Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

sundraha 2,5 palga alammääras – 1175 eurot

KrMS § 180 lg 1 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Kaido Tambergilt riigituludesse: -

sundraha 2,5 palga alammääras – 1175 eurot

KrMS § 180 lg 1 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid Kriminaalasjas olevad asitõendid – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja nr 15700000018 juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

on Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ja elluviimine transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport) valdkonnas. Neid ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muuhulgas riigile kuuluva AS-i Xxxxkaudu. AS Xxxxon Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. AS Xxxxon riigile strateegiliselt oluline taristuettevõtte. Riik tagab läbi TS-i vedajatele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti kaubakoridoridele. Vastavalt AS-i Xxxxpõhikirja on aktsiaseltsi põhitegevusalaks sadamate tööga seotud tegevused., mis . Sadamaseaduse § 3 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on sadamateenuseks veesõiduki sildumise võimaldamine, lastimine ja lossimine. Sildumise, lastimise ja lossimise korraldamisega seotud ülesandeks on infrastruktuuriobjektide, sh ligipääsuteede ja –alade, hooldus. Lähtuvalt eeltoodust on sadamateenused ja nendega seotud ülesanded avalikuks

ülesandeks. Hädaolukorra seaduse (RT I 2009, 39, 262, jõustunud 24.07.2009 kehtis kuni 31.06.2017) § 34 lg 2 p 9 kohaselt on elutähtsaks teenuseks sadamate toimimine, mille korraldamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eelnevalt oli nimetatud põhimõte toodud hädaolukorraks valmisoleku seaduse § 7 lg 2 p 2). AS Xxxxkui riigile kuuluv ettevõte on avalik ettevõtja konkurentsiseaduse § 31 lg 31 tähenduses. Sadamategevusega seotud valdkonnas asjade ja teenuste hankimisel on AS Xxxxkui riigi osalusega äriühing hankija riigihangete seaduse § 10 lg 3 ning § 89 järgi ning on kohustatud hankelepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Riigihanke eesmärk on vastavalt riigihangete seaduse § 1 tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Vastavalt riigihangete seaduse § 1 on riigihangete kaudu tagatud riigi äriühingu varade heaperemehelik ning säästlik kasutamine, samuti üldsusele suunatud teenuse võimalikult hea kvaliteet ja avatud konkurents ning EL direktiividest tulenevate põhimõtete täitmine, mille tagamine on riigi kohustus. Riigihangete reeglite kehtestamine on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus vastavalt võrgustikudirektiivile 2014/25/EL ja 2004/17/EU selleks, et tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtete mõju, eriti kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ning nendest tulenevad põhimõtted, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. AS-is Xxxxaastatel 2005 kuni 2015 kehtinud hankekordade järgi tuli AS-ile Xxxxkuuluvate varade kasutusse andmisel tagada sadama varade parim kasutamine nii sadamateenuse kui avalikkusele vajaliku teenuse osutamisel ning avalike vahendite kasutamisel. Järelikult täidab AS Xxxxsadamategevusega seotud valdkonnas avalikku ülesannet, olles seejuures kohustatud kindlustama sadamateenuse ja sadamateenusega seotud teenuste osutamise ning riigivarade heaperemeheliku kasutamise. AS Xxxxtütarettevõtteks XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx). XxxxOÜ ülesanne on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 11.12.2014 sõlmitud lepingu alusel tagada avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026. Ühistranspordiseaduse (01.07.2014- 30.09.2015 kehtinud seadus) § 2 p 1 kohaselt on ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel, üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Ühistranspordiseaduse § 10 ja § 12 kohaselt on Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks arvestades ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust tagada ühistranspordi pakkumine vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte elanike liikumisvajadusest. Vastavalt ühistranspordiseaduse § 18 on pädeval asutusel kohustus tagada avaliku teenindamise üldist huvi pakkuv avalik sõitjate veoteenuse osas, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Ühistranspordiseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on parvlaevaliikluse sõitjate veo teostamine kaugliinil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne. Ühistranspordiseaduse § 2 p 1 kohaselt on ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Järelikult täidab XxxxOÜ praamide hankimisel avalikku ülesannet. B Ametiisiku ja ametiseisundi mõisted KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtib alates 14.07.2013, on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Korruptsioonivastase seaduse (jõustunud 01.04.2013; edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 25 lg 1 on AS Xxxxeraõiguslik juriidiline isik. KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 01.07.2004 kuni 14.03.2007 ja KarS § 288 lg 2 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis alates 15.03.2007 kuni 14.07.2013, oli ametiisikuks ka isik, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutses selle nimel, kui tal oli ametiseisund ja haldamis, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded ning tema tegu oli toime pandud vastava juriidilise isiku majandustegevuse käigus. KVS, mis kehtis alates 28.02.1999 kuni 31.03.2013, § 3 lg 1 ja 2 kohaselt seisnes ametiseisund ka töökohast tulenevas ametiisiku õiguspädevuses vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. KVS § 3 lg 2 järgi on ametiseisund ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsustamisel. C. Xxxxja Xxxxametiisikutena Vastavalt äriregistri andmetele oli Xxxxalates 01.03.2004 kuni 14.09.2015 ning Xxxxalates 03.11.2004 kuni 14.09.2015 AS-i Xxxxjuhatuse liikmed. Vastavalt Xxxxjuhatuse liikme teenistuslepingule (sõlmitud 15.11.2005, 16.10.2008, 8.11.2011, 8.11.2014) ning Xxxxjuhatuse liikme teenistuslepingule (08.11.2005, 08.11.2008, 08.11.2011, 08.11.2014) olid Xxxxja XxxxAS-is Xxxxjärgmised õigused ja kohustused: 2.1 teha TS nimel kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu vastavalt seadusele või TS põhikirjale TS üldkoosoleku või TS nõukogu pädevusse. Seejuures täidab Teenistuja ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas kõiki ülesandeid, mis tulenevad TS tavapärasest majandustegevusest ning võtab vastu otsuseid ja annab korraldusi TS tegevuse juhtimiseks; 2.2 peab oma tegevuses toimima TS-le lojaalselt ja asjaolude kohaselt vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma võimetele üldiselt tunnustatud oskuste tasemel. Teenistuja peab seejuures rakendama kogu oma tööjõu ning käsutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi; 2.3 peab oma tegevuses lähtuma alati eelkõige TS õiguspärastest huvidest ja tegutsema TS jaoks kõige kasulikumal viisil ning vältima kahju tekitamist TS varale; 2.5 juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest, TS põhikirjast, samuti TS üldkoosoleku, TS nõukogu ning TS juhatuse seaduslikest otsustest. Teenistuja korraldab TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu ja Seltsi juhatuse seaduslike otsuste täitmist. Kui TS üldkoosoleku, TS nõukogu või TS juhatuse seaduslik otsus ei ole vastavuses Seltsi õiguspäraste huvidega, juhib Teenistuja kirjalikult sellele asjaolule otsuse vastu võtnud organi tähelepanu. Kui otsuse vastu võtnud organ ei teata seejärel kirjalikult oma kavatsusest

otsust muuta, asub Teenistuja otsuse täitmisele ning ei vastuta seejuures sellega TS-le, TS aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest.

Xxxxpõhikirjale AS-i Xxxxüldkoosoleku või AS-i Xxxxnõukogu pädevusse, täita ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas kõiki ülesandeid, mis tulenevad AS-i Xxxxtavapärasest majandustegevusest ning võtta vastu otsuseid ja anda korraldusi AS-i Xxxxtegevuse juhtimiseks ja seega asutuse töökorraldusest omas õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsus ja toiming, siis omasid Xxxxja Xxxxavaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 alates 14.07.2013 kehtiva redaktsiooni mõistes. Samuti olid Xxxxja Xxxxametiisikuks ka KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 01.07.2004 kuni 14.03.2007 ja KarS § 288 lg 2 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis 15.03.2007 kuni 14.07.2013, sest nende ametiseisund seisnes õiguspädevuses vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid ning talle oli eraõiguslikus juriidilises isikus pandud juhtimis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning temale etteheidetav järgnevalt toodud tegu oli toime pandud AS-i Xxxxmajandustegevuse käigus. Xxxxoli ka alates 19.08.2005 kuni 21.09.2015 XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) ja alates 19.06.2014 kuni 21.09.2015 OÜ Xxxx(äriregistri kood xxxx) nõukogu liige. Tulenevalt äriseadustiku § 189, § 316 planeerib nõukogu osaühingu tegevust ja korraldab osaühingu juhtimist. Samuti annab nõukogu äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Samuti oli Xxxxantud volikiri 10.10.2014 kõigi tehingute tegemiseks OÜ Xxxxnimel, esindades äriühingut nii tsiviilseadustiku üldosa § 25 kui võlaõigusseadustiku 620 tähenduses. Nimetatud volitus oli Xxxxantud selleks, et XxxxOÜ-le soetataks parvlaevad avaliku ülesande täitmiseks. Seega oli XxxxOÜ Xxxxnõukogu liikmena ja volitatud esindajana ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõistes, sest tal oli lähtuvalt talle antud pädevusest õigus ja kohustus teha otsuseis ja toiminguid, mis olid seotud avaliku ülesande täitmisega. B Altkäemaksu võtmisele kaasaitamine I Xxxxja Xxxxsüüdistuse sisu altkäemaksu andmises ning Xxxxpoolt altkäemaksu võtmises. Xxxxon võtnud isikute grupis Xxxxaltkäemaksu Xxxxja Xxxx, millele on kaasa aidanud Anna Annikova Kaido Tamberg ja Xxxxning Xxxx. Xxxxon andnud altkäemaksu Xxxxning lisaks on Xxxx isikute grupis Xxxxandnud altkäemaksu Xxxxja Xxxx. Xxxxoli ajavahemikul 2008-2015 XxxxAS (äriregistri kood xxxx) ja XxxxAS nõukogu liige. Xxxxoli ajavahemikul 2008-2015 Xxxxning XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS (äriregistri kood xxxx), XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) ning XxxxOÜ (äriregistri kood xxxx) juhatuse liige. 1.1 Ebaõiguskokkuleppe Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxvahel Xxxxja Xxxxjõudsid ajavahemikul 2008 kuni 2009 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis Xxxxja Xxxxüksmeelele, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas on XxxxOÜ ning Paldiski Lõunasadamas XxxxAS. Vastutasuna selle eest lubasid Xxxxja Xxxx Xxxxja Xxxxvara. Kuivõrd XxxxAS kontserni kuuluvatel ettevõtetel XxxxAS-il, XxxxOÜ ning XxxxOÜ on ka teisi lepingulisi suhteid AS-iga Xxxx, siis ebaõiguskokkuleppe kohaselt on Xxxxja Xxxxpoolt lubatud ja antud vara antud ka selleks, et ka teiste lepinguliste suhete puhul oleks võimalikult suurel määral arvestatakse XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega. Xxxxon ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxxtuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud vastu vara Xxxxja Xxxx. Xxxxja Xxxxolid Xxxxja Xxxxajavahemikul 2008 kuni2015 august üksmeelel, et vastutasuna vara lubamise ja andmise eest kasutavad nad oma ametiseisundit AS Xxxxjuhatuse liikmetena selliselt, et võimalikul

suurel määral arvestataks XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega, eirates seejuures vajadusel seaduse, teenistuslepingu ning AS-s Xxxxkehtivate kordade nõudeid ja kuritarvitades oma pädevust, jättes vajadusel tahaplaanile AS-i Xxxxhuvid. Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamine pidi olema ning oli kantud eesmärgist tagada XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ võimalikul suures mahus ja soodsatel tingimustel lepingulised suhted AS-ga Xxxxning esilekerkivate üksikküsimuste lahendamine XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ. 1.2 Ametiseisundi kasutamine XxxxAS kontserni kuuluvad ettevõtted XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ on AS-i Xxxxpikaaegsed lepingupartnerid. Xxxxoli Paldiski lõunasadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. Xxxxoli AS oli Vansadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. XxxxOÜ oli Paldiski lõunasadamas tegutsev laopidaja. Nimetatud äriühingutele oli oluline, et lepingulistes suhetes AS Xxxxarvestaks võimalikult suurel määral nende majanduslike huvidega: leingute sõlmimisel ja pikendamisel ning muutmisel nii hinna, tähtaja kui muude asjaolude osas. XxxxAS kontserni kuuluvatel ettevõtetele oli oluline, et saaks osutada nii teenuseid (sh sildumisteenust) kui ka kasutada AS-le Xxxxkuuluvaid kinnistuid ja hooneid. Teenuste osutamisel oli oluline, et AS Xxxxtagab teenuse osutamise pikaajalisuse, konkureerimata teiste isikutega ning võimaldab muud võimalikult soodsad tingimused. Kinnistute ja hoonete kasutamisel oli oluline, et lepingutes oleks nii hinna, tähtaja kui muude tingimuste osas võimalikult suurel määral arvestatud XxxxAS kuuluvate äriühingute huvidega. Xxxxja Xxxxpöördusid kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 2008 kuni 2015 Xxxxja Xxxxpoole andes teada, millisel viisil sooviksid nad lepinguliste suhete kujunemist XxxxAS, XxxxOÜ ja OÜ Xxxxnimel. Kuivõrd Xxxxoli eelpool nimetatud äriühingute juhatuse liige, siis allkirjastas tema nii äriühingute nimel tehtud pöördumised ning lepingud, kuid see toimus Xxxxheakskiidul ja temaga kooskõlastatult ning Xxxxsaadud juhtnööride kohaselt. Xxxxpöördus ka ise kooskõlastatult Xxxx Xxxxja Xxxxpoole seoses eelnevalt nimetatud äriühingute lepinguliste suhetega seotud küsimuste lahendamisel. Xxxxja Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmete pädevusse kuulus äriühingu esindamine ning lepingueelsetel läbirääkimistel osalemine, lepingute sõlmimine ning nende pikendamise üle otsustamine ning konkreetsete üksikküsimuste lahendamine. Xxxxja Xxxxtegutsesid tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2008-2015 august ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et oleks arvestatud võimalikult suurel määral XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ huvidega, sõlmides ja pikendades lepinguid ilma avamata neid konkurentsile ning suunates võimalikult suurel määral nii teenuste osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist XxxxAS-ile, XxxxOÜ-le ning XxxxOÜ-le. Samuti tulles vastu XxxxAS kontserni kuuluvate äriühingute soovile muuta ja lõpetada lepinguid vastavalt nende soovidele. Vastavalt AS Xxxxpõhikirja puntidele 5.1 ja 5.2 oli lepingute sõlmimiseks vajalik mõlema juhatuse liikme nõusolek, mistõttu oli vajalik mõlema juhatuse liikme panus, et oleks tagatud XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete XxxxAS, XxxxOÜ ning XxxxOÜ majanduslike huvide järgimine. Xxxxja Xxxxon väljendanud Xxxxja Xxxxnõusolekut arvestada võimalikult suurel määral XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtete huvidega ning vastavalt sellele ka toiminud, jättes kõrvale AS Xxxxning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kui aktsionäri ning seeläbi riigi huvid ning eirates nii seaduse kui AS-is Xxxxkehtestatud kordade ja teenistuslepingu nõudeid. 1.2.1 Xxxxja Xxxxon AS Xxxxjuhatuse liikmetena osalenud järgmistes lepingute sõlmistes, pikendamistes ja muutmistes XxxxAS-ga:

1.2.1.1 11.08.1997 rendileping nr 5402997; 1.2.1.2 11.08.1997 koostööleping nr 5412997; 1.2.1.3 04.06.1998 rendileping nr 2432998; 1.2.1.4 25.10.2001 rendileping nr 5462901; 1.2.1.5 12.11.2002 äriruumi üürileping nr 6322902; 1.2.1.6 11.04.2003 äriruumi üürileping nr 1722903; 1.2.1.7 30.05.2008 töövõtuleping nr 1832908 (sildumisteenus); 1.2.1.8 12.06.2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõiguslik leping; 1.2.2.9 22.06.2010 töövõtuleping nr 24110 (Paldiski lõunasadama koristustöö); 1.2.1.10 17.06.2013 töövõtuleping nr 19913 (Paldiski lõunasadama koristustööd); 1.2.1.11 31.03.2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. 1.2.1.1 11.08.1997 sõlmitud rendileping nr 5402997. 11.08.1997 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimehe asetäitja Xxxxja Xxxx AS direktor Xxxxrendilepingu nr 5402997. Rendilepinguga andis AS XxxxXxxx AS-ile rendile Paldiski sadama territooriumil paiknevad erinevad rendipinnad. Leping sõlmiti tähtajaga 15 aastat ning pidi esialgse kokkuleppe kohaselt lõppema 11.08.2012. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 kokkuleppe, millega pikendati rendilepingu nr 5402997 tähtaega kuni 11.08.2033. Xxxxja Xxxxning Xxxxon alates 2008 rendilepingut nr 5402997 selle kehtivuse ajal muutnud ning täitnud järgnevalt: Vastavalt lepingule Xxxx30.01.2009 Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski Lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus XxxxAS-i ettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset lepingus sätestatud õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. Lisaks muudeti 11.08.1997 sõlmitud rendilepingut nr 5402997 järgnevalt, mis on allkirjastatud Xxxx, Xxxxja Xxxxpoolt: : - 14.02.2009 Kokkulepe lisa nr 27, millega anti täiendavalt XxxxAS-i kasutusse laoplatsid 12, 13, 14 ning määrati kindlaks rendi hind. Samuti oli lepingu lisaga kokku lepitud, et laoplatsid 12 ja 13 antakse XxxxAS kasutusse kuni 01.07.2045. - 27.10.2009 Kokkulepe lisa nr 28, millega muudeti lao nr 1 üldpinda. - 07.04.2010 saatis Xxxxkirja Xxxx. Kirjas teeb Xxxxettepaneku laoplatsi nr 4 eest üüri mitte arvestada ajavahemikul 01.04.2010 kuni 31.03.2011 põhjusel, et XxxxAS on jätkuvalt huvitatud laoplatsi kasutamisest, kuid antud turusituatsioonis ei ole laoplatsile ladustamiseks kaupa. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 14.05.2010 kokkulepe lisa nr 29, millega vähendati laoplatsi nr 4 renditasu.

-

19.07.2011 sõlmisid Xxxxja Xxxxja Xxxxkokkulepe lisa xxxx, muudatuste põhjuseks oli asjaolu, et puidupelletite ladustamiseks ei olnud vastavat ladu. Kokkuleppega muudeti rendilepingu nr 5402997 objekte (s.o konkreetsete laoplatside koosseisu) ning lisati lepingusse järgmised muudatused: - muudeti 12.06.2009 sõlmitud hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu lõpptähtaega, uueks tähtajaks määrati 01.10.2011, mida ei ole kooskõlastatud nõukoguga (ÄS § 317 lg 1 p 3) ega arutatud vara kasutusse andmise komisjonis. - lepiti kokku XxxxAS-i kohustuses tagada tonnaaži- ja sildumistasude laekumine 280 000 euro ulatuses järgneva seitsme aasta jooksul (esimesel aastal 10 000 eurot, igal järgneval vähemalt 30 000 eurot aastas) ning kaubatasude tasumine 64 000 tonnilt aastas. Lisaks lepiti kokku kaubatasude suuruses. - 18.10.2011 Kokkulepe lisa nr 31, millega lisati renditavate objektide hulka laoplats 15. - Kokkulepe lisa nr 32, millega lõpetati rendiobjekti rentimine, sest üürnik oli avaldanud soovi tagastada Paldiski lõunasadamas asuv kontoriruum üldpinnaga 12m2. -Veebruar 2013 Kokkulepe lisa nr 33, millega anti üle täiendav üüripind Paldiski Lõunasadamas vastavalt üürniku soovile. Lähtuvalt eeltoodust muudeti Lao nr 1 üldpinda seoses täiendava üüripinna kasutusele andmisega. -31.03.2014 Kokkulepe lisa nr 34, millega on muudetud laoplatsi nr 11 suurust. - 22.12.2014 Kokkulepe lisa nr 35, millega on muudetud laoplatside nr 3 ja 5 suurusi ning vähendatud laoplatsi nr 5 renditasu. Lepingu muudatus on tingitud üürniku soovist kaasata Paldiski Lõunasadamasse uue kaubakliendi ja anda talle allüürile 0.6 hektari suuruse maa-ala, mis osaliselt kattub laoplatsi nr 3 pinnaga ja osaliselt sellega külgneva maa-alaga, mille osas sõlmivad pooled täiendava kokkuleppe. - 11.02.2015 Kokkulepe lisa nr 36, millega on täpsustatud lepinguobjektide paiknemist ning on toodud välja eraldi laoplats nr 16 ning on täpsustatud teiste objektide rendihindasid. Samuti on määratletud, et laoplats nr 16 antakse XxxxAS kasutusse tähtajaga kuni 01.07.2045. Lepingu muudatus on tingitud üürniku soovist, sest üürnikul oli XxxxAS-iga pikaajaline allüürileping, mille alusel XxxxAS soovis nimetatud ladu 16 teravilja ladustamiseks. Kuigi lepingu muudatustega on korduvalt muudetud kasutusse antavate rendiobjektide hulka, tähtaega ja tasusid, siis ei ole kordagi nimetatud muudatusi vara kasutusse andmise komisjonis arutatud. Seejuures puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning objekte lisavad lepingumuudatused oleks olnud AS Xxxxhuvides. Vastavalt 26.01.2006 (kinnitatud käskkirjaga 17) – 20.08.2013 kehtinud vara kasutusse andmise korra p-le 2.2 on komisjoni eesmärk vara seltsile võimalikult tulus kasutamine ning vara efektiivne kasutamine arendusprojektide teostamiseks. Vara kasutusse andmise korra p.2.3 järgi kokkuvõtvalt teeb vara kasutusse andmise komisjon juhatusele ettepanekud vara kasutusse andmise kohta, määrates nii alghinna, tähtajad kui ka võimaliku viisi vara kasutusse andmise kohta .Vara kasutusse andmise p 3.6 kohaselt algatab vara kasutusse andmise juhatuse liige. Vastavalt vara kasutusse andmise korrast, mis kehtis ajavahemikul 21.08.2013 kuni 26.08.2015, on vara kasutusse andmise komisjoni eesmärk vara kasutusse andmisega (sh kehtivate kasutuslepingute oluliste tingimuste muutmisega) seotud asjaolude selgitamine ja hindamine, et tagada Vara võimalikult efektiivne ja tulus kasutamine ning samuti vara kasutusse andmisega seotud riskide hindamine ja nende maandamisvõimaluste selgitamine. Vara kasutusse andmise otsustajaks on seltsi juhatus. Seltsi juhatuse liikmed nii Xxxxkui Xxxxolid teadlikud, et rendilepingu muudatused sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis, sest nimetatud küsimuste üle arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Riigihangete seaduse ja hankekorra nõuete rikkumine

19.07.2011 kokkuleppega anti XxxxAS-le õigus osutada Paldiski lõunasadamas kaubateenuseid, mis oli seotud AS Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Kaubateenuse näol on tegemist CPV määruses nimetatud teenusega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused). Selline teenus on üks peamistest sadama toimimist tagavatest teenustest, mistõttu on AS Xxxxkohustatud laevade laadimise ja lossimise teenust pakkuma veetranspordiettevõtjatele ise või tagama teenuse pakkumise läbi kolmanda isiku. AS Xxxxon kaubateenuse osutamise õiguse andnud lepinguga üle rentnikule s.o XxxxAS-ile. Kuna lepinguga on XxxxAS-le antud õigus osutada laevaettevõtjatele kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine), on olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS reguleeris teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist, mistõttu allus tehing tervikuna RHSis sätestatud menetluskorrale. Lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lähtuma RHSis sätestatud üldpõhimõtetest. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning RHS § 3 p 2 peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; p 4 kohaselt hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; Rendilepingu muudatusi, millega anti XxxxAS-le üle õigus teostada kaubateenuseid ei selgitatud eelnevalt välja teisi võimalikke pakkujaid ning samuti ei teostatud kuluanalüüsi, millest lähtuvalt oleks arvutatud, millise hinnaga teenuse osutamise andmine XxxxAS on AS-le Xxxxmajanduslikult põhjendatud. Kuna tegemist on rendilepingu muudatuse kaudu sõlmitud teenuste kontsessioonilepinguga, mille sõlmimisel ei järgitud RHS-s sätestatud menetlusreegleid, on tegemist ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega Xxxxja Xxxxpoolt, mille sõlmimine on keelatud. Lisaks on Xxxxja Xxxxeeltoodud muudatuse sõlmimisel rikkunud AS Xxxxas kehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 (kehtis ajavahemikul 28.08.200719.01.2012). Hankekorras on sätestatud nõuded AS-le Xxxxpoolt asjade tööde ja teenuste hankimiseks, millest nähtub järgnev: 1.2.5 Lihthange on Hange, mille eeldatav Hankelepingu maksumus käibemaksuta jääb alla Riigihanke Piirmäära, kuid ületab 75 000 krooni või ehitustööde, projekteerimisteenuse ning ehitusega seonduvate uuringute korral 150 000 krooni. 2.1.1 Rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama Hanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.4 Hanke korraldamisel peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5.1 Lihthankeks korraldatakse vähempakkumine, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud täiendavad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Järelikult rendilepingu 5402997 pikendamisel toimisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust ja ei selgitatud välja

võimalikke teisi teenuse pakkujaid ning soodsaimat pakkujat teenuse osutaja leidmisel, rikkudes nii RHS kui AS-s Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p-de 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti lepingu pikendamisel ning uute lepinguobjektide lisandumisega on nii Xxxxkui ka Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust 1.2.1.2 11.08.1997 sõlmitud koostööleping nr 5412997. 11.08.1997 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimehe asetäitja Xxxxning Xxxx AS direktor Xxxxkoostöölepingu nr 5412997. Lepingu objektiks oli sadama infrastruktuuri objektide rentkauba ladustamise, ümberlaadimise, pakkimise ja muul viisil töötlemise ning Paldiski sadama kaudu väljaveo korraldamine Paldiski sadamas. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 11.08.2012. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 kokkulepe lisa 15, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 11.08.2033. Xxxxja Xxxxning Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 muutnud ning täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 20.02.2009 Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus Xxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. -14.02.2009 sõlmiti Kokkulepe lisas nr 18, millega muudeti taaskord lepingu kehtivuse aega ning leping lõppeb 11.08.1997 sõlmitud rendilepingu nr 5402997 kehtivuse viimasel päeval või poolte vahel tulevikus sõlmitava(te) hoonestusõiguse seadmise lepingu(te) kehtivuse viimasel päeval, sõltuvalt sellest, milline sündmus saabub kõige hiljem (allkirjastatud Xxxx, Xxxxning Xxxxpoolt). Seejuures ei ole nimetatud lepingu sidumist teiste lepingutega arutatud vara kasutusse andmise komisjonis ning puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingu pikendamine lepingumuudatused oleks olnud AS Xxxxhuvides. Lepingu eelnimetatud muudatuste allkirjastamise ajal kehtinud vara kasutusse andmise kohaselt algatas juhatuse liige (või haldusjuht kooskõlastatult juhatuse liikmega) vara kasutusse andmise protsessi, mille järel toimus arutelu komisjonis (antud juhul on tegemist lepingu muudatustega). Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei selgitanud välja AS-ile Xxxxparimat lahendust. - 12.02.2010 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 19, millega muudeti kohustuslikku kaubamäära. 01.02.2012 ning 18.02.2013 muudatused on Xxxxa ühepoolsed teatised lepingupartnerile seoses rendi-, kauba- ja hoonestusõiguse tasude muutmisega ning tulenevad lepingust endast hiljem (allkirjastatud Xxxx, Xxxxning Xxxxpoolt).

1.2.1.3 04.06.1998 sõlmitud rendileping nr 2432998. 04.06.1998 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse esimees Enn Sarapi ning AS Esteve juhatuse liige Ilmar Veskimägi rendilepingu nr 2432998. Rendilepinguga andis AS XxxxAS-ile Esteve rendile Paldiski sadama territooriumil asuva töökoja. Leping on sõlmitud tähtajaga 15 aastat (04.06.2013). 26.09.2003 kokkuleppega lisa 3 loovutas AS Esteve lepinguga seotud õigused ja kohustused XxxxOÜ-le. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning Xxxxjuhatuse liige Xxxxsõlmisid 15.09.2005 Kokkulepe lisa nr 4, millega pikendati rendilepingu nr 2432998 tähtaega kuni 11.08.2033. Xxxxja Xxxxning Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 20.02.2009 Xxxxkirja Xxxxettepanekuga langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust ning antud olukorras eeldab XxxxAS hinna langetamist AS-i Xxxxpoolt Paldiski lõunasadamas. 07.04.2009 saatis Xxxxkirja Xxxx, kus nõustus Xxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasadamas kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. 1.2.1.4 25.10.2001 sõlmitud rendileping nr 5462901. 25.10.2001 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx rendilepingu nr 5462901. Rendilepinguga andis AS XxxxAS-ile XxxxPaldiski sadama territooriumil asuva lahtise laoplatsi suurusega 3120m2 tähtajaga kuni 01.09.2021. AS Xxxx, AS Xxxxja OÜ Xxxxsõlmisid 18.02.2003 kokkuleppe, millega AS Xxxxloovutas rendilepingu 5462901 OÜ-le Xxxx(26.06.2007 ühines OÜ XxxxOÜ-ga Xxxx). Nimetatud lepinguga on lisaks rendiobjektile ära määratud ka kaupade minimaalse töötlemise maht ja kaubatasu. Xxxxja Xxxxning Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal täitnud lepingut järgnevalt: Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. 20.02.2009 saatis AS XxxxXxxxXxxxkirja palvega langetada rendipindade hinda Paldiski Lõunasadamas põhjusel, et turusituatsioon näitab rendipindade langust. 07.04.2009 nõustus XxxxXxxxettepanekuga ning teatas, et tulles vastu üürniku soovile tagada nende jätkusuutlikus ning samuti arvestades majanduslangust, otsustas AS Xxxxjuhatus mitte rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasaamas otseses kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2

ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud ASle Xxxxsoodsaimat lahendust. 1.2.1.5 12.11.2002 sõlmitud rendileping nr 6322902. 12.11.2002 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Lähikaubandus juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr 6322902. Rendilepinguga andis AS XxxxOÜ-le Lähikaubandus rendile Paldiski lõunasadamas Xxxxpaiknevad äriruumi üürimine üldpinnaga 34m2. Hindu korrigeeritaks kord aastas tarbijahinnaindeksi alusel. Leping sõlmiti tähtajatult. Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal muutnud ning täitnud lepingut järgnevalt: 30.05.2008 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 6, millega üürileandja annab üürniku kasutusse Paldiski lõunasadamas asuvas töökojas ruumi xxxx. vastavalt üürniku soovile (allkirjastatud Xxxxja Xxxxpoolt) 0810.2008 sõlmiti Kokkulepe lisa nr 7, millega üürileandja annab üürniku kasutusse Paldiski lõunasadamas aadressil Xxxxasuvas hoones olmeruumid.

