiotsimisel KKK. Samuti leidis tõendamist etteheide, et J. Lapin käitles ebaseaduslikult 1, 5 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mis võeti temalt ära 29.12.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel (vt maakohtu otsuse p 5). Apellatsioonides maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustatud pole. Samuti pole J. Lapin ega tema kaitsja seadnud kahtluse alla ekspertiisiaktis 03.02.2025 nr 25E-AN00064-01 kajastatud uuringuid ja eksperdiarvamust J. Lapini kahtlustatavana kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel ära võetud erinevate narkootiliste ainete kohta (II kd, lk-d 87-90).
101.Ringkonnakohus märgib, et NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käsitletav käitlemisena nii suures koguses metamfetamiini ja kokaiini käitlemine kui ka J. Lapinile süüks arvatud ja maakohtu poolt tuvastamist leidnud ülejäänud erinevate narkootiliste ainete omamine ja valdamine koguses, mis jääb alla keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamise kogusele. Narkootiliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vaidlus puudub maakohtu tuvastatus, et J. Lapinil puudus kõigi süüdistuses etteheidetavate narkootiliste ainete käitlemiseks luba (vt II kd, tl 29). Seega luges maakohus põhjendatult tõendatuks ka J. Lapinile etteheidetavate väikeses koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, lugedes selle hõlmatuks J. Lapinile süüks arvatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Seega mõistis maakohus J. Lapinilt põhjendatult välja narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00064-01 kulust 848,67 eurot.
102.Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava L. Libergi kaitsja väitega, et maakohus tugines L. Libergi süüditunnistamisel eeskätt DNA-ekspertiisile ja vaakumpakendaja jäljeekspertiisile. Erinevalt kaitsja väidetust, on maakohus tuginenud L. Libergile etteheidetava süüteo asjaolusid tuvastades analüüsitud ja kogumis hinnatud tõenditele.
103.Kaitsja leiab ekspert MNe ütlustele viidates, et kuivõrd ühe isiku bioloogiline materjal võib kokkupuutel kanduda üle teisele esemele, võis L. Libergi kasutatud käterätiku kaudu kanduda tema bioloogiline materjal narkootilise aine pakenditele, mis võeti ära 29.12.2024 Lapinitelt. Kaitsja arvates ei saa ka ekspert AP ütluste alusel teha tõsikindlat järeldust, et kahte vaakumpakendisse pakitud narkoaine oli pakendatud just L. Libergi elukoha läbiotsimisel ära võetud vaakumpakendajaga. Ringkonnakohut apellandi väited ei veena. Need ei kummuta tõendikogumil põhinevat maakohtu seisukohta, et L. Liberg andis 29.12.2024 Lapinitele üle suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini.
104.Ringkonnakohus nendib, et kaitsja I. Repnau on apellatsioonis jätnud täielikult tähelepanuta ülejäänud maakohtu analüüsitud ja kogumis hinnatud tõendid, mille alusel maakohus L. Libergi süü tõendatuks luges. Maakohtu otsuses on jälgitavalt põhjendatud, miks saab tõendikogumi, sh DNA ekspertiisiaktist nr 25E-GE0012-01 nähtuva ning jäljeekspertiisi aktist nr 25E-TR00011 selguva ja ekspertide kohtus antud selgituste alusel, asuda seisukohale, et J. Lapin ja A. Lapin said metamfetamiini 29.12.2024 just L. Libergi käest viimasele kuulunud restoranis (vt otsuse p-d 17-18).