rakendada 01.03.2009 ühepoolset õigust üürihinna korrigeerimiseks Euroopa Liidu Statistikaameti poolt avaldatava keskmise euro-tsooni harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga +3,3 % Paldiski lõunasaamas otseses kaupade töötlemisega mitteseotud pindadel. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtulnud vastu XxxxAS esindaja soovile jätta lepingujärgne hind korrigeerimata, mille tulemusena ei tõusnud lepingujärgne tasu XxxxAS-le. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud AS-le Xxxxsoodsaimat lahendust. Lisaks on lepingut muudetud järgnevalt: 26.05.2010 Kokkulepe lisa nr 6, millega on üürniku palvel tagastanud ruum Paldiski lõunasadamas Xxxx(allkirjastanud Xxxxja Xxxx), 14.05.2012 Kokkulepe lisa nr 7, millega anti üürile ruum aadressil XxxxPaldiski lõunasadamas (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), 11.04.2012 Kokkulepe lisa nr 8, millega on üürniku palvel tagastanud ruum Paldiski lõunasadamas Xxxx(allkirjastanud Xxxxja Xxxx, Xxxx). 1.2.1.7 Töövõtuleping nr 1832908. 2008 aastal enne 30.05. võtsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxvastu otsuse, et AS Xxxxei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Sildumisteenus on sadamateenus sadamaseaduse järgi. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult vastu otsuse, et sildumisteenuse sisseostmiseks ei lähtuta riigihangete seaduses sätestatud korrast ega korraldata hanget Xxxxas aastal 2008 kehtinud hanke korra järgi. Samuti võtsid Xxxxja Xxxxvastu otsused, et lepingumaht peab olema selline, et see jääb alla riigihangete seaduses nähtud piirmäära, etvältida riigihanke korraldamist, sõlmides lepingu võimalikult lühikeseks perioodiks. AS Xxxxtöötaja poolt oli 2008 aasta aprillis koostatud kuluarvestus, mille kohaselt olnuks majanduslikult põhjendatud sidumisteenuse sisseostmine kui AS Xxxxmaksab sidumisteenuse osutajale kuni 65% sildumistasu määrast. Juhul kui teenuse osutajale makstakse 65% ja enam sildumistasu määrast, siis oleks majanduslikult otstarbekam teenust ise osutada. Eeltoodud arvestuses olid teadlikud nii Xxxxkui Xxxx, kes pidasid AS Xxxxesindajate Xxxxja Xxxxläbirääkimisi sildumisteenuse lepingu sõlmimiseks. 30.05.2008 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr 1832908. Töövõtulepingu nr 1832908 punkti 2.1 kohaselt kohustub XxxxAS osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu kohaselt tasub AS Xxxxtöö tegemise eest XxxxAS-ile 65% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01.09.2008 kuni 01.09.2009. 31.08.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxkokkuleppe, millega pikendati töövõtulepingut nr 1832908 kuni 01.09.2010. 24.08.2010 tegi XxxxAS juhatuse liige XxxxAS-ile Xxxxettepaneku muuta töövõetulepingu nr 1832908 tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks tegi ta ettepaneku muuta lepingu punkti 6.1 selliselt, et AS Xxxxtasub sildumisteenuse osutamise eest XxxxAS-ile liinilaevade ja tramplaevade osas 85% ja tankerlaevade osas 100% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 31.08.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa nr 2, millega muudeti töövõetulepingu punkti 6.1, AS Xxxxtasub töö tegemise eest XxxxASile 75% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast ning punkti 10.1 leping sõlmiti tähtajaga kuni 01.09.2015 ning juhul kui AS Xxxxon kohaselt täitnud 01.09.2015 kõik lepinguga võetud kohustused ja AS Xxxxon esitanud hiljemalt 01.08.2015 AS-ile Xxxxkirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta kuni 01.09.2020. 24.08.2010 sõlmitud kokkuleppega muudeti ka lepingu lõpetamise aluseid, mis piiras AS Xxxxa õigust

lepingut üles öelda. Lepingu ülesütlemine seoti 1-kuulise etteteatamise tähtajaga ning töövõtjapoolse korduva (2 või enam korda 3-kuulise perioodi jooksul) või olulises osas lepingu rikkumisega vaatamata sadamapoolsele kohustuste täitmise nõudele. 01.01.2014 muutis AS Xxxxsadamatasude hinnakirja selliselt, et RoRo laevad pandi hinnakirjas reisi-, kruiisi- ja muude laevade alla, varasemalt olid need kauba- ja punkrilaevade hinnakirjas. Sellest tulenevalt hakkasid RoRo laevad maksma AS-ile Xxxxväiksemat sildumistasu. Kuna lepingu kohaselt maksab AS XxxxXxxxAS-ile 75% sildumistasust, siis alates 01.01.2014 vähenes AS Xxxxpoolt makstava tasu suurus AS-ile Xxxx. 18.02.2014 esitas XxxxAS juhatuse liige XxxxAS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxtaotluse tõsta töövõtulepingus sildumistasu määra 100%ni sadamatasudes toodud määrast. 30.05.2014 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxkokkuleppe, millega tagasiulatuvalt makstakse XxxxASile sildumisteenuse osutamise eest 95% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 29.07.2015 on esitatud sooviavaldus sildumisteenuse jätkamiseks, mistõttu pikenes leping ilma täiendava kokkuleppeta ning uueks lõpptähtajaks oli 01.09.2020. Riigihangete ja hangete korra nõuete rikkumine Riigihangete seaduse (edaspidi RHS, RT I 2007, 15, 76, jõustunud 01.05.2007 kehtib kuni 31.08.2017 ) § 89 oli AS Xxxxkohustatud läbi viima riigihanke lepingu sõlmimiseks, kui selle peamine eesmärk oli seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks teenuslepingute sõlmimisel 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on sildumisteenuse ostmisega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused ja 63723000-3 ankurdusteenused). Töövõtulepingu peamine eesmärk oli seotud AS Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordi ettevõtjatele). Lepingus lepiti kokku osutatavate teenuste tasus, kuid mitte osutatavate teenuste kogustes. AS-i Xxxxraamatupidamise andmetel on XxxxAS-ile ajavahemikul 01.09.2008 kuni 31.07.2015 makstud teenustasu kokku summas 1 516 150,92 eurot. Leping on kehtinud kokku 83 kuud. Seega on AS Xxxxmaksnud XxxxAS-ile kuus keskmiselt 18 266,88 eurot. Lepingu esialgne kestus oli 30.05.2008 (tööga alustati 01.09.2008) kuni 01.09.2009 (kokku 12 kuud). RHS § 21 lg 6 alusel arvestati lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS alusel tähtajalise teenuslepingu, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, eeldatavat maksumust hankelepingu kogumaksumuse alusel. Seega oli lepingu arvestuslik eeldatav maksumus lepingu sõlmimise ajal ca 219 202,56 eurot (12 kuud x 18 266,88 eurot kuus). Lepingu eeldatav maksumus algse perioodi põhjal ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära (412 000 eurot ilma käibemaksuta) ning ei olnud kohustuslik korraldada hankemenetlust RHS järgi. Samuti ei ületanud lepingu eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära lepingu pikendamisel 31.08.2009. RHS § 16 lg 4 (redaktsioon kehtivusega 2008-2010) kohaselt juhul kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, lähtub hankija RHS peatükis I sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetes, mis on järgmised: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures

avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti Lepingu pikendamisel 31.08.2010 tähtajaga kuni 01.09.2015 oleks tulnud lähtuda RHS sätestatud hankemenetlusest, sest sellisel juhul oleks ületatud rahvusvahelist piirmäära, mis oli 387 000 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt RHS § 21 lg p 2 tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Järelikult oleks lepingu eeldatav maksumus olnud 876 810,24 (18 266,88 x 48 kuud). Järelikult oleks lepingu pikendamisel pidanud lähtuma RHS sätestatud korrast ning enne lepingu sõlmimist oleks tulnud korraldada riigihange. Juhul kui leping oleks sõlmitud kohe tähtajaga kuni 01.09.2010 või 01.09.2015, oleks lepingu arvestuslik eeldatav maksumus ületanud riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS-il Xxxxtulnuks leping sõlmida riigihangete reegleid järgides. Samuti on töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel ja selle pikendamisel 31.08.2009 rikutud AS Xxxx kehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 (kehtis 28.08.200719.01.2012). Hankekorras on sätestatud nõuded AS-ile Xxxx asjade, tööde ja teenuste hankimiseks, millest nähtub järgnev.: 1.2.5 Lihthange on Hange, mille eeldatav Hankelepingu maksumus käibemaksuta jääb alla Riigihanke Piirmäära, kuid ületab 75 000 krooni või ehitustööde, projekteerimisteenuse ning ehitusega seonduvate uuringute korral 150 000 krooni. 2.1.1 rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama Hanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.4 Hanke korraldamisel peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 2.1.9 Hange tuleb läbi viia otstarbeka tervikuna, st Hanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et kasutada lihtsamat Hangete korraldamise protseduuri. 5.1 Lihthankeks korraldatakse vähempakkumine, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud täiendavad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Järelikult oleks tulnud nii hankekorra kui RHS kohaselt teenuse osutaja leidmiseks korraldada konkurss, et seeläbi kasutada konkurentsieelist ning leida sobiva hinna ja kvaliteediga teenuse osutaja. Samuti oleksid Xxxxja Xxxxpidanud juhatuse liikmetena välja selgitama parima võimaliku teenuse osutaja, et leida AS-le Xxxxsoodsaim teenuse pakkuja. Xxxxja Xxxxteod töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel ja pikendamisel olid suunatud sellele, et AS Xxxxoleks tagatud võimalikul pikaaegne leping AS-iga Xxxxsildumisteenuse osutamiseks ning AS Xxxxei peaks konkureerima teiste ettevõtjatega nimetatud teenuse osutamiseks. Järelikult nii töövõtulepingu 1832908 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust ning ei selgitatud välja võimalikke teisi teenuse pakkujaid ning soodsaimat pakkujat teenuse osutajat, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, kas töövõtulepingu nr 1832908 sõlmimisel ja pikendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-le Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud

juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 3.2.1.8 12.06.2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt annab AS XxxxXxxxAS-ile hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga kuni 01.07.2045. Leping on sõlmitud AS Xxxx16.12.2008 nõukogu otsuse alusel. 1.2.1.9 22.06.2010 töövõtulepingu nr 24110. AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon viis läbi konkurssi lihthanke vormis Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks algusega 22.06.2010 ning kestvusega kolm aastat. Lähtuvalt AS Xxxxjuhatuse esimehe 28.08.2007 käskkirjast nr 124 „Hankekord“ punktist 5.5 esitatakse lihthanke läbiviimisel hanke tingimused kirjalikult samaaegselt vähemalt kolmele vastaval tegevusalal tegutsevale ettevõttele. 07.06.2010 esitas AS Xxxxhanke tingimused kirjalikult XxxxAS-ile, Xxxx OÜ-le ja XxxxOÜ-le. 14.06.2010 esitas AS Xxxxpakkumise koristusteenuse osutamiseks Paldiski lõunasadamas maksumusega 118 950 krooni (7 602,29 eurot) kuus. Hankel osalemiseks esitasid veel pakkumuse Xxxx OÜ maksumusega 199 246 krooni (12 734,14 eurot), XxxxOÜ maksumusega 121 527 krooni (7 766,99 eurot) ja XxxxAS maksumusega 176 000 krooni (11 248,45 eurot). 15.06.2010 tunnistati AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjoni poolt edukaks madalaima hinnapakkumuse esitanud AS Xxxxpakkumus. 22.06.2010 sõlmisid AS Xxxx(Xxxxja Xxxxpoolt allkirjastatud) ja AS Xxxxtöövõtulepingu nr 24110 Paldiski lõunasadama territooriumil suurusega 140 314 m2 koristusteenuse osutamiseks ajavahemikul 22.06.2010 kuni 22.06.2013. AS Xxxxmaksab AS-ile Xxxxlepingu kehtivuse ajal tasu 118 950 krooni (7 602,29 eurot) kuus, millele lisandub käibemaks (lepingu punktid 7.1 ja 7.2). Sõlmitud lepingu punkti 7.3 järgi on lepingus sätestatud tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. 21.12.2010 saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkirjaliku taotluse AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxle, kus tegi ettepaneku tagasiulatuvalt alates 01.12.2010 suurendada detsembri kuu eest makstavat töötasu 70% võrra põhjusel, et erakordselt suure lumekatte paksuse tõttu on AS Xxxxkulutused Paldiski lõunasadama territooriumi korrashoiule ettenägematult kasvanud planeeritust oluliselt suuremaks. 06.01.2010 vastas AS Xxxxjuhatuse liige XxxxXxxxkui AS-ile Xxxxesindajale, et AS Xxxxon nõus ühekordselt aktsepteerima lisakulusid detsembris summas 5 320,64 eurot. AS Xxxxnõustus maksma ühekordset lisakulu hoolimata asjaolust, et AS Xxxxpoolt korraldatud lihthanke üheks tingimuseks oli muu hulgas ka see, et esitatud pakkumus peab muu hulgas sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi, mis on seotud antud töö teostamisega. Samuti oli lepingus määratletud, et lisakulutused on aktsepteeritavad üksnes täiendavate tööde teostamisega, mida algselt 22.06.2010 töövõtulepingu nr 24110 sõlmimisel ei ole määratletud. 02.05.2011 saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxkirja AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxettepanekuga tõsta töövõtulepingus nr 24110 kokkulepitud tasu 15% alates 01.05.2011, põhjendades seda kütuse ja personalikulu tõusuga. AS Xxxxnõustus eelpool nimetatud ettepaneku ning 06.06.2011 sõlmisid Xxxxja Xxxxkokkuleppe lisa nr 3 AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxxiga. 06.06.2011 kokkuleppega tõsteti 22.06.2010 sõlmitud töövõtulepingus nr 24110 kokkulepitud tasu 15%. Kokkuleppe kohaselt maksis AS Xxxxtagasiulatuvalt alates 01.05.2011 kuni lepingu lõppemiseni koristusteenuse osutamise eest tasu 8 742,63 eurot kuus, mis on kõrgem kui riigihankel osalenud XxxxOÜ, kes esitas Paldiski lõunasadama koristusteenuse pakkumuseks 121 527 krooni (7 766,99 eurot). Kui AS Xxxxoleks nimetatud hankel esitanud pakkumise 8 742,63 eurot kuus, siis ei oleks ta Paldiski lõunasadama koristusteenuse hanget võitnud. AS Xxxxja XxxxAS vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 24110 punti 7.3. kohaselt on

töölepingus sätestatud tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Pakkumise kutses oli samuti välja toodud, et hind peab sisaldama kõikide õiguste, kohustuste ja riskidega seotud võimalikke kulutusi. Arvestades eeltoodut oli AS Xxxx22.06.2010 sõlmitud lepingu lisa vastuolus töövõtulepingu nr 24110 p 7.1 ja 7.3 ning samuti koheldi selle tulemusena pakkujaid ebavõrdselt, sest teenuse eest tasuti rohkem kui võitjaks oleks osutunud XxxxOÜ pakkumine. Lähtuvalt eeltoodust ei lähtutud ühekordsel täiendava tasu maksmisega nõustumisel ning esialgses lepingus kokkulepitud tasu tõstmisel AS Xxxxhuvidest, vaid tegemist oli vastutulekuga XxxxAS-ile, mis oli vastuolus nii töövõtulepingu nr 24110 ning samuti pakkumise kutse tingimustega, mille kohaselt peab hind sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega seotud kulutusi. Eeltooduga Xxxx kuritarvitasid Xxxxja Xxxxneile antud pädevust, sest rikkusid AS-is Xxxxkehtinud hangete korras p 2.1.3 sätestatud põhimõtet, et kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt. Samuti on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu p-des 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 1.2.1.10 17.06.2013 töövõtulepingu nr 19913. AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon viis 27.05.2013 läbi riigihanke Paldiski lõunasadamas koristusteenuse osutamiseks algusega 22.06.20113 ning kestvusega kolm aastat. Hankel osalemiseks esitasid pakkumuse XxxxAS maksumusega 11 120 eurot kuus ja P. Dussmann Eesti OÜ ühispakkumus koos KeVa AS-iga maksumusega 26 763 eurot kuus. 04.06.2013 tunnistas AS XxxxInfrastruktuuri hangete komisjon hanke edukaks pakkujaks AS-i Xxxx, kelle poolt esitatud pakkumine oli kõige madalam. 17.06.2013 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr 19913, mille kohaselt teostab XxxxAS koristustöid Paldiski lõunasadama territooriumil. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxXxxxAS-ile tasu 11 110 eurot kuus. 1.2.1.11 31.03.2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu kohaselt annab AS XxxxXxxxAS-ile hoonestusõiguse kinnistule asukohaga Harjumaa, Paldiski linn, Xxxx, pindalaga 9265 m2 tähtajaga kuni 11.08.2033. Leping on sõlmitud AS Xxxx11.12.2012 nõukogu otsuse alusel. AS Xxxxja Esteve Steverdoring OÜ on sõlminud alljärgnevad lepingud: -12.05.2006 rendileping nr 1781606; -2 16.10.2006 üürileping nr 3801606; -23.02.2009 töövõtuleping nr 05509 (sildumisleping). 12.05.2006 rendilepingu nr 1781606. 12.05.2006 on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxsõlminud rendilepingu nr 1781606, mille objektiks on sadama ruumide üürimine ja sadamale stividoriteenuse ostmine. Lepinguga andis AS XxxxXxxxOÜ-le rendile Tallinnas Vanasadamas asuva territooriumi ning juurdepääsu infrastruktuuriobjektidele. XxxxOÜ pidi tagama Vanasadamat külastavate reisiparvlaevade ja kiirkatamaraanidega veetavate RO-RO kaupade laadimise ja lossimise ning nimetatud laevadega saabuvate ja neile suunduvate liiklusvoogude juhtimise. Lepingu kohaselt oli OÜ-l Xxxxkohustus maksta kaubatasu ning renti laoplatsi valdamise ja kasutamise eest. Lepingu kohaselt on AS-il Xxxxõigus ühepoolselt korrigeerida rendi ja kaubatasu suurust igal aastal vastavalt Saksamaa Föderaalse Statistikabüroo poolt avaldatava tarbijahinna indeksile ning lisaks oli määratletud ka minimaalse kaupade töötlemise maht kalendriaastas. Samuti on lepingus kirjas, et alates 01.01.2007 kehtima hakkav kaubatasu ei tohi olla suurem kui AS Xxxxa ja teiste Vanasadamas tegutsevate operaatorite

lepingutes toodud kaubatasu suurus. Leping sõlmiti tähtajaga 5 aastat (15.05.2011). Kui Xxxx OÜ on täitnud kõik võetud kohustused ning esitab kirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta 5 aasta võrra. Xxxxja Xxxxning Xxxx on lepingu kehtivuse ajal alates 2008 aastast muutnud lepingut järgnevalt: 30.10.2009 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-i Xxxxesimehele Xxxx12.05.2006 sõlmitud rendilepingust nr 1781606 välja võtta punkt mis sätestab minimaalse kohustusliku kaubamäära kalendriaastas ning 02.11.2009 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-i Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx, millega soovis määrata lepingu tähtajaks 20 aastat. 21.01.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige XxxxKokkulepe lisa nr 6, millega muudeti lepingult selliselt, et AS-il Xxxxei olnud enam nõuet minimaalse kohustusliku kaubamäära osas ning ühtlasi pikendati lepingu tähtajaga kuni 11.05.2016 ning juhul kui AS Xxxxon täitnud 15.01.2016 kõik lepinguga võetud kohustused ja XxxxOÜ esitab AS-ile Xxxxkirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta viie aasta võrra. Seejuures puuduvad andmed ja kaalutlused, miks oli AS Xxxxmajanduslikes huvides pikendada niigi pikaajalist lepingut veel 11 aastaks., kuigi juhatuse liikmetel on kohustus AS-ile Xxxxsoodsaim variant. 12.02.2010 teavitas AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxxkirjalikult XxxxOÜ-d kaubatasu määrast 2010 aastal. Xxxxpoolt saadetud kirjas vähendati XxxxOÜ poolt makstavat kaubatasu 2010 aasta 41 kroonini (29.12.2006 kokkuleppe kohaselt oli 2010 aasta kaubatasu 47 krooni), viidatest lepingu 1781606 punktile, mille kohaselt ei tohi XxxxOÜ kaubatasu olla suurem kui Sadama ja teiste Vanasadamas tegutsevate operaatorite lepingutes toodud kaubatasu suurus. 27.11.2012 teavitas AS Xxxxjuhatuse esimees Xxxxkirjalikult XxxxOÜ-d kaubatasu määrast 2013, milleks oli 3,39 eurot ja 2014 aastal, milleks oli 3,77 eurot. 03.12.2012 saatis XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxvastuse AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxmilles teatas, et XxxxOÜ ei nõustu kaubatasu määra tõstmisega viidates rendilepingu nr 1781606 punktidele. Veebruaris 2013 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ kokkuleppe lisa nr 7, millega määrasid kaubatasud aastateks 2013 (3,09 eurot), 2014 (3,49 eurot), 2015 (3,65 eurot) ning 2016 (3,77 eurot). Lisaks on rendilepingut muudetud juulis 2013 Kokkulepe lisa nr 8, millega arvati üüritava vara hulgast välja laoplats (allkirjastanud Xxxxja Xxxx) 01.10.2013 Kokkulepe lisa nr 9, millega anti üürniku kasutusse ruum aadressil Uus Sadama 19-13 (allkirjastasid Xxxxja Xxxx). Seejuures puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning muutvad tingimused oles olnud AS Xxxxhuvides ning AS Xxxxjuhatuse liikmed oleksid välja selgitanud AS-ile Xxxxsoodsaima variandi. Riigihangete seaduse ja hanke korra rikkumine. 21.01.2010 pikendatud rendilepingu puhul on tegemist segatüübilise lepinguga, siis hõlmab nii vara kasutusse andmist kui teenuse osutamise õiguse üleandmist. Lepinguga anti XxxxOÜ-le õigus osutada laevaettevõtjatele kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine) ning liiklusvoogude juhtimise teenuseid. Rendilepingu nr 1781606 peamine eesmärk on seotud sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele). Laevadele kaubateenuste osutamine sisaldab endas sadamateenuse osutamist veetranspordiettevõtjatele (veetranspordi tugiteenused - CPV kood xxxx). Seega on tegemist teenusega RHS mõttes. Lepinguga anti XxxxOÜ-le õigus osutada laevaettevõtjatele

kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine) ning liiklusvoogude juhtimise teenuseid, mistõttu on oma olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Järelikult oleks nii Xxxxkui Xxxxolnud kohustatud XxxxAS nimel lepingu pikendamisel 21.01.2010 järgima RHSis sätestatud riigihangete aluspõhimõtteid. Teisisõnu, avama lepingu sõlmimise konkurentsile tingimustel, mis on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagavad erinevate pakkujate võrdse kohtlemise ning samuti oleks seeläbi välja selgitatud, milline oleks AS-ile Xxxxsoodsaim pakkumine, milline kohustus on aga käesoleval ajal täitmata. Samuti on rendilepingu nr 1781606 pikendamisel rikutud AS-is Xxxxkehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 ning kehtis ajavahemikul 28.08.2007 kuni 20.01.2012. Nimetatud korra p 2.1.1 kohaselt oli kohustuslik, et rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumiste võrdlemise teel parima hinna ja kvaliteedi suhte, p 2.1.2 peab hanke korraldamisel tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 2.1.4 kohaselt peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vältima konkurentsikahjustavat huvide konflikti. Järelikult oli igal juhul teenuse sisse ostmisel kohustus leida äriühingule soodsaim teenuse osutaja, selgitades välja võimalikud pakkujad ja seeläbi soodsaima hinna ja kvaliteedi. Xxxxja Xxxxei avanud lepingut konkurentsile selle pikendamisel 20.01.2010, millega rikkusid nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning vara kasutusse andmise korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Tegemist oli ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega. Samuti on puudub eelkirjeldatud muudatuste puhul tehingu majandusliku põhjendatuse arvestus. Samuti oli jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust AS-ile Xxxxosutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxpikendatud ja muutnud lepingut 1781606, ilma veendumata, et tegemist on soodsaima variandiga AS-ile Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxkuritarvitanud pädevust, sest on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Üürileping nr 3801606. 16.10.2006 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr 3801606. Lepinguga andis AS XxxxXxxxOÜ-le rendile Tallinnas Vanasadamas asuvad erinevad rendipinnad. Leping sõlmiti tähtajaga 5 aastat ning tähtaja saabudes ning XxxxOÜ taotlusel pikendatakse lepingut ilma täiendava kokkuleppeta 5 aasta võrra. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxon lepingu kehtivuse ajal alates 2008 muutnud lepingut järgnevalt: 28.01.2009 Kokkulepe lisa nr 4, millega antakse üürniku kasutusse ja valdusesse aadressil Xxxxpaiknev konteinerhoone üldpinnaga 180m2. (allkirjastanud Xxxx, Xxxxja Xxxx) 01.03.2010 Kokkulepe lisa nr 5, millega tagastatakse rendiobjekt alates 01.02.2010 vastavalt üürniku soovile aadressil Xxxx(Tallinn) laohoonest 150m2 laopind (allkirjastanud Xxxxja Xxxx). Kuigi lepingu muudatusega on antud kasutusse uus rendiobjekt, siis ei ole nimetatud muudatust arutatud vara kasutusse andmise komisjonis. Vastavalt 26.01.2006 (kinnitatud käskkirjaga 17) – 20.08.2013 kehtinud vara kasutusse andmise korra p-le 2.2 on komisjoni eesmärk vara seltsile võimalikult tulus kasutamine ning vara efektiivne kasutamine arendusprojektide teostamiseks. Vara kasutusse andmise korra p.2.3 järgi kokkuvõtvalt teeb vara kasutusse andmise komisjon juhatusele ettepanekud vara kasutusse andmise kohta, määrates nii alghinna tähtajad kui ka võimaliku viisi vara kasutusse andmise kohta Vara kasutusse andmise p 3.6 kohaselt algatab vara kasutusse andmise juhatuse liige. Seltsi juhatuse liikmed nii Xxxxkui Xxxxolid teadlikud, et rendilepingu muudatusi sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma

arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust, sest ei valinud ASile Xxxxsoodsaimat lahendust Töövõtulepingu nr 05509 2008 aastal enne 30.05. võtsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxvastu otsuse, et AS Xxxxei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumisteenust sisse ostma. Sildumisteenus on sadamateenus sadamaseaduse järgi. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult 2008 aastal vastu otsuse, et sildumisteenuse sisseostmiseks ei lähtuta riigihangete seaduses sätestatud korrast ega korraldata hanget Xxxxas kehtinud hanke korra järgi. 12.11.2008 AS koostas AS- i Xxxxkontroller Xxxxkuluanalüüsi, mille kohaselt oleks AS-ile Xxxxrahaliselt soodsam sildumisteenust sisse osta ainult juhul, kui AS Xxxxmaksab teenuse osutajale tasu 55% või vähem sildumistasu määrast. Eeltoodud arvestuses olid teadlikud nii Xxxxkui Xxxx, kes pidasid Xxxxesindajate Xxxxja Xxxxläbirääkimisi sildumisteenuse lepingu sõlmimiseks. 23.02.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxxtöövõtulepingu nr 05509. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub XxxxOÜ osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-25 ja kaidel mida kasutab laevadega opereerimisel XxxxAB ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu kohaselt tasub AS Xxxxtöö tegemise eest XxxxOÜ-le liinilaevade osas 75% ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% AS Xxxxeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.3 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Leping sõlmiti tähtajaga alates 02.03.2009 kuni 15.01.2011. 21.01.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa nr 2 töövõetulepingule nr 05509. Kokkuleppega pikendati lepingu kehtivuse tähtaega, muutes lepingu punkti 10.01 järgmiselt: leping jõustub selle allakirjutamisest ja on sõlmitud tähtajaga kuni 11.05.2016. Juhul kui poolte vahel 12.05.2006 sõlmitud Vanasadama territooriumi rendileping nr 1781606 tähtaega pikendatakse, pikeneb käesolev leping ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks nagu eelnimetatud rendileping. Teenuse iseloomust ega tehingu asjaoludest ei tulene, miks oli põhjendatud lepingu sõlmimine nii pikaks perioodiks ja miks oli lepingu pikenemine mõistlik siduda üksnes teenusepakkuja ühepoolse tahteavaldusega. Samuti muudeti lepingu punkti 10.4. Esialgse lepingu kohaselt oli AS Xxxxal algselt kokkulepitud tingimustel õigus leping erakorraliselt 1-kuulise kirjaliku teatisega üles öelda, kui XxxxOÜ ei täida olulises osas või korduvalt lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt. 21.01.2010 muudatuse kohaselt on AS-il Xxxxõigus leping lõpetada 1-kuulise etteteatamisega üksnes juhul, kui XxxxOÜ ei täida olulises osas või korduvalt (2 või enam korda 3-kuulise perioodi jooksul) lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi ega ei asu neid täitma mõistliku aja jooksul pärast AS-ilt Xxxxvastava nõude saamist. Muudatusega seoti AS-i Xxxxpoolt lepingu erakorraline ülesütlemine omakorda ajalise piiranguga (3-kuuline periood). AS-il Xxxxoli lepingust väljumist ebamõistlikult raskendatud ja AS Xxxxa õigusi on seadusega võrreldes piiratud. Puudub kuluanalüüs ning muud põhistused, millest nähtuks, et lepingumuudatused oleks olnud AS-i Xxxxa huvides või tehingu olemusest tulenevalt majanduslikult põhjendatud. Järelikult on Xxxxja Xxxxtoiminud viisil, et tagada XxxxOÜ-le võimalikult pikaajalised lepingulised suhted AS-iga Xxxxja püsiv sissetulek XxxxOÜ-le jättes kõrvale AS-i Xxxxhuvid.

06.06.2014 sõlmisid AS Xxxxja XxxxOÜ kokkuleppe lisa nr 3 töövõetulepingule nr 05509. Kokkuleppega muudeti lepingu punkti 2.1, mille kohaselt kohustub XxxxOÜ osutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-27 ja teistel kaidel mida kasutavad laevadega opereerimisel XxxxAB, XxxxAB ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Nimetatud muudatusega sai XxxxOÜ õiguse teenuse osutamiseks täiendavalt kahel kail. AS Xxxxon ajavahemikul 23.02.2009 kuni 31.07.2015 tasunud XxxxOÜ-le sildumisteenuse osutamise eest kokku summas 2 314 909,99 eurot. Riigihangete seaduse ja AS-is Xxxxkehtinud hankekorra rikkumine RHS § 89 alusel oli Xxxxkohustatud läbi viima riigihanke lepingu sõlmimiseks, kui selle peamine eesmärk oli seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära (lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS § 16 lg 5). Töövõtulepingu peamine eesmärk on seotud Xxxxa poolt sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele). Tegemist on sildumisteenuse ostmisega (CPV xxxx-2 veetranspordi tugiteenused ja 63723000-3 ankurdusteenused). AS-il Xxxxoli hankekohustus siis, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli võrdne või ületas rahvusvahelist piirmäära. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Leping sõlmiti algselt tähtajaga 02.03.2009-15.01.2011 (ca 22 kuud). RHS § 21 lg 6 alusel arvestati tähtajalise teenuslepingu, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, eeldatavat maksumust hankelepingu kogumaksumuse alusel. Lähtuvalt AS Xxxxraamatupidamiselt saadud andmetest on ajavahemikul 02.03.2009 kuni 31.12.2010 AS Xxxxmaksnud XxxxOÜ-le sildumisteenuse eest tasu kokku 601 614,49. AS Xxxxon keskmiselt igal kuul makstud XxxxOÜ-le tasu suurusjärgus 27 346,11 eurot. Seega oli lepingu arvestuslik eeldatav maksumus lepingu sõlmimise ajal suurusjärgus 601 614,49 eurot (22 kuud x 27 346,11 eurot). Järelikult ületas lepingu eeldatav maksumus lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS Xxxxoleks pidanud teenuseosutaja leidmiseks välja kuulutama riigihanke lähtuvalt RHS sätestatud menetlusreeglitele. Samuti oleks lepingu pikendamisel 21.01.2010 pidanud järgima RHS nõudeid, sest olid olemas kõik eelnevalt nimetatud alused, mille järgi riigihanke läbiviimine oli kohustuslik. RHS § 21 lg 6 p 2 alusel arvestatakse hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Ajavahemikul 23.02.2009 kuni 31.07.2015 on AS XxxxXxxxOÜ-le maksnud sildumisteenuse eest kokku summas 2 314 909,99 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 30 063,77 eurot (2 314 909,99 eurot : 77 kuud). Järelikult oleks lepingu eeldatavaks maksumuseks olnud 1 443 060,96 eurot (48 x 30 063,77). Xxxxja Xxxxei järginud sildumisteenuse ostmiseks lepingu sõlmimisel ning lepingu pikendamisel RHSis sätestatud menetluskorda, mistõttu on lepingu näol tegemist ebaseadusliku otselepinguga. Konkursi läbiviimise kohustus tulenes samuti AS-is Xxxxkehtinud hankekorrast. Samuti oleks nii Xxxxkui ka Xxxxlähtuvalt neile, kui juhatuse liikmetele, pandud kohustusest selgitama välja parima võimaliku teenuse osutaja, et leida äriühingule soodsaim lahendus. Järelikult nii töövõtulepingu 05509 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-s Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, kas töövõtulepingu nr 05509 sõlmimisel ja pikendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-le Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Järelikult nii töövõtulepingu 05509 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. AS Xxxxja OÜ Xxxxon sõlminud alljärgneva lepingu: 05.11.2003 üürileping nr 5122903. AS Xxxxja XxxxOÜ vahel sõlmitud üürileping nr 5122903. 05.11.2003 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx üürilepingu nr 5122903. Üürilepinguga annab AS XxxxOÜ-le Xxxxrendile Paldiski lõunasadamas asuva maaüksuse üldpinnaga 23 690 m2. Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 36 aastat. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxon alates 2008 lepingu kehtivuse ajal muutnud lepingut järgnevalt: 09.01.2015 esitas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxkirjaliku ettepaneku AS-ile Xxxxjuhatuse esimehele Xxxxüürilepingu nr 5122903 lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2015. Xxxxpõhjendas lepingu lõpetamist kaubamahtude vähenemisega alates 2014 aastast ning OÜ Xxxxon kaotanud oma kliendid ja müügitulu ning nad ei suuda üürikohustusi täita. 02.03.2015 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxkokkuleppe lisa 7. Kokkuleppes on märgitud, et AS Xxxxei nõustu XxxxOÜ poolt esitatud ettepanekuga üürileping lõpetada alates 01.01.2015 ning XxxxOÜ ja AS Xxxxsoovivad leida mõlemale poolele vastuvõetavat kompromisslahendust. 02.03.2015 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub alates 01.02.2015 XxxxOÜ lepinguobjekti eest üüri 10% lepingus märgitud tasust, alates 01.02.2015 ei või XxxxOÜ kasutada maaüksust kaupade ladustamiseks, samas on XxxxOÜ-l õigus hakata laoplatsi kasutama kui ta teatab sellest AS-ile Xxxxkirjalikult 7 päeva ette ning kasutamisega alustamise päevast taastub lepingujärgne üüritasu maksmise kohutus. Lisaks muudeti kokkuleppega 05.11.2003 sõlmitud üürileping nr 5122903 tähtajatuks. Vara kasutuse komisjoni protokollidest nähtub, et 02.03.2015 sõlmitud kokkuleppe lisa 7 05.11.2003 üürilepingule nr 5122903 asjaolusid komisjoni koosolekutel ei arutatud. Samuti ei ole vastavasisulist AS Xxxxjuhatuse otsust üürilepingu nr 5122903 muutmise kohta. Lisaks puudub ka kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS-ile Xxxxkõige tulusam. Arvestades eeltoodut rikkusid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxüürilepingu nr 5122903 muutmisel AS-is Xxxxkehtinud vara kasutusse andmise korda, juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitasid neile usaldatud pädevust. Kokkuvõtvalt Xxxxja Xxxxpoolt kohustuste rikkumine Lisaks eeltoodule avaldus ametiseisundi kasutamine ka Xxxxja Xxxxpoolses ajavahemikul 2008-2015 tegevusetuses, sest peale seda kui nad olid sõlminud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui TS sisekordasid ning toiminud TS-le lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte kõige soodsamalt, siis ei võtnud nad eelkirjeldatud lepingute puhul midagi

ette XxxxAS-le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks. TsÜS § 131 lg 1 alusel oleks TS saanud tühistada tehingu, mille teine pool teadis, et tehing on tehtud TS juhatuse poolt TS sisesuhtest tulenevaid volitusi rikkudes, kuid juhatuse liikmed ei kasutanud seaduses sätestatud võimalusi üüri- ja töövõtulepingute erakorraliseks või korraliseks ülesütlemiseks (nt VÕS § 313 lg 1, VÕS § 312 lg 1, VÕS § 655 lg 1 alusel). Lisaks on kõigi eelpool nimetatud lepingute puhul rikutud juhatuse liikme lojaalsuskohustust, mis tuleneb TsÜS §-st 35 (jõustunud jõustumine 01.07.2002, RT I 2002, 35, 216) ning VÕS § 620 lg 1 (jõustunud 01.07.2002, RT I 2001, 81, 487) ning KVS, mis kehtis 1999-31.03.2013 §-de § 5, 6, 26 ning 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS § 3 ja 4 kohaselt ning teenistuslepingu punkti 2.12 järgi, sest ajavahemikul 2008-2015 oli lubatud ja antud Xxxxning tema poolt nimetatud isikule vara AS Xxxxlepingulise partneri, XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtetega XxxxAS-iga (äriregistri kood xxxx), XxxxOÜ-ga (äriregistri kood xxxx) ning XxxxOÜ-ga seotud isikutelt Xxxxja Xxxx. KVS (28.02.1999-31.03.2013 kehtinud redaktsioon) § 6 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. KVS § 5 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KVS § 5 lg 3 p 1 on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena § 26 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi ning lg 2 kohaselt Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Korruptsioonivastases seaduse (jõustunud 01.04.2013) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivse tulu saamine. KVS § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Järelikult rikkusid A. Xxxxja xxxxlepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel ÄS § 315 lg-s 1, VÕS § 620 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust, ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. 1.3 Vara andmine ja vastuvõtmine ametialase teo eest. Ajavahemikul 2008 kuni 2015 täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis on Xxxx ja Xxxxlubanud ja andud ühiselt ja kooskõlastatult altkäemaksu Xxxxja Xxxxnii ülekande kaudu. Xxxxning Xxxxon nõustunud Altkäemaksu vastuvõtmisega ühiselt ja kooskõlastatult. Lisaks andis Xxxxandnud Xxxxaltkäemaksu laenun. Xxxxpoolt vara lubamine ja andmine ametiseisundi kasutamise eest ning Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamise eest vara lubamisega nõustumine ja vastuvõtmine on väljendunud järgnevas

A. Pangaülekannete kaudu toimus altkäemaksu andmine ja võtmine järgmiselt. Xxxxja Xxxxtegutsesid ühise teootsuse ja teoplaani alusel, mille kohaselt nad lubasid ja andsidXxxxja Xxxxvara ametiseisundi kasutamise eest. Vara tasumise viis lepiti kokku Xxxx, Xxxxja altkäemaksu andmisele kaasabi osutava Xxxxiga ajavahemikul 2008 kuni 2009. Vara üleandmine altkäemaksuna Xxxxja Xxxxpoolt toimus vastavalt ebaõiguskokkuleppele Xxxxja Xxxxga selliselt, et raha kantakse Xxxxja Xxxxpoolt määratud isiku Xxxxiga seotud äriühingu XxxxOÜ arvele, mille kaudu jõuavad altkäemaksu summad Xxxxja Xxxxni. Altkäemaksuks antavate summade ülekandmiseks sõlmis Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liige näilised tehingud XxxxOÜ-ga. Näiliste tehingute sõlmise kooskõlastas XxxxXxxxAS nõukogu liikme Xxxx, kes andis Xxxxnõusoleku näilise lepingu sõlmimiseks ning seeläbi XxxxAS vara käsutamiseks. Nimetatud lepingute alusel esitas Xxxx kui XxxxOÜ juhatuse liige näilised arved AS-ile Xxxx. Seejärel toimus Xxxxkorraldusel AS Xxxxarvelduskontolt ülekannete tegemine XxxxOÜ arvelduskontole. Eeltoodu kaudu käsutasid XxxxXxxxteadmisel ja heakskiidul XxxxAS vara, mis oli talle kui äriühingu juhatuse liikmele usaldatud. Näilised lepingud, mille alusel toimus altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine, sõlmis XxxxXxxxkooskõlastatult ja heakskiidul järgnevalt: 01.09.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0109/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile merekaatri Aquador 23 TH. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2009. OÜ Xxxxesitas nimetatud lepingu alusel näilise arve merekaatri rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arve esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus XxxxAS arvelduskontoltt ülekande tegemine 24.09.2009 summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot) XxxxOÜ arvelduskontole. Tegelikkuses XxxxAS merekaatrit ei rentinud. 01.10.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri TGM 4, tehase nr 2662. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2010. XxxxOÜ on nimetatud lepingu alusel esitanud näilisi arveid manööverveduri rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arvete esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus ajavahemikul 01.10.2009 kuni 31.12.2011 XxxxAS arvelduskontolt ülekande tegemine summas 82 829,51 eurot OÜ Xxxxarvelduskontole. Tegelikkuses XxxxAS manöövervedurit ei rentinud. 31.12.2011 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr 2012-1. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas oleval kinnistul asuva aadressil Xxxx, Tallinn hoone 1. korrusel asuva 2 000 m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. Nimetatud laohoonet rentis 31.12.2011 sõlmitud lepingu kohaselt XxxxOÜ AS-ilt Xxxx(AS Xxxxja OÜ Xxxxsõlmisid ühinemislepingu 14.11.2011) hinnaga 250 eurot, koos käibemaksuga 300 eurot kuus. AS Xxxxnimetatud laohoonet ei kasutanud. XxxxOÜ on nimetatud lepingu alused esitanud näilisi arveid laohoone rendi eest, mis edastati Xxxxi poolt Xxxx. Xxxxkorraldas Xxxxheakskiidul ja ühise teoplaani alusel arvete esitamise XxxxAS raamatupidamisele, mille tulemusena toimus XxxxAS

arvelduskontolt ajavahemikul 31.12.2011 kuni 26.08.2015 ülekande tegemine summas 133 645,92 OÜ Xxxxarvele. XxxxAS arvelduskontolt on ajavahemikul 24.09.2009 kuni 26.08.2015 makstud OÜ Xxxxarvelduskontole Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 219 543,19 eurot, mis ületab KarS 12 1 sätestatud suure ulatuse piiri (40 000 eurot). Xxxxon andnud ning Xxxxon vastu võtnud vara järgnevalt Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamise eest Xxxxa juhatuse liikmena. B. Lisaks on Xxxxandnud laenu Xxxxpalvel ja tema poolt määratud tingimustel summas 100 000 eurot ning Xxxxon selle vastuvõtnud. Vastavalt kokkuleppele Xxxxga saadab 20.10.2014 Xxxxe-kirja Kaido Tambergile, millel on manusena kaasas laenuleping. Laenulepingu järgi annab Xxxxlaenu OÜ-le Xxxxkokku summas 100 000 eurot, mis kantakse OÜ Xxxxarvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

OÜ Xxxxesindajaks on juhatuse liige Anna Annikova. Lepingu järgi kohustub OÜ Xxxxlaenu tagastama hiljemalt 30.06.2015. Intress on 4% aastas ning intressi tasutakse eelneva perioodi eest 30.03.2015 ja 30.06.2015. Kaido Tamberg korraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Anna Annikova poolt ning Xxxxkorraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Xxxxpoolt. Xxxxteeb oma arvelduskontolt 20.10.2014 ülekande summas 60 000 eurot ning 27.10.2014 ülekande summas 40 000 eurot. Reaalselt OÜ Xxxxjuhatuse liige Anna Annikova laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud Xxxxning laenuleping oli vormistatud üksnes selleks, et varjata selle seost Xxxxiga. Lähtuvalt eeltoodust on Xxxxalust ette heita altkäemaksu võtmist suures ulatuses ja isikute grupis s.o KarS § 294 lg 2 p 3 ning 4 järgi. II Xxxx ja AS Xxxxsüüdistuse sisu altkäemaksu andmises ning Xxxxpoolt võtmises Xxxxon võtnud isikute grupis koos Xxxxaltkäemaksuning AS Xxxx (äriregistri kood xxx ) ning Xxxx on andnud altkäemaksu. Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele on osutanud kaasabi Anna Annikova, Kaido Tamberg, Xxxxning Xxxx. 2.1 Ebaõiguskokkulepe Xxxx, Xxxxja Xxxx vahel ning teo toimepanemine XxxxAS-i huvides Xxxx oli XxxxAS juhatuse liige. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Lähtuvalt eeltoodust oli Xxxx pädevus suunata äriühingu tegevust ning tema teootsuse ja teoplaani aluse oli määratletud tema roll Xxxxja Xxxxametiseisundi kasutamise eest vara andmisel. Seega vastab Xxxx KarS § 14 lg 1 nõuetele, sest on juriidilise isiku organi liige vastavalt TsÜS § 31 lg 2. Xxxxoli juba nõustunud altkäemaksu võtmisega Xxxxja Xxxx ning seega on Xxxxpuhul tegemist isikuga, kes võtab altkäemaksu teistkorda. Xxxxja Xxxxjõudsid ajavahemikul 2008 kuni 2009 täpselt tuvastamata ajal ja kohas Eesti Vabariigis Xxxx üksmeelele, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas on AS Xxxx . Vastutasuna selle eest lubas Xxxx Xxxxja Xxxxvara. XxxxAS-il on ka teisi lepingulisi suhteid AS-iga Xxxxning ebaõiguskokkuleppe kohaselt on Xxxx poolt lubatud ja antud vara ka selleks, et ka teiste lepinguliste suhete puhul arvestatakse võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega. Xxxxon vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest AS Xxxxjuhatuse liikmena ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxxkohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud vastu vara XxxxAS juhatuse liikmelt Xxxx. Xxxxja Xxxxolid Xxxx ajavahemikul 2008 kuni 2015 august üksmeelel, et

vastutasuna vara lubamise ja andmise eest Xxxxkoos Xxxxkasutavad oma ametiseisundit AS Xxxxjuhatuse liikmetena selliselt, et võimalikul suurel määral arvestatakse AS-i Xxxxhuvidega, eirates seejuures vajadusel seaduse, teenistuslepingu ning AS-is Xxxxkehtivate kordade nõudeid ja kuritarvitades oma pädevust, jättes vajadusel tahaplaanile AS-i Xxxxhuvidega võimalikult suurel määral arvestamise. Xxxxja Xxxxpoolt ametiseisundi kasutamine pidi olema ning oli kantud eesmärgist tagada AS-ile Xxxxvõimalikul suures mahus ja soodsatel tingimustel lepingulised suhted AS-iga Xxxxning esilekerkivate üksikküsimuste lahendamine AS Xxxxhuvides. Järelikult toimus altkäemaksu andmine Xxxx poolt Xxxxja XxxxAS Xxxxhuvides, sest vara andmise ja lubamine oli kantud eesmärgist tagada äriühingule konkureerimata teiste isikutega lepingulised suhted võimalikul pikaks ajaks ja soodsatel tingimustel. Samuti oli vara lubamine ja andmine kantud eesmärgist tagada XxxxAS-i huvidega võimalikult suurel määral arvestamine lepingute täitmisel ja muutmisel. 2.2 Ametiseisundi kasutamine AS Xxxxon AS Xxxxpikaaegne lepingupartner. AS Xxxxoli Vanasadamas terminali operaator osutades sh nii stivideerimis- kui sildumisteenust ning tegeledes kaupade hoidmise ja ladustamisega. Nimetatud äriühingule oli oluline, et AS Xxxxarvestab lepingulistes suhetes võimalikul suurel määral XxxxAS majanduslike huvidega lepingute sõlmimisel, muutmisel ja pikendamisel teenuse hinna ja muude tingimuste osas arvestataks AS Xxxxhuvidega. AS-ile Xxxxoli oluline osutada nii teenuseid (sh sildumisteenust) kui ka kasutada AS-ile Xxxxkuuluvaid kinnistuid ja hooneid. Teenuste osutamisel oli oluline, et AS Xxxx tagab teenuse osutamise pikaajalisuse, konkureerimata teiste isikutega, ning võimaldab muid võimalikult soodsad tingimused. Kinnistute ja hoonete kasutamisel oli oluline, et AS Xxxxarvestab hinna, tähtaja kui muude tingimuste osas võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega. Xxxxja Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmete pädevusse kuulus äriühingu esindamine ning lepingueelsetel läbirääkimistel osalemine, lepingute sõlmimine ning nende pikendamise üle otsustamine ning konkreetsete üksikküsimuste lahendamine. Xxxxja Xxxxtegutsesid täpselt tuvastamata ajas ja kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et nad arvestavad võimalikult suurel määral XxxxAS huvidega, sõlmides ja pikendades lepinguid ilma avamata neid konkurentsile ning suunates võimalikult suurel määral nii teenuste osutamist kui hoonete ja kinnistute kasutamist AS-ile Xxxx , jättes kõrvale AS-i Xxxxhuvidega võimalikult suurel määral arvestamise kohustuse. Vastavalt AS Xxxxpõhikirja punktidele 5.1 ja 5.2 oli lepingute sõlmimiseks vajalik mõlema juhatuse liikme nõusolek, mistõttu oli vajalik mõlema juhatuse liikme panus, et tagada AS Xxxxmajanduslike huvide järgimine. Xxxxja Xxxxon väljendanud Xxxx nõusolekut arvestada võimalikult suurel määral AS Xxxxhuvidega ning vastavalt sellele ka toiminud, jättes kõrvale AS Xxxxning MKM kui aktsionäri ning seeläbi riigi huvid ning eirates nii seaduse kui AS-is Xxxxkehtestatud kordade ja teenistuslepingu nõudeid. 2.2.1 AS-i Xxxxja AS-i Xxxx i vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud: 2.2.1.1 28.08.2001 leping nr 4481601; 2.2.1.2 01.08.2002 rendileping nr 4401602; 2.2.1.3 23.02.2009 töövõtuleping nr 05409 (sildumisteenus); 2.2.1.4 20.04.2009 üürileping nr 11109; 2.2.1.5 03.05.2010 üürileping nr 12110; 2.2.1.6 18.03.2011 üürileping nr 08011.

2.2.1.1 Leping nr 4481601 28.08.2001 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxx ning XxxxAS juhatuse liige Xxxx lepingu nr 4481601. Lepinguga andis AS Xxxxrendile XxxxAS-ile Vanasadamas asuvad erinevad hooned, määrati kindlaks kaupade minimaalse töötlemise maht, ruumide renditasu ja kaubatasu ning tasu koristustööde eest. Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 15.04.2006. 12.04.2006 kokkuleppega pikendati lepingut kuni 31.12.2006 ning lisati juurde tingimus, et lepingu pikendamise võimalikus tähtajas peavad pooled kokkuleppele jõudma 30.09.2006. 15.12.2006 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa nr 38, millega pikendati lepingu tähtaega kuni 31.12.2010 ning kui XxxxAS täidab kõik võetud kohustused, siis on tal õigus nõuda lepingu pikendamist 5 aasta võrra. Alates 2008 muutsid Xxxxja Xxxxning liige Xxxx täiendanud ja muutnud lepingut järgnevalt. 28.01.2008 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 39, millega muudeti kaubatasude määra, mille kohaselt rentnik maksab alates 01.01.2008 kuni31.12.2008 Kaubatasu 35.00 krooni iga tema poolt töödeldud transpordivahendi eest. Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx kirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis Xxxx 11.02.2009 kirja Xxxxettepanekuga mitte rakendada lepingust tulenevat AS-i Xxxxõigust ühepoolselt hinda tõsta, põhjendades seda majanduses toimunud langusega. Lisaks sõlmiti 23.02.2009 kokkulepe lisa nr 40, millega muudeti kaubatasude määra, märkides, et kaubatasu määr on 41.00 krooni. 20.04.2009 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 41, millega tagastati rendipind vastavalt rendileandja soovile. 31.08.2009 sõlmiti kokkulepep lisa nr 42, millega vähendati D terminaliga piirneva laoplatsi eest rendihinda 50% võrra 6 kuuks vastavalt Xxxx poolt 10.08.2009 tehtud ettepanekule. 25.01.2010 sõlmiti kokkuleppe lisa nr 43, millega määrati kindlaks algava aasta kaubatasu määr, mille kohaselt rentnik maksab 41 krooni iga tema poolt töödeldud transpordivahendi eest. 2.2.1.2 Leping nr 4401602 01.08.2002 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning XxxxAS juhatuse liige Xxxx rendilepingu nr 4401602. Rendilepinguga andis AS Xxxxrendile XxxxAS-ile Vanasadamas asuvad laoplatsid, laod ja laadimistehnika ning määrati kindlaks kaupade minimaalse töötlemise maht, rendi ja kaubatasu suurus. Leping sõlmiti määramatuks tähtajaks. Alates 2008 muutsid ja täiendasid Xxxxja Xxxxning Xxxx nimetatud lepingut järgnevalt. 11.01.2008 on sõlmiti kokkulepe lisa nr 24 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt AS Xxxxkui rendileandja on nõus lõpetama laoruumide aadressil Xxxx kasutusse andmise vastavalt rentniku s.o XxxxAS soovile. 08.05.2008 sõlmiti kokkulepe lisa 26 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt vähendati ühekordselt renditasu ühe kalendrikuu renditasu võrra, sest rentnik ei ole saanud rendipinda sihipäraselt kasutada. 18.08.2008 sõlmiti kokkulepe lisa nr 27 (allkirjastanud Xxxx ja Xxxxpoolt), mille kohaselt muudeti lepingu punkte 1.2.12 ja 7.1.1.12. 10.12.2008 sõlmiti kokkulepe lisa nr 28 (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt), mille kohaselt rentnik tagastab rendiandjale ruumid vastavalt rendileandja soovile. Vastavalt lepingule saatis AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx30.01.2009 AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx kirja üüri, rendi ja kaubatasumäärade korrigeerimiseks. Vastuseks saatis 11.02.2009 AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx kirja Xxxxettepanekuga mitte rakendada lepingust tulenevat AS Xxxxõigust ühepoolselt hinda tõsta põhjendades seda majanduses toimunud langusega. 27.02.2009 sõlmiti kokkulepe nr 29 (allkirjastatud Xxxx, Xxxxja Xxxx poolt), mille järgi nõustus AS XxxxXxxxAS poolt tehtud ettepanekuga, et XxxxAS tagastab osaliselt ruumid ning vähendatakse alles jäävate objektide rendihinda. Lisaks sõlmiti 31.08.2009 kokkulepe lisa xxxx

(allkirjastatud Xxxxja Xxxxning Xxxx poolt), mille kohaselt on vähendatud rendihinda vastavalt rentniku soovile 50 % ulatuses aadressidele Xxxx ning Xxxx ladude eest 50% ulatuses. 18.11.2009 kokkulepe lisa nr 31 allkirjastatud (Xxxxja Xxxxpoolt ning Xxxx poolt), mille kohaselt on vastavalt üürniku soovile arvatud lepingu koosseisust välja Xxxxasuv laohoone ja osaliselt Xxxx büroohooned, mille tulemusena väheneb üürniku kasutusse jääv pind ja väheneb üüritasu. 2.2.1.3 23.02.2009 sõlmitud Töövõtuleping nr 05409 AS Xxxxkoosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. AS Xxxxosutas 2008.a alguseni kõikides oma sadamates laevadele sildumisteenust. 2007 kuni 2008 asus AS Xxxxjuhtkond seisukohale, et AS Xxxxhakkab sildumisteenust sisse ostma. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult 2008.a vastu otsuse, et sildumisteenuse osutaja leidmiseks ei korraldata riigihanget ega teostata hanget vastavalt AS-is Xxxxkehtinud hanke korrale. Xxxxja Xxxxvõtsid ühiselt ja kooskõlastatult vastu otsuse, et sildumisteenuse üheks osutajaks Vanasadamas hakkab AS Xxxx . 2008.a oktoobrist kuni 2009.a veebruarini toimusid XxxxAS ja AS Xxxxvahel läbirääkimised sildumisteenuse osutamise lepingu tingimuste üle. Läbirääkimistel osalesid teiste hulgas AS Xxxxesindajatena Xxxxja Xxxxning AS Xxxxesindajana Xxxx . Läbirääkimiste üheks oluliseks punktiks oli teenuse osutamise hinna kujunemine. AS Xxxxfinantsosakonna novembris 2008 tehtud kuluarvestuse kohaselt peaks ei tohiks lepingujärgse tasu määr olla rohkem kui 55 % sildumistasude määradest, et AS-ile Xxxx oleks teenuse sisse ostmine võrreldes teenuse ise osutamisega majanduslikult põhjendatud. Juhul kui lepingujärgse tasu määr oleks suurem kui 55% sildumistasu suurusest, siis oleks XxxxAS-le majandusliult põhjendatum osta teenust ise kui seda sisse osta. 23.02.2009 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx töövõtulepingu nr 05409 kehtivusega kuni 31.12.2010. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus AS Xxxxosutama AS-ile Xxxxsildumisteenuseid Vanasadama kaidel 1 kuni 8 ning AS Xxxxpoolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Xxxxkui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile Xxxxlepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75% AS Xxxxpoolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub käibemaks. Järelikult nõustusid Xxxxja Xxxxtasuma AS-ile Xxxxsildumise eest suuremat tasu, kui see oleks olnud AS-le Xxxxmajanduslikult põhjendatud. . Lähtuvalt eeltoodust jätsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxx23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 sõlmimisel täitmata TsÜS § 35, ÄS 306 lg 2, VÕS 620 lg 2 ja teenistuslepingu punktidest 2.5 ja 2.8 tuleneva juhatuse liikme kohustuse toimida äriühingule kõige kasumlikumal viisil. 23.11.2009 tegi Xxxx AS-i Xxxxjuhatuse liikmetele Xxxxja Xxxxkirjalikult ettepaneku muuta 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 järgmiselt. Lepingu p 31.12.12.2010 kehtib leping kuni 31.12.2010, mis investeeringute tasuvuse seisukohalt ei ole piisav. Xxxx tegi ettepaneku muuta lepingu punkti 17.2 ning määratleda see järgmiselt „ Peale tähtaja 31.12.2010 möödumist pikeneb leping kuni 31.12.2018 ja rentnikul on õigus taotleda Lepingu tähtaja pikendamist 7 aasta võrra. 17.2 Samuti toob Xxxx välja, et AS-i Xxxxning XxxxAS-i vahel on stivideerimisleping ning muuta sildumislepngu punkti 10.1 sünkroonis sõnastusega stividorlepinguga ning täiendada punktiga 6.1 selliselt, et kruiisilaevade sildumise eest makstakse tasu 100% sätestatud määrast. Hoolimata asjaolust, et 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 punkt 6.2 järgi on tasu suurus lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu, nõustusid Xxxxja Xxxxmuutma lepingu tähtaega ning sildumistasu vastavalt AS Xxxxpoolt tehtud ettepanekule ning samuti oli nõus lepingu pikendamisega. 04.12.2009 edastas XxxxXxxxAS-i kirjaliku nõusoleku lepingu muutmiseks Xxxx ele. 03.05.2010 sõlmisid Xxxxja Xxxxning Xxxx kirjaliku kokkuleppe (lisa nr 2 23.02.2009

töövõtulepingule nr 05409), mille kohaselt maksab AS XxxxAS-ile Xxxxsildumisteenuste osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% (03.05.2010 sõlmitud kokkuleppe punkt 6.1.1) ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100% (03.05.2010 sõlmitud kokkuleppe punkt 6.1.2) sadama eeskirjas sätestatud sildumistasude määradest. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei teostanud enne XxxxAS-iga lepingutingimuste muutmist kokku leppides ja lepingu allkirjastamist kuluanalüüsi. Lisaks muudeti 03.05.2010 sõlmitud kokkuleppega 23.02.2009 töövõtulepingu nr 05409 punkti 10.1 ning pikendati töövõtulepingu nr 05409 tähtaega kuni 31.12.2015 ning lisaks täiendati punkti 10.1 ning määrati, et juhul kui AS Xxxxja AS-i Xxxxvahel sõlmitud Vanasadama territooriumil paiknevate ruumide, hoonete ja maatüki üürilepingu nr 12110 tähtaega pikendatakse lepingus sätestatud võimalusel, siis pikeneb töövõtuleping nr 05409 ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks nagu üürileping 12110. Puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et sellised lepingumuudatused oleks olnud AS-i Xxxxhuvides. 29.05.2015 saatis Xxxxjuhatuse liige Xxxx AS Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxkirjaliku taotluse lepingu nr 12110 pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses. 03.05.2010 sõlmitud lepingu nr 12110 punkti 16.2 järgi pikeneb taotluse esitamisel leping nr 12110 viie aasta võrra, milleks on 31.12.2020. Lähtuvalt eeltoodust pikenes 29.05.2015 AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxx poolt esitatud taotluse alusel ilma täiendava kokkuleppeta ka AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud töövõtuleping nr 05409 kuni 31.12.2020. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei lähtunud nimetatud lepingu sõlmimisel 12.11.2008 koostatud kuluanalüüsist. Lepingu tingimuste muutmisel ning lepingu pikendamisel ei teostatud analüüsi, kas need tingimused on AS-i Xxxxhuvides ning kas XxxxAS soovidega arvestamine on AS Xxxxjaoks põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust jätsid Xxxxja Xxxx täitmata juhatuse liikme kohustus toimida äriühingule kõige kasumlikumal viisil vastavalt TsÜS § 35, ÄS 306 lg 2, VÕS 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 nõuetest. Riigihangete seaduse ja hangete korra rikkumine Xxxxja Xxxxsõlmisid Asi Xxxxjuhatuse liikmetena AS-iga Xxxx23.02.2009 sildumisteenuse osutamiseks lepingu 05409 ilma riigihanget või konkurssi korraldamata, samuti toimus lepingu pikendamine ilma riigihanketa või konkursita. AS Xxxxon hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 3 p 1 mõistes ning tulenevalt RHS § 16 lg 5 on hankijal kohustust korraldada riigihange kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära. AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 05409 ostetav teenus oli RHS § 89 mõttes sadamate valdkonna võrgustiku teenus, mida osutatakse avalikes huvides ning mille hankimisel pidi AS Xxxxkorraldama riigihanke. AS-i Xxxxja AS-i Xxxxvahel sõlmitud lepingu kohaselt tasus AS Xxxxtöö tegemise eest AS-ile Xxxx75% AS Xxxxsadamaeeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Töövõtulepingu nr 05409 oli esialgselt sõlmitud kehtivusega 02.03.2009 kuni 31.12.2010 (töövõtuleping punkt 2.2, 10.1) ning seega oli lepingu kehtivus väiksem kui 48 kuud. RHS § 21 lg 6 alusel arvestatakse lepingu sõlmimise ajal tähtajalise teenuslepingu eeldatavat maksumust, mille kehtivus on lühem kui 48 kuud, hankelepingu kogumaksumuse alusel. Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 31.12.2010 maksis AS XxxxAS-ile Xxxxsildumisteenuse osutamise eest kokku 761 467,49 eurot ilma käibemaksuta. Lepingu sõlmimise ajal oli riigihangete rahvusvaheliseks piirmääraks teenuslepingute sõlmimisel 412 000 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades eeltoodut ületas AS Xxxxja AS Xxxxvahel 23.02.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 05409 eeldatav maksus lepingu sõlmimise hetkel riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning AS Xxxxoleks pidanud teenuse osutaja leidmiseks välja kuulutama riigihanke. Samuti oleks tulnud lepingu pikendamisel nii 03.05.2010 kui ka 29.05.2015 korraldada riigihange, sest lepingu pikendamisel ületas pikendatava lepingu maksumus riigihanke piirmäära. RHS § 21 lg 6 p 2 kohaselt arvestatakse

teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust ja mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, maksumus, korrutades teenuste osutamise maksumus ühes kuus 48-ga. 03.05.2010 kokkuleppega pikendati 23.02.2009 töövõtulepingut nt 05409 kuni 31.12.2015 ning lisati juurde tingimus, et üürilepingu nr 12110 pikendamisel pikeneb töövõtuleping nr 05409 ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks. 29.05.2015 esitas AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx AS-ile Xxxxtaotluse üürilepingu pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses. Tulenevalt sellest pikenes ilma täiendava kokkuleppeta ka töövõtuleping nr 05409 ning lepingu nr 05409 uueks tähtajaks sai 31.12.2020. Lisaks oli 03.05.2010 AS Xxxxjuhatuse liikmete Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liikme Xxxx vahel sõlmitud kokkulepe, millega muudeti hinda lepingu kehtivuse ajal, vastuolus RHS § 69 lg 3, mille kohaselt võib hankelepingut muuta üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Samuti on 23.02.2009 töövõtulepingu 05409 sõlmimisel ja selle pikendamisel Xxxxja Xxxxpoolt rikutud AS-s Xxxxkehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 ning kehtis ajavahemikul 28.08.2007 kuni 20.01.2012. Nimetatud korra p 2.1.1 kohaselt oli lepingute sõlmimisel ja hangete teostamisel kohustuslik, et rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumiste võrdlemise teel parima hinna ja kvaliteedi suhte, p 2.1.2 peab hanke korraldamisel tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 2.1.4 kohaselt peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vältima konkurentsikahjustavat huvide konflikti. Korra kohaselt oli kohustus korraldada ka siis kui ei olnud ületatud riigihangete piirmäära. Järelikult nii riigihangete seadusest kui ka AS Xxxxhanke korrast tulenes kohustus selgitada välja olemasolevad teenuse pakkujad ning valida välja soodsaim teenuse osutaja, korraldades selleks hanke. Sama reeglistik oli ka alates 20.01.2012 kehtinud hankekorra punktides 2.1.1, 2.1.2 ning 2.1.4. Samuti oli kehtestatud kohustus korraldada hange juhul kui ei olnud ületatud riigihangete seaduse piirmäära. AS-is Xxxxreguleerib ettevõttesisest protseduuri tehingute ettevalmistamisel, kooskõlastamisel, tegemisel ja täitmisel AS Xxxxjuhatuse esimehe Xxxx12.07.2007 nr 109 käskkiri „Tehingute tegemise kord“. Tehingute tegemise korra punti 3.3 kohaselt peavad enne tehingu sõlmimist kooskõlastama tehingu korra punkt 3.5 nimetatud isikud, märkides tehingu ühe eksemplari põhiosa viimasele lehele oma nime, allkirja ja kuupäeva, punkt 3.7). Vastavalt Tehingute tegemise korra punkt 3.3 on lepingu kooskõlastamise protseduur alljärgnev: 3.3 Tehing tuleb kooskõlastada järgmiste või neid asendavate isikute poolt: 3.3.1 Tehingu Ettevalmistaja; 3.3.2 Tehingu Täitja; 3.3.3 Aktsiaseltsi divisjoni juht, kelle vastutusvaldkonda Tehingu täitmine ja haldamine kuulub. Kui tehingu või selle osa haldamine kuulub mitme Aktsiaseltsi divisjoni tegevusvaldkonda, tuleb Tehing kooskõlastada kõigi vastavate divisjoni juhtidega; 3.3.4 Õigusosakonna juhataja; 3.3.5 Finantsjuht, kui tehingu Tehinguväärtus on 300 000 krooni või üle selle; 3.3.6 Aktsiaseltsi töötajatega sõlmitavad töölepingud kooskõlastab vaid personaliosakonna juhataja. 03.05.2010 AS Xxxxja AS Xxxxvahel sõlmitud kokkuleppe juurde lisatud määrangute vormist nähtub, et nimetatud kokkuleppe ettevalmistajaks ja täitjaks oli Sadamakapteni osakonna juhataja-sadamakapten Xxxx , kes kooskõlastas lepingu peale lepingu sõlmimist 04.05.2010. Lepingu kooskõlastajateks olid õigusosakonna juht Xxxx , kes kooskõlastas lepingu 03.05.2010, Infrastruktuuri halduse juht Lembit Visnapuu, kes kooskõlastas lepingu 06.05.2010, Vanasadama haldusjuht Xxxx , kelle kooskõlastus lepingult puudub ning finantsjuht Xxxx , kes kooskõlastas

lepingu alles 10.05.2010. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxsõlmisid 03.05.2010 kokkuleppe AS-iga Xxxxjättes selle ettevõtte siseselt eelnevalt kooskõlastamata, millega rikkusid AS-is Xxxxkehtinud tehingute tegemise korda. Järelikult nii töövõtulepingu 05409 sõlmimisel kui pikendamisel toimisid Xxxxja Xxxxebaseaduslikult ning pädevust kuritarvitades, sest nad olid teadlikud, et nimetatud lepingu sõlmimiseks ei viidud läbi avatud konkurentsi tingimustes hankemenetlust, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning tehingute tegemise korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti on Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui ka pikendamisel jätnud kontrollimata ja analüüsimata, et töövõtulepingu nr 05409 sõlmimisel ja pakendamisel on tegemist soodsaima variandiga AS-ile Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 2.2.1.4 20.04.2009 sõlmitud üürileping nr 11109 16.02.2009 pöördus Xxxx AS-i Xxxxpoole ettepanekuga võtta rendile Xxxx , Tallinn maa-ala. Xxxx ettepaneku kohaselt oleks rendihinnaks esimesel kolmel aastal 5 krooni/m2 ning igal aastal võiks rendihind tõusta 1 krooni/m2 võrra ning lepingu pikkuseks oleks 13 aastat. 20.02.2009 varade kasutamise andmise komisjonis on arutatud Xxxx XxxxAS-ile kasutusse andmist ning on jõudnud veendumusele, et juhatusele tuleb teha ettepanek sõlmida Xxxx parkla üürileping 2 aastaks, edasise lepingu tähtajaks üleminekuga. Võimalik lepingujärgne tasu kuulub välja selgitamisele. 13.03.2009 on AS Xxxxkommertsjuht Xxxx koostanud AS-i Xxxxjuhatusele märkused AS-iga Xxxxsõlmitava rendilepingu kohta, kus toob muu hulgas välja, et Xxxx maatüki rentimine kuni 2015 aasta lõpuni ei ole kooskõlas AS Xxxxkinnisvara arenduse eesmärkide ja plaanidega ning tema arvates on rendihind 3,99 krooni/m2 kuus, liiga vähe. 19.03.2009 nõustub Xxxx lepingut sõlmima tähtajaga kuni 2013. Lepingu projektis oli algselt sees punkt 2.9, mis seisnes selles, et üürniku poolt kinnistule tehtavad parendused, mida AS Xxxxhüvitab, ei tohi ületada 100 000 krooni määra ning lepingu projektis oli kirjas, et leping on sõlmitud tähtajani kuni 01.04.2012. 16.04.2009 teavitas Xxxx Xxxx t, et on rääkinud Xxxx lepingu teemal Xxxxga ning nad olid kokku leppinud, et võtavad lepingust välja punkt 2.9 ja teevad lepingu pikkuseks 5 aastat. Xxxx palus Xxxx l vastavad muudatused lepingus ära teha ning on valmis alates 01.05.2009 lepingu käima panema. 20.04.2009 sõlmisid Xxxxja Xxxxning Xxxx üürilepingu nr 11109. Üürilepinguga andis AS XxxxAS-ile Xxxxrendile Tallinnas, aadressil Xxxx asuva maa-ala üldpinnaga 2 598 m2, hinnaga 4 krooni/m2 (0,26 eurot/m2). Nimetatud maa-ala soovis XxxxAS kasutada seoses oma majandustegevusega. Üürileping nr 11109 sõlmiti tähtajaga kuni 01.05.2014. 10.03.2014 esitas AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx AS-ile Xxxxjuhatuse liikmele Xxxxtaotluse üürilepingute nr 11109 pikendamiseks. Esitatud taotluse alusel pikendati üürilepingut nr 11109 ilma täiendava kokkuleppeta tähtajatult. Arvestades eeltoodut on AS-i Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxsõlminud lepingu ja arvestanud selle pikendamisel valdavalt XxxxAS huvidega, mitte aga otsinud AS-ile Xxxxsoodsaimat lahendust. Arvestades eeltoodut rikkusid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxüürilepingu nr 11109 sõlmimisel ja pikendamisel AS-is Xxxxkehtinud vara kasutusse andmise korda, juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 2.2.1.5 03.05.2010 sõlmitud üürileping nr 12110.

03.05.2010 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja XxxxAS Xxxx , keda esindas juhatuse liige Xxxx üürilepingu nr 12110. Üürileping nr 12110 sõlmiti ühildamaks ühtseks tervikuks 01.08.2002 rendilepingut nr 4401602 ning 28.08.2001 sõlmitud rendilepingut nr 4481601. Üürilepinguga nr 12110 andis AS XxxxAS-i Xxxxvaldusesse ja kasutusse Tallinnas, UusSadama 19 asuva vara (laohoone, konteinerhooned, töökoja ruumid ning maatüki) XxxxAS majandustegevuse teostamiseks, milleks on eelkõige transpordivahendite maha ja peale laadimine ning muud laevadele osutatavad teenused. Üürileping nr 12110 sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2015. Üürilepingus nr 12110 p-i 6.2 järgi on AS-il Xxxxkohustus lisaks üüritasule tasuda ka kauba töötlemise eest. Nimetatud üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2015 ning juhul kui AS Xxxxtäidab kõiki lepinguga võetud kohustusi on tal õigus nõuda lepingu tähtaja pikendamist 5 aasta võrra. Xxxxja Xxxxning Xxxx on lepingu kehtivuse ajal muutnud ja täitnud lepingut järgnevalt: - 27.09.2010 sõlmitud kokkulepe lisa nr 2, mille sõlmimise aluseks oli 25.05.2010 Xxxx ettepanek Xxxxasendada Lepinguobjektiks olev laohoone Xxxx laohoonega aadressil Xxxx , millise ettepanekuga Xxxxja Xxxxnõustusid. Samuti täpsustati üürihinda. - 11.03.2011 sõlmitud kokkuleppe lisa nr 3, millega täpsustati kaubatasu määra poolte kokkuleppel. Kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. (allkirjastatud Xxxx, Xxxx ja Xxxx poolt). - 16.02.2012 sõlmitud kokkulepe lisa nr 4, millega täpsustati kaubatasu määra poolte kokkuleppel. Kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2012. (allkirjastatudXxxx, Xxxx ja Xxxx poolt ). - 02.11.2012 sõlmitud kokkulepe lisa nr 5, millega asendati alates 01.11.2012 Xxxx konteinerhooned aadressil Xxxx paiknevae bürooruumidega (allkirjastatud Xxxxja Xxxx poolt). - 21.10.2014 sõlmitud kokkulepe lisa nr 6 , millega asendati XxxxAS poolt tehtud ettepanekul üüritav objekt aadressil Xxxx ruumidega aadressil Xxxx , Tallinn asuvate töökoja ruumidega (allkirjastasid Xxxx, Xxxxning Xxxx ). - 08.12.2014 esitas Xxxx Xxxxavalduse laoplatsi suuruse vähendamiseks 250m2 peale seoses alates 01.07.2015 treilerite vähenemisega ning sellest tulenevalt väheneva vajadusega treilerite hoiuplatsi järele. 30.03.2015 ütles AS Xxxxkommertsjuht Xxxx Xxxx ele, et AS-il Xxxxpole mõtet lepingut muuta selliselt, et XxxxAS tagastab platsi osaliselt, sest nende leping lõpeb aasta lõpus nagunii ning neil ei oleks seda maa-ala kellelegi rendile anda. Xxxx põhjendab seda sellega, et neil on mahud vähenenud ning nad ei taha niisama maksta ning lisaks rendihinnale ei pea nad siis maksma ka maamaksu. Xxxx küsib, et miks AS Xxxxseda siis maksma peaks ning lisab, et AS-il Xxxxei ole kohustust rendilepingut varem lõpetada kuna leping on tähtajaline. 08.06.2015 on sõlmitud kokkulepe lisa nr 7, millega vähendati XxxxAS poolt 1000 m2 suurust üüritavat laopinda 750 m2 võrra. (allkirjastanud Xxxxja Xxxx). - 29.05.2015 esitas XxxxAS juhatuse liige Xxxx taotluse lepingu 12110 pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses, mida AS Xxxxpoolt aktsepteeriti. Sõlmitud üürilepinguga nr 12110 ning lepingu muudatuste tegemise juures puudub AS-il Xxxxkuluarvestus ning majanduslik põhjendatus selle kohta, millest lähtuvalt on nii lepingus kui ka selle muudatuste juures kujunenud lepingujärgne tasu. Lisaks on lepingus perioodil 20102012 kaupade töötlemise teenuse tasu madalam kui 28.08.2001 sõlmitud rendilepingus nr 4481601 ja 01.08.2002 nr 4401602. Lisaks puudus XxxxAS-ga lepingus nr 12110 kohustuslik kaupade töötlemise kogus, mis eelnevates lepingus oli olemas. Lähtuvalt eeltoodust jätsid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxtäitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse, mis seisneb kohustuses selgitada välja äriühingule majanduslikult soodsaim tehingu alternatiiv ning sõlmida sellistel tingimustel leping. Lähtuvalt eeltoodust oli jäetud täitmata juhatuse liikme kohustus toimida äriühingule kõige kasumlikumal viisil vastavalt TsÜS § 35, ÄS 306 lg 2, VÕS 620 lg 2 ning teenistuslepingu punktide 2.5 ja 2.8 nõuetest.