105.Ringkonnakohus nendib, et ka kaitsja I. Repnau on lähtunud apellatsioonis L. Libergi versioonist, et tema pole 29.12.2024 Lapinitele metamfetamiini müünud. Ringkonnakohus kordab eelnevalt öeldut, et L. Libergi tõendikogumist kõrvale jäetud ütlusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kasutada. Kokkuvõtvalt mõistis maakohus L. Libergi põhjendatult narkootilise aine metamfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
18(26)
1-25-3194
106.Samuti on maakohus asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb lugeda ebausaldusväärseks ja tõendikogumist välja jätta süüdistatava L. Libergi ja tema elukaaslase, tunnistaja Q, tõenditega vastuolus olevad ütlused L. Libergile KarS § 418 lg 2 p 1 järgi etteheidetava relvade ja laskemoona käitlemisteo kohta (vt otsuse p-d 26-30). Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks korrata. Maakohtu seisukohta ei väära ka kaitsja I. Repnau paljasõnalised väited, et L. Liberg ja Q võisid kohtueelse menetluse alguses olla läbiotsimistoimingutest šokis ega tunnistanud seetõttu ebaseaduslike relvade ja laskemoonaga seotud asjaolusid. Maakohus jõudis tõendikogumi alusel põhjendatult järeldusele, et süüdistatava versioon on ebausutav ning tegemist on pikemat aega L. Libergi ebaseaduslikus valduses olnud tulirelva ja laskemoonaga, mitte vahetult enne kahtlustatavana kinnipidamist juhuslikult leitud esemetega.
107.Vastuseks apellantide märgitule, et maakohus pidanuks KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet järgides tõlgendamata tekkinud kahtlused süüdistatavate kasuks, selgitab ringkonnakohus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt RKKKo 3-1-1-77-15, p-d 18-19). Kuivõrd käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid ülejäänud tõendikogumiga, puudub kolleegiumi hinnangul alus rääkida süüdistatavate A. Lapini, L. Libergi ning J. Lapini süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.
108.Süüdistatav J. Lapin ja tema kaitsja taotlevad tühistada maakohtu otsuse osas, millega konfiskeeriti J. Lapinilt KarS § 832 lg 1 alusel 350 eurot. Apellantide arvates pidas maakohus 350 eurot ekslikult narkokuriteoga saadud tuluks, kuigi tegemist on 29.12.2024 A. Lapini poolt J. Lapini pangakontole kantud rahaga. Kaitsja arvates kohaldatakse vara laiendatud konfiskeerimist konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest, aga praegu puuduvad asjaolud, mis viitaksid vara kriminaalsele päritolule, J. Lapin on sisuliselt varatu ja kõrvaldamata kahtlused raha päritolu kohta tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatava väitel hakati teda kohtuvaidlustes süüdistama diilerluses, mistõttu ta ei saanud end kaitsta, et tegemist polnud kriminaaltuluga. Varem ei pidanud kaitsja vajalikuks kutsuda tunnistajaid, sh abikaasat A. Lapinit, raha ülekannete kohta ütlusi andma.
109.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellantide argumendid alust maakohtu otsustuse tühistamiseks. Maakohus ei ole J. Lapinilt ära võetud 350 eurot konfiskeerides rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Ekslikud on apellantide seisukohad, et maakohus käsitas arestitud 350 eurot kriminaaltuluna ning et vara laiendatud konfiskeerimist saab kohaldada konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest saadavat tulu arvestades. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellantidega, et vaidlustatud asjas pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid laiendatud konfiskeerimist võimaldavale vara kuritegelikule päritolule.
110.Ringkonnakohus selgitab, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peab KarS § 83 1 alusel konfiskeeritaval varal olema süüteoga individualiseeritav seos, aga KarS § 832 järgi laiendatud konfiskeerimise puhul see nii ei ole. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks tuleb tuvastada faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava 19(26)
1-25-3194 kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (vt nt RKKK 1-18-437/725, vt p-d 60-62).
111.Maakohus on J. Lapini ja A. Lapini varalise seisundi ning tulude ja kulude kohta esitatud tõendite, sh kontoväljavõtetest ja jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtuva alusel, tuvastanud faktilised asjaolud, mis annavad aluse eeldada, et J. Lapinilt ära võetud ja arestitud 350 eurot on saadud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi J. Lapinilt kinnipidamisel ära võetud raha pärineb eelduslikult A. Lapini tehtud ülekandest, on tõendikogumi põhjal põhjendatud alus arvata, et A. Lapini kontole võib olla laekunud rahalisi vahendeid J. Lapini poolt kuriteo toimepanemise tulemusel, mille A. Lapin kandis 29.12.2024 J. Lapinile edasi. Ringkonnakohus on maakohtuga päri, et uuritud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et J. Lapini korraldusel on kantud A. Lapini kontole raha, millega tasuti J. Lapinil müüdud narkootiliste ainete eest. Seega tegi maakohus tõendite alusel õige järelduse, et J. Lapinilt ära võetud 350 eurot tuleb lugeda KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks.
112.Süüdistatav J. Lapin ja kaitsja pole maakohtu tuvastatud asjaoludele tuginevat eeldust vara kuritegeliku päritolu kohta suutnud ümber lükata. Kohtule pole esitatud tõendeid vara päritolu õiguspärase päritolu kohta ei kaitseaktis ega kohtumenetluses. Apellantide väited, et tõendeid vara päritolu kohta ei peetud vajalikuks või ei taibatud menetluses õigeaegselt esitada seetõttu, et J. Lapinit ei süüdistatud narkootikumide müügis, ringkonnakohut ei veena. Kriminaalasja materjalidest ilmnevalt on prokuratuuri seisukohad nii süüdistuse kui ka J. Lapini vara laiendatud konfiskeerimise osas olnud menetluse kestel järjepidevad ja kaitseõiguse teostamiseks piisavalt arusaadavad. Sellest hoolimata ei ole süüdistatav ega kaitsja pidanud vajalikuks esitada kohtule tõendeid vara päritolu kohta, sh taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks KrMS § 297 lg 1 alusel. Seega jääb apellantide taotlus maakohtu konfiskeerimise otsustuse tühistamiseks tagajärjetuks.
113.Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava J. Lapini ja tema kaitsjaga, et maakohus rikkus KrMS § 275 lg-s 2 sätestatut, jättes nõutavalt kontrollimata J. Lapini vahistuse põhjendatuse vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saabus menetletav kriminaalasi Pärnu Maakohtusse 10.06.2025 ning 16.06.2025 andis maakohus J. Lapini kohtu alla, jättes J. Lapni suhtes tõkendina valitud vahistamise muutmata (I kd, tl 1617). Seejärel kontrollis maakohus 4.07.2025 määrusega J. Lapini vahistamise põhjendatust, jättes rahuldamata kaitsja taotluse kohaldada J. Lapini suhtes kergemat tõkendit ja muutmata kohaldatud vahistamise (I kd, tl 50-52). 22.10.2025 esitas J. Lapin maakohtule taotluse asendada tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – elektroonilise valvega, mida arutati 3.11.2025 istungil süüdistatava ja kaitsja osavõtul (III kd, tl-d 194-197). Maakohus asus 7.11.2025 määruses seisukohale, et J. Lapini suhtes esineb jätkuvalt vahistamise alus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht. Maakohus leidis, et kuigi J. Lapin on olnud vahi all üle kümne kuu, toimub kohtulik arutamine mõistliku aja jooksul ja riived J. Lapini vabaduspõhiõigusele ei ole sedavõrd intensiivsed, et kaaluksid üle vajaduse piirata tema vabadust vahistamisega (III kd, tl-d 198-199).
114.Eeltoodust tulenevalt on ainetud süüdistatava ja tema kaitsja M. Tammani väited, et maakohus rikkus KrMS §-s 275 sätestatut. Eksitav on ka süüdistatava väide, et kohus ei andnud talle ja kaitsjale võimalust elektroonilise valve taotluse lahendamisel avaldada tõkendi vahistamise ja selle asendamise võimalikkuse kohta seisukohti, sh ei teavitatud, et kohtumäärus on edasikaevatav. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistataval ja kaitsjal 20(26)
1-25-3194 oli võimalus avaldada seisukohti 3.11.2025 istungil ning maakohtu 7.11.2025 määruses, millega jäeti J. Lapini tõkend vahistamine elektroonilise valvega asendamata, on kajastatud selle edasikaebamise kord vastavalt KrMS § 387 lg-s 1 sätestatule.
115.Süüdistatavate J. Lapini ja A. Lapini kaitsja M. Tamman, L. Libergi kaitsja J. Repnau ja süüdistatav J. Lapin on apellatsioonides alternatiivselt esitanud taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks.