AS-is Xxxxreguleerib sadama omandis oleva vara kasutusse andmist teisele isikule üürilepingu, rendilepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu või muu lepingu alusel juhatuse esimehe 26.01.2006 käskkirjaga nr 17 kinnitatud „AS Xxxxvara kasutusse andmise kord“ (edaspidi „kord“). AS Xxxxvara kasutusse andmise korra p 3.3 kohaselt otsustab vara kasutusse andmise AS Xxxxjuhatus. AS-is Xxxxkorraldab vara kasutusse andmist AS Xxxxjuhatuse esimehe käskkirjaga moodustatud vara kasutamise komisjon (korra p 2.1). Vara kasutamise komisjoni eesmärk on AS Xxxxkuuluva vara võimalikult tulus ja efektiivne kasutamine (korra p 2.2.1, 2.2.2). AS Xxxxvara antakse kasutusse avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras (kord p 3.4) ning korra p 6.1 loetletud juhtudel võib vara kasutusse anda ka ilma avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumiseta. Vara kasutuse komisjoni protokollidest nähtub, et üürilepinguga nr 12110 antud vara kasutusse andmist komisjoni koosolekutel ei arutatud, sest vastavat ülesannet ei ole vara kasutusse andmise komisjonile antud, millisest asjaolust olid nii Xxxxkui Xxxxteadlikud. Samuti ei ole üürilepingus nr 12110 nimetatud vara kasutusse andmise kohta AS Xxxxjuhatuse otsust. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei ole üürilepingu nr 12110 sõlmimisel läbi viinud avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, millest tulenevalt puudus võimalus arvestada konkureerivate pakkumistega. Lisaks puudub ka kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS-ile Xxxxkõige tulusam. Vastavalt vara kasutusse andmise korrast, mis kehtis ajavahemikul 21.08.2013 kuni 26.08.2015, on vara kasutusse andmise komisjoni eesmärk vara kasutusse andmisega (sh kehtivate kasutuslepingute oluliste tingimuste muutmisega) seotud asjaolude selgitamine ja hindamine, et tagada Vara võimalikult efektiivne ja tulus kasutamine ning samuti vara kasutusse andmisega seotud riskide hindamine ja nende maandamisvõimaluste selgitamine. Vara kasutusse andmise otsustajaks on seltsi juhatus. Seltsi juhatuse liikmed nii Xxxxkui Xxxxolid teadlikud, et rendilepingu muudatused ning samuti aktsepteeriti rendilepingu pikendamist ilma arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis. Nimetatud küsimuste üle arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Arvestades eeltoodut rikkusid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxüürilepingu nr 12110 sõlmimisel ja pikendamisel AS-is Xxxxkehtinud vara kasutusse andmise korda, juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Riigihangete seaduse ja hankekorra rikkumine Üürilepingu nr 12110 peamine eesmärk on seotud sadama opereerimisega RHS § 89 mõttes (sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele). Laevadele kaubateenuste osutamine sisaldab endas sadamateenuse osutamist veetranspordiettevõtjatele (veetranspordi tugiteenused - CPV kood xxxx). Seega on tegemist teenusega RHS mõttes. Lepinguga anti XxxxAS-ile õigus osutada laevaettevõtjatele kaubateenuseid (kaupade laadimine ja lossimine) ning liiklusvoogude juhtimise teenuseid, mistõttu on oma olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Kuna RHS ei kehtestanud teenuste kontsessioonidele konkreetset rahalist piirmäära, kehtis RHS aluspõhimõtete järgimise kohustus teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel hankijale olenemata selle rahalisest väärtusest. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija lepingu sõlmimisel lähtuma RHSis sätestatud üldpõhimõtetest. Seega oli AS Xxxxkohustatud lepingu sõlmimisel järgima RHSis sätestatud riigihangete aluspõhimõtteid. Teisisõnu, avama lepingu sõlmimise konkurentsile tingimustel, mis on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagavad erinevate pakkujate võrdse kohtlemise ning samuti oleks seeläbi välja selgitatud, milline oleks AS-ile Xxxxsoodsaim pakkumine, milline kohustus on aga käesoleval ajal täitmata. Samuti on töövõtulepingu 12110 sõlmimisel ja selle pikendamisel rikutud AS-is Xxxxkehtinud hankekorda, mis oli kinnitatud 28.08.2007 käskkirjaga 124 ning kehtis ajavahemikul 28.08.2007

kuni 20.01.2012. Nimetatud korra p 2.1.1 kohaselt oli kohustuslik, et rahalisi vahendeid peab kasutama säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumiste võrdlemise teel parima hinna ja kvaliteedi suhte, p 2.1.2 järgi peab hanke korraldamisel tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 2.1.4 kohaselt peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja vältima konkurentsikahjustavat huvide konflikti. Järelikult oli igal juhul teenuse sisse ostmisel kohustus leida äriühingule soodsaim teenuse osutaja, selgitades välja võimalikud pakkujad ja seeläbi soodsaima hinna ja kvaliteedi. Järelikult toimisid Xxxxja Xxxxnii lepingu sõlmimisel kui lepingu pikendamisel 2015 mai ebaseaduslikult, kuivõrd lepingu sõlmimist ei avatud konkurentsile, rikkudes nii RHS kui AS-is Xxxxkehtinud hangete korda ning tehingute tegemise korda ning teenistuslepingu p 2.5 ja 2.8 nõudeid. Samuti puudub tehingu majandusliku põhjendatuse arvestus ning otselepingu sõlmimisel, avamata seda konkurentsile jäeti välja selgitamata AS-ile Xxxxsoodsaim pakkumine. Samuti on jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust AS-ile Xxxxosutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxsõlminud, pikendanud ja muutnud lepingut 12110, ilma veendumata, et tegemist on soodsaima variandiga AS-ile Xxxx. Eeltooduga on nii Xxxxkui Xxxxrikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. 2.2.1.6 18.03.2011 sõlmitud üürileping nr 08011. 18.03.2011 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx üürilepingu nr 08011. Üürilepinguga andis AS XxxxAS-i Xxxxvaldusesse ja kasutusse Tallinnas, aadressil Uus-Sadama 19 asuva maa-ala üldpinnaga 2 835 m2, hinnaga 0,30 eurot/m2. Nimetatud maa-ala soovis XxxxAS kasutada seoses oma majandustegevusega. Üürileping nr 08011 on sõlmitud tähtajaga kuni 01.02.2014. 10.03.2014 esitas Xxxx Xxxxtaotluse üürilepingute nr 11109 ja 08011 pikendamiseks, kuna mõlemad pinnad on vajalikud AS-ile Xxxxstividori lepingu täitmiseks, sadamat läbivate ning Tallinki laevade autoga reisijate teenindamiseks ja sellega reisijate arvu suurendamiseks. Esitatud taotluse alusel pikendati üürilepingut nr 08011 ilma täiendava kokkuleppeta tähtajatult. AS-is Xxxxreguleerib sadama omandis oleva vara kasutusse andmist teisele isikule üürilepingu, rendilepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu või muu lepingu alusel juhatuse esimehe 26.01.2006 käskkirjaga nr 17 kinnitatud „AS Xxxxvara kasutusse andmise kord“ (edaspidi „kord“). AS Xxxxvara kasutusse andmise korra p 3.3 kohaselt otsustab vara kasutusse andmise AS Xxxxjuhatus. AS-is Xxxxkorraldab vara kasutusse andmist AS Xxxxjuhatuse esimehe käskkirjaga moodustatud vara kasutamise komisjon (korra p 2.1). Vara kasutamise komisjoni eesmärk on AS Xxxxkuuluva vara võimalikult tulus ja efektiivne kasutamine (korra p 2.2.1, 2.2.2). AS Xxxxvara antakse kasutusse avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras (kord p 3.4) ning korra p 6.1 loetletud juhtudel võib vara kasutusse anda ka ilma avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumiseta. Vara kasutuse komisjoni protokollidest nähtub, et üürilepinguga nr 08011 antud vara kasutusse andmist komisjoni koosolekutel ei arutatud, sest vastavat ülesannet ei ole vara kasutusse andmise komisjonile antud ning Xxxxja Xxxxolid sellest teadlikud. Samuti ei ole üürilepingus nr 08011 nimetatud vara kasutusse andmise kohta AS Xxxxjuhatuse otsust. AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxei ole üürilepingu nr 08011 sõlmimisel läbi viinud avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, millest tulenevalt puudus võimalus arvestada konkureerivate pakkumistega. Lisaks puudub ka kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS-ile Xxxxkõige tulusam.

Arvestades eeltoodut rikkusid AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja Xxxxüürilepingu nr 08011 sõlmimisel ja pikendamisel AS-is Xxxxkehtinud vara kasutusse andmise korda, juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis on sätestatud TsÜS § 35, ÄS §306 lg 2, VÕS § 620 lg 2 ning teenistuslepingu 2.5 ja 2.8 ning kuritarvitanud neile usaldatud pädevust. Kuna lepinguga koormati AS-ile Xxxxkuuluvat kinnisvara (kinnisasja osa üürile andmine), siis oleks olnud vajalik nõukogu nõusolek, mis aga puudus, rikkudes ÄS § 317 lg 1 p3 nõuet. Kokkuvõtvalt Xxxxja Xxxxpoolt kohustuste rikkumine Lisaks eeltoodule avaldus ametiseisundi kasutamine ka Xxxxja Xxxxpoolt ajavahemikul 20082015 tegevusetuses, sest peale seda kui nad olid sõlminud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui TS sisekordasid ning toiminud TS-le lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel kõige soodsamalt, siis ei võtnud nad eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette XxxxAS-le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks. TsÜS § 131 lg 1 alusel oleks TS saanud tühistada tehingu, mille teine pool teadis, et tehing on tehtud TS juhatuse poolt TS sisesuhtest tulenevaid volitusi rikkudes, kuid juhatuse liikmed ei kasutanud seaduses sätestatud võimalusi üüri- ja töövõtulepingute erakorraliseks või korraliseks ülesütlemiseks (nt VÕS § 313 lg 1, VÕS § 312 lg 1, VÕS § 655 lg 1 alusel). Lisaks on kõigi eelpool nimetatud lepingute puhul rikutud juhatuse liikme lojaalsuskohustust, mis tuleneb TsÜS §-st 35 (jõustunud jõustumine 01.07.2002, RT I 2002, 35, 216) ning VÕS § 620 lg 1 (jõustunud 01.07.2002, RT I 2001, 81, 487) ning KVS, mis kehtis 1999-31.03.2013 §-de § 5, 6, 26 ning 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS § 3 ja 4 kohaselt ning teenistuslepingu punkti 2.12 järgi, sest ajavahemikul 2008-2015 oli lubatud ja antud Xxxxning tema poolt nimetatud isikule vara AS Xxxxlepingulise partneri, XxxxAS kontserni kuuluvate ettevõtetega XxxxAS-iga (äriregistri kood xxxx), XxxxOÜ-ga (äriregistri kood xxxx) ning XxxxOÜ-ga seotud isikutelt Xxxxja Xxxx. KVS (28.02.1999-31.03.2013 kehtinud redaktsioon) § 6 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. KVS § 5 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KVS § 5 lg 3 p 1 on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena § 26 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi ning lg 2 kohaselt Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Korruptsioonivastases seaduse (jõustunud 01.04.2013) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivse tulu saamine. KVS § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Järelikult rikkusid A. Xxxxja xxxxlepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel ÄS § 315 lg-s 1, VÕS § 620 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust, ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kohustust täita käsund vastavalt oma

teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda. 2.3

Xxxx ja XxxxAS-i poolt altkäemaksu andmine Xxxxja Xxxxning Xxxxnõustumine altkäemaksuks lubatud vara vastuvõtmisega.

Xxxx on XxxxAS-i huvides lubanud ja andnud Xxxxja Xxxxvara ametiseisundi kasutamise eest ajavahemikul 2008 kuni 2015 august ning Xxxxon ajavahemikul 2008-2015 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara vastuvõtmisega ning võtnud vara vastu järgnevaltVara tasumise viis lepiti kokku Xxxx, Xxxxja altkäemaksu andmisele kaasabi osutava Xxxxiga ning Kaido Tambergiga ajavahemikul 2008-2009. Vara üleandmine altkäemaksuna Xxxx poolt toimus vastavalt ebaõiguskokkuleppele Xxxxja Xxxxga selliselt, et raha kantakse Xxxxja Xxxxpoolt määratud isiku Xxxxiga seotud ettevõtte XxxxOÜ arvele, mille kaudu jõuavad altkäemaksu summad Xxxxja Xxxxni. Altkäemaksuks antavate summade ülekandmiseks sõlmis Xxxx kui XxxxOÜ juhatuse liige näilise kokkuleppe 02.03.2009 XxxxOÜ juhatuse liikme ja saniku Xxxxiga. Kokkuleppe kohaselt teostab OÜ XxxxVanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxtöö teostamise eest tasu 50 000 krooni (ilma käibemaksuta 3 195,58 eurot,) kuus, koos käibemaksuga 59 000 krooni (3 770,79 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 21.12.2010 ning leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks. 03.04.2009 sõlmisid OÜ XxxxOÜ osanik ja juhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa nr 1, mille kohaselt kasutab OÜ Xxxxalltöövõtjana xxxxOÜ-d, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses XxxxOÜ ise ega alltöövõtu kaudu xxxxOÜ XxxxAS-ile töid ei teostanud. 02.05.2011 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja Locatore Group OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxakvatooriumi hooldustööde teostamiseks alltöövõtjana OÜ-d Locatore Group, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Nimetatud lepingu alusel esitas Xxxx OÜ Xxxxnimelt tasumiseks näilised arveid AS-i Xxxxjuhatuse liikmele Xxxx ajavahemikul 2009 märts kuni 2015 august. Xxxx korraldas arvete esitamise Xxxxraamatupidamisele, mille tulemusena toimus perioodiliselt XxxxAS arvelduskontolt ülekannete tegemine OÜ Xxxxarvelduskontole. Eeltoodu kaudu on käsutanud Xxxx XxxxAS vara, mis oli talle kui äriühingu juhatuse liikmele usaldatud.Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 26.08.2015 on AS-i Xxxxarveldusarvelt makstud OÜ Xxxxarveldusarvele AS Xxxxjuhatuse liikmetele Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 295 016,23 eurot. Xxxx XxxxAS juhatuse liikmena on maksnud Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 295 016,23 eurot, mis ületab KarS § 121 sätestatud suure ulatuse piiri (40 000 eurot). Lähtuvalt eeltoodust on Xxxxkui isikule, kes on varem toime pannud altkäemaksuvõtmise, alust ette heita altkäemaksu võtmist suures ulatuses ja isikute grupis s.o KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ning 4 järgi.

Kaido Tamberg oli xxxxOÜ osanik ja juhatuse liige ajavahemikul 08.10.1996 kuni 18.01.2011. Anna Annikova osutas nimetatud ajavahemikul xxxxOÜ-le raamatupidamisteenust ning pidas OÜ-sse xxxxOÜ-sse laekuvate rahaliste vahendite üle arvestust. Anna Annikova ja Kaido Tamberg oli ajavahemikul 2009-2011 teadlikud, et OÜ-sse xxxxlaekub läbi XxxxXxxxmõeldud altkäemaksu summad AS-i Xxxxlepingulistelt partneritelt. Xxxxtegu, millele Kaido Tamberg ja Anna Annikova kaasabi osutasid on kajastatud süüdise punktides I ja II Kaido Tamberg, Anna Annikova, Xxxx, Xxxxja Xxxxmõtlesid ajavahemikul 2008-2009 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis välja teoplaani, mille kohaselt saaks Xxxx XxxxAS-i arveldusarvelt ning Xxxxja XxxxXxxxAS-i arvelduskontolt maksta altkäemaksu Xxxxja Xxxxning Xxxxja Xxxxsaaksid selle vastu võtta, kasutades äriühingut XxxxOÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli 2008-2015 Xxxx. Selleks vormistab Xxxx vastavalt Xxxx, Xxxxning Xxxxja Xxxxkooskõlastatult näilised tehingud XxxxAS-i ning XxxxAS-ga ning Xxxxosa kantakse seejärel edasi xxxxOÜ arvelduskontole Kaido Tambergi ja Anna Annikova kaasabil. Altkäemaksu vastuvõtmine Xxxxpoolt oli korraldatud Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova ühise teo toimepanemisel järgmiselt: Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 20.05.2011 maksti XxxxAS arvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 99 466,53 eurot, mis kanti näiliste tehingute alusel Xxxxarvelduskontole. Selleks sõlmisid 02.03.2009 OÜ Xxxxosanik ja juhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt teostab OÜ XxxxVanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxtöö teostamise eest tasu 50 000 krooni (3 195,58 eurot) kuus, koos käibemaksuga 59 000 krooni (3 770,79 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 21.12.2010 ning leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks. 03.04.2009 sõlmisid OÜ XxxxOÜ osanik ja juhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa nr 1, mille kohaselt kasutab OÜ Xxxxalltöövõtjana xxxxOÜ-d, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad. xxxxOÜ nimelt esitas nimetatud lepingu alusel arveid Kaido Tamberg ning edastas need meili teel Xxxxile, kes edastas XxxxOÜ nimelt väljastatud arved XxxxAS-le Tegemist oli näilise tehinguga ja arvetega, sest tegelikkuses XxxxOÜ ise ega alltöövõtu kaudu XxxxAS-ile töid ei teostanud. Samal ajal maksti Xxxxja Xxxxaltkäemaksu ka Xxxxja Xxxxpoolt pangaülekandega selliselt, et AS Xxxxarvelduskontolt kanti XxxxOÜ arvelduskontole ajavahemikul 01.09.2009 kuni 30.05.2011 Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 64 422,95 eurot. Nimetatud ülekannete majandusliku sisu andmiseks sõlmisid 01.10.2009 OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri TGM 4, tehase nr 2662. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2010, kuid nimetatud lepingu alusel esitas Xxxx XxxxAS-le arveid kuni 2011. mai (üksiksasjalik kirjeldus süüdistuse punktis I). Tegelikkuses nimetatud lepingute ja arvete alusel teenuseid ei osutatud ning tegemist oli näilise lepingu ja arvetega, mille eesmärgiks oli korraldada altkäemaksu ülekandmine Xxxxja Xxxx. Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 30.05.2011 maksti XxxxAS ja AS Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu OÜ Xxxxarvelduskontole kokku summas 163 889,48 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 83 456,74 eurot ja Xxxxosa 80 432,77 eurot. Ajavahemikul 15.07.2009 kuni 04.05.2011 on Xxxxmõeldud altkäemaks kokku

summas 80 432,77 eurot kantud näiliste tehingute ja arvete alusel XxxxOÜ arvelduskontolt Xxxxi korraldusel OÜ xxxxarvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud altkäemaksusumma edasi kanda xxxxOÜ arvelduskontole vormistasid xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg ja OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx näilise kokkuleppe kuupäevaga 03.03.2009, mille kohaselt kohustub OÜ xxxxteostama OÜ-le XxxxVanasadama kaide nr 1-8 piirkonnas akvatooriumi hooldustöid. Kokkuleppe kohaselt maksis OÜ XxxxOÜ-le xxxxtööde teostamise eest tasu 25 000 krooni (1 597,79 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). xxxxOÜ arvelduskontolt nähtub, et esimene laekunud OÜ-lt Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole oli 15.07.2009 summas 88 500 krooni (5 656,18 eurot). Ajavahemikul august 2009 kuni oktoober 2009 oli summa suuruseks 30 00 krooni (1 917,35 eurot), alates 2009 novembrist kuni augustini 2010 oli makstava summas suurus 54 000 krooni (3 451,23 eurot) ning ajavahemikul august 2010 kuni mai 2011 oli summa suuruseks 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2010, kuid arveid lepingu alusel esitati kuni 27.04.2011. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses OÜ xxxxOÜ-le Xxxxlepingus nimetatud töid ei teostanud. Nimetatud leping oli sõlmitud selleks, et kanda üle OÜ Xxxxarvelduskontol olevad Xxxxmõeldud altkäemaksu summad. Kaido Tamberg korraldas ajavahemikul 03.03.2009 kuni 27.04.2011 eeltoodud lepingu alusel näiliste arvete koostamise OÜ xxxxnimelt ning edastas need e-kirjaga Xxxxile. Arvetele on märgitud nagu tasuks OÜ XxxxOÜ-le xxxxvastavalt kokkuleppele 03.03.2009. OÜ-sse xxxxkantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Anna Annikova ülesandeks oli arvestuse pidamine, kui suures ulatuses on ülekandeid teostatud ning kas on tasutud summasid vastavalt ebaõiguskokkuleppele. Xxxxmõeldud altkäemaksu summade kanti OÜ xxxx arvelduskontole ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015. xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova ja Xxxxi ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud kaasaaitamisteo tulemusel järgnevalt. Anna Annikova oli OÜ xxxx raamatupidaja 01.05.2011 kuni 26.08.2015. Anna Annikova, Xxxx ja Kaido Tamberg oli ajavahemikul 2011-2015 teadlikud, et OÜ-sse xxxxlaekub läbi XxxxXxxxmõeldud altkäemaksu summad AS-i Xxxxlepingulistelt partneritelt. Xxxxtegu, millele Kaido Tamberg ja Anna Annikova kaasabi osutasid on kajastatud süüdistuse punktides I ja II Kaido Tamberg, Xxxx, Xxxx, Xxxxning Anna Annikova kooskõlastasid 2011 aasta esimeses pooles kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis omavahel teoplaani, mille kohaselt Xxxxmõeldud altkäemaks, mis laekub nii XxxxAS kui Xxxxarvelduskontolt kantakse näiliste tehingute alusel XxxxOÜ-sse ning seejärel Xxxxosa OÜ-sse xxxx. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti XxxxAS-i arvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 195 569,70 eurot. See toimus jätkuvalt näilise kokkuleppe alusel, mis oli sõlmitud 02.03.2009 XxxxOÜ ja XxxxAS vahel. Lisaks sõlmisid 02.05.2011 AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxakvatooriumi hooldustööde teostamiseks alltöövõtjana OÜ-d xxxx, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxxx. Nimetatud kokkuleppe sõlmis XxxxOÜ xxxx nimel Xxxx, Anna Annikova ja Kaido Tambergi heakskiidul. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti AS-i Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 155 120,24 eurot. See toimus jätkuvalt näilise kokkuleppe alusel, mis oli sõlmitud 01.09.2009 XxxxOÜ ja AS-i Xxxxvahel. Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus 01.06.2011 kuni 31.11.2011 eelnevalt nimetatud näilise lepingu alusel, mis oli sõlmitud XxxxOÜ ja Xxxxvahel 01.10.2009. Seejärel toimus Xxxxja

Xxxxmõeldud altkäemaksusummade ülekandmine 31.12.2011 OÜ Xxxxjuhatuse liikme Xxxxi ja XxxxAS juhatuse liikme Xxxxvahel sõlmitud üürilepingu nr 2012-1. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas aadressil Xxxx, Tallinn oleval kinnistul hoone 1. korrusel asuva 2000m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. Altkäemaksu kokkuleppe kohaselt oli XxxxAS arvelduskontole makstavaks summaks igakuiselt 3 067,76 eurot. 2015 juulis nimetatud summa vähenes 2 400 eurole, mille tulemusena vähenes ka OÜ-sse xxxx edasikantav summa. Tegemist oli näilise lepinguga ning selle tegelik eesmärk oli võimaldada Xxxxja Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine XxxxOÜ-sse. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti XxxxAS ja AS Xxxxarvelduskontodelt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu OÜ Xxxxarvelduskontole kokku summas 350 689,94 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 181 587,42 eurot ja Xxxxosa 169 102,52 eurot. Xxxxmõeldud altkäemaks kanti Xxxxi ja Kaido Tambergi korraldamisel ning kokkuleppel Xxxxga näiliku lepingu alusel edasi OÜ xxxx arvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud raha edasi kanda OÜ xxxx arvelduskontole sõlmis xxxx, kokkuleppel xxxx ning Kaido Tambergi ja Anna Annikova teadmisel ja heakskiidul järgmise lepingu: 02.05.2011 XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxxOÜ juhatuse liige Xxxxsõlmisid kokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses nimetatud lepingu alusel töid ei teostatud. Nimetatud kokkuleppe oli sõlmitud XxxxOÜ ja xxxx OÜ vahel selleks, et üle kanda OÜ-sse XxxxXxxxaltkäemaksuna laekunud summad. Vastavalt OÜ Xxxxja OÜ xxxx vahel sõlmitud lepingule koostas Xxxxajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiselt aktid, mille kohaselt oleks justkui OÜ xxxx teostanud akvatooriumi hooldustöid. Seejärel edastas Xxxxneed aktid Anna Annikovale, kes oli OÜ Locatore Group raamatupidaja. Anna Annikova koostas OÜ xxxx raamatupidajana ajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiseid arveid OÜ-le xxxx. Ajavahemikul 02.05.2011 kuni 31.07.2015 oli arvetel märgitud summaks 3 301,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejärel alates 01.08.2015 oli arvetel märgitud summaks 2 967,36 eurot (koos käibemaksuga). Koostatud arved saatis Anna Annikova xxxx teadmisel ja heakskiidul e-kirja teel Xxxxile. Seejärel korraldas Xxxx XxxxOÜ arvelt OÜ xxxx nimelt edastatud arve alusel summa edasi kandmise OÜ xxxx arvelduskontole. OÜ-sse xxxx kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Nii Anna Annikova, Kaido Tamberg kui ka Xxxxolid teadlikud, et nii eelmainitud lepingud, kokkuleppe ning arved ja aktid olid näilised ning neid oli vaja selleks, et võimaldada üle kanda Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmele mõeldud ebaseaduslik tulu AS Xxxxlepingupartneritelt. Kaido Tambergi teopanus, mis oli toime pandud kohtueelsess menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2011-2015 seoses OÜ-sse xxxx laekuvate Xxxxmõeldud altkäemaksu summadega oli järgmine. Kaido Tamberg suhtles Xxxxlaekuvate summade osas Xxxxiga. Kaido Tamberg pöördus Xxxxi poole uurimaks, miks on ülekantavad summad viibinud ning millal toimub nende ülekandmine ning kas altkäemaksusummade laekumine on korrapärane. Kuigi Anna Annikova edastas arveid igakuiselt, siis nende tasumine toimus ei toimunud igakuiselt OÜ Xxxxpoolt, vaid aegajalt viibis. Samuti korraldas Kaido Tamberg Xxxxlaekuvate summade üle arvestuse pidamise, mida vahetult teostas Anna Annikova. Samuti edastas Kaido Tamberg Xxxxinformatsiooni kui palju

on talle altkäemaksu laekunud. Kaido Tamberg informeeris Anna Annikovat Xxxxkulutustest, küsis Anna Annikova käest enne Xxxxga kohtumist, milline on Xxxxrahaline seis OÜ xxxxarvelduskontol. Eeltooduga võimaldasid Kaido Tamberg ning Anna Annikova kasutada OÜ xxxxarvelduskontot ning Anna Annikova, Kaido Tamberg ja Xxxxvõimaldasid kasutada xxxx OÜ arvelduskontot Xxxxmõeldud altkäemaksu summade ülekandmiseks ning Xxxxkorralduste alusel kasutamiseks. Järelikult jõudsid atkäemaksusummad Xxxxini 2009 -2011 xxxxOÜ kaudu ning 2011 kuni 2015 xxxx kaudu, mille läbi võttis Xxxxaltkäemaksu summad vastu. Lisaks osutasid Anna Annikova ja Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult kaasabi Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele, mis seisnes Xxxxorganiseerimisel laenu andmises summas 100 000. Anna Annikova ja Kaido Tambergi kaasaitamisteod väljendusid järgnevas. Vastavalt kokkuleppele Xxxxga saatis Xxxx20.10.2014 e-kirja Kaido Tambergile, millel on manusena kaasas laenuleping. Laenulepingu järgi annab Xxxxlaenu OÜ-le Xxxxkokku summas 100 000 eurot, mis kantakse OÜ Xxxxarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. OÜ Xxxxesindajaks on juhatuse liige Anna Annikova. Lepingu järgi kohustub OÜ Xxxxlaenu tagastama hiljemalt 30.06.2015. Intress on 4% aastas ning intressi tasutakse eelneva perioodi eest 30.03.2015 ja 30.06.2015. Kaido Tamberg korraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Anna Annikova poolt ning Xxxxkorraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Xxxxpoolt. Xxxxteeb oma arvelduskontolt 20.10.2014 ülekande summas 60 000 eurot ning 27.10.2014 ülekande summas 40 000 eurot. Reaalselt OÜ Xxxxjuhatuse liige Anna Annikova laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud Xxxxning laenuleping oli vormistatud üksnes selleks, et varjata selle tegelikku omanikku. Vastavalt Xxxxjuhistele korraldas Kaido Tamberg Anna Annikova kaasabil OÜ-le xxxx pangakontole kantud 100 000 euro edasikandmise xxxx OÜ-le (äriregistri kood xxxx), milles Xxxxomab varjatud osalust läbi oma poegadele xxxx ja xxxx kuuluva ettevõtte OÜ xxx (äriregistri kood xxxx) ning samuti osales Xxxxfaktiliselt äriühingu juhtimises. OÜ-l xxxx kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara arendusprojekti xxxx. Kaido Tamberg korraldas vastavalt Xxxxjuhistele xxxx OÜ-sse laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015 juulis pikendati Xxxxja Xxxxkokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega ühe aasta võrra. Kaido Tambergi kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2009-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et Kaido Tamberg OÜ xxxxjuhatuse liikmena allkirjastas näilised lepingud, mis olid sõlmitud OÜ Xxxxja xxxxOÜ vahel. Nimetatud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg akvatooriumi hooldustööde akte, korraldas arvete koostamise ning edastas need tasumiseks Xxxxile. Samuti võimaldas Kaido Tamberg kasutada temaga seotud äriühingu xxxxOÜ arvelduskontot. Lisaks pidas Kaido Tamberg arvestust OÜ-sse xxxx XxxxOÜ-st Xxxxlaekunud rahadest ning korraldas nendes edasise kasutamise. Samuti seisnes seisnes füüsiline toimingutes, sh nii laenu lepingu edastamine Anna Annikovale Xxxxja xxxxOÜ vahel, millega kantakse üle laen, mis oli mõeldud Xxxxaltkäemaksuna XxxxOÜ-sse xxxx ning seejärel korraldas selle edasikandmise Anna Annikova kaasabil OÜ-sse xxxx ning seejärel reaalsete rahakasutuste korraldamine. Kaido Tambergi vaimne kaasabi seisnes Xxxx, teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises ning välja mõtlemises, kuidas on võimalik Xxxxmõeldud altkäemaks kanda edasi OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontole ning Xxxxraha vast võtta, sh kuidas vormistada ja tasuda Xxxxisiklikke arveid nii, et need saaks tasutud OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontolt. Samuti seisnes vaimne kaasabi teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises ning välja mõtlemises, s kuidas vastu võtta Xxxxpoolt laenuna antud

altkäemaksu ning korraldada nende summade edasiandmine xxxx OÜ kaudu xxxx OÜ-sse ning kuidas korraldada xxxx OÜ-s kautamine Anna Annikova kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2009-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et Anna Annikova koostas ajavahemikul 2011-2015 OÜ xxxx raamatupidajana eelnevalt nimetatud lepingu alusel näilise arveid, ja edastas need Xxxxile, mis oli üheks eelduseks, et Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summad jõuavad temani ning on loodud süsteem, mille alusel on võimalik Xxxxaltkäemaksusummasid edastada. Anna Annikova oli teadlik, et nimetatud leping on näiline ning OÜ-st Xxxxlaekunud raha on mõeldud Xxxxning pärineb Xxxxpoolt toime pandud kuriteost, mis seisneb selles, et Xxxxtasuvad tema ametikohustuste täitmiste eest AS-i Xxxxjuhatuse liikmetena XxxxAsi lepingulised partnerid ebaseaduslikku tulu s.o altkäemaksu. Samuti seisnes Anna Annikova kaasabi selles, et ta ajavahemikul 2009-2011 pidas ühiselt ja kooskõlastatult arvestust OÜ-sse xxxxlaekuvate Xxxxebaseaduslike kulutuste kohta. Seega Anna Annikova teadlikult koostas raamatupidajana näilisi arveid ja võimaldas nende alusel altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmist, nõustus kajastama näilisi arveid raamatupidamises ja nende alusel kantud summasid legaalse majandustegevuse käigus teenitud summadena. Samuti Anna Annikova teadis, et Xxxxsoovib kasutada OÜ xxxx arveldusarvet altkäemaksuna mõeldud raha vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja väljamaksmiseks vastavalt Ain Xxxxt saadud korraldustele ja tahtis osutada viimastele sellist kaasabi. Seega Anna Annikova teadlikult nõustus OÜ xxxx tegeliku majandustegevuse moonutamisega eelkirjeldatud eesmärgil, millega võimaldades varjata altkäemaksu vastuvõtmist, lõi soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid Xxxxteo toimepanemist. Anna Annikova kaasaitamisteo ning Xxxxteo vahel esineb põhjuslik seos, kuivõrd Anna Annikova kaasaitamistegu toetas Xxxxpoolt altkäemaksu vastuvõtmist ja kergendas seda. Anna Annikova vaimne kaasabi seisnes selles, et et ta osales teoplaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade vastuvõtmine OÜ xxxxja OÜ xxxx kaudu ajavahemikul 2008-2015 ning lisaks teoplaani väljamõtlemisele tugevdas ta Xxxxtahet altkäemaksu võtta, sest Anna Annikova teopanuse tulemusena oli korraldatud süsteem altkäemaksu vastuvõtmiseks. Samuti osutas Anna Annikova vaimset ja füüsilist kaasabi seoses Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele Xxxxlaenuna. Anna Annikova füüsiline kaasabi seisnes xxxx juhatuse liikmena laenulepingu allkrjastamises, millega kanti üle laen, mis oli mõeldud Xxxxaltkäemaksuna XxxxOÜ-sse xxxx ning seejärel korraldas Anna Annikova selle edasikandmise OÜ-sse xxxx. Lisaks osutas Anna Annikova xxxx OÜ raamatupidamisteenust aastatel 2014 kuni 2015 ning pidas arvestust laenuna saadud raha kasutamise üle. Anna Annikova vaimne kaasabi seisnes nii Xxxxkui Kaido Tambergi teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises, kuidas vastu võtta Xxxxpoolt laenuna antud altkäemaksu ning korraldada nende summade edasiandmine xxxx OÜ kaudu xxxx OÜ-sse ning kuidas korraldada xxxxOÜ-s kautamine xxxx kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2011-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Xxxxoli alates 13.01.2011-2016 OÜ xxxx osanik ja juhatuse liige Füüsiline kaasabi seisnes selles, et XxxxOÜ xxxx juhatuse liikmena allkirjastas näilised lepingud, mis olid sõlmitud OÜ Xxxxja xxxx OÜ vahel ning OÜ xxxx, XxxxAS ja OÜ xxxx

vahel. Nimetatud lepingute alusel koostas Xxxxakvatooriumi hooldustööde akte ning edastas need OÜ xxxx raamatupidajale Anna Annikovale, kes koostas eelpool nimetatud lepingu alusel näilise arveid, ja edastas need Xxxx . Nimetatud näilised dokumendid olid eelduseks, et Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summad jõuavad Xxxxni ning on loodud süsteem, mille alusel on võimalik Xxxxaltkäemaksusummasid edastada. Samuti võimaldas Xxxxkasutada temaga seotud äriühingu xxxx OÜ arvelduskontot. Eelkirjeldatud tegudega võimaldas Xxxxvarjata altkäemaksu vastuvõtmist ning lõi altkäemaksu vastuvõtmiseks vajalikud soodsad eeltingimused. xxxx vaimne kaasabi seisnes Xxxxi ja Xxxxteotahtluse tugevdamises, sest xxxx teopanuse tulemusel, mis oli toime pandud ühiselt ja kooskõlastatud Kaido Tambergi ja Anna Annikovaga oli korraldatud süsteem OÜ-s xxxx, mis võimaldas Xxxxil altkäemaksu vastu võtta ning samuti oli antud Xxxxlubadus, et Xxxxpoolt altkäemaksu vastuvõtmine jääb varjatuks, sest selleks oli koostatud erinevaid näilisi dokumente nii Anna Annikova kui xxxx poolt ning moonutatud OÜ xxxx raamatupidamist. Lähtuvalt eeltoodust on Anna Annikovat alust süüdistada isikute grupis altkäemaksuvõtmisele kaasaitamises, s.o vara lubamisega nõustumisele ja vastuvõtmisele suures ulatuses kaasaitamises Xxxxpoolt vähemalt teistkorda vastuteenena ametiseisundi kasutamise eest s.o. KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ja 4 ja 22-lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (15.07.2013 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli Anna Annikova tegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ja 4 ja 22-lg 3 kaasaitamisena altkäemaksu võtmisele isikute grupis, suures ulatuses, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine ja vastuvõtmine suures ulatuses vastutasuna selle eest, et ametiisik on ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mitte lubatud teo ning on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata ja on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata ka edaspidi, kui see on toime ametiisiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise s.o; 2009 kuni 14.07.2013 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli Anna Annikova tegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, ja 4 ja KarS § 22 lg 3 järgi s.o kaasaitamisena ametiisiku poolt suures ulatuses ning vähemalt teist korda isikute grupis vara lubamisega nõustumine ja vara vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo;)