116.Ringkonnakohus juhib esmalt apellantide tähelepanu, et maakohtul on süüdistatava süüle vastava karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusruum. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (Vt nt RKKKo 1-20-1108, p 16; RKKKo 1-17-1629/44, p 26; RKKKo 3-1-1-70-16, p 11.) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea (vt RKKKo 1-19-4150/132, p 28). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus süüdistatavatele karistuste mõistmisel ülalkirjeldatud põhimõtete vastu eksinud.
117.Apellandid taotlevad alternatiivselt muu hulgas kohaldada kõigile süüdistatavatele karistuste kandmisest osaliselt tingimisi vabastamist KarS § 74 järgi, sh koos allutamisega elektroonilisele valvele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ammendava selgitusega, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks saavad olla vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdistatava isik ning vähemalt ühte neist peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (vt otsuse p 34). Ringkonnakohus, soostudes maakohtuga, asub seisukohale, et J. Lapini, A. Lapini ja L. Libergi poolt toimepandud süütegude asjaoludes ei ole midagi erandlikku ning ka süüdistatavate isikud ei anna aluseks kaaluda nende karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastamist, sh ka elektroonilisele valvele allutamisega. Kokkuvõtvalt pole menetletavas asjas selliseid kuriteo ega süüdistatavate isikutega seotud asjaolusid, mis muudaks neile mõistetud vangistuse ärakandmise ebaotstarbekaks.
118.Süüdistatav J. Lapin ja tema kaitsja M. Tamman leiavad, et J. Lapinile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi mõistetud 5 aastat vangistust on liiga range karistus, mis hälbib kohtupraktikast. Apellantide arvates tuleks arvestada J. Lapini karistust kergendava asjaoluna teo ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja taotleb mõista J. Lapinile karistuseks 3 aastat vangistust ning süüdistatav taotleb enda karistamist 4 aasta või sellest lühema vangistusega. Ringkonnakohus jätab apellantide taotlused rahuldamata.
119.Maakohus ei eksinud, asudes seisukohale, et J. Lapini karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puuduvad. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et J. Lapini karistust kergendava asjaoluna saaks arvestada süü tunnistamist ja menetlejale teo avastamiseks ütluste andmist. Ringkonnakohus viitab, et 29.12.2024 on J. Lapin kahtlustatavana kinnipidamise järgselt sõiduki läbiotsimisel väitnud, et ei tea, kellele kuulub kõrvalistuja istme ees maas porimati peal olev halli värvi vildist kott, milles asub käterätikusse mähitult kaks kilest vaakumpakendit narkootilise ainega (vt II kd, tl 21-27). Samuti andis J. Lapin menetluses vastuolulisi ütlusi narkootilise ainete käitlemise asjaolude kohta (vt 26.01.2025 kohtuistungi protokoll, lk-d 2-20). Ristküsitlusel väitis J. Lapin, et ajas teo asjaolusid kirjeldades kohtueelsel menetlusel menetlejale „soga“ (vt IV kd, 26.01.2025 kohtuistungi protokoll, lk 18-19). Samuti andis J. Lapin prokurörile vastates sedavõrd põiklevaid ja vastukäivaid ütlusi, et maakohus pidi selgitama, et sel viisil antud küsimustele vastastamata jätmist võib lugeda ristküsitlusest keeldumiseks (vt viidatud protokoll, lk 19).
21(26)
1-25-3194 Eeltoodut arvestades pole võimalik J. Lapini avaldusi teo toimepanemise asjaolude kohta käsitada süüteo avastamisele kaasaaitamisena KarS § 57 lg 3 p 1 mõttes. Samuti ei ole maakohus, arvestades tuvastatud asjaolusid ning J. Lapini ütlustest ja hoiakust nähtuvat, põhjendatult lugenud süüdistatava avaldusi KarS § 57 lg 3 p 1 tähenduses puhtsüdamlikuks kahetsuseks.
120.Taotledes J. Lapini põhikaristuse kergendamist leiavad apellandid, et narkosõltlasest J. Lapini süü ei ole sedavõrd suur, et vääriks pikaajalist reaalset vangistust ja narkootilise aine käitlemisega poleks ta kahjustanud mitte rahvatervist, vaid iseenda tervist. Süüdistatava arvates ei tohtinuks kohus arvestada tema varasemaid karistusi. Ringkonnakohus J. Lapinile karistuse mõistmisel maakohtu kaalutlusvigu ei tuvastanud.
121.Ringkonnakohus märgib, et erinevalt apellantide väidetust luges maakohus KarS § 56 lg 1 alusel süüteo asjaolusid hinnates J. Lapini süü mitte suureks, vaid keskmiseks. Apellantidega ei saa nõus olla ka selles, et maakohus mõistis süüteo asjaolusid ja J. Lapini isikut arvestades liialt range karistuse. KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo eest on seadusandja näinud ette vangistuse 3 kuni 15 aastat. Maakohus on pidanud süüteo asjaolusid ja J. Lapini isikut arvestades võimalikuks mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Apellandid ei ole toonud välja asjaolusid, mis õigustaksid maakohtu poolt J. Lapinile mõistetud niigi leebe karistusmäära alandamist.
122.J. Lapin on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, karistatus pole kustunud ja maakohus tuvastas J. Lapini teos kaks kvalifitseerivat tunnust, mis kehtiva kohtupraktika kohaselt reeglina suurendavad isiku süüd (nt RKKKo 3-11-76-12, p 9). Lisaks on J. Lapinil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, sh viimati karistati teda Pärnu Maakohtu 19.11.2024 otsusega KarS § 349 ja § 423 1 järgi rahalise karistuse ja vangistusega 6 kuud, sh jäeti KarS § 73 lg 1, 2 alusel mõistetud vangistusest 4 kuud ja 26 päeva osaliselt täitmisele pööramata, kui J. Lapin ei pane 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Seega pani J. Lapin praeguses asjas menetletava süüteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eelnevat arvestades on asjakohatu süüdistatava väide, et maakohus ei tohtinud tema varasemaid karistusi arvestada, sest need pole seotud menetletava süüteoga. Maakohus on põhjendatult märkinud, et teo toimepanemine katseajal ning varem mõistetud karistused ei ole J. Lapini suhtes eesmärki täitnud ega mõjutanud teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.
123.Apellantide viited, et J. Lapin on narkosõltlane, kes oleks vabaduses olles valmis astuma samme sõltuvusest vabanemiseks, ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea karistuse kergendamise aspektist asjakohaseks apellantide argumenti, et süüdistatava tegu kahjustas tema enda, mitte rahvatervist. Samuti ei mõjuta maakohtu J. Lapinile mõistetud karistuse põhjendatust kaitsja apellatsioonis loetletud kokkuleppemenetluse otsustes mõistetud karistused. See, et kellelegi on kokkuleppemenetluses mõistetud KarS § 184 järgi kergem karistus ei tähenda, et maakohus ei järginud J. Lapinile karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-s 1 sätestatut ning karistuse individualiseerimise põhimõtet.
124.Arvestades J. Lapinile süüksarvatava teo asjaolusid ja süüdlase isikut, ei tingi karistuse vähendamist seegi, et talle heidetakse ette narkootilise aine käitlemisena ainete omamist ja valdamist. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et narkootilisi aineid tarvitavale süüdistatavat, kes on korduvalt pannud toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning kelle elustiili osaks on erinevate narkootiliste ainete tarvitamine, saaks mõjutada maakohtu mõistetust veel leebema karistusega. J. Lapini karistuse kergendamine ei oleks kohane ka õiguskorra kaitse huvide seisukohalt.
22(26)
1-25-3194
125.Ekslik on apellantide seisukoht, et maakohus ei tohtinud J. Lapinile mõista KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristust, sest eelmise otsusega mõistetud karistus oli maakohtu otsuse tegemise ajaks kantud. Kaitsja arvates saab J. Lapinile mõista lõplikuks karistuseks üksnes KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetava karistuse. Süüdistatava arvates tuleks tema karistust kergendada 4 kuu ja 26 päeva võrra. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, kui suurendas KarS § 65 lg 2 alusel J. Lapinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust, s.o 5 aastat vangistust, Pärnu Maakohtu 19.11.2024 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 26 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis J. Lapinile 5 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust, ning arvestas karistuse kandmise aega alates J. Lapini kahtlustatavana kinnipidamisest 29.12.2024. Apellandid on jätnud arvestamata, et J. Lapin pani KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava teo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal ning seega mõistis maakohus J. Lapinile liitkaristuse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule.