RAHAPESU

Anna Annikovale on alust ette heita rahapesu toimepanemist ühiselt ja kooskõlastatult Xxxxi, Kaido Tambergi ning xxxx. Ühine teoplaan ning teopanused Xxxxon saanud ajavahemikul 2009- 2015 kuritegelikku vara, mis on antud talle altkäemaksuna Xxxx, Xxxx ja xxxx (süüdistuse punktid I-III). Lisaks on Xxxxsaanud kuritegelikul teel vara ajavahemikul 2005-2008 AS xxxx esindajalt. Eelpool nimetatud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ning tegeliku omaniku varjamine on toimunud ühiselt ja kooskõlastatult Xxxxpoolt Kaido Tambergiga ja Anna Annikovaga ajavahemikul 2005-2015 ning xxxx ajavahemikul 2011-2015, Xxxxiga 2009-2015. Kaido Tamberg, Xxxx, Xxxxja Anna Annikova kasutasid rahapesu toimepanemiseks järgmisi nendega seotud äriühinguid. Kaido Tamberg oli ajavahemikul 28.12.2004 kuni 23.12.2010 xxxxOÜ osanik ja ajavahemikul 08.11.1996 kuni 18.01.2011 juhatuse liige ning samuti xxxxpangakonto allkirjaõiguslikuks

isikuks 2005-2011. Kaido Tamberg oli OÜ xxxx juhatuse liige ajavahemikul 04.12.2001 kuni 29.09.2009, ajavahemikul 20.01.2005 kuni 14.09.2009 oli OÜ xxxx osanikuks OÜ xxxx(mille juhatuse liige ja ainuosanik oli samuti Kaido Tamberg) ning ajavahemikul 06.01.1998 kuni 14.09.2009 xxxx OÜ (mille juhatuse liige ja ainuosanik oli Anna Annikova). Ajavahemikul 15.04.2002 kuni 02.04.2004 oli Xxxx xxxx OÜ nõukogu liige. Lisaks oli Xxxxajavahemikul 06.08.1999 kuni 17.08.2006 xxxx OÜ juhatuse liige ning ajavahemikul 11.08.1997 kuni 12.09.2006 xxxx OÜ osanik. Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust xxxxOÜ-le 2005-2011. Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust OÜ-le xxxx 2009 kuni 2016 ning oli OÜ xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates 14.12.2011 kuni käesoleva ajani. Lisaks oli Anna Annikova OÜ xxxx AS-is Swedbank arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates konto avamisest kuni 10.05.2012 kuni aastani 2016. Samuti oli Anna Annikova ajavahemikul 20052015 xxxx raamatupidaja. Xxxxon alates 13.01.2011 xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige. Xxxx on alates 25.11.2002 XxxxOÜ juhatuse liige ning alates 07.11.2002 osanik. Ajavahemikul 2005 kuni 2008 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxxja Kaido Tambergi ning Anna Annikova ühise teootsuse ja tööplaani alusel xxxxesindajalt Xxxxlaekunud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et AS xxxx ja xxxxOÜ vahel vormistati näilised tehingud, mille alusel kanti Xxxxpistiseks mõeldud summad AS xxxxarvelduskontolt xxxxOÜ arvelduskontole ning seejärel kasutati neid varjatult Xxxxja temaga seotud isikute kulutuste katteks Kaido Tambergi ning Anna Annikova poolt Xxxxjuhtnööride kohaselt. Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust xxxxOÜ-le ning pidas arvestust Xxxxlaekuvate ebaseaduslike tulude ja nende kasutamise kohta ning abistas Kaido Tambergil välja valida Xxxxilt saadud juhtnööridele Xxxxpoolt määratud tooted ja teenused ning nende hankimine selliselt, et jääks varjatuks, et tegemist on Xxxxpoolt kuritegelikul teel saadud vara kasutamise Xxxxhuvides. Ajavahemikul 2009 kuni 2011 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova ning Xxxxi ühise teootsuse ja tööplaani alusel AS Xxxxarvelduskontolt ja XxxxAS arvelduskontolt esindajalt Xxxxlaekunud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et kõigepealt kantakse näiliste tehingute alusel XxxxOÜ arvelduskontole ja seejärel xxxxOÜ arvelduskontole. OÜ xxxxarvelduskontole laekunud Xxxxpoolt saadud kuritegeliku raha kasutamine toimus Xxxxjuhtnööride ja korralduste alusel Kaido Tambergi ja Anna Annikova koostegutsemise tulemusel. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova, xxxx ja Xxxxi ühise teootsuse ja tööplaani alusel xxxx, Xxxx ning Xxxx ja XxxxAS-lt lubatud ja antud altkäemaksuna saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et Xxxxosa kantakse kõigepealt näiliste lepingu alusel OÜ Xxxxarvelduskontole ja seejärel OÜ xxxx arvelduskontole. Peale raha laekumist xxxx OÜ arvelduskontole hoiti seda äriühingute arvelduskontol kui äriühingu legaalsest majandustegevusest tulnud vara. OÜ xxxx arvelduskontolt tasuti vastavalt Xxxxjuhistele Xxxxga seotud kulutusi Anna Annikova ja Kaido Tambergi poolt xxxx heakskiidul. Xxxxoli ajavahemikul 2010 kuni 13.01.2011 pöördunud oma tuttava xxxx poole ning palunud, kas ta saaks hakata OÜ xxxx juhatuse liikmeks ning allkirjastada lepinguid ning arveid vastavalt xxxx, Kaido Tambergilt ning xxxx saadud juhistele. Xxxxandis nõusolu hakata OÜ xxxx juhatuse liikmeks 2010 aasta lõpus kuni 2011 jaanuaris. Selleks, et varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu, mis laekus xxxx ning xxxx OÜ-sse ja varjata selle tegelikku omanikku oli Xxxxabikaasa näilise lepingu alusel vormistatud OÜ-sse

xxxxja OÜ-sse xxxx tööle.. Lisaks oli xxxxOÜ ja OÜ xxxx arvelduskontolt tasutud Xxxxkorralduste alusel erinevaid kulutusi seoses sõidukitega. Vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise skeemi oli kaasatud OÜ xxxx, kelle nimel olid AS xxxx kaardid, mida kasutasid Xxxxja tema poolt määratud isikud. OÜ xxxx nimele valjastatud kliendikaartide eest tasumine toimus OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontolt. Samuti kasutati teisi Anna Annikova ja Kaido Tambergiga seotud äriühingud, kelle nimelt esitati arveid OÜ-le xxxx, näitamaks, et tegemist on OÜ xxxxx ning teiste äriühingute vahelise majandustegevusega. Kaido Tamberg pidas koostöös Anna Annikovaga OÜ xxxxarvelduskontole laekunud kuritegelikul saadud summade ja nende kasutamise kohta arvestust ning andis Xxxxülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale altkäemaksuna saadud summasid kulutatud. Anna Annikovaga pidas koostöös Kaido Tambergi ja xxxx arvestust OÜ xxxx arvelduskontole laekunud kuritegelikul saadud summade ja nende kasutamise kohta arvestust ning andis Xxxxülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale altkäemaksuna saadud summasid kulutatud. Xxxxpanus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada talle altkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride andmises, millises viisil korraldada kuritegelikul teel saadud varade kasutamine . Samuti avaldus tema teopanus xxxxvärbamises OÜ xxx juhatuse liikmeks ning nii Kaido Tambergi, Anna Annikova kui xxxx teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. Kaido Tambergi panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada. Samuti avaldus tema teopanus vastavalt Xxxxil saadud juhtnööridele teenuste ja toodete otsimises, mis olid välja valitud Xxxx. Samuti OÜ xxxxnimelt vajalike lepingute sõlmimises ning xxxx juhtnööride andmises, milliseid teenuseid ja tooted on Xxxxkorralduses vajalikud ning milliseid arveid on vaja väljastada ning milliste tasumisega nõustuda. samuti võimaldada kasutada xxxxOÜ arvelduskontot kuritegelikul teel saadud varade vastuvõtmiseks ning hoidmiseks.Samuti pidas Kaido Tamberg arvestust Xxxxlaekuvate kuritegelike tulude kohta. Samuti avaldus tema teopanus Xxxx, Anna Annikova kui xxxx teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. Anna Annikova panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada. Samuti avaldus tema teopanus vastavalt Xxxxil saadud juhtnööridele teenuste ja toodete otsimises, mis olid välja valitud Xxxx. Samuti xxxx juhtnööride andmises, milliseid teenuseid ja tooted on Xxxxkorralduses vajalikud ning milliseid arveid on vaja väljastada ning milliste tasumisega nõustuda. Samuti pidas Anna Annikova arvestust Xxxxlaekuvate kuritegelike tulude kohta. Samuti avaldus tema teopanus Xxxx, Kaido Tamberg kui xxxx teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. xxxx panus ühises teoplaanis avaldus 2011-2015 avaldus nõusoleku andmises asuda OÜ xxxx juhatuse liikmeks ning sõlmida lepinguid ning allkirjastada arveid ning akte vastavalt Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova juhistele ning samuti võimaldada kasutada OÜ xxxx arvelduskontot kuritegelikul teel saadud varade vastuvõtmiseks ning hoidmiseks ning nende kasutamiseks Xxxxi, Kaido Tambergi ning Anna Annikova juhtnööride kohaselt. Samuti avaldus tema teopanus Xxxx, Anna Annikova kui Kaido Tambergi teotahtluse tugevdamises osaleda Xxxxlubatud ning üle kantud kurutegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku ning päritolu varjamises.

Xxxxlubatud ja antud altkäemaksusummade ülekandmine xxxxOÜ ja Locatore Group OÜ arvelduskontole. Xxxxnõustus ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 vastu võtma ja võttis vastu AS xxxxjuhatuse liikmelt xxxx altkäemaksu kokku summas 197 061,34 eurot, mis kanti xxxxOÜ arvelduskontole. Xxxxon kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 xxxx vastu pistist kokku summas 3 083 340 krooni (197 061,34 eurot), mis on kantud Kaido Tambergi kaasabil OÜ xxxx(äriregistri kood xxxx) arvelduskontole ning mille rahalisi vahendeid saab Xxxxkasutada ja käsutada talle kaasabi osutava isiku Kaido Tambergi kaasabil. Xxxxon ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 nõustunud vara lubamisega ning vastu võtnud vara AS xxxx (äriregistri kood xxx) juhatuse liikmelt xxxx vastutasuna selle eest, et Xxxxon AS Xxxxjuhatuse liikmena kasutanud ametiseisundit AS xxxx jaoks soodsate otsuste ja toimingute tegemiseks. AS DBT on Muuga Sadamas alates aastast 1999 aastast terminali teenuseid osutav ettevõte. Terminali teenusteks on muuhulgas stividoorteenused ning hoiustamine. Stivideerimine on laevade lastimine ja lossimine (lasti maha laadimine laevast). Sadamaseaduse (RT I 1997, 77, 1315) § 2 kohaselt on sadam laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Sadamateenusena käsitatakse sadamaseaduse § 41 järgi 1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine; 2) laevade varustamine ja teenindamine ning punktides 1 ja 2 seonduvad tegevused. 04.10.2004 esitas AS xxxx AS-ile Xxxxettepaneku Muuga sadamas, aadressil xxxx asuvate xxxx (edaspidi WCE) poolt renditavate remonditöökodade aluse ja ümbritseva territooriumi liitmiseks Muuga sadama kinnistuga aadressil xxx, mis on koormatud hoonestusõigusega AS xxxx kasuks, ühe kuppellao püstitamiseks. Nimetatud kuppelladu oli xxxx vaja selleks, et osutada stividorteenuseid spetsialiseeritud raudteevagunites saabuvate väetiste maha laadimiseks ja hoiustamiseks. Järelikult oli AS-l xxxx vajalik kuppelladu sadamateenuse osutamiseks, mille teostamise õigus sai anda AS Xxxx. 08.10.2004 andis WCE oma nõusoleku aadressil xxxx asuvate remonditöökodade aluse territooriumi andmiseks AS-i xxxx kasutusse tingimusel, et WCE ehitab ise remonditöökoja ja AS Xxxxrajab autokaalud territooriumile, mis asub angaari, aadressiga xxxx, läheduses. 25.10.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul andis Xxxxülevaate AS Xxxx, AS xxxx ja WCE kokkuleppest. Xxxxsõnade kohaselt ei ole AS xxxx nõus AS Xxxxettepanekuga, mille kohaselt peab AS xxxx tasuma täiendava maa hoonestusõiguse tasu 45 kr/m2. AS xxxx põhjendas oma mittenõustumist sellega, et peab tasuma uue WCE töökoja remondi eest 5,4 miljonit krooni. Lisaks andis Xxxxteada, et AS xxxx ei ole ka ühtlasi nõus suurendama minimaalse kaupade töötlemise mahtu 200 000 tonni võrra. 01.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul teatas Xxxx, et läbirääkimistel AS-iga xxxx andis viimane oma seisukohad tasude suhtes, mis ilmselt ei ole AS-ile Xxxxvastuvõetavad. Lisaks soovis AS xxxx saada tagatisi tema poolt tehtavatele investeeringutele, ehk eraldi kokkulepet sadamatasude kohta. Xxxxütles, et kui AS Xxxxinvesteerib ise 5,4 miljonit krooni WCE töökoja remondiks, siis 45 kroonise hoonestusõiguse ruutmeetri tasu korral oleks investeering tasuv 3 aasta jooksul. Xxxxtegi ettepaneku jätta hoonestusõiguse tasu läbirääkimiste objektiks ja ülejäänud koosolekul ära otsustada. 01.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul otsustati sõlmida leping AS-iga xxxx ja WCE-ga tingimusel, et AS Xxxxinvesteerib 5,4 miljonit krooni uue WCE töökoja ehituseks tingimusel, et kõikide AS xxxx hoonestusõiguse

tasud tõstetakse 45 kroonini ruutmeetri eest aastas ning esitada vastav päevakorra punkt nõukogule otsustamiseks. 08.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul ütles Xxxx, et läbirääkimiste tulemusel nõustus AS xxxx esindaja Volohhonski hoonestusõiguse tasu tõstmisega 45 kroonini ühe ruutmeetri eest alates maist 2008 juhul, kui WCE uue remonditöökoja ehitusse investeerib 5,4 miljonit krooni AS Xxxx. Kui lisaks nimetatud investeeringule katab AS Xxxxka uute kaalude soetamise maksumuse ning olemasoleva remonditöökoja lammutamise kulud (u 950 000 krooni), siis 6,35 miljoni krooni tasuvusaeg on 4,5 aastat (2010). 08.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul otsustati sõlmida kolmepoolne kokkulepe ning esitada see nõukogule kinnitamiseks alljärgnevatel tingimustel: - arvata välja WCE rendivara koosseisust remonditöökodade alune territoorium aadressil Koorma 7 orienteeruva pindalaga 3200 m2; - seada hoonestusõigus AS xxxx kasuks tingimusel, et alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx 45 krooni/m2; - AS Xxxxkohustub lammutama aadressil xxxx remonditöökoja hooned (lammutamise kulud 250 000 krooni); - AS Xxxxseab hoonestusõiguse aadressile xxxx WCE kasuks hoonestusõiguse tasuga 45 krooni/m2; - AS Xxxxhüvitab WCE-le uue remonditöökoja ehituse aadressile xxxx asuva angaari lähedusse summas 5,4 miljonit krooni; - AS Xxxxpaigaldab WCE tarbeks olemasolevate kaalude asemele uued autokaalud tõstejõuga 60t (uute kaalude paigaldamisega seotud kulud 700 000 krooni). 12.11.2004 toimunud AS Xxxxnõukogu koosolekul andis Xxxxülevaate hoonestusõiguse seadmiseks AS xxx ja WCE kasuks. Xxxxesitas AS Xxxxnõukogule kinnitamiseks AS Xxxxjuhatuse koosolekul arutatud tingumusi. AS Xxxxnõukogu otsustati nõustuda juhatuse ettepanekuga ning sõlmida AS xxxx ja WCE kokkulepe eelpool nimetatud tingimustel. Samuti AS-il xxxx seda kokkulepet vaja põhjusel, et AS xxxx pidi 15.03.2005 kinnitama väetiseterminali uute seadmete tarnelepingud. Nimetatud kokkuleppe sõlmimine viibis, kuna WCE nõudis sama tehingu raames Muuga sadama kaide nr 8 ja 9 kasutamise korra reguleerimist. 11.03.2005 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul uuris xxxx, kas XXXX remonditöökoja ehitamise kohustust saab panna AS-ile XXXX, mille peale Xxxxvastas, et AS Xxxxhüvitab kulutused tingimusel, et AS XXXX hoonestusõiguse tasu tõstetakse oluliselt, mille tulemusena saab AS Xxxxlisatulu 800 000 krooni. AS Xxxxjuhatuse liige xxxxlisas, et võrreldes eelmise nõukogu koosolekuga on muutunud töökoja maksumus, milleks ehitusettevõtjatelt võetud hinnapakkumisele vastavalt on 7,2 miljonit krooni. Samuti teatas AS Xxxxjuhatus, et raudtee alla jääva AS XXXX hoonestusõiguse tasu tõstetakse esialgselt planeeritust vähem, kuna see vastab Muuga sadamas väljakujunenud praktikale, mille kohaselt raudtee aluse maa eest makstakse vähem kui terminali alla jääva maa eest. 11.03.2005 AS Xxxxnõukogu otsustas, et AS XXXX kasuks seatakse hoonestusõigus xxxxkinnistule tähtajaga kuni 24.10.2036 tingimusel: - alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxx, xxx 45 krooni/m2 ning xxxx ja xxxx territooriumil 20 krooni/m2; - hüvitada xxxx uue olemasolevaga samaväärse remonditöökoja ehitamiseks aadressil xxxx asuva angaari lähedusse tehtud tõestatud kulutused, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 7,2 miljoni krooni; - hüvitada WCE poolt WCE manifoldingust 9. kaile suunduva torujuhtme pikendamiseks tehtud tõestatud kulutused, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 500 000 krooni;

- hüvitada AS-ile xxxxMuuga xxxx. kail asuva ja AS-ile xxxx kuuluva väetisegalerii pikendamiseks 7. kai suunas tehtud tõestatud kulutused, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 10 100 000 krooni. 06.04.2005 sõlmis AS Xxxxjuhatuse liikmed Xxxxja xxxx ning AS xxxx juhatuse liige xxxx ja xxxx ning WCE direktor xxxx kokkuleppe nr 1083105, mille tingimused muu hulgas olid: - WCE ehitab uue remonditöökoja suurusega 900 m2 aadressile xxxx ning AS Xxxxhüvitab ehituse summas 5 400 000 krooni. Juhul kui remonditöökoja maksumus ületab nimetatud maksumust, siis jäävada maksumust ületavad summad WCE enda kanda. - AS xxxx hüvitab sadamale uue remonttöökoja, suurusega 900 m2, 700m2 suuruse asfalteeritud laoplatsi rajamise, vana töökoja lammutamise ja autokaalude maksumuse paigaldamise kui ei püstita kokkulepitud tähtajaks uut kuppelladu - AS xxxx kohustub maksma alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxxx, xxxx 45 krooni/m2; - AS Xxxxpaigaldab xxx uued autokaalud kandejõuga 60 tonni. 12.04.2006 sõlmis Xxxxja Mart Tooming ning AS xxxx juhatuse liige xxxx ja xxxx ning WCE direktor xxxx uue kokkuleppe, millega AS Xxxxhüvitab WCE uue remonditöökoja ehituse eest summas 7,2 miljonit krooni. 09.05.2005 sõlmisid Xxxxja Mart Tooming ning xxxx ja xxxx hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu xxxx kinnistule tähtajaga kuni 06.04.2041. Lepingu järgi oli hoonestusõiguse tasuks kuni 12.04.2008 24,31 krooni ühe ruutmeetri eest aastas ning alates 13.04.2008 oli hoonestusõiguse tasu 45 krooni ühe ruutmeetri eest aastas. Vastavalt xxxx ja Xxxxvahel saavutatud üksmeelele 2005 aastal nõustus Xxxxvastu võtma ajavahemikul 27.01.2005 kuni 30.05.2008 vara ametiseisundi kasutamise eest kokku summas 3 083 340 krooni (197 061,34 eurot). Xxxxtäitis avalikku ülesannet, sest AS Xxxxjuhatuse liikmena osales AS Xxxxvara kasutamise ja käsutamise osas otsuse tegemisel, mille tulemusena oli AS-il xxxx võimalik osutada sadamateenust. Eeltooduga kuritarvitas Xxxxpädevus, sest rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust, mis tuleneb TSÜS §-st 35 (jõustunud jõustumine 01.07.2002, RT I 2002, 35, 216) ning VÕS § 620 lg 1 (jõustunud 01.07.2002, RT I 2001, 81, 487) ning KVS, mis kehtis 1999-31.03.2013 §-de § 5, 6, 26 ning 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS § 3 ja 4 kohaselt ning teenistuslepingu punktis 2.12 järgi, sest Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmel oli keelatud täiendava tasu võtmine, mis ei olnud ettenähtud teenistuslepingus teenistuskohustuste täitmise eest. KVS (28.02.1999-31.03.2013 kehtinud redaktsioon) § 6 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. KVS § 5 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KVS § 5 lg 3 p 1 on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena § 26 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi ning lg 2 kohaselt Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. (Korruptsioonivastases seaduse (jõustunud 01.04.2013) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivse tulu saamine. KVS § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu

pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus). Xxxxnõustus oma ametiseisundi kasutamise eest vastu võtma vara selliselt, et raha kantakse Xxxxpoolt määratud isiku Kaido Tambergile kuuluva ettevõtte xxxxOÜ arvelduskontole. xxxxOÜ arvelduskonto kaudu toimus Xxxxpoolt määratud kulutuste kandmine. Xxxxselline tegu oli kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonini järgi ette heidetav KarS § 293 lg 2 p 4 järgi, s.o suures ulatuses pistise võtmisena. Alates 01.01.2015 on nimetatud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 4 järgi altkäemaksu võtmisena suures ulatuses. Suur kahju oli kuriteo toimepanemise ajal kehtiva karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi summa, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2008 aastal oli kehtiv alampalgamäär 4350 krooni (s.o 278 eurot). Suure kahju määr oli 43 500 krooni s.o 27 800 eurot. Alates 2015 oli KarS 121 p 2 järgi on suur on ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Pistisena saadud raha päritolu varjamiseks sõlmis Kaido Tamberg, vastavalt Xxxxpoolt saadud korraldustele ja juhistele järgmised näilised tehingud ning väljastas nende alusel arved. Nimetatud raha ebaseadusliku päritolu ning Xxxxga seotuse varjamiseks sõlmisid 02.01.2005 AS xxxx juhatuse liige xxxx ja xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg tegelikkusele mittevastava lepingu nr 6/07-05. Lepingu kohaselt tellis AS xxxx xxxxOÜ-lt xxxx sõidukite hoolduse ja remonditeenuse ning transpordi ja renditeenuse osutamise ning vagunite remondi, hoolduse ja puhastusteenuse osutamise. Lepingu kohaselt maksab AS xxxx sõidukite remondi, hoolduse ja rendi eest xxxxOÜ-le 33 000 krooni (2 109,08 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 38 940 krooni (2 488,72 eurot) ning vagunite hoolduse, remondi ja puhastamise eest 35 000 krooni (2 236,91 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 41 300 krooni (2 639,55 eurot). Leping kehtib 1 aasta ja juhul kui üks pool ei esita 1 kuu enne lepingu lõppemise tähtaega kirjalikku taotlust lepingu lõpetamiseks, muutub leping tähtajatuks. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt xxxxOÜ nimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need tasumiseks AS-ile xxxx. Ajavahemikul 02.01.2005 kuni 31.12.2005 maksis AS-xxxx Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 02.01.2006 sõlmis Xxxxpistise võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS xxxx juhatuse liikme xxxx tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS xxxx OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS xxxx maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236,91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi xxx AS maksma OÜ-le xxxxiga kuu kokku 80 240 krooni (5 128,27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2007. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt xxxxOÜ nimelt arveid AS-ile xxxxning esitas need tasumiseks AS-ile DBT. Ajavahemikul 02.01.2006 kuni 31.12.2006 maksis AS-xxxx Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 03.01.2007 sõlmis Xxxxaltkäemaksu võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS DBT juhatuse liikme Vladimir Volohhonskiga tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS xxxx OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma

km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS xxxx maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236,91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi xxxx AS maksma OÜ-le xxxxiga kuu kokku 80 240 krooni (5 128,27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2008. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt OÜ xxxxnimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need AS-ile xxxx tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2007 kuni 31.12.2007 maksis AS-xxx Xxxxpistiseks Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxxosutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 03.01.2008 sõlmis Xxxxaltkäemaksu võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS xxxx juhatuse liikme xxxx tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS DBT OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2009. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 OÜ xxxxnimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need AS-ile xxxx tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 maksis AS-DBT Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 194 700 krooni (12 443,60 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. Arvetele oli ajavahemikul 2005-2008 märgitud nagu tasuks AS xxx xxxxOÜ-le transpordi kasutamise, vagunite hoolduse, remondi ja puhastuse, raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse, 03.01.2007 töövõtulepingu ning 03.01.2008 töövõtulepingu eest. Lisaks koostas Kaido Tamberg arvete juurde ka akti tööde teostamise kohta. Reaalselt selliseid teenuseid xxxxOÜ AS-ile xxxx osutanud ei ole ning tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud üksnes selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. AS xxxx on üle kandnud xxxxOÜ arvelduskontole ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 Xxxxmõeldud pistist summas 197 061,34 eurot. Xxxxkoos Xxxxnõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu XxxxAS-lt ning Xxxx ning Xxxx ning Xxxxkokku altkäemaksu kokku summas 514 559,42 eurot, mis kanti XxxxOÜ arvelduskontole. Xxxxosa kanti edasi 15.07.2009 kuni 04.05.2011 xxxxOÜ arvelduskontole ning seejärel 10.06.2011 kuni 26.08.2015 xxxx OÜ arvelduskontole. XxxxAS-ist Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel. 02.03.2009 sõlmisid OÜ Xxxxomanik Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt teostab OÜ XxxxVanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxtöö tegemise eest tasu 50 000 krooni kuus, koos käibemaksuga kokku summas 59 000 krooni (3 770,79 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 21.12.2010 ning leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda kirjalikku soovi selle lõpetamiseks 3 kuud enne vastava perioodi lõpu tähtaega. 01.04.2009 teatas OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx oma kirjas XxxxAS-ile juhatuse liikmele Xxxx ele, et on sõlminud xxxxOÜ-ga 02.03.2009 kokkuleppe, mille kohaselt teostab OÜ Xxxxkohustusi xxxxOÜ ning kokkuleppega seotud jooksvate küsimuste korral tuleb pöörduda Kaido Tambergi poole. 03.04.2009 sõlmisid XxxxAS juhatuse liige Xxxx ja OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa 1, milles lepivad kokku, et OÜ Xxxxkasutab alltöövõtjana xxxxOÜd, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad. xxxxOÜ-l on kohustus akteerida teostatud tööd ja mahud, arhiveerida hooldustööde aktid ning vajadusel peab olema valmis neid esitama. xxxxOÜ poolt vastutav isik on Kaido Tamberg. 02.05.2011 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige

Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxakvatooriumi hooldustööde teostamiseks alltöövõtjana OÜ-d xxxx, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxxx. Samuti esitab XxxxOÜ omanik Xxxx Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid XxxxAS-ile. Arvele on märgitud nagu tasuks XxxxAS OÜ-le Xxxxmere akvatooriumi hooldustööde tagamise eest vastavalt 02.03.2009 kokkuleppele summas 3 834,70 eurot. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole ja tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. XxxxAS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole raha Xxxxja Xxxxkokku summas 295 016,23 eurot. AS Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel: 01.09.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0109/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile merekaatri xxxx. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2009. 01.10.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri TGM 4, tehase nr 2662. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2010. 31.12.2011 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr 2012-1. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas aadressil Xxxx, Tallinn oleval kinnistul hoone 1. korrusel asuva 2000m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. XxxxOÜ omanik Xxxx esitab Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid AS-ile Xxxx . Arvetele on märgitud nagu XxxxAS tasuks OÜ-le Xxxxakvatooriumi hooldustööde eest. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole. XxxxAS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole raha Xxxxja Xxxxkokku summas 295 016,23 eurot. Samuti esitab Xxxx Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid XxxxAS-ile. Arvele on märgitud nagu tasuks AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti merekaatri ja manööverveduri rentimise eest ja aadressil Tallinn, xxxx laoruumi rentimise eest. AS Xxxxmaksis igakuiselt lepingute alusel OÜ Xxxxarvelduskontole summas 3 067,76 eurot kuni 15.06.2015, pärast seda oli summaks 2 400 eurot. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole ja tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. XxxxAS on maksnud alates 24.09.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole altkäemaksu Xxxxja Xxxxkokku summas 219 543,19 eurot.