126.Väljaspool apellatsiooni piire märgib ringkonnakohus järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati Pärnu Maakohtu 19.11.2024 otsusega J. Lapinit lisaks vangistusele ka 30 päevamäära, s.o 408 euro suuruse, rahalise karistusega, mille täitmise kohta kriminaaltoimikust nähtuvalt andmed puuduvad (vt I kd, tl 82). Kuivõrd J. Lapin pani teod toime katseajal, tulnuks maakohtul moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, mille osadeks olnuks nii eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata vangistuse osa kui ka eelmise otsusega mõistetud rahaline karistus (vt nt RKKK 3-1-1-1-13, p 23.1). Praegusel juhul arutab ringkonnakohus kriminaalasja kaitsjate ja süüdistatava apellatsioonide alusel ja seega pole KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt ringkonnakohtul õigust korrigeerida maakohtu otsust süüdistatava olukorda raskendavalt.
127.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja M. Tammaniga, et maakohus eksis materiaalõiguse vastu, jättes kasutamata võimaluse pöörata J. Lapinile mõistetud 5 aastat vangistust täitmisele KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt. Ringkonnakohus asus eelnevalt maakohtuga nõustuvale seisukohale, et süüdistatavate suhtes on jäetud põhjendatult kohaldamata karistusest tingimisi vabastamise. Kaitsja alternatiivne nägemus, et J. Lapinile võinuks mõista 5 aastat vangistust nii, et sellest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning ülejäänud 3 aastat ja 6 kuud vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga, ei ole kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtupraktika kohaselt peab tingimisi vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. Sellest nõudest ei saa irduda ka juhul, kui mõistetud vangistusest pööratakse osa KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele (vt nt RKKKo 1-20-1301/35, p 17). Ringkonnakohus ei pea eelnevalt öeldut arvestades vajalikuks käsitleda ka kaitsja alternatiivset taotlust kohaldada J. Lapini suhtes KarS § 74 alusel elektroonilist valvet ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammides.
128.Kaitsja M. Tamman leiab alternatiivselt, et kuivõrd A. Lapin on varem kriminaalkorras karistamata, pole tal kalduvusi narkokuritegude toimepanemiseks ning teda mõjutaks õiguskuulekale teele samuti vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmine selliselt, et tema vahi all viibitud aega, s.o 3 kuud ja 28 päeva, tuleks käsitada šokivangistusena, mis tuleks mõista talle koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust jätta tingimisi pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Ringkonnakohus jääb maakohtuga nõustuvalt eelnevalt märgitu juurde, et A. Lapinile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüksarvatava suures koguses narkootilise aine isikute grupis ebaseadusliku käitlemise teo asjaolud ning süüdlase isik ei anna alust kaaluda A. Lapini karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastamist. Kaitsja taotletud karistus pole ka kooskõlas kehtiva kohtupraktika põhimõtetega šokivangistuse rakendamise kohta ning sel põhjusel, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema talle mõistetud vangistusest pikem.
23(26)
1-25-3194
129.Ringkonnakohus lisab, et kohtuotsuses pole vaja eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 8.2, 3-1-1-113-12, p 10). Maakohtu otsus vastab eeltoodud põhimõtetele ning süüdistatava A. Lapini karistamist reaalse vangistusega tuleb pidada põhjendatuks. Maakohus on süüteo asjaolusid arvestades hinnanud põhjendatult A. Lapini süü keskmiseks ning arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, mõistnud talle karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust ehk sisuliselt sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellandi argumendid alust maakohtu mõistetud karistuse leevendamiseks.