Seega on Xxxxkoos Xxxxning Xxxxi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade tegelikku päritolu ning Xxxxja Xxxxga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud XxxxOÜ arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku summas 514 559,42 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 249 535, 29 eurot. XxxxOÜ Xxxxarvelduskontole makstud altkäemaksu ebaseadusliku päritolu ning Xxxxseotuse varjamiseks on OÜ Xxxxarvelduskontolt ajavahemikul 15.07.2009 kuni 04.05.2011 Xxxxmõeldud altkäemaks kantud Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova teopanuse tulemusel näiliste arvete alusel kokku summas 80 432,77 eurot OÜ xxxx(äriregistri kood xxxx) arvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud altkäemaksusumma edasi kanda xxxxOÜ arvelduskontole sõlmis xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg Xxxxheakskiidul ja teadmisel OÜ Xxxxjuhatuse liikme Xxxxiga 03.03.2009 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub OÜ xxxxteostama OÜ-le XxxxVanasadama kaide xxxx piirkonnas akvatooriumi hooldustöid. Kokkuleppe kohaselt maksis OÜ XxxxOÜ-le xxxxtööde teostamise eest tasu 25 000 krooni (1 597,79 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). xxxxOÜ arvelduskontolt nähtub, et esimene laekunud OÜ-lt Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole oli 15.07.2009 summas 88 500 krooni (5 656,18 eurot). Ajavahemikul august 2009 kuni oktoober 2009 oli summa suuruseks 30 00 krooni (1 917,35 eurot), alates 2009 novembrist kuni augustini 2010 oli makstava summas suurus 54 000 krooni (3 451,23 eurot) ning ajavahemikul august 2010 kuni mai 2011 oli summa suuruseks 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2010, kuid arveid lepingu alusel esitati kuni 27.04.2011. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses OÜ xxxxOÜ-le Xxxxlepingus nimetatud töid ei teostanud. Nimetatud leping oli sõlmitud selleks, et kanda üle OÜ Xxxxarvelduskontol olevad Xxxxmõeldud altkäemaksu summad. Kaido Tamberg korraldas ajavahemikul 03.03.2009 kuni 27.04.2011 eeltoodud lepingu alusel näiliste arvete koostamise OÜ xxxxnimelt ning edastas need e-kirjaga Xxxxile. Arvetele on märgitud nagu tasuks OÜ XxxxOÜ-le xxxxvastavalt kokkuleppele 03.03.2009. OÜ xxxxarvelduskontole kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Anna Annikova rolliks oli Xxxxlaekunud altkäemaksusummade ja nende hilisema kasutuse kohta arvestuse pidamine ja selle edastamine Kaido Tambergile, kes andis selle omakorda edasi Xxxx. OÜ Xxxxarvelduskontolt raha ülekandmisega ning ülekannetele näilise majandusliku sisu andmisega toimus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmine ja moondamine, sest seeläbi püüti varjata, et raha on saadud kuritegelikul teel ning isikuks, kellel on vara kasutamis-ja käsutamisõigus on Xxxx. Samuti võimaldas Kaido Tamberg kasutada OÜ xxxxarvelduskontot kuritegelikul teel saadud vara hoidmiseks selliselt, et varjatuks jäi raha tegelik omanik ja päritolu ning püütud oli näidata justkui pärineks raha xxxxOÜ majandustegevusest. 02.05.2011 sõlmis XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Alates 10.06.2011 kuni 26.08.2015 on Xxxxmõeldud altkäemaks OÜ-st XxxxXxxxi, xxxx, Kaido Tambergi ja Anna Annikova teopanuse tulemusel edasi katud summas 169 102,52 eurot OÜ xxxx (äriregistri kood xxxx) arvelduskontole. Selleks sõlmisid 02.05.2011 XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide xxxx piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping

sõlmiti tähtajatult. 02.05.2011 sõlmisid Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxalltöövõtjana OÜ-d xxxx, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxxx. Vastavalt OÜ Xxxxja OÜ xxxx vahel sõlmitud lepingule koostas Xxxxajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiselt aktid, mille kohaselt oleks justkui OÜ xxxx teostanud akvatooriumi hooldustöid. Seejärel edastas Xxxxneed aktid Anna Annikovale, kes oli OÜ xxxx raamatupidaja. Anna Annikova koostas kooskõlatatult Kaido Tambergiga ajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiseid arveid OÜ-le xxxx. Ajavahemikul 02.05.2011 kuni 31.07.2015 oli arvetel märgitud summaks 3 301,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejärel alates 01.08.2015 oli arvetel märgitud summaks 2 967,36 eurot (koos käibemaksuga). Koostatud arved saatis Anna Annikova xxxx teadmisel ja heakskiidul e-kirja teel Xxxxile. Seejärel korraldas Xxxx XxxxOÜ arvelduskontolt OÜ xxxx nimelt edastatud arvete alusel summade edasikandmise OÜ xxxxarvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Nii Anna Annikova, Kaido Tamberg kui ka Xxxxolid teadlikud, et nii eelmainitud lepingud, kokkuleppe ning arved ja aktid olid näilised ning neid oli vaja selleks, et võimaldada üle kanda Xxxx, kui AS Xxxxjuhatuse liikmele mõeldud ebaseaduslik tulu AS Xxxxlepingupartneritelt. Kaido Tambergi teopanus, mis oli toime pandud kohtueelsess menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2011-2015 seoses OÜ xxxx arvelduskontol elaekuvate Xxxxmõeldud altkäemaksu summadega oli järgmine: Kaido Tamberg suhtles Xxxxlaekuvate summade osas Xxxxiga. Kaido Tamberg pöördus nimetatud isikute poole uurimaks, miks on ülekantavad summad viibinud ning millal toimub nende ülekandmine ning kas altkäemaksusummade laekumine on korrapärane. Kuigi Anna Annikova edastas arveid igakuiselt OÜ-le XxxxOÜ xxxx nimel, siis nende tasumine ei toimunud igakordselt perioodiliselt, vaid sellega tekkis viivitusi. Samuti korraldas Kaido Tamberg Xxxxlaekuvate summade üle arvestuse pidamise, mida vahetult teostas Anna Annikova. Samuti edastas Kaido Tamberg Xxxxinformatsiooni kui palju on talle altkäemaksu laekunud. OÜ Xxxxarvelduskontolt raha ülekandmisega ning ülekannetele näilise majandusliku sisu andmisega toimus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmine ja moondamine, sest seeläbi püüti varjata, et raha on saadud kuritegelikul teel ning isikuks, kellel on vara kasutamis-ja käsutamisõigus on Xxxx. Samuti võimaldasid Anna Annikova, Kaido Tamberg ning Xxxxkasutada OÜ xxxx arvelduskontot kuritegelikul teel saadud vara hoidmiseks selliselt, et varjatuks jäi raha tegelik omanik ja päritolu ning püütud oli näidata justkui pärineks raha OÜ xxxxmajandustegevusest. OÜ xxxxarvelduskontole laekunud kuritegelikul teel saadud vara hoidmine ja muude toimingute tegemine xxxxOÜ varasid, mis on laekunud AS-ist DBT ning XxxxOÜ-st, on kasutatud Xxxxga seotud kulutuste katteks Xxxxi, Anna Annikova ja Kaido Tambergi ühiseteoplaani ja tööjaotuse alusel ajavahemikul 2005-2011 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis järgnevalt. Xxxxmõeldud kuritegelikul teel saadud vara edasiandmiseks varjates selle kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku oli vormistatud näiline tööleping Eve Kaljurandi ja Kaido Tambergi kui xxxxOÜ esindaja vahel ning nimetatud lepingu alusel tehti Kaido Tambrgi korraldusel ülekanded Eve Kaljurandi pangakontole Ajavahemikul 2005 kuni 20011 on andnud Xxxxandnud tuvastmata kohas Kaido Tambergile juhtnöörid, milliste tema poolt määratud kulutuste eest tasub xxxxOÜ ning Kaido Tamberg on korraldanud Ain Xxxxt saadud juhtnööride kohaselt Anna Annikova kaasabil nende eest tasumise xxxxOÜ arvelduskontolt ajavahemikul 2005 kuni 2011. Selleks on Kaido Tamberg kooskõlastatult Xxxxiga valinud välja sõidukid, mida soovivad kasutada Xxxxpoolt nimetud isikud ning sõlminud nende kasutamiseks või omandamiseks

lepingud nii xxxxOÜ kui xxxxOÜ ning xxxx nimelt nimelt ning samuti korraldanud teiste äriühingute kasutuses olnud autode eest tasumise ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikovaga. Samuti korraldas Kaido Tamberg vastavalt xxx saadud juhistele koostöös Anna Annikovaga ajavahemikul 2005-2011 AS xxxx kliendikaartide olemasolu ja nende eest tasumise AS-ile xxxx ning samuti kliendikaartide edastamise Xxxxpoolt määratud isikutele. AS xxx kliendikaardid olid registreeritud xxx OÜ nimele. Anna Annikova oli ka xxxx OÜ raamatupidaja ning korraldas arvete esitamise xxxxOÜ-le. Seejärel korraldasid Kaido Tamberg ning Anna Annikova ühiselt ja kooskõlastatult arvete eest tasumise, kasutades xxxxpangakontot ning tehes selleks ülekande. ning nende eest tasumise xxxx OÜ ja xxxxvahel seoses xxxx AS kliendikaartidega, mida kasutasid Xxxxpoolt määratletud isikud. Näiliselt püüti jätta muljet, tegemist on xxxx OÜ ja xxxxvaheliste majanduslike suhetega. AS xxxx kliendikaarte kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud ning nende kasutamine ei toimunud xxxx OÜ ega xxxxOÜ huvides. Järelikult korraldasid Anna Annikova ja Kaido Tamberg vastavalt Xxxxsaadud juhistele tehingute tegemist nii xxxxOÜ-ga kui ka teiste Anna Annikova ja Kaido Tambergiga seotud äriühingutega nagu OÜ xxxx, xxxx näidates, et nimetatud tehingud on seotud OÜ xxxxmajandustegevusega ning selleks kasutatakse xxxxmajandustegevusest laekunud rahasid. Kanded ärinevate äriühingute vahel olid kantud eesmärgistvarjata Ain Kaljuranndiga seotud kulutuste tasumist Xxxxlubatud altkäemaksu arvelt.. Samuti pidasid Kaido Tamberg ning Anna Annikovaga ajavahemikul 2005 kuni 2011 arvestust Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole laekunud rahade kohta ning nende kasutamise kohta ning edastas vastavat informatsiooni Xxxx. Nimetatud toimingutega toimus kuritegelikul teel saadud vara ülekandmine, muundamine ja kasutamine ning seejuures jäi varjatuks, et vara tegelikult omanikuks on Xxxxning see pärineb kuriteost. Xxxxjuhtnööride kohaselt tasutud kulutused ei olnud seotud OÜ xxxxmajandustegevusega. xxxxOÜ arvelduskontole Xxxxlaekunud altkäemaksuna mõeldud summadest Kaido Tambergi korraldamisel ning Anna Annikova teopanuse tulemusel on vastavalt Xxxxiilt saadud juhtnööridele ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 tasutud Xxxxja tema perekonnaliikmetega ning temaga seotud isikute (sealhulgas abikaasa xxxx ja poja xxxx) kulutusi alljärgnevalt. Nimetatud kulutused ei olnud seotud xxxxOÜ majandustegevusega: XXXXOÜ poolt ning xxxxOÜ arvelduskontolt tehtud kulutused ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011: - ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 on tasutud xxxxOÜ arvelduskontolt Xxxxabikaasa xxxx makstavat töötasu ning riiklikud tööjõumaksud OÜ-s xxxxtöötamise eest, kuigi xxxx reaalselt xxxxOÜ-s töötanud ei ole. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2008 on xxxxOÜ arvelduskontolt makstud xxxx töötasu kokku summas 9 989,20 eurot. ning xxxxOÜ on tasunud ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 seoses Eve Xxxxe töötasu maksmisega tööjõumakse (tulumaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks) kokku summas 9 968,32 eurot. Tööleping xxxxOÜ juhatuse liikme Kaido Tambergi ja xxxx vahel oli sõlmitud 01.10.2002, leping on sõlmitud tähtajatult. - Ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx, xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 4 264,21 krooni (summa km-ta, 272,53 eurot), käibemaksuga kokku summas 5 031,76 krooni (321,59 eurot). o OÜ xxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 23 399,12 krooni (ilma km-ta, 1 495,48 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 27 267,85 (1 742,73 eurot). o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 7 232,09 krooni (ilma km-ta, 462,21 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 8 530,31 krooni (545,19 eurot).

-

-

-

-

OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxx kliendikaardid nr xxxx-xxxx, kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole on raha kütusearvete eest tasumiseks laekunud xxxxOÜ-st. ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 on OÜ xxxx nimele väljastatud AS Neste Eesti kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 92 188,34 krooni (ilma km-ta, 5 891,91 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 110 054,21 krooni (7 033,75 eurot) ning ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 1 470,63 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 1 764,82 eurot. Kokku on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 7 362,54 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 8 798,57 eurot. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 32 552,82 krooni (ilma km-ta, 2 080,50 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 38 734,17 krooni (2 475,56 eurot) ning ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 1 190,65 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 1 428,79 eurot. Kokku on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 3 271,15 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 3 904,35 eurot. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxx on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 60 289,37 krooni (ilma km-ta, 3 853,19 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 71 386,75 krooni (4 562,44 eurot). OÜ xxxx nimele on väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole on raha kütusearvete eest tasumiseks laekunud xxxxOÜ-st. ajavahemikul 01.01.2005 kuni 19.09.2007 sõiduauto Nissan Murano reg nr xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 362 954,46 krooni (ilma km-ta, 23 197,02 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 428 286,21 krooni (27 372,48 eurot), on tasutud xxxxOÜ arvelduskontolt. xxxxOÜ, mida esindas Kaido Tamberg, sõlmis 03.06.2004 liisingulepingu AS-iga xxxx, liisinguleping lõppes september 2007. 28.09.2007 on sõlmitud liisingleping lisa, mille kohaselt on liisinguvõtjaks OÜ xxxx, keda esindas Kaido Tamberg. Lisaks maksti ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2007 nimetatud sõiduki hoolduse, remondi, ülevaatuse ja kindlustusega seotud kulud kokku summas 24 926 krooni (1 593,06 eurot). ARK andmetel on Xxxxja xxxx märgitud alates 16.07.2004 aasta juulist sõiduki kasutajateks, sõiduauto omanik AS xxx. 10.10.2007 on sõiduki vastutav kasutaja OÜ xxxx, omanikuks OÜ xxxx, kasutajateks xxxx ja xxxx. xxxxja Xxxxarvelduskontolt ei nähtu sõiduki eest tasumist. ajavahemikul juuni 2005 kuni mai 2007 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxxx kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 8 497 krooni (543,06 eurot). ARK andmetel on sõiduauto omanikuks alates 07.09.2004 AS xxxx (omanikuks on xxxx, kes on Xxxxtuttav) ning alates 09.01.2009 on sõiduauto omanikuks xxx OÜ. ajavahemikul jaanuar 2005 kuni juuni 2009 on tasutud sõiduauto Audi A2 reg märgiga xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 230 831,10 krooni (ilma km-ta, 14 752,80 eurot), käibemaksuga kokku summas 272 380,86 krooni (17 408,31 eurot). Lisaks on tasutud sõiduauto hooldusega seotud kulud kokku summas 8 972 krooni (573,42 eurot). ARK andmetel on 02.07.2004 sõiduauto omanikuks xxxx), kasutajaks xxxxOÜ, mida on lepingu sõlmimisel esindanud Kaido Tamberg. ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 34 278,75 krooni (2 190,75

eurot). Lisaks kindlustusega seotud kulud kokku summas 8 450 krooni (540,05 eurot). ARK andmetel alates 05.03.2003 oli sõiduauto omanikuks Swedbank Liising AS, kasutajaks oli xxxxOÜ. Vastava lepingu sõiduki kasutamiseks on sõlminud OÜ xxxxnimel lepingu Kaido Tamberg. Alates 24.03.2006 on sõiduauto omanikuks xxxx. 27.03.2006 on makstud ka sõiduki vormistamisega seotud kulud kokku summas 625 krooni (39,94 eurot). Arvelduskontodelt ei nähtu, et xxx oleks Peugeot 206 reg märgiga xxxx eest tasunud. - Ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006 on tasutud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx soetamisega seotud kulud 88 320 krooni (ilma km-ta, 5644,68 eurot) koos käibemaksuga kokku summas 104 072,20 krooni (6 651,62 eurot). Lisaks kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 5 434 krooni (347,30 eurot). ARK andmetel oli sõudepaat xxxxOÜ poolt liisingus ning aprill 2006 registreeriti mootorpaat Kaido Tambergi nimele. 01.02.2013 on vormistatud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuks Alari Kaljurand. Sõudepaadi tegelikuks kasutajaks on olnud alates 2006 Xxxxja tema perekonnaliikmed - ajavahemikul aprill 2007 kuni september 2007 on tasutud sõiduauto Nissan X-Trail reg märgiga xxxx kindlustuse ja omavastutusega seotud kulud kokku summas 7 488 krooni (478,57 eurot). 25.04.2003 kuni 30.10.2007 on sõiduauto omanikuks Swedbank Liising AS ja kasutajateks xxx ja Xxxx. xxx ja Xxxxarvelduskontolt ei nähtu sõiduki eest tasumist. - Ajavahemikul 2006 kuni 2007 on tasutud sõiduauto Audi A3 registreerimismärgiga xxxx seotud kulutusi kokku summas 4 383,69 eurot (68 590 krooni). Sõiduauto omanik alates 11.10.2006 oli Danske Bank ning vastutav kasutaja xxxxOÜ, sõiduautot kasutas xxxx. - ajavahemikul 01.08.2005 kuni 31.10.2007 on tasutud sõiduauto MERCEDES-BENZ 316CDI reg märgiga xxxx seotud kulutuste katteks kokku summas 130 000 krooni (8 308,51 eurot). ARK andmetel alates 28.10.2003 kuni 22.05.2008 on sõiduki omanik Swedbank Liising AS ning kasutajateks xxxxOÜ ja xxxx; muud Xxxxga seotud kulutused (muu hulgas tehnikavahendite soetamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud, xxxx tennise mängimise ja koolitusega seotud kulud, mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud) kokku summas 761 183 krooni (48 648,46 eurot). OÜ xxxx OÜ arvelduskontole laekunud kuritegelikul teel saadud vara hoidmine ja muude toimingute tegemine. Xxxxaltkäemaksuna antud varasid, mis on XxxxOÜ-st kantud üle OÜ-sse xxxx, on kasutatud Xxxxga seotud kulutuste katteks Xxxxi, Anna Annikova, xxxx ja Kaido Tambergi ühise tegutsemise tulemusel. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 tegutsesid Anna Annikova, Kaido Tamberg ja Xxxxning Xxxx tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ühise teoplaani alusel, mille kohaselt oli määratletud nende igaühe panus Xxxxlubatud ning OÜ-sse xxxx laekunud summade kasutamisse nii, et jääks varjatuks vara tegelik omanik ning päritolu. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 on andnud XxxxKaido Tambergile juhtnöörid, milliste tema poolt määratud kulutuste eest tasub OÜ xxxx. Kaido Tambergi on edastanud vastava informatsiooni Anna Annikovale ning xxxx. Kaido Tambergi, xxxx ja Anna Annikova ülesandeks oli korraldada, et Xxxxjuhtnööride kohaselt oleks leitud ja soetatud Xxxxpoolt nimetatud asjad ja teenused. . Xxxx andis Kaido Tambergile, xxxx ning Anna Annikovale teada, milliste sõidukite kasutamisest on Xxxxpoolt nimetatud isikud on huvitatud. Selleks allkirjastas Xxxxkui OÜ xxxx juhatuse liige vajalikud omandamis- ning kasutuslepingud. Seejärel on Anna Annikova kooskõlastatult Kaido Tambergiga korraldanud nende sõidukite kasutamisega ja muude kulutuste eest tasumise. Samuti korraldas Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikovaga vastavalt xxxx saadud juhistele ajavahemikul 2011-2015 AS xxxx kliendikaartide olemasolu ja nende eest tasumise. Ajavahemikul 2011 kuni 2013 olid AS xxxx AS kliendikaardid, mida kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud, väljastatud xxxx OÜ-le. Neste kliendikaartide kasutamise

eest edastas OÜ-le xxxx arve Anna Annikova kui OÜ xxxx raamatupidaja, näidates, et tegemist on OÜ xxxx ning xxxx OÜ ja xxxx AS vaheliste tehingutega, mis on vajalikud äriühingutele, kuid nimetatud ülekannete eesmärk oli varjata, et tasutakse Xxxxiga seotud kulutusi. Anna Annikova oli OÜ xxxx raamatupidaja ning korraldas ja väljas OÜ-le xxxx avete väljastamise xxxx OÜ arvelt. Alates 2013- 2015 olid AS xxx kliendikaardid, mida kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud, registreeritud OÜ xxxx nimele ning Anna Annikova kootöös Kaido Tambergiga ning xxxx heakskiidul korraldas nende eest tasumise. Tegemist ei olnud OÜ xxxx huvides tehtud ülekannetega, vaid neid tehti Xxxxiga seotud kulutuste katteks, näidates neid kuid OÜ xxxx majandustegevust. Samuti valisid Kaido Tamberg ning Anna Annikova vastavalt Xxxxilt saadud juhistele välja muud teenused ja tooted, mida Xxxxsoovis ning korraldasid nende hankimise ja nende eest tasumise OÜ xxxx nimele xxxx heakskiidul. . Seejärel korraldas Kaido Tamberg OÜ xxxx arvelt tasumise, andes arve tasumiseks korralduse OÜ xxxx raamatupidajale Anna Annikovale, kes teostas pangaülekandeid ning samuti tasus ise sularahas arveid. Nimetatud arvete tasumiseni oli kooskõlastatud xxxx, kes andis selleks OÜ xxxx juhatuse liikmena selleks heakskiidu OÜ xxxx arvel olevate varade kasutamiseks ja käsutamiseks. . Juhul kui oli vajalik lepingute sõlmimine OÜ xxxx nimel selleks, et hanika Xxxxpoolt määratud tooteid või teenuseid, siis need allkirjastas xxxx. Nimetatud toimingutega toimus kuritegelikul teel saadud vara ülekandmine, muundamine ja kasutamine ning seejuures jäi varjatuks, et vara tegelikult omanikuks on Xxxxning see pärineb kuriteost. OÜ xxxx arvelduskontole laekunud Xxxxkuritegelikul teel saadud vara arvelt on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 tasutud Xxxxja tema perekonnaliikmetega ning temaga seotud isikute (sealhulgas abikaasa xxxx ja poja xxx) kulutusi alljärgnevad. xxxx OÜ-ga ning tema arvelduskontolt tehtud kulutused ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015: - ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 on tasutud xxxx töötasu ning riiklikud tööjõumaksud OÜ-s xxxx töötamise eest, kuigi xxxx reaalselt xxxx OÜ-s töötanud ei ole. Nimetatud ajavahemikul on Eve Xxxxe OÜ-st xxxx makstud töötasu kokku summas 14 412,10 eurot ning OÜ xxx on tasunud ajavahemikul 01.06.2011 kuni 31.08.2015 seoses xxx töötasu maksmisega tööjõumakse (tulumaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks) kokku summas 8 151,88 eurot. Tööleping OÜ xxx juhatuse liikme xxxx ja xxxx vahel on sõlmitud 28.04.2011, leping on sõlmitud tähtajatult. - ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 on OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 tehtud tehinguid kokku summas 6 993,90 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 8 392,77 eurot. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 tehtud tehinguid kokku summas 2 608,53 eruot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 2 894,92 eurot. OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxxx ja xxxx kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx on omakorda esitanud arveid kütuse eest tasumiseks OÜ-le xxxx. - ajavahemikul 22.05.2013 kuni 26.08.2015 olid OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute, sealhulgas tema poja xxxx sõidukite kütusekulusid ja muud kulud. Nimetatud ajavahemikul on OÜ xxxx väljastatud kliendikaardiga nr xxxx tehtud kulutusi kokku summas 3 584,47 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 4 301,38 eurot

-

-

-

-

-

-

ja kliendikaardiga nr xxxx tehtud kulutusi kokku summas 4 685,97 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 5 623,25 eurot. Nimetatud kulutused on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt. Kokku on OÜ xxxx arvelduskontolt mõlema kliendikaardiga tehtud kulutuste eest tasutud kokku summas 8 270,44 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 9 924,63 eurot; ajavahemikul jaanuar 2012 kuni november 2012 on OÜ xxxx arvelduskontolt tasutud sõiduauto Nissan Murano reg märgiga xxxrenti kokku summas 2 184,38 eurot. 15.08.2012 sõlmisid Maserati OÜ esindaja Kaido Tamberg ja xxxx ostu müügi lepingu Nissan Murano reg nr xxxx omandamiseks, mille omanikuvahetuse eest maksti 14.08.2012 riigilõivu kokku summas 57,52 eurot xxxx OÜ arvelduskontolt. Arvelduskontolt ei nähtu, et Eve Kaljurand oleks sõiduauto Nissan Murano reg märgiga xxxx ostmise eest tasunud. Lisaks on nimetatud ajavahemikul makstud sõiduauto kindlustuse eest ja liisingulepingu pikendamise eest kokku summas 930,73 eurot.. 2007 kuni 2012 oli –xxx omanduses ning vastutavaks kasutajaks oli kuni 08.02.2011 xxxx OÜ ning seejärel kuni 13.02.2014 xxxx OÜ. Lepingud sõiduki kasutamise korraldamiseks xxxx OÜ ja xxxxOÜ nimel sõlmis Kaido Tamberg. ARK andmetel on alates 15.08.2012 Nissan Murano reg nr xxxx omanikuks xxxx. Lisaks on nimetatud ajavahemikul makstud sõiduauto hoolduse, remondi eest kokku summas 1 521,19 eurot. xxxx müüs oma sõiduauto ära 13.02.2014. ajavahemikul veebruar 2012 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxxx kindlustus kokku summas 59,70 eurot. 14.08.2012 maksti xxxx OÜ arvelt nimetatud sõiduki omanikuvahetuse eest kokku summas 57,52 eurot. ARK andmetel on alates 15.08.2012 on sõiduauto uueks omanikuks xxxx, kes on Xxxx õe tütar. Eelnevalt oli sõiduki omanikuks xxxx OÜ. ajavahemikul jaanuar 2012 kuni detsember 2013 on xxxx OÜ arvelduskontolt tasutud sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx liisingu eest kokku summas 5 134,30 eurot. ARK andmetel alates 28.03.2011 on sõiduauto omanikuks OÜ xxxx, kasutajaks xxxxOÜ. Alates 23.12.2013 on sõiduauto omanikuks xxxx, kes on Xxxxõe tütar. Arvelduskontodelt ei nähtu, et Agnes Põldsaar oleks sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx eest tasunud. märtsis ja detsember 2012 on makstud sõiduauto Volkswagen Golf reg märgiga xxx rehvivahetuse eest kokku summas 55,52 eurot ning märtsis 2014 on makstud sõiduauto kindlustuse eest kokku summas 63,51 eurot. ARK andmetel on Volkswagen Golf reg märgiga xxxx kasutajaks alates 28.07.2009 xxxx alates 26.07.2013 kuni 11.04.2014 on xxxx sõiduauto omanikuks. ajavahemikul märts 2013 kuni juuli 2015 on tasutud sõiduauto Hyundai I 30 reg märgiga xxxx soetamise seotud kulud kokku summas 8 148,32 eurot. Lisaks on tasutud sõiduauto remondi, hoolduse ja kindlustusega seotud kulud kokku summas 1 657,27 eurot. Sõiduauto omanikuks alates 12.03.2013 OÜ xxxx ning OÜ xxxx OÜ nimel on lepingu allkirjastanud Xxxxning kontaktiisikuks müügilepingus on xxxx OÜ nimel märgitud Anna Annikova. ARK andmetel on sõiduauto kasutajateks alates 12.03.2013 on xxxx ja xxxx. 18.03.2013 on sõlminud XxxxOÜ xxxx nimelt kasutusrendi- ja teenuslepingu CTT OÜ-ga ning 28.02.2015 koostati xxxx kui OÜ xxxx esindaja ja xxxx OÜ poolt ennetähtaegse lõpetamise akt nimetatud lepingu osas. Alates 13.03.3015 on sõiduauto omanikuks xxxx. Arvelduskontodelt ei nähtu, et Alari Kaljurand oleks sõiduauto Hyndai I 30 reg märgiga xxxx kasutamise ega omandamise eest tasunud. ajavahemikul aprill 2012 kuni juuni 2015 on tasutud sõiduauto Audi A6 Quattro reg märgiga xxxx kindlustusega, hooldusega seotud kulutused kokku summas 4 951,12 eurot. ARK andmetel on alates 23.03.2012 omanikuks xxxx OÜ, kasutajaks xxxx, kes aitab Xxxxa igapäevaste ülesannete täitmisel. 02.12.2013 on vormistatud rendileping OÜ xxxx, keda esindas Xxxxning xxxx vahel ajavahemiku 02.12.2013 kuni 02.12.2015

kohta. Anna Annikova on väljastanud arved xxxx sõiduki eest tasumiseks. Rendilepingu alusel xxxx OÜ-le xxxx sõiduki kasutamise eest tasunud ei ole. - veebruar 2012 on tasutud sõiduauto Toyota Aygo reg märgiga xxxx omanikuvahetusega seotud kulud kokku summas 57,52 eurot. ARK andmetel on alates 08.02.2012 sõiduauto omanikuks xxxx, kes on Xxxxabikaasa õde. - 31.01.2013 on tasutud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuvahetusega seotud kulutuste eest 60 eurot. 01.02.2013 on vormistatud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuks xxxx. Arvelduskontodelt ei nähtu, et xxxx oleks sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxxx eest tasunud. Nimetatud sõudepaati on alates 2006 kasutanud Xxxxja tema perekonnaliikmed - ajavahemikul mai 2014 kuni august 2015 on makstud xxxxxOÜ poolt esitatud arveid, millega Xxxxtoetas oma tuttava xxxx poja xxxx rallisporti kokku summas 5 000 eurot. Selleks sõlmis Xxxx xxxx saadud korraldusel OÜ xxxx nimelt reklaami müügilepingu OÜ-ga xxxx. Nimetatud lepingu sõlmimist ning arvete alusel raha maksmist korraldas Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikova ja xxxx vastavalt Xxxxkäest saadud juhistele. - on makstud Kaido Tambergile (ajavahemikul jaanuar 2012 kuni juuni 2015 kokku summas 13 030 eurot), ja xxxx (ajavahemikul juuni 2012 kuni juuni 2015 kokku summas 10 175 eurot) makstud tasu; - ajavahemikul detsember 2012 kuni veebruar 2013 sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx remondi, kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 194,77 eurot. ARK andmetel on 11.02.2011 sõiduki omanikuks OÜ xxxx, kasutajateks on OÜ xxxxxja xxxx; - on makstud muud Xxxxga seotud kulutused kokku summas 26 914,65 eurot, o sealhulgas korraldas Kaido Tamberg ja Anna Annikova Xxxxpoolt saadud korraldustele 14.02.2015 toimunud Xxxxsünnipäeva eest Tondiraba Jäähallis tasumise OÜ-le xxxx, kokku summas 4 000 eurot, koos käibemaksuga 4 800 eurot OÜ xxxx arvelduskontolt. Lisaks maksis Kaido Tamberg Xxxxkorraldusel OÜ xxxx arve summas 1 747 eurot, mis pakkus caretingi teenust Xxxxsünnipäeval. o Kaido Tamberg ostis xxxx saadud juhtistele ning korraldustele xxxx AS-ist Xxxx mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge kokku summas 707,50 eurot (ilma kmta), kokku koos käibemaksuga 849 eurot. Telefoni eest tasuti 11.04.2015 xxxxOÜ arvelduskontolt. Ajavahemikul 16.04.2015 kuni 17.04.2015 Xxxxpoolt saadud korraldustele ja juhistele vahetas Kaido Tamberg sularaha kümme 100 eurost rahatähte lahti 20 eurosteks rahatähteteks ning lisaks pidi Kaido Tamberg vahetama raha lahti ka nii, et saaks sada 1 dollarilist. Rahapesu toimingute kaudu saadud raha hoidmine, ülekandmine, muundamine ja kasutamine kokkuvõtvalt Eelpool kirjeldatud viisil toimides varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelise olemuse, kuna tegelikkuses oli eelpool kirjeldatud ulatuses XxxxOÜ, OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontodele laekunud vara näol tegemist altkäemaksuga. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses eelkirjeldatud viisil Xxxxomandiõigust altkäemaksuna saadud vara suhtes, kuivõrd Xxxxil ametlikult puudus õigus saadud vara käsutamiseks ning varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses ka saadud vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses ei kasutatud saadud vara mitte äriühingute majandustegevuse eesmärkidest lähtudes, vaid kulutati Xxxxilt saadud juhtnööride järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara muundamine, omandamine, valdamine ja kasutamine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate isikute eest saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, millega abistati Xxxxil hoiduda oma tegude karistusõiguslikest tagajärgedest.

XxxxOÜ arveldusarvele laekus laekus raha XxxxAS-i ning Xxxxarvelduskontodel näiliste tehingute alusel, mis olid mõeldud altkäemaksuks Xxxxja Xxxx. Seega on Xxxxkoos Xxxxning Xxxxi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade tegelikku päritolu ning Xxxxja Xxxxga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud XxxxOÜ arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku summas 514 559,42 eurot. Xxxxmõeldud altkäemaksu summad on Xxxxi korraldusel edasi kantud OÜ-sse xxxxja OÜ xxxx. Lisaks laekus Xxxxkuritegelikul teel saadud tulu AS-st xxxx. AS xxxx ja OÜ Xxxxarvelduskontodelt on Xxxxmakstud xxxxOÜ arvelduskontole kuritegelikul teel saadud raha kokku summas 277 494,11 eurot, mille kaudu on toimunud kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine ja muundamine. Eeltoodud summast on vähemalt 143 532,24 eurot kasutatud Xxxxga seotud isiklike kulutuste maksmiseks, mis teostati Xxxxjuhtnööride kohaselt Kaido Tambergi poolt ning Anna Annikova kaasosalemisel. OÜ xxxx arvelduskontole on laekunud kokku summas 169 102,52 eurot, mille kaudu on toimunud kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine ja muundamine. Eeltoodud summast vähemalt 121 564,90 eurot on kasutatud Xxxxga seotud isiklike kulutuste katteks ning ülejäänu on hoitud äriühingu arvelduskontol, mis toimus Xxxxkorraldusel Kaido Tambergi, Anna Annikova ja xxxx ühise ja kooskõlastatult toime pandnud teo tulemusel. XxxxOÜ, xxxxOÜ ja OÜ xxxx arvelduskontol raha hoidmise ning selle edasi kandmise korraldamise kaudu ajavahemikul 2005-2015 toimus Xxxxdistantseerimine altkäemaksu teel saamisest ning eelkirjeldatud toimingutega isikute grupis jäeti mulje, nagu oleks ülekantud raha saadud äriühingute majandustegevuse tulemusel. Reaalsed majanduslikud suhted eelnimetatud isikute vahel puudusid, ehkki Xxxx, Kaido Tamberg, Anna Annikova ja Xxxx, Xxxxning Xxxx soovisid jätta teistsugust muljet. Nii eelkirjeldatud rahasummade ülekandmise korraldamisel XxxxOÜ-le, xxxxOÜ-le ja OÜ-le xxxx ning vara nimetatud äriühingute arvelduskontol hoidmise ja sellega edasiste tehingute tegemine s.o vara ülekandmise ja moondamise eesmärk oli varjata ja hoida saladuses raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha paigutati majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi. Seega on Anna Annikovat alust süüdistada rahapesu toimepanemises 446 596,63 euro s.o KarS § 121 lg 2 suures ulatuses (suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot) ja isikute grupis s.o. KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

altkäemaksu Xxxxja Xxxxning Xxxxja Xxxxsaaksid selle vastu võtta, kasutades äriühingut XxxxOÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli 2008-2015 Xxxx. Selleks vormistab Xxxx vastavalt Xxxx, Xxxxning Xxxxja Xxxxkooskõlastatult näilised tehingud XxxxAS-i ning XxxxAS-ga ning Xxxxosa kantakse seejärel edasi xxxxOÜ arvelduskontole Kaido Tambergi ja Anna Annikova kaasabil. Altkäemaksu vastuvõtmine Xxxxpoolt oli korraldatud Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova ühise teo toimepanemisel järgmiselt: Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 20.05.2011 maksti XxxxAS arvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 99 466,53 eurot, mis kanti näiliste tehingute alusel Xxxxarvelduskontole. Selleks sõlmisid 02.03.2009 OÜ Xxxxosanik ja juhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt teostab OÜ XxxxVanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxtöö teostamise eest tasu 50 000 krooni (3 195,58 eurot) kuus, koos käibemaksuga 59 000 krooni (3 770,79 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 21.12.2010 ning leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks. 03.04.2009 sõlmisid OÜ XxxxOÜ osanik ja juhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa nr 1, mille kohaselt kasutab OÜ Xxxxalltöövõtjana xxxxOÜ-d, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad. xxxxOÜ nimelt esitas nimetatud lepingu alusel arveid Kaido Tamberg ning edastas need meili teel Xxxx , kes edastas XxxxOÜ nimelt väljastatud arved XxxxAS-le Tegemist oli näilise tehinguga ja arvetega, sest tegelikkuses XxxxOÜ ise ega alltöövõtu kaudu XxxxAS-ile töid ei teostanud. Samal ajal maksti Xxxxja Xxxxaltkäemaksu ka Xxxxja Xxxxpoolt pangaülekandega selliselt, et AS Xxxxarvelduskontolt kanti XxxxOÜ arvelduskontole ajavahemikul 01.09.2009 kuni 30.05.2011 Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 64 422,95 eurot. Nimetatud ülekannete majandusliku sisu andmiseks sõlmisid 01.10.2009 OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri xxxx, tehase nr xxxx. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2010, kuid nimetatud lepingu alusel esitas Xxxx XxxxAS-le arveid kuni 2011. mai (üksiksasjalik kirjeldus süüdistuse punktis I). Tegelikkuses nimetatud lepingute ja arvete alusel teenuseid ei osutatud ning tegemist oli näilise lepingu ja arvetega, mille eesmärgiks oli korraldada altkäemaksu ülekandmine Xxxxja Xxxx. Ajavahemikul 02.03.2009 kuni 30.05.2011 maksti XxxxAS ja AS Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu OÜ Xxxxarvelduskontole kokku summas 163 889,48 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 83 456,74 eurot ja Xxxxosa 80 432,77 eurot. Ajavahemikul 15.07.2009 kuni 04.05.2011 on Xxxxmõeldud altkäemaks kokku summas 80 432,77 eurot kantud näiliste tehingute ja arvete alusel XxxxOÜ arvelduskontolt Xxxxi korraldusel OÜ xxxxarvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud altkäemaksusumma edasi kanda xxxxOÜ arvelduskontole vormistasid xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg ja OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx näilise kokkuleppe kuupäevaga 03.03.2009, mille kohaselt kohustub OÜ xxxxteostama OÜ-le XxxxVanasadama kaide nr xxxx piirkonnas akvatooriumi hooldustöid. Kokkuleppe kohaselt maksis OÜ XxxxOÜ-le xxxxtööde teostamise eest tasu 25 000 krooni (1 597,79 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). xxxxOÜ arvelduskontolt nähtub, et esimene laekunud OÜ-lt Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole oli 15.07.2009 summas 88 500 krooni (5 656,18 eurot). Ajavahemikul august 2009 kuni oktoober 2009 oli summa suuruseks 30 00 krooni (1 917,35 eurot), alates 2009 novembrist kuni augustini