130.Süüdistatava L. Libergi kaitsja I. Repnau leiab, et maakohus oleks võinud süüdistatavale liitkaristust mõistes kohaldada mitte KarS § 64 lg-s 1 sätestatud esimest alternatiivi, s.o mõista liitkaristuse üksikkaristusest raskema suurendamise teel, vaid lugeda kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti L. Libergile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust ning lugeda süüdistatavale KarS § 418 lg 2 p 1 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud raskeima karistusega. Kaitsja pole esitanud põhjendusi, miks tuleks maakohtu otsus tühistada ja mõista süüdistatavale liitkaristus selliselt, et kergem karistus loetakse kaetuks raskeima karistusega. Ringkonnakohus märgib, et see, millist liitmise põhimõtet kohus süüdistatavale liitkaristust moodustades kasutab, on kohtu otsustada ja maakohus pole liitkaristust moodustades eksinud. Järgides KarS §-s 56 sätestatut ja kehtivat kohtupraktikat, on maakohus vältinud liitkaristuse mõistmisel ühe kuriteo ebaõiguse arvestamata jätmist, arvestades sellega, et liidetavatest raskeima kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 eest süüdistatavale mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt RKKK 3-1-1-20-16, p 16). Seega jääb kaitsja taotlus eduta.
131.Alternatiivselt taotleb L. Libergi kaitsja I. Repnau mõista süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest kuuluks reaalsele ärakandmisele 1 aasta ja 4 kuud ning 3 aastat 8 kuud vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga, allutades süüdistatava KarS § 74 lg-s 5 sätestatu alusel elektroonilisele valvele, et ta saaks katseajal läbida sotsiaalprogramme ja tegeleda terviseprobleemidega. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat, sh ka juhul, kui mõistetud vangistusest pööratakse osa KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele.
132.Ringkonnakohtu hinnangul järgis maakohus L. Libergile karistust mõistes KarS §-s 56 sätestatut. Kohus luges L. Libergi süü KarS § 184 lg 2 p 2 järgi keskmiseks ja ning KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süü keskmisest väiksemaks ning ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L. Liberg pani käesolevas asjas menetletavad kuriteod toime 21.10.2022 Harju Maakohtu süüdimõistva otsusega määratud katseajal. Kõnealuse otsusega mõisteti L. Libergile KarS § 184 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi 2 aastat vangistust. Seega leidis tuvastamist, et L. Liberg on KarS § 184 lg 2 p 2 tähenduses isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, samuti leidis tuvastamist, et L. Libergi on Soome Vabariigi kohtu otsusega karistatud tulirelvadega seotud süütegude eest vangistusega, karistatus pole kustunud, mistõttu mõisteti L. Liberg süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi teist korda tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikku käitlemises.
133.Eeltoodud asjaolusid arvestades on maakohus mõistnud L. Libergile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust ehk sisuliselt sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Samuti jääb L. Libergile KarS § 418 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsiooni
24(26)
1-25-3194 argumendid alust süüdistatava karistuse kergendamiseks, sh mõistetud põhi- ja liitkaristuste muutmiseks ega karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmiseks.
134.Kaitsja I. Repnau taotleb tagastada L. Libergile kaheksa käekella, mille maakohus määras KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitamisele kui tootevõltsingud. Kaitsja väidab, et neid tootevõltsinguid kasutati isiklikul, mitte ärilisel otstarbel ja tegemist on unisex kelladega, mille tõi välismaalt Q ja neid ei kasutanud ainuisikuliselt L. Liberg. Alternatiivselt taotleb kaitsja tagastada kaks puidust karpi, milles kellad asusid, sest neil on tarbimisväärtus ja maakohus ei ole põhjendanud, miks need tuleb hävitada.
135.Ringkonnakohus märgib maakohtuga nõustuvalt, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et L. Libergi elukoha läbiotsimisel 17.03.2025 (vt III kd, lk 17-60) leitud ja ära võetud kaheksa käekella, mis osutusid eksperthinnangute kohaselt tootevõltsinguteks, kuuluksid tunnistaja Qle . Süüdistatav L. Liberg asus alles kohtumenetluses väitma, et kellad kuuluvad Qle , kes pole kellade tagastamiseks menetluses taotlusi esitanud. Ringkonnakohus tõdeb, et kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses pole taotletud tagastada kahte puidust karpi, milles kõnealused kellad asusid. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses, et tootevõltsinguteks osutunud kellad on maakohus põhjendatult määranud hävitamisele. Samas avaldab prokurör, et kuigi kahte puidust kasti tagastamiseks varem taotlust esitatud pole, on ta nende tagastamisega nõus.