2010 oli makstava summas suurus 54 000 krooni (3 451,23 eurot) ning ajavahemikul august 2010 kuni mai 2011 oli summa suuruseks 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2010, kuid arveid lepingu alusel esitati kuni 27.04.2011. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses OÜ xxxxOÜ-le Xxxxlepingus nimetatud töid ei teostanud. Nimetatud leping oli sõlmitud selleks, et kanda üle OÜ Xxxxarvelduskontol olevad Xxxxmõeldud altkäemaksu summad. Kaido Tamberg korraldas ajavahemikul 03.03.2009 kuni 27.04.2011 eeltoodud lepingu alusel näiliste arvete koostamise OÜ xxxxnimelt ning edastas need e-kirjaga Xxxxile. Arvetele on märgitud nagu tasuks OÜ XxxxOÜ-le xxxxvastavalt kokkuleppele 03.03.2009. OÜ-sse xxxxkantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Anna Annikova ülesandeks oli arvestuse pidamine, kui suures ulatuses on ülekandeid teostatud ning kas on tasutud summasid vastavalt ebaõiguskokkuleppele. Xxxxmõeldud altkäemaksu summade kanti OÜ Locatore Group arvelduskontole ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015. xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova ja Xxxxi ühiselt ja kooskõlastatult toime pandud kaasaaitamisteo tulemusel järgnevalt. Anna Annikova oli OÜ xxxx raamatupidaja 01.05.2011 kuni 26.08.2015. Anna Annikova, Xxxx ja Kaido Tamberg oli ajavahemikul 2011-2015 teadlikud, et OÜ-sse xxxxlaekub läbi XxxxXxxxmõeldud altkäemaksu summad AS-i Xxxxlepingulistelt partneritelt. Xxxxtegu, millele Kaido Tamberg ja Anna Annikova kaasabi osutasid on kajastatud süüdistuse punktides I ja II Kaido Tamberg, Xxxx, Xxxx, Xxxxning Anna Annikova kooskõlastasid 2011 aasta esimeses pooles kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis omavahel teoplaani, mille kohaselt Xxxxmõeldud altkäemaks, mis laekub nii XxxxAS kui Xxxxarvelduskontolt kantakse näiliste tehingute alusel XxxxOÜ-sse ning seejärel Xxxxosa OÜ-sse xxxx. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti XxxxAS-i arvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 195 569,70 eurot. See toimus jätkuvalt näilise kokkuleppe alusel, mis oli sõlmitud 02.03.2009 XxxxOÜ ja XxxxAS vahel. Lisaks sõlmisid 02.05.2011 AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxakvatooriumi hooldustööde teostamiseks alltöövõtjana OÜ-d xxxx, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxxx. Nimetatud kokkuleppe sõlmis XxxxOÜ xxxx nimel Xxxx, Anna Annikova ja Kaido Tambergi heakskiidul. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti AS-i Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu kokku summas 155 120,24 eurot. See toimus jätkuvalt näilise kokkuleppe alusel, mis oli sõlmitud 01.09.2009 XxxxOÜ ja AS-i Xxxxvahel. Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus 01.06.2011 kuni 31.11.2011 eelnevalt nimetatud näilise lepingu alusel, mis oli sõlmitud XxxxOÜ ja Xxxxvahel 01.10.2009. Seejärel toimus Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksusummade ülekandmine 31.12.2011 OÜ Xxxxjuhatuse liikme Xxxxi ja XxxxAS juhatuse liikme Xxxxvahel sõlmitud üürilepingu nr 2012-1. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas aadressil Xxxx, Tallinn oleval kinnistul hoone 1. korrusel asuva 2000m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. Altkäemaksu kokkuleppe kohaselt oli XxxxAS arvelduskontole makstavaks summaks igakuiselt 3 067,76 eurot. 2015 juulis nimetatud summa vähenes 2 400 eurole, mille tulemusena vähenes ka OÜ-sse xxxx edasikantav summa. Tegemist oli näilise lepinguga ning

selle tegelik eesmärk oli võimaldada Xxxxja Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine XxxxOÜ-sse. Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti XxxxAS ja AS Xxxxarvelduskontodelt Xxxxja Xxxxaltkäemaksu OÜ Xxxxarvelduskontole kokku summas 350 689,94 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 181 587,42 eurot ja Xxxxosa 169 102,52 eurot. Xxxxmõeldud altkäemaks kanti Xxxxi ja Kaido Tambergi korraldamisel ning kokkuleppel Xxxxga näiliku lepingu alusel edasi OÜ xxxx arvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud raha edasi kanda OÜ Locatore Group arvelduskontole sõlmis xxxx, kokkuleppel xxxx ning Kaido Tambergi ja Anna Annikova teadmisel ja heakskiidul järgmise lepingu: 02.05.2011 XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxxsõlmisid kokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses nimetatud lepingu alusel töid ei teostatud. Nimetatud kokkuleppe oli sõlmitud XxxxOÜ ja xxxx OÜ vahel selleks, et üle kanda OÜ-sse XxxxXxxxaltkäemaksuna laekunud summad. Vastavalt OÜ Xxxxja OÜ xxxx vahel sõlmitud lepingule koostas Xxxxajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiselt aktid, mille kohaselt oleks justkui OÜ xxxx teostanud akvatooriumi hooldustöid. Seejärel edastas Xxxxneed aktid Anna Annikovale, kes oli OÜ Locatore Group raamatupidaja. Anna Annikova koostas OÜ xxxx raamatupidajana ajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiseid arveid OÜ-le xxxx. Ajavahemikul 02.05.2011 kuni 31.07.2015 oli arvetel märgitud summaks 3 301,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejärel alates 01.08.2015 oli arvetel märgitud summaks 2 967,36 eurot (koos käibemaksuga). Koostatud arved saatis Anna Annikova xxxx teadmisel ja heakskiidul e-kirja teel Xxxxile. Seejärel korraldas Xxxx XxxxOÜ arvelt OÜ Locatore nimelt edastatud arve alusel summa edasi kandmise OÜ xxxx arvelduskontole. OÜ-sse xxxx kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Nii Anna Annikova, Kaido Tamberg kui ka Xxxxolid teadlikud, et nii eelmainitud lepingud, kokkuleppe ning arved ja aktid olid näilised ning neid oli vaja selleks, et võimaldada üle kanda Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmele mõeldud ebaseaduslik tulu AS Xxxxlepingupartneritelt. Kaido Tambergi teopanus, mis oli toime pandud kohtueelsess menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2011-2015 seoses OÜ-sse xxxx laekuvate Xxxxmõeldud altkäemaksu summadega oli järgmine. Kaido Tamberg suhtles Xxxxlaekuvate summade osas Xxxxiga. Kaido Tamberg pöördus Xxxxi poole uurimaks, miks on ülekantavad summad viibinud ning millal toimub nende ülekandmine ning kas altkäemaksusummade laekumine on korrapärane. Kuigi Anna Annikova edastas arveid igakuiselt, siis nende tasumine toimus ei toimunud igakuiselt OÜ Xxxxpoolt, vaid aegajalt viibis. Samuti korraldas Kaido Tamberg Xxxxlaekuvate summade üle arvestuse pidamise, mida vahetult teostas Anna Annikova. Samuti edastas Kaido Tamberg Xxxxinformatsiooni kui palju on talle altkäemaksu laekunud. Kaido Tamberg informeeris Anna Annikovat Xxxxkulutustest, küsis Anna Annikova käest enne Xxxxga kohtumist, milline on Xxxxrahaline seis OÜ xxxx arvelduskontol. Eeltooduga võimaldasid Kaido Tamberg ning Anna Annikova kasutada OÜ xxxxarvelduskontot ning Anna Annikova, Kaido Tamberg ja Xxxxvõimaldasid kasutada xxxx OÜ arvelduskontot Xxxxmõeldud altkäemaksu summade ülekandmiseks ning Xxxxkorralduste alusel kasutamiseks. Järelikult jõudsid atkäemaksusummad Xxxxini 2009 -2011 xxxxOÜ kaudu ning 2011 kuni 2015 xxxx kaudu, mille läbi võttis Xxxxaltkäemaksu summad vastu.

Lisaks osutasid Anna Annikova ja Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult kaasabi Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele, mis seisnes Xxxxorganiseerimisel laenu andmises summas 100 000. Anna Annikova ja Kaido Tambergi kaasaitamisteod väljendusid järgnevas. Vastavalt kokkuleppele Xxxxga saatis Xxxx20.10.2014 e-kirja Kaido Tambergile, millel on manusena kaasas laenuleping. Laenulepingu järgi annab Xxxxlaenu OÜ-le Xxxxkokku summas 100 000 eurot, mis kantakse OÜ Xxxxarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. OÜ Xxxxesindajaks on juhatuse liige Anna Annikova. Lepingu järgi kohustub OÜ Xxxxlaenu tagastama hiljemalt 30.06.2015. Intress on 4% aastas ning intressi tasutakse eelneva perioodi eest 30.03.2015 ja 30.06.2015. Kaido Tamberg korraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Anna Annikova poolt ning Xxxxkorraldab 20.10.2014 lepingu allkirjastamise Xxxxpoolt. Xxxxteeb oma arvelduskontolt 20.10.2014 ülekande summas 60 000 eurot ning 27.10.2014 ülekande summas 40 000 eurot. Reaalselt OÜ Xxxxjuhatuse liige Anna Annikova laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud Xxxxning laenuleping oli vormistatud üksnes selleks, et varjata selle tegelikku omanikku. Vastavalt Xxxxjuhistele korraldas Kaido Tamberg Anna Annikova kaasabil OÜ-le xxxx pangakontole kantud 100 000 euro edasikandmise xxxx OÜ-le (äriregistri kood xxxx), milles Xxxxomab varjatud osalust läbi oma poegadele Lauri Xxxxe ja Alari Xxxxe kuuluva ettevõtte OÜ xxxx (äriregistri kood xxxx) ning samuti osales Xxxxfaktiliselt äriühingu juhtimises. OÜ-l xxxx kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara arendusprojekti xxxx. Kaido Tamberg korraldas vastavalt Xxxxjuhistele xxxx OÜ-sse laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015 juulis pikendati Xxxxja Xxxxkokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega ühe aasta võrra. Kaido Tambergi kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2009-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et Kaido Tamberg OÜ xxxxjuhatuse liikmena allkirjastas näilised lepingud, mis olid sõlmitud OÜ Xxxxja xxxxOÜ vahel. Nimetatud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg akvatooriumi hooldustööde akte, korraldas arvete koostamise ning edastas need tasumiseks Xxxxile. Samuti võimaldas Kaido Tamberg kasutada temaga seotud äriühingu xxxxOÜ arvelduskontot. Lisaks pidas Kaido Tamberg arvestust OÜ-sse xxxx XxxxOÜ-st Xxxxlaekunud rahadest ning korraldas nendes edasise kasutamise. Samuti seisnes seisnes füüsiline toimingutes, sh nii laenu lepingu edastamine Anna Annikovale Xxxxja xxxxOÜ vahel, millega kantakse üle laen, mis oli mõeldud Xxxxaltkäemaksuna XxxxOÜ-sse xxxx ning seejärel korraldas selle edasikandmise Anna Annikova kaasabil OÜ-sse xxxx ning seejärel reaalsete rahakasutuste korraldamine. Kaido Tambergi vaimne kaasabi seisnes Xxxx, teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises ning välja mõtlemises, kuidas on võimalik Xxxxmõeldud altkäemaks kanda edasi OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontole ning Xxxxraha vast võtta, sh kuidas vormistada ja tasuda Xxxxisiklikke arveid nii, et need saaks tasutud OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontolt. Samuti seisnes vaimne kaasabi teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises ning välja mõtlemises, s kuidas vastu võtta Xxxxpoolt laenuna antud altkäemaksu ning korraldada nende summade edasiandmine xxxx OÜ kaudu xxx OÜ-sse ning kuidas korraldada xxxx OÜ-s kautamine Anna Annikova kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2009-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et Anna Annikova koostas ajavahemikul 2011-2015 OÜ xxxx raamatupidajana eelnevalt nimetatud lepingu alusel näilise arveid, ja edastas need Xxxxile, mis oli üheks eelduseks, et Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summad jõuavad temani ning on loodud

süsteem, mille alusel on võimalik Xxxxaltkäemaksusummasid edastada. Anna Annikova oli teadlik, et nimetatud leping on näiline ning OÜ-st Xxxxlaekunud raha on mõeldud Xxxxning pärineb Xxxxpoolt toime pandud kuriteost, mis seisneb selles, et Xxxxtasuvad tema ametikohustuste täitmiste eest AS-i Xxxxjuhatuse liikmetena XxxxAsi lepingulised partnerid ebaseaduslikku tulu s.o altkäemaksu. Samuti seisnes Anna Annikova kaasabi selles, et ta ajavahemikul 2009-2011 pidas ühiselt ja kooskõlastatult arvestust OÜ-sse xxxxlaekuvate Xxxxebaseaduslike kulutuste kohta. Seega Anna Annikova teadlikult koostas raamatupidajana näilisi arveid ja võimaldas nende alusel altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmist, nõustus kajastama näilisi arveid raamatupidamises ja nende alusel kantud summasid legaalse majandustegevuse käigus teenitud summadena. Samuti Anna Annikova teadis, et Xxxxsoovib kasutada OÜ xxxx arveldusarvet altkäemaksuna mõeldud raha vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja väljamaksmiseks vastavalt Xxxxt saadud korraldustele ja tahtis osutada viimastele sellist kaasabi. Seega Anna Annikova teadlikult nõustus OÜ xxxx tegeliku majandustegevuse moonutamisega eelkirjeldatud eesmärgil, millega võimaldades varjata altkäemaksu vastuvõtmist, lõi soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid Xxxxteo toimepanemist. Anna Annikova kaasaitamisteo ning Xxxxteo vahel esineb põhjuslik seos, kuivõrd Anna Annikova kaasaitamistegu toetas Xxxxpoolt altkäemaksu vastuvõtmist ja kergendas seda. Anna Annikova vaimne kaasabi seisnes selles, et et ta osales teoplaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade vastuvõtmine OÜ xxxxja OÜ xxxx kaudu ajavahemikul 2008-2015 ning lisaks teoplaani väljamõtlemisele tugevdas ta Xxxxtahet altkäemaksu võtta, sest Anna Annikova teopanuse tulemusena oli korraldatud süsteem altkäemaksu vastuvõtmiseks. Samuti osutas Anna Annikova vaimset ja füüsilist kaasabi seoses Xxxxpoolt altkäemaksu võtmisele Xxxxlaenuna. Anna Annikova füüsiline kaasabi seisnes xxxx juhatuse liikmena laenulepingu allkrjastamises, millega kanti üle laen, mis oli mõeldud Xxxxaltkäemaksuna XxxxOÜ-sse xxxx ning seejärel korraldas Anna Annikova selle edasikandmise OÜ-sse xxxx. Lisaks osutas Anna Annikova xxxx OÜ raamatupidamisteenust aastatel 2014 kuni 2015 ning pidas arvestust laenuna saadud raha kasutamise üle. Anna Annikova vaimne kaasabi seisnes nii Xxxxkui Kaido Tambergi teotahtluse tugevdamises ning samuti ühise teoplaani kooskõlastamises, kuidas vastu võtta Xxxxpoolt laenuna antud altkäemaksu ning korraldada nende summade edasiandmine xxxx OÜ kaudu xxxx OÜ-sse ning kuidas korraldada xxxx OÜ-s kautamine xxxx kaasaaitamistegu seisnes ajavahemikul 2011-2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti vabariigis nii füüsilises kui vaimses kaasabis altkäemaksuvõtmisele Xxxxpoolt. Xxxxoli alates 13.01.2011-2016 OÜ xxxx osanik ja juhatuse liige Füüsiline kaasabi seisnes selles, et XxxxOÜ xxxx juhatuse liikmena allkirjastas näilised lepingud, mis olid sõlmitud OÜ Xxxxja xxxx OÜ vahel ning OÜ xxxx, XxxxAS ja OÜ xxxx vahel. Nimetatud lepingute alusel koostas Xxxxakvatooriumi hooldustööde akte ning edastas need OÜ xxxx raamatupidajale Anna Annikovale, kes koostas eelpool nimetatud lepingu alusel näilise arveid, ja edastas need Xxxxile. Nimetatud näilised dokumendid olid eelduseks, et Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summad jõuavad Xxxxni ning on loodud süsteem, mille alusel on võimalik Xxxxaltkäemaksusummasid edastada. Samuti võimaldas Xxxxkasutada temaga seotud äriühingu xxxx OÜ arvelduskontot. Eelkirjeldatud tegudega võimaldas Xxxxvarjata altkäemaksu vastuvõtmist ning lõi altkäemaksu vastuvõtmiseks vajalikud soodsad eeltingimused. xxx vaimne kaasabi seisnes Xxxxi ja Xxxxteotahtluse tugevdamises, sest xxxx teopanuse tulemusel, mis oli toime pandud ühiselt ja kooskõlastatud Kaido Tambergi ja Anna Annikovaga

oli korraldatud süsteem OÜ-s xxxx, mis võimaldas Xxxxil altkäemaksu vastu võtta ning samuti oli antud Xxxxlubadus, et Xxxxpoolt altkäemaksu vastuvõtmine jääb varjatuks, sest selleks oli koostatud erinevaid näilisi dokumente nii Anna Annikova kui xxxx poolt ning moonutatud OÜ xxxx raamatupidamist. Lähtuvalt eeltoodust on Kaido Tambergi alust süüdistada isikute grupis altkäemaksuvõtmisele kaasaitamises, s.o vara lubamisega nõustumisele ja vastuvõtmisele suures ulatuses kaasaitamises Xxxxpoolt vähemalt teistkorda vastuteenena ametiseisundi kasutamise eest s.o. KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ja 4 ja 22-lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (15.07.2013 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli Kaido Tambergi tegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ja 4 ja 22-lg 3 kaasaitamisena altkäemaksu võtmisele isikute grupis, suures ulatuses, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine ja vastuvõtmine suures ulatuses vastutasuna selle eest, et ametiisik on ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mitte lubatud teo ning on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata ja on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata ka edaspidi, kui see on toime ametiisiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise s.o; 2009 kuni 14.07.2013 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli Kaido Tambergi tegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, ja 4 ja KarS § 22 lg 3 järgi s.o kaasaitamisena ametiisiku poolt suures ulatuses ning vähemalt teist korda isikute grupis vara lubamisega nõustumine ja vara vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo;)Ülalkirjeldatuga pani Nikolai Katõšev toime pistise korduva vahendamise katse, s.o katse vahendada ametiisikule vara vastutasuna ametiisiku poolt tema ametiseisundit kasutades toime pandud seadusega lubatud teo eest ehk KarS § 25 lg 2 – 295 lg 2 p 1 järgi. Alates 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatusest tulenevalt on Nikolai Katõševi ülalkirjeldatud tegevus jätkuvalt karistatav, kuid kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 – § 296 lg 1 järgi.

RAHAPESU

Kaido Tambergile on alust ette heita rahapesu toimepanemist ühiselt ja kooskõlastatult Xxxxi, Anna Annikova ning xxxx. Ühine teoplaan ning teopanused Xxxxon saanud ajavahemikul 2009- 2015 kuritegelikku vara, mis on antud talle altkäemaksuna Xxxx, Xxxx ja xxxx (süüdistuse punktid I-III). Lisaks on Xxxxsaanud kuritegelikul teel vara ajavahemikul 2005-2008 AS xxxx esindajalt. Eelpool nimetatud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ning tegeliku omaniku varjamine on toimunud ühiselt ja kooskõlastatult Xxxxpoolt Kaido Tambergiga ja Anna Annikovaga ajavahemikul 2005-2015 ning xxxx ajavahemikul 2011-2015, Xxxxiga 2009-2015. Kaido Tamberg, Xxxx, Xxxxja Anna Annikova kasutasid rahapesu toimepanemiseks järgmisi nendega seotud äriühinguid. Kaido Tamberg oli ajavahemikul 28.12.2004 kuni 23.12.2010 xxxxOÜ osanik ja ajavahemikul 08.11.1996 kuni 18.01.2011 juhatuse liige ning samuti xxxxpangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks 2005-2011. Kaido Tamberg oli OÜ xxxx juhatuse liige ajavahemikul 04.12.2001 kuni 29.09.2009, ajavahemikul 20.01.2005 kuni 14.09.2009 oli OÜ Reval Rent osanikuks OÜ xxxx (mille juhatuse liige ja ainuosanik oli samuti Kaido Tamberg) ning ajavahemikul 06.01.1998 kuni 14.09.2009 xxxx OÜ (mille juhatuse liige ja ainuosanik oli Anna Annikova). Ajavahemikul 15.04.2002 kuni 02.04.2004 oli Xxxx xxxx OÜ nõukogu liige. Lisaks oli Xxxxajavahemikul 06.08.1999 kuni 17.08.2006 xxxx OÜ juhatuse liige ning ajavahemikul 11.08.1997 kuni 12.09.2006 xxxx OÜ osanik.

Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust xxxxOÜ-le 2005-2011. Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust OÜ-le xxxx 2009 kuni 2016 ning oli OÜ xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates 14.12.2011 kuni käesoleva ajani. Lisaks oli Anna Annikova OÜ xxxx AS-is Swedbank arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates konto avamisest kuni 10.05.2012 kuni aastani 2016. Samuti oli Anna Annikova ajavahemikul 20052015 xxxx raamatupidaja. Xxxxon alates 13.01.2011 xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige. Xxxx on alates 25.11.2002 XxxxOÜ juhatuse liige ning alates 07.11.2002 osanik. Ajavahemikul 2005 kuni 2008 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxxja Kaido Tambergi ning Anna Annikova ühise teootsuse ja tööplaani alusel xxxx esindajalt Xxxxlaekunud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et AS xxxx ja xxxxOÜ vahel vormistati näilised tehingud, mille alusel kanti Xxxxpistiseks mõeldud summad AS xxxx arvelduskontolt xxxxOÜ arvelduskontole ning seejärel kasutati neid varjatult Xxxxja temaga seotud isikute kulutuste katteks Kaido Tambergi ning Anna Annikova poolt Xxxxjuhtnööride kohaselt. Anna Annikova osutas raamatupidamise teenust xxxxOÜ-le ning pidas arvestust Xxxxlaekuvate ebaseaduslike tulude ja nende kasutamise kohta ning abistas Kaido Tambergil välja valida Xxxxilt saadud juhtnööridele Xxxxpoolt määratud tooted ja teenused ning nende hankimine selliselt, et jääks varjatuks, et tegemist on Xxxxpoolt kuritegelikul teel saadud vara kasutamise Xxxxhuvides. Ajavahemikul 2009 kuni 2011 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova ning Xxxxi ühise teootsuse ja tööplaani alusel AS Xxxxarvelduskontolt ja XxxxAS arvelduskontolt esindajalt Xxxxlaekunud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et kõigepealt kantakse näiliste tehingute alusel XxxxOÜ arvelduskontole ja seejärel xxxxOÜ arvelduskontole. OÜ xxxxarvelduskontole laekunud Xxxxpoolt saadud kuritegeliku raha kasutamine toimus Xxxxjuhtnööride ja korralduste alusel Kaido Tambergi ja Anna Annikova koostegutsemise tulemusel. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis toimus Xxxx, Kaido Tambergi, Anna Annikova, Valdo Õunapi ja Xxxxi ühise teootsuse ja tööplaani alusel xxx, Xxxx ning Xxxx ja XxxxAS-lt lubatud ja antud altkäemaksuna saadud vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et Xxxxosa kantakse kõigepealt näiliste lepingu alusel OÜ Xxxxarvelduskontole ja seejärel OÜ xxxx arvelduskontole. Peale raha laekumist xxxx OÜ arvelduskontole hoiti seda äriühingute arvelduskontol kui äriühingu legaalsest majandustegevusest tulnud vara. OÜ xxxx arvelduskontolt tasuti vastavalt Xxxxjuhistele Xxxxga seotud kulutusi Anna Annikova ja Kaido Tambergi poolt xxxx heakskiidul. Xxxxoli ajavahemikul 2010 kuni 13.01.2011 pöördunud oma tuttava xxxx poole ning palunud, kas ta saaks hakata OÜ xxxx juhatuse liikmeks ning allkirjastada lepinguid ning arveid vastavalt xxxx, Kaido Tambergilt ning xxxx saadud juhistele. Xxxxandis nõusolu hakata OÜ xxxx juhatuse liikmeks 2010 aasta lõpus kuni 2011 jaanuaris. Selleks, et varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu, mis laekus xxxx ning xxxx OÜ-sse ja varjata selle tegelikku omanikku oli Xxxxabikaasa näilise lepingu alusel vormistatud OÜ-sse xxxxja OÜ-sse xxxx tööle.. Lisaks oli xxxxOÜ ja OÜ xxxx arvelduskontolt tasutud Xxxxkorralduste alusel erinevaid kulutusi seoses sõidukitega. Vara kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise skeemi oli kaasatud OÜ xxxx, kelle nimel olid AS xxxx kaardid, mida kasutasid Xxxxja tema poolt määratud isikud. OÜ xxxx nimele valjastatud kliendikaartide eest tasumine toimus OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontolt. Samuti kasutati teisi Anna Annikova ja Kaido Tambergiga seotud äriühingud, kelle nimelt esitati arveid OÜ-le xxxx, näitamaks, et tegemist on OÜ Locatore Group ning teiste äriühingute vahelise majandustegevusega.

Kaido Tamberg pidas koostöös Anna Annikovaga OÜ xxxxarvelduskontole laekunud kuritegelikul saadud summade ja nende kasutamise kohta arvestust ning andis Xxxxülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale altkäemaksuna saadud summasid kulutatud. Anna Annikovaga pidas koostöös Kaido Tambergi ja xxxx arvestust OÜ xxxx arvelduskontole laekunud kuritegelikul saadud summade ja nende kasutamise kohta arvestust ning andis Xxxxülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale altkäemaksuna saadud summasid kulutatud. Xxxxpanus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada talle altkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride andmises, millises viisil korraldada kuritegelikul teel saadud varade kasutamine . Samuti avaldus tema teopanus xxxx värbamises OÜ xxxx juhatuse liikmeks ning nii Kaido Tambergi, Anna Annikova kui Valdoõunapi teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. Kaido Tambergi panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada. Samuti avaldus tema teopanus vastavalt Xxxxil saadud juhtnööridele teenuste ja toodete otsimises, mis olid välja valitud Xxxx. Samuti OÜ xxxxnimelt vajalike lepingute sõlmimises ning xxxx juhtnööride andmises, milliseid teenuseid ja tooted on Xxxxkorralduses vajalikud ning milliseid arveid on vaja väljastada ning milliste tasumisega nõustuda. samuti võimaldada kasutada xxxxOÜ arvelduskontot kuritegelikul teel saadud varade vastuvõtmiseks ning hoidmiseks.Samuti pidas Kaido Tamberg arvestust Xxxxlaekuvate kuritegelike tulude kohta. Samuti avaldus tema teopanus Xxxx, Anna Annikova kui xxxx teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. Anna Annikova panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas korraldada Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse xxxxja xxxx OÜ-sse ning milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada. Samuti avaldus tema teopanus vastavalt Xxxxil saadud juhtnööridele teenuste ja toodete otsimises, mis olid välja valitud Xxxx. Samuti xxxx juhtnööride andmises, milliseid teenuseid ja tooted on Xxxxkorralduses vajalikud ning milliseid arveid on vaja väljastada ning milliste tasumisega nõustuda. Samuti pidas Anna Annikova arvestust Xxxxlaekuvate kuritegelike tulude kohta. Samuti avaldus tema teopanus Xxxxi, Kaido Tamberg kui xxxx teotahtluse tugevdamises vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga ülekandeid. xxxx panus ühises teoplaanis avaldus 2011-2015 avaldus nõusoleku andmises asuda OÜ xxxx juhatuse liikmeks ning sõlmida lepinguid ning allkirjastada arveid ning akte vastavalt Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova juhistele ning samuti võimaldada kasutada OÜ xxxx arvelduskontot kuritegelikul teel saadud varade vastuvõtmiseks ning hoidmiseks ning nende kasutamiseks Xxxxi, Kaido Tambergi ning Anna Annikova juhtnööride kohaselt. Samuti avaldus tema teopanus Xxxx, Anna Annikova kui Kaido Tambergi teotahtluse tugevdamises osaleda Xxxxlubatud ning üle kantud kurutegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku ning päritolu varjamises. Xxxxlubatud ja antud arvelduskontole.

altkäemaksusummade ülekandmine

xxxxOÜ ja xxxx OÜ

Xxxxnõustus ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 vastu võtma ja võttis vastu AS xxxx juhatuse liikmelt xxxx altkäemaksu kokku summas 197 061,34 eurot, mis kanti xxxxOÜ arvelduskontole.

Xxxxon kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara lubamisega ning võtnud ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 xxxxx vastu pistist kokku summas 3 083 340 krooni (197 061,34 eurot), mis on kantud Kaido Tambergi kaasabil OÜ xxxx(äriregistri kood xxxx) arvelduskontole ning mille rahalisi vahendeid saab Xxxxkasutada ja käsutada talle kaasabi osutava isiku Kaido Tambergi kaasabil. Xxxxon ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 nõustunud vara lubamisega ning vastu võtnud vara AS xxxx (äriregistri kood xxxx) juhatuse liikmelt xxxx vastutasuna selle eest, et Xxxxon AS Xxxxjuhatuse liikmena kasutanud ametiseisundit AS xxxx jaoks soodsate otsuste ja toimingute tegemiseks. AS xxxx on Muuga Sadamas alates aastast 1999 aastast terminali teenuseid osutav ettevõte. Terminali teenusteks on muuhulgas stividoorteenused ning hoiustamine. Stivideerimine on laevade lastimine ja lossimine (lasti maha laadimine laevast). Sadamaseaduse (RT I 1997, 77, 1315) § 2 kohaselt on sadam laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Sadamateenusena käsitatakse sadamaseaduse § 41 järgi 1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine; 2) laevade varustamine ja teenindamine ning punktides 1 ja 2 seonduvad tegevused. 04.10.2004 esitas AS xxxx AS-ile Xxxxettepaneku Muuga sadamas, aadressil xxxx asuvate xxxx (edaspidi WCE) poolt renditavate remonditöökodade aluse ja ümbritseva territooriumi liitmiseks Muuga sadama kinnistuga aadressil xxxx, mis on koormatud hoonestusõigusega AS xxxx kasuks, ühe kuppellao püstitamiseks. Nimetatud kuppelladu oli xxx-l vaja selleks, et osutada stividorteenuseid spetsialiseeritud raudteevagunites saabuvate väetiste maha laadimiseks ja hoiustamiseks. Järelikult oli AS-l xxxx-l vajalik kuppelladu sadamateenuse osutamiseks, mille teostamise õigus sai anda AS Xxxx. 08.10.2004 andis WCE oma nõusoleku aadressil xxxx asuvate remonditöökodade aluse territooriumi andmiseks AS-i DBT kasutusse tingimusel, et WCE ehitab ise remonditöökoja ja AS Xxxxrajab autokaalud territooriumile, mis asub angaari, aadressiga Vilja tn 10, läheduses. 25.10.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul andis Xxxxülevaate AS Xxxx, AS xxxx ja WCE kokkuleppest. Xxxxsõnade kohaselt ei ole AS DBT nõus AS Xxxxettepanekuga, mille kohaselt peab AS xxxx tasuma täiendava maa hoonestusõiguse tasu 45 kr/m2. AS xxxx põhjendas oma mittenõustumist sellega, et peab tasuma uue WCE töökoja remondi eest 5,4 miljonit krooni. Lisaks andis Xxxx teada, et AS DBT ei ole ka ühtlasi nõus suurendama minimaalse kaupade töötlemise mahtu 200 000 tonni võrra. 01.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul teatas Xxxx, et läbirääkimistel AS-iga xxxx andis viimane oma seisukohad tasude suhtes, mis ilmselt ei ole AS-ile Xxxxvastuvõetavad. Lisaks soovis AS xxxx saada tagatisi tema poolt tehtavatele investeeringutele, ehk eraldi kokkulepet sadamatasude kohta. Xxxxütles, et kui AS Xxxxinvesteerib ise 5,4 miljonit krooni WCE töökoja remondiks, siis 45 kroonise hoonestusõiguse ruutmeetri tasu korral oleks investeering tasuv 3 aasta jooksul. Xxxxtegi ettepaneku jätta hoonestusõiguse tasu läbirääkimiste objektiks ja ülejäänud koosolekul ära otsustada. 01.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul otsustati sõlmida leping AS-iga xxxx ja WCE-ga tingimusel, et AS Xxxxinvesteerib 5,4 miljonit krooni uue WCE töökoja ehituseks tingimusel, et kõikide AS xxxx hoonestusõiguse tasud tõstetakse 45 kroonini ruutmeetri eest aastas ning esitada vastav päevakorra punkt nõukogule otsustamiseks. 08.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul ütles Xxxx, et läbirääkimiste tulemusel nõustus AS xxxx esindaja Volohhonski hoonestusõiguse tasu tõstmisega 45 kroonini ühe ruutmeetri eest alates maist 2008 juhul, kui WCE uue remonditöökoja ehitusse investeerib 5,4 miljonit krooni AS Xxxx. Kui lisaks nimetatud investeeringule katab AS Xxxxka uute kaalude soetamise maksumuse ning olemasoleva remonditöökoja lammutamise kulud (u 950 000 krooni),

siis 6,35 miljoni krooni tasuvusaeg on 4,5 aastat (2010). 08.11.2004 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul otsustati sõlmida kolmepoolne kokkulepe ning esitada see nõukogule kinnitamiseks alljärgnevatel tingimustel: - arvata välja WCE rendivara koosseisust remonditöökodade alune territoorium aadressil Koorma 7 orienteeruva pindalaga 3200 m2; - seada hoonestusõigus AS xxxx kasuks tingimusel, et alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx 45 krooni/m2; - AS Xxxxkohustub lammutama aadressil xxxx remonditöökoja hooned (lammutamise kulud 250 000 krooni); - AS Xxxxseab hoonestusõiguse aadressile xxxx WCE kasuks hoonestusõiguse tasuga 45 krooni/m2; - AS Xxxxhüvitab WCE-le uue remonditöökoja ehituse aadressile Vilja tn 10 asuva angaari lähedusse summas 5,4 miljonit krooni; - AS Xxxxpaigaldab WCE tarbeks olemasolevate kaalude asemele uued autokaalud tõstejõuga 60t (uute kaalude paigaldamisega seotud kulud 700 000 krooni). 12.11.2004 toimunud AS Xxxxnõukogu koosolekul andis Xxxxülevaate hoonestusõiguse seadmiseks AS xxxx ja WCE kasuks. Xxxxesitas AS Xxxxnõukogule kinnitamiseks AS Xxxxjuhatuse koosolekul arutatud tingumusi. AS Xxxxnõukogu otsustati nõustuda juhatuse ettepanekuga ning sõlmida AS DBT ja WCE kokkulepe eelpool nimetatud tingimustel. Samuti AS-il xxxx seda kokkulepet vaja põhjusel, et AS xxxx pidi 15.03.2005 kinnitama väetiseterminali uute seadmete tarnelepingud. Nimetatud kokkuleppe sõlmimine viibis, kuna WCE nõudis sama tehingu raames Muuga sadama kaide nr 8 ja 9 kasutamise korra reguleerimist. 11.03.2005 toimunud AS Xxxxjuhatuse koosolekul uuris xxx, kas WCE remonditöökoja ehitamise kohustust saab panna AS-ile xxxx, mille peale Xxxxvastas, et AS Xxxxhüvitab kulutused tingimusel, et AS xxx hoonestusõiguse tasu tõstetakse oluliselt, mille tulemusena saab AS Xxxxlisatulu 800 000 krooni. AS Xxxxjuhatuse liige xxxx lisas, et võrreldes eelmise nõukogu koosolekuga on muutunud töökoja maksumus, milleks ehitusettevõtjatelt võetud hinnapakkumisele vastavalt on 7,2 miljonit krooni. Samuti teatas AS Xxxxjuhatus, et raudtee alla jääva AS xxxx hoonestusõiguse tasu tõstetakse esialgselt planeeritust vähem, kuna see vastab Muuga sadamas väljakujunenud praktikale, mille kohaselt raudtee aluse maa eest makstakse vähem kui terminali alla jääva maa eest. 11.03.2005 AS Xxxxnõukogu otsustas, et AS xxxx kasuks seatakse hoonestusõigus xxxx kinnistule tähtajaga kuni 24.10.2036 tingimusel: - alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxxx, xxxx45 krooni/m2 ning xxxx ja xxxx territooriumil 20 krooni/m2; - hüvitada WCE uue olemasolevaga samaväärse remonditöökoja ehitamiseks aadressil xxxx asuva angaari lähedusse tehtud tõestatud kulutused, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 7,2 miljoni krooni; - hüvitada WCE poolt WCE manifoldingust 9. kaile suunduva torujuhtme pikendamiseks tehtud tõestatud kulutused, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 500 000 krooni; - hüvitada AS-ile xxx sadama 8. kail asuva ja AS-ile xxxx kuuluva väetisegalerii pikendamiseks