136.Kuivõrd maakohus on eksperthinnangute põhjal tuvastanud, et L. Libergi elukoha läbiotsimisel ära võetud kaheksa kella on tootevõltsingud ehk kellade piraatkoopiad, jääb taotlus läbiotsimisel ära võetud kellade tagastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et autoriõiguste seaduse (edaspidi AutÕS) § 85 sätestab piraatkoopia tuvastamise ja selle edasise käibe tõkestamise. Praegusel juhul puudub vaidlus maakohtu tuvastatus, et L Libergilt ära võetud kaheksat käekella saab käsitada AutÕS § 85 lg-s 1 sätestatu alusel piraatkoopiatena. AutÕS § 85 lg-te 2 ja 3 alusel kohaldatakse piraatkoopia konfiskeerimist sõltumata karistuse kohaldamisest ning sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. AutÕS § 85 lg 5 näeb ette, et konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
137.Seega tuleneb L. Libergilt ära võetud piraatkoopiate hävitamise kohustus otseselt seadusest. Maakohus on iseenesest viidanud kellade hävitamist otsustades õigesti KrMS § 126 lg 3 p-le 4 ja lg-le 5. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel teha maakohtu otsusesse täpsustus, millega ei muudeta maakohtu otsustust asitõendite hoidlas hoiul oleva kaheksa käekella suhtes rakendatavate meetmete kohta, kuid täpsustatakse, et Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olevad kaheksa kella (pakendis nr 13) tuleb konfiskeerida AutÕS § 85 lg-te 2, 3, 5 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
138.Ringkonnakohus rahuldab apellandi taotluse kahe puidust karbi tagastamiseks, millele ei vaidle vastu ka prokuratuur. Maakohus on KrMS § 339 lg 2 tähenduses rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tehes põhistamata otsustuse hävitada L. Libergile kuuluvad asitõendite hoidlas hoiul olevad kaks puidust kasti. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et kastid oleksid KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses väärtusetud asjad või piraatkaup. Seega tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 6 alusel maakohtu otsuse L. Libergilt ära võetud kaheksa kella hävitamise osas KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tagastab KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. Libergile kaks puidust kasti, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, pakendis nr 13.
139.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 1, 2, 4, § 338 p-dest 2, § 339 lg-st 2, § 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 19.03.2026 otsuse osaliselt, s.o osas, millega otsustati hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel kaks L. Libergile kuuluvat 25(26)
1-25-3194 puidust kasti. Süüdistatava J. Lapini ja tema ning A. Lapini kaitsja M. Tammani apellatsioonid jäävad rahuldamata. Süüdistatava L. Libergi kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
140.L. Libergi kaitsja taotleb hüvitada L. Libergile valitud kaitsjale mõistliku suurusega tasu. Kaitsja on märkinud apellatsioonimenetluse kuluks 960 eurot (hinnaga 160 eurot tund, ilma käibemaksuta). Esitatud taotluse kohaselt on apellatsioonimenetluse ajakulu 6 tundi. Ringkonnakohus hüvitab isikule kaitsjatasu üksnes põhjendatud kaitsetoimingutega seotud ajakulu. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks taotlust hüvitada maakohtu otsuse kuulutamisel osalemisega seotut kulu, mille osas tuli kaitsjal esitada taotlus maakohtule, sest kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine on kohtuistungi osad (vt RKKKo 3-1-1-4-16, p 49; 3-1-1-26-13), samuti ei ole alust käsitada kaitsetoiminguna ja hüvitada menetluskulude taotluse koostamise ajakulu. Ringkonnakohus võtab apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates arvesse ka seda, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt RKKKo nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Praegusel juhul osutus enamik kaitsja argumente põhjendamatuks. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses valitud kaitsja mõistliku suurusega tasuks apellatsioonimenetluses 160 eurot, mis tuleb Eesti Vabariigilt L. Libergi kasuks välja mõista.
141.J. Lapini ja A. Lapini kaitsja M. Tamman ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlusi esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)
26(26)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.