- AS xxxx hüvitab sadamale uue remonttöökoja, suurusega 900 m2, 700m2 suuruse asfalteeritud laoplatsi rajamise, vana töökoja lammutamise ja autokaalude maksumuse paigaldamise kui ei püstita kokkulepitud tähtajaks uut kuppelladu - AS xxxkohustub maksma alates 12.04.2005 kuni 12.04.2008 on hoonestusõiguse tasu aadressil xxx territooriumil 24.31 krooni/m2 ja alates 13.04.2008 hoonestusõiguse tasu aadressidel xxxx, xxxx, xxxx 45 krooni/m2; - AS Xxxxpaigaldab xxxx uued autokaalud kandejõuga 60 tonni. 12.04.2006 sõlmis Xxxxja xxxx ning AS xxxx juhatuse liige xxxx ja xxx ning WCE direktor xxxx uue kokkuleppe, millega AS Xxxxhüvitab WCE uue remonditöökoja ehituse eest summas 7,2 miljonit krooni. 09.05.2005 sõlmisid Xxxxja xxxx ning xxxx ja xxxx hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu xxxx kinnistule tähtajaga kuni 06.04.2041. Lepingu järgi oli hoonestusõiguse tasuks kuni 12.04.2008 24,31 krooni ühe ruutmeetri eest aastas ning alates 13.04.2008 oli hoonestusõiguse tasu 45 krooni ühe ruutmeetri eest aastas. Vastavalt xxxx ja Xxxxvahel saavutatud üksmeelele 2005 aastal nõustus Xxxxvastu võtma ajavahemikul 27.01.2005 kuni 30.05.2008 vara ametiseisundi kasutamise eest kokku summas 3 083 340 krooni (197 061,34 eurot). Xxxxtäitis avalikku ülesannet, sest AS Xxxxjuhatuse liikmena osales AS Xxxxvara kasutamise ja käsutamise osas otsuse tegemisel, mille tulemusena oli AS-il xxxx võimalik osutada sadamateenust. Eeltooduga kuritarvitas Xxxxpädevus, sest rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust, mis tuleneb TSÜS §-st 35 (jõustunud jõustumine 01.07.2002, RT I 2002, 35, 216) ning VÕS § 620 lg 1 (jõustunud 01.07.2002, RT I 2001, 81, 487) ning KVS, mis kehtis 1999-31.03.2013 §-de § 5, 6, 26 ning 01.04.2013 kuni 2015 august kehtinud KVS § 3 ja 4 kohaselt ning teenistuslepingu punktis 2.12 järgi, sest Xxxxkui AS Xxxxjuhatuse liikmel oli keelatud täiendava tasu võtmine, mis ei olnud ettenähtud teenistuslepingus teenistuskohustuste täitmise eest. KVS (28.02.1999-31.03.2013 kehtinud redaktsioon) § 6 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine. KVS § 5 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KVS § 5 lg 3 p 1 on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena § 26 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale või tema lähisugulastele või -hõimlastele kingitusi või muid soodustusi ning lg 2 kohaselt Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või -hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. (Korruptsioonivastases seaduse (jõustunud 01.04.2013) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivse tulu saamine. KVS § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus). Xxxxnõustus oma ametiseisundi kasutamise eest vastu võtma vara selliselt, et raha kantakse Xxxxpoolt määratud isiku Kaido Tambergile kuuluva ettevõtte xxxxOÜ arvelduskontole. xxxxOÜ arvelduskonto kaudu toimus Xxxxpoolt määratud kulutuste kandmine. Xxxxselline tegu oli kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonini järgi ette heidetav KarS § 293 lg 2 p 4 järgi, s.o suures ulatuses pistise võtmisena. Alates 01.01.2015 on nimetatud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 4 järgi altkäemaksu võtmisena suures ulatuses. Suur kahju oli

kuriteo toimepanemise ajal kehtiva karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi summa, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2008 aastal oli kehtiv alampalgamäär 4350 krooni (s.o 278 eurot). Suure kahju määr oli 43 500 krooni s.o 27 800 eurot. Alates 2015 oli KarS 121 p 2 järgi on suur on ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Pistisena saadud raha päritolu varjamiseks sõlmis Kaido Tamberg, vastavalt Xxxxpoolt saadud korraldustele ja juhistele järgmised näilised tehingud ning väljastas nende alusel arved. Nimetatud raha ebaseadusliku päritolu ning Xxxxga seotuse varjamiseks sõlmisid 02.01.2005 AS xxxx juhatuse liige xxxx ja xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg tegelikkusele mittevastava lepingu nr 6/07-05. Lepingu kohaselt tellis AS xxxx xxxx OÜ-lt xxxx sõidukite hoolduse ja remonditeenuse ning transpordi ja renditeenuse osutamise ning vagunite remondi, hoolduse ja puhastusteenuse osutamise. Lepingu kohaselt maksab AS xxxx sõidukite remondi, hoolduse ja rendi eest xxxxOÜ-le 33 000 krooni (2 109,08 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 38 940 krooni (2 488,72 eurot) ning vagunite hoolduse, remondi ja puhastamise eest 35 000 krooni (2 236,91 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 41 300 krooni (2 639,55 eurot). Leping kehtib 1 aasta ja juhul kui üks pool ei esita 1 kuu enne lepingu lõppemise tähtaega kirjalikku taotlust lepingu lõpetamiseks, muutub leping tähtajatuks. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt xxxxOÜ nimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need tasumiseks AS-ile xxxx. Ajavahemikul 02.01.2005 kuni 31.12.2005 maksis AS-xxxx Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 02.01.2006 sõlmis Xxxxpistise võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS xxxx juhatuse liikme xxxx tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS xxxx OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS xxxx maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236,91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi xxxxAS maksma OÜ-le xxxxiga kuu kokku 80 240 krooni (5 128,27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2007. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt xxxxOÜ nimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need tasumiseks AS-ile xxxx. Ajavahemikul 02.01.2006 kuni 31.12.2006 maksis AS-xxxx Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 03.01.2007 sõlmis Xxxxaltkäemaksu võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS xxxx juhatuse liikme xxxx tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS xxxx OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning mille eest AS xxxx maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236,91 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi xxxx AS maksma OÜ-le xxxxiga kuu kokku 80 240 krooni (5 128,27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2008. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg igakuiselt OÜ xxxxnimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need AS-ile xxxx tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2007 kuni 31.12.2007 maksis AS-DBT Xxxxpistiseks Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539,25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile DBT

osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. 03.01.2008 sõlmis Xxxxaltkäemaksu võtmisele kaasabi osutav Kaido Tamberg AS xxxx juhatuse liikme xxxx tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS DBT OÜ-lt xxxxtransporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning mille eest AS xxxx maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109,08 eurot), koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488,72 eurot) kuus. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2009. Sõlmitud lepingu alusel koostas Kaido Tamberg ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 OÜ xxxxnimelt arveid AS-ile xxxx ning esitas need AS-ile xxxx tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 maksis AS-xxxx Xxxxpistist Kaido Tambergi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 194 700 krooni (12 443,60 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ xxxxAS-ile xxxx osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist. Arvetele oli ajavahemikul 2005-2008 märgitud nagu tasuks AS xxxx xxxxOÜ-le transpordi kasutamise, vagunite hoolduse, remondi ja puhastuse, raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse, 03.01.2007 töövõtulepingu ning 03.01.2008 töövõtulepingu eest. Lisaks koostas Kaido Tamberg arvete juurde ka akti tööde teostamise kohta. Reaalselt selliseid teenuseid xxxxOÜ AS-ile xxxx osutanud ei ole ning tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud üksnes selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. AS xxxx on üle kandnud xxxxOÜ arvelduskontole ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 Xxxxmõeldud pistist summas 197 061,34 eurot. Xxxxkoos Xxxxnõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu XxxxAS-lt ning Xxxx ning Xxxx ning Xxxxkokku altkäemaksu kokku summas 514 559,42 eurot, mis kanti XxxxOÜ arvelduskontole. Xxxxosa kanti edasi 15.07.2009 kuni 04.05.2011 xxxxOÜ arvelduskontole ning seejärel 10.06.2011 kuni 26.08.2015 xxxx OÜ arvelduskontole. XxxxAS-ist Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel. 02.03.2009 sõlmisid OÜ Xxxxomanik Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxx kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt teostab OÜ XxxxVanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxtöö tegemise eest tasu 50 000 krooni kuus, koos käibemaksuga kokku summas 59 000 krooni (3 770,79 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 21.12.2010 ning leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda kirjalikku soovi selle lõpetamiseks 3 kuud enne vastava perioodi lõpu tähtaega. 01.04.2009 teatas OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx oma kirjas XxxxAS-ile juhatuse liikmele Xxxx ele, et on sõlminud xxxxOÜ-ga 02.03.2009 kokkuleppe, mille kohaselt teostab OÜ Xxxxkohustusi xxxxOÜ ning kokkuleppega seotud jooksvate küsimuste korral tuleb pöörduda Kaido Tambergi poole. 03.04.2009 sõlmisid XxxxAS juhatuse liige Xxxx ja OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx kokkuleppe lisa 1, milles lepivad kokku, et OÜ Xxxxkasutab alltöövõtjana xxxxOÜd, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad. xxxxOÜ-l on kohustus akteerida teostatud tööd ja mahud, arhiveerida hooldustööde aktid ning vajadusel peab olema valmis neid esitama. xxxxOÜ poolt vastutav isik on Kaido Tamberg. 02.05.2011 sõlmisid AS Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja Locatore Group OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxakvatooriumi hooldustööde teostamiseks alltöövõtjana OÜ-d Locatore Group, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxxx. Samuti esitab XxxxOÜ omanik Xxxx Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid XxxxAS-ile. Arvele on

märgitud nagu tasuks XxxxAS OÜ-le Xxxxmere akvatooriumi hooldustööde tagamise eest vastavalt 02.03.2009 kokkuleppele summas 3 834,70 eurot. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole ja tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. XxxxAS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole raha Xxxxja Xxxxkokku summas 295 016,23 eurot. AS Xxxxarvelduskontolt Xxxxja Xxxxmõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel: 01.09.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0109/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile merekaatri Aquador xxxx. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2009. 01.10.2009 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja AS Xxxxjuhatuse liige Xxxxrendilepingu nr BO-EST 0210/2009. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxAS-ile Xxxxrendile manööverveduri xxxx, tehase nr xxxx. Lepingu kohaselt maksab AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2010. 31.12.2011 sõlmisid OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige Xxxxüürilepingu nr 2012-1. Lepingu kohaselt annab OÜ XxxxPaljassaare sadamas aadressil Xxxx, Tallinn oleval kinnistul hoone 1. korrusel asuva 2000m2 suuruse kinnise laoruumi üürile XxxxAS-ile. Lepingu järgi maksab XxxxAS OÜ-le Xxxxüüri 2 556,47 eurot kuus, koos käibemaksuga kokku summas 3 067,76 eurot. Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna üleandmisest XxxxAS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud. XxxxOÜ omanik Xxxx esitab Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid AS-ile Xxxx . Arvetele on märgitud nagu XxxxAS tasuks OÜ-le Xxxxakvatooriumi hooldustööde eest. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole. XxxxAS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole raha Xxxxja Xxxxkokku summas 295 016,23 eurot. Samuti esitab Xxxx Xxxxja Xxxxmõeldud ebaseadusliku raha päritolu ning Xxxxja Xxxxseotuse varjamiseks OÜ Xxxxnimelt igakuiselt arveid XxxxAS-ile. Arvele on märgitud nagu tasuks AS XxxxOÜ-le Xxxxrenti merekaatri ja manööverveduri rentimise eest ja aadressil Tallinn, xxxx laoruumi rentimise eest. AS Xxxxmaksis igakuiselt lepingute alusel OÜ Xxxxarvelduskontole summas 3 067,76 eurot kuni 15.06.2015, pärast seda oli summaks 2 400 eurot. Reaalselt sellist teenust OÜ XxxxAS-ile Xxxxosutanud ei ole ja tegemist on näilike tehingutega, mis on vormistatud selleks, et varjata raha tegelikku päritolu. XxxxAS on maksnud alates 24.09.2009 kuni 26.08.2015 OÜ Xxxxarvelduskontole altkäemaksu Xxxxja Xxxxkokku summas 219 543,19 eurot. Seega on Xxxxkoos Xxxxning Xxxxi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade tegelikku päritolu ning Xxxxja Xxxxga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud XxxxOÜ arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku summas 514 559,42 eurot. Xxxxja Xxxxomavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast Xxxxosa 249 535, 29 eurot. XxxxOÜ Xxxxarvelduskontole makstud altkäemaksu ebaseadusliku päritolu ning Xxxxseotuse varjamiseks on OÜ Xxxxarvelduskontolt ajavahemikul 15.07.2009 kuni 04.05.2011

Xxxxmõeldud altkäemaks kantud Xxxxi, Kaido Tambergi ja Anna Annikova teopanuse tulemusel näiliste arvete alusel kokku summas 80 432,77 eurot OÜ xxxx(äriregistri kood xxxx) arvelduskontole. Selleks, et OÜ Xxxxarvelduskontol olev Xxxxmõeldud altkäemaksusumma edasi kanda xxxxOÜ arvelduskontole sõlmis xxxxOÜ juhatuse liige Kaido Tamberg Xxxxheakskiidul ja teadmisel OÜ Xxxxjuhatuse liikme Xxxxiga 03.03.2009 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub OÜ xxxxteostama OÜ-le XxxxVanasadama kaide nr xxxx piirkonnas akvatooriumi hooldustöid. Kokkuleppe kohaselt maksis OÜ XxxxOÜ-le xxxxtööde teostamise eest tasu 25 000 krooni (1 597,79 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). xxxxOÜ arvelduskontolt nähtub, et esimene laekunud OÜ-lt Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole oli 15.07.2009 summas 88 500 krooni (5 656,18 eurot). Ajavahemikul august 2009 kuni oktoober 2009 oli summa suuruseks 30 00 krooni (1 917,35 eurot), alates 2009 novembrist kuni augustini 2010 oli makstava summas suurus 54 000 krooni (3 451,23 eurot) ning ajavahemikul august 2010 kuni mai 2011 oli summa suuruseks 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2010, kuid arveid lepingu alusel esitati kuni 27.04.2011. Tegemist oli näilise tehinguga, sest tegelikkuses OÜ xxxxOÜ-le Xxxxlepingus nimetatud töid ei teostanud. Nimetatud leping oli sõlmitud selleks, et kanda üle OÜ Xxxxarvelduskontol olevad Xxxxmõeldud altkäemaksu summad. Kaido Tamberg korraldas ajavahemikul 03.03.2009 kuni 27.04.2011 eeltoodud lepingu alusel näiliste arvete koostamise OÜ xxxxnimelt ning edastas need e-kirjaga Xxxxile. Arvetele on märgitud nagu tasuks OÜ XxxxOÜ-le xxxxvastavalt kokkuleppele 03.03.2009. OÜ xxxxarvelduskontole kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Anna Annikova rolliks oli Xxxxlaekunud altkäemaksusummade ja nende hilisema kasutuse kohta arvestuse pidamine ja selle edastamine Kaido Tambergile, kes andis selle omakorda edasi Xxxx. OÜ Xxxxarvelduskontolt raha ülekandmisega ning ülekannetele näilise majandusliku sisu andmisega toimus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmine ja moondamine, sest seeläbi püüti varjata, et raha on saadud kuritegelikul teel ning isikuks, kellel on vara kasutamis-ja käsutamisõigus on Xxxx. Samuti võimaldas Kaido Tamberg kasutada OÜ xxxxarvelduskontot kuritegelikul teel saadud vara hoidmiseks selliselt, et varjatuks jäi raha tegelik omanik ja päritolu ning püütud oli näidata justkui pärineks raha xxxxOÜ majandustegevusest. 02.05.2011 sõlmis XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Alates 10.06.2011 kuni 26.08.2015 on Xxxxmõeldud altkäemaks OÜ-st XxxxXxxxi, xxx, Kaido Tambergi ja Anna Annikova teopanuse tulemusel edasi katud summas 169 102,52 eurot OÜ xxxx (äriregistri kood xxxx) arvelduskontole. Selleks sõlmisid 02.05.2011 XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxxkokkuleppe 020511, mille kohaselt kohustub xxxx OÜ korraldama Vanasadama kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu järgi maksab OÜ XxxxOÜ-le xxxx töö tegemise eest tasu 2 876,02 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 3 451,22 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 02.05.2011 sõlmisid Xxxxjuhatuse liige Xxxx , OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx ja xxxx OÜ juhatuse liige Xxxx02.03.2009 kokkuleppele lisa nr 2. Kokkuleppe kohaselt kasutab OÜ Xxxxalltöövõtjana OÜ-d xxxx, kelle kasutuses on vastav varustus ja vastavalt kvalifitseeritud töötajad ning akteerib teostatud tööd ja mahud ning arhiveerib hooldustööde aktid ja vajadusel esitab tellijale. Kokkuleppe lisas nr 2 on märgitud vastutavaks isikuks xxx. Vastavalt OÜ Xxxxja OÜ xxxx vahel sõlmitud lepingule koostas Xxxxajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiselt aktid, mille kohaselt oleks justkui OÜ xxx teostanud akvatooriumi hooldustöid. Seejärel edastas Xxxxneed aktid Anna Annikovale, kes oli OÜ xxxx

raamatupidaja. Anna Annikova koostas kooskõlatatult Kaido Tambergiga ajavahemikul 02.05.2011 kuni 26.08.2015 igakuiseid arveid OÜ-le xxxx. Ajavahemikul 02.05.2011 kuni 31.07.2015 oli arvetel märgitud summaks 3 301,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejärel alates 01.08.2015 oli arvetel märgitud summaks 2 967,36 eurot (koos käibemaksuga). Koostatud arved saatis Anna Annikova xxxx teadmisel ja heakskiidul e-kirja teel Xxxxile. Seejärel korraldas Xxxx XxxxOÜ arvelduskontolt OÜ xxxx nimelt edastatud arvete alusel summade edasikandmise OÜ Locatore Group arvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole kantud summa moodustus nii XxxxAS arvelduskontolt kui XxxxAS arvelduskontolt Xxxxaltkäemaksuks mõeldud summadest. Nii Anna Annikova, Kaido Tamberg kui ka Xxxxolid teadlikud, et nii eelmainitud lepingud, kokkuleppe ning arved ja aktid olid näilised ning neid oli vaja selleks, et võimaldada üle kanda Xxxx, kui AS Xxxxjuhatuse liikmele mõeldud ebaseaduslik tulu AS Xxxxlepingupartneritelt. Kaido Tambergi teopanus, mis oli toime pandud kohtueelsess menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ajavahemikul 2011-2015 seoses OÜ xxxx arvelduskontol elaekuvate Xxxxmõeldud altkäemaksu summadega oli järgmine: Kaido Tamberg suhtles Xxxxlaekuvate summade osas Xxxxiga. Kaido Tamberg pöördus nimetatud isikute poole uurimaks, miks on ülekantavad summad viibinud ning millal toimub nende ülekandmine ning kas altkäemaksusummade laekumine on korrapärane. Kuigi Anna Annikova edastas arveid igakuiselt OÜ-le XxxxOÜ xxxx nimel, siis nende tasumine ei toimunud igakordselt perioodiliselt, vaid sellega tekkis viivitusi. Samuti korraldas Kaido Tamberg Xxxxlaekuvate summade üle arvestuse pidamise, mida vahetult teostas Anna Annikova. Samuti edastas Kaido Tamberg Xxxxinformatsiooni kui palju on talle altkäemaksu laekunud. OÜ Xxxxarvelduskontolt raha ülekandmisega ning ülekannetele näilise majandusliku sisu andmisega toimus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmine ja moondamine, sest seeläbi püüti varjata, et raha on saadud kuritegelikul teel ning isikuks, kellel on vara kasutamis-ja käsutamisõigus on Xxxx. Samuti võimaldasid Anna Annikova, Kaido Tamberg ning Xxxxkasutada OÜ xxxx arvelduskontot kuritegelikul teel saadud vara hoidmiseks selliselt, et varjatuks jäi raha tegelik omanik ja päritolu ning püütud oli näidata justkui pärineks raha OÜ xxxxmajandustegevusest. OÜ xxxxarvelduskontole laekunud kuritegelikul teel saadud vara hoidmine ja muude toimingute tegemine xxxxOÜ varasid, mis on laekunud AS-ist xxxxx ning XxxxOÜ-st, on kasutatud Xxxxga seotud kulutuste katteks Xxxxi, Anna Annikova ja Kaido Tambergi ühiseteoplaani ja tööjaotuse alusel ajavahemikul 2005-2011 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis järgnevalt. Xxxxmõeldud kuritegelikul teel saadud vara edasiandmiseks varjates selle kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku oli vormistatud näiline tööleping xxxx ja Kaido Tambergi kui xxxxOÜ esindaja vahel ning nimetatud lepingu alusel tehti Kaido Tambrgi korraldusel ülekanded xxxx pangakontole Ajavahemikul 2005 kuni 20011 on andnud Xxxxandnud tuvastmata kohas Kaido Tambergile juhtnöörid, milliste tema poolt määratud kulutuste eest tasub xxxxOÜ ning Kaido Tamberg on korraldanud xxxx saadud juhtnööride kohaselt Anna Annikova kaasabil nende eest tasumise xxxxOÜ arvelduskontolt ajavahemikul 2005 kuni 2011. Selleks on Kaido Tamberg kooskõlastatult Xxxxiga valinud välja sõidukid, mida soovivad kasutada Xxxxpoolt nimetud isikud ning sõlminud nende kasutamiseks või omandamiseks lepingud nii xxxxOÜ kui Rosmonde OÜ ning xxxx nimelt nimelt ning samuti korraldanud teiste äriühingute kasutuses olnud autode eest tasumise ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikovaga. Samuti korraldas Kaido Tamberg vastavalt xxxx saadud juhistele koostöös Anna Annikovaga ajavahemikul 2005-2011 AS xxxx kliendikaartide olemasolu ja nende eest tasumise AS-ile Neste Eesti ning samuti kliendikaartide edastamise Xxxxpoolt määratud isikutele. AS xxxx kliendikaardid olid registreeritud xxxx OÜ nimele. Anna Annikova oli ka xxxx OÜ raamatupidaja ning korraldas arvete esitamise xxxxOÜ-le. Seejärel korraldasid Kaido Tamberg ning Anna Annikova ühiselt ja kooskõlastatult arvete eest tasumise, kasutades xxxxpangakontot

ning tehes selleks ülekande. ning nende eest tasumise xxx OÜ ja xxxxvahel seoses xxxx AS kliendikaartidega, mida kasutasid Xxxxpoolt määratletud isikud. Näiliselt püüti jätta muljet, tegemist on xxxx OÜ ja xxxxvaheliste majanduslike suhetega. AS xxxx kliendikaarte kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud ning nende kasutamine ei toimunud xxxx OÜ ega xxxxOÜ huvides. Järelikult korraldasid Anna Annikova ja Kaido Tamberg vastavalt Xxxxsaadud juhistele tehingute tegemist nii xxxxOÜ-ga kui ka teiste Anna Annikova ja Kaido Tambergiga seotud äriühingutega nagu OÜ xxxx, xxxx näidates, et nimetatud tehingud on seotud OÜ xxxxmajandustegevusega ning selleks kasutatakse xxxxmajandustegevusest laekunud rahasid. Kanded ärinevate äriühingute vahel olid kantud eesmärgistvarjata xxxx seotud kulutuste tasumist Xxxxlubatud altkäemaksu arvelt.. Samuti pidasid Kaido Tamberg ning Anna Annikovaga ajavahemikul 2005 kuni 2011 arvestust Xxxx xxxxOÜ arvelduskontole laekunud rahade kohta ning nende kasutamise kohta ning edastas vastavat informatsiooni Xxxx. Nimetatud toimingutega toimus kuritegelikul teel saadud vara ülekandmine, muundamine ja kasutamine ning seejuures jäi varjatuks, et vara tegelikult omanikuks on Xxxxning see pärineb kuriteost. Xxxxjuhtnööride kohaselt tasutud kulutused ei olnud seotud OÜ xxxxmajandustegevusega. xxxxOÜ arvelduskontole Xxxxlaekunud altkäemaksuna mõeldud summadest Kaido Tambergi korraldamisel ning Anna Annikova teopanuse tulemusel on vastavalt Xxxxi saadud juhtnööridele ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 tasutud Xxxxja tema perekonnaliikmetega ning temaga seotud isikute (sealhulgas abikaasa Eve Kaljuranna ja poja xxxx) kulutusi alljärgnevalt. Nimetatud kulutused ei olnud seotud xxxxOÜ majandustegevusega: XXXXOÜ poolt ning xxxxOÜ arvelduskontolt tehtud kulutused ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011: - ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 on tasutud xxxxOÜ arvelduskontolt Xxxxabikaasa xxxx makstavat töötasu ning riiklikud tööjõumaksud OÜ-s xxxxtöötamise eest, kuigi xxxx reaalselt xxxxOÜ-s töötanud ei ole. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2008 on xxxxOÜ arvelduskontolt makstud Eve Xxxxe töötasu kokku summas 9 989,20 eurot. ning xxxxOÜ on tasunud ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 seoses xxxx töötasu maksmisega tööjõumakse (tulumaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks) kokku summas 9 968,32 eurot. Tööleping xxxxOÜ juhatuse liikme Kaido Tambergi ja xxxx vahel oli sõlmitud 01.10.2002, leping on sõlmitud tähtajatult. - Ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx, xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 4 264,21 krooni (summa km-ta, 272,53 eurot), käibemaksuga kokku summas 5 031,76 krooni (321,59 eurot). o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 23 399,12 krooni (ilma km-ta, 1 495,48 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 27 267,85 (1 742,73 eurot). o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 tehtud tehinguid kokku summas 7 232,09 krooni (ilma km-ta, 462,21 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 8 530,31 krooni (545,19 eurot). OÜ xxxx nimele väljastatud AS Neste Eesti kliendikaardid nr xxxx, xxxx ja xxxx, kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole on raha kütusearvete eest tasumiseks laekunud xxxxOÜ-st. - ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 on OÜ xxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx, xxxx ja xxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid. o OÜ xxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxxon ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 92 188,34 krooni (ilma km-ta,

-

-

-

5 891,91 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 110 054,21 krooni (7 033,75 eurot) ning ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 1 470,63 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 1 764,82 eurot. Kokku on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 7 362,54 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 8 798,57 eurot. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 32 552,82 krooni (ilma km-ta, 2 080,50 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 38 734,17 krooni (2 475,56 eurot) ning ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 1 190,65 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 1 428,79 eurot. Kokku on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.05.2011 tehtud tehinguid kokku summas 3 271,15 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 3 904,35 eurot. o OÜ xxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2010 tehtud tehinguid kokku summas 60 289,37 krooni (ilma km-ta, 3 853,19 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 71 386,75 krooni (4 562,44 eurot). OÜ xxxx nimele on väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx, xxxx ja xxxx, kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx arvelduskontole on raha kütusearvete eest tasumiseks laekunud xxxxOÜ-st. ajavahemikul 01.01.2005 kuni 19.09.2007 sõiduauto Nissan Murano reg nr xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 362 954,46 krooni (ilma km-ta, 23 197,02 eurot), koos käibemaksuga kokku summas 428 286,21 krooni (27 372,48 eurot), on tasutud xxxxOÜ arvelduskontolt. xxxxOÜ, mida esindas Kaido Tamberg, sõlmis 03.06.2004 liisingulepingu AS-iga xxxx, liisinguleping lõppes september 2007. 28.09.2007 on sõlmitud liisingleping lisa, mille kohaselt on liisinguvõtjaks OÜ xxxx, keda esindas Kaido Tamberg. Lisaks maksti ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2007 nimetatud sõiduki hoolduse, remondi, ülevaatuse ja kindlustusega seotud kulud kokku summas 24 926 krooni (1 593,06 eurot). ARK andmetel on Xxxxja xxxx märgitud alates 16.07.2004 aasta juulist sõiduki kasutajateks, sõiduauto omanik AS xxxx. 10.10.2007 on sõiduki vastutav kasutaja OÜ xxxx, omanikuks OÜ xxxx, kasutajateks xxxx ja xxxx. xxxxja Xxxxarvelduskontolt ei nähtu sõiduki eest tasumist. ajavahemikul juuni 2005 kuni mai 2007 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxxx kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 8 497 krooni (543,06 eurot). ARK andmetel on sõiduauto omanikuks alates 07.09.2004 AS xxxx (omanikuks on xxxx, kes on Xxxxtuttav) ning alates 09.01.2009 on sõiduauto omanikuks xxx OÜ. ajavahemikul jaanuar 2005 kuni juuni 2009 on tasutud sõiduauto Audi A2 reg märgiga xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 230 831,10 krooni (ilma km-ta, 14 752,80 eurot), käibemaksuga kokku summas 272 380,86 krooni (17 408,31 eurot). Lisaks on tasutud sõiduauto hooldusega seotud kulud kokku summas 8 972 krooni (573,42 eurot). ARK andmetel on 02.07.2004 sõiduauto omanikuks Rentacar), kasutajaks xxxxOÜ, mida on lepingu sõlmimisel esindanud Kaido Tamberg. ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxxx soetamisega seotud kulud kokku summas 34 278,75 krooni (2 190,75 eurot). Lisaks kindlustusega seotud kulud kokku summas 8 450 krooni (540,05 eurot). ARK andmetel alates 05.03.2003 oli sõiduauto omanikuks Swedbank Liising AS, kasutajaks oli xxxxOÜ. Vastava lepingu sõiduki kasutamiseks on sõlminud OÜ xxxxnimel lepingu Kaido Tamberg. Alates 24.03.2006 on sõiduauto omanikuks xxxx. 27.03.2006 on makstud ka sõiduki vormistamisega seotud kulud kokku summas 625 krooni (39,94 eurot). Arvelduskontodelt ei nähtu, et Eve Kaljurand oleks Peugeot 206 reg märgiga xxxx eest tasunud.

-

-

-

-

-

Ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006 on tasutud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxx soetamisega seotud kulud 88 320 krooni (ilma km-ta, 5644,68 eurot) koos käibemaksuga kokku summas 104 072,20 krooni (6 651,62 eurot). Lisaks kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 5 434 krooni (347,30 eurot). ARK andmetel oli sõudepaat xxxxOÜ poolt liisingus ning aprill 2006 registreeriti mootorpaat Kaido Tambergi nimele. 01.02.2013 on vormistatud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuks xxxx. Sõudepaadi tegelikuks kasutajaks on olnud alates 2006 Xxxxja tema perekonnaliikmed ajavahemikul aprill 2007 kuni september 2007 on tasutud sõiduauto Nissan X-Trail reg märgiga xxxx kindlustuse ja omavastutusega seotud kulud kokku summas 7 488 krooni (478,57 eurot). 25.04.2003 kuni 30.10.2007 on sõiduauto omanikuks Swedbank Liising AS ja kasutajateks xxxx ja Xxxx. xxxx ja Xxxxarvelduskontolt ei nähtu sõiduki eest tasumist. Ajavahemikul 2006 kuni 2007 on tasutud sõiduauto Audi A3 registreerimismärgiga xxxx seotud kulutusi kokku summas 4 383,69 eurot (68 590 krooni). Sõiduauto omanik alates 11.10.2006 oli Danske Bank ning vastutav kasutaja xxxxOÜ, sõiduautot kasutas xxxx. ajavahemikul 01.08.2005 kuni 31.10.2007 on tasutud sõiduauto MERCEDES-BENZ 316CDI reg märgiga xxxx seotud kulutuste katteks kokku summas 130 000 krooni (8 308,51 eurot). ARK andmetel alates 28.10.2003 kuni 22.05.2008 on sõiduki omanik Swedbank Liising AS ning kasutajateks xxxxOÜ ja xxxx; muud Xxxxga seotud kulutused (muu hulgas tehnikavahendite soetamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud, xxxx tennise mängimise ja koolitusega seotud kulud, mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud) kokku summas 761 183 krooni (48 648,46 eurot).

OÜ xxxx OÜ arvelduskontole laekunud kuritegelikul teel saadud vara hoidmine ja muude toimingute tegemine. Xxxxaltkäemaksuna antud varasid, mis on XxxxOÜ-st kantud üle OÜ-sse xxxx, on kasutatud Xxxxga seotud kulutuste katteks Xxxxi, Anna Annikova, xxxx ja Kaido Tambergi ühise tegutsemise tulemusel. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 tegutsesid Anna Annikova, Kaido Tamberg ja Xxxx ning Xxxx tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ühise teoplaani alusel, mille kohaselt oli määratletud nende igaühe panus Xxxxlubatud ning OÜ-sse xxxx laekunud summade kasutamisse nii, et jääks varjatuks vara tegelik omanik ning päritolu. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 on andnud XxxxKaido Tambergile juhtnöörid, milliste tema poolt määratud kulutuste eest tasub OÜ xxxx. Kaido Tambergi on edastanud vastava informatsiooni Anna Annikovale ning xxxx. Kaido Tambergi, Valdo Õunapi ja Anna Annikova ülesandeks oli korraldada, et Xxxxjuhtnööride kohaselt oleks leitud ja soetatud Xxxxpoolt nimetatud asjad ja teenused. . Xxxx andis Kaido Tambergile, xxx ning Anna Annikovale teada, milliste sõidukite kasutamisest on Xxxxpoolt nimetatud isikud on huvitatud. Selleks allkirjastas Xxxxkui OÜ xxxx juhatuse liige vajalikud omandamis- ning kasutuslepingud. Seejärel on Anna Annikova kooskõlastatult Kaido Tambergiga korraldanud nende sõidukite kasutamisega ja muude kulutuste eest tasumise. Samuti korraldas Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikovaga vastavalt xxxx saadud juhistele ajavahemikul 2011-2015 AS xxxx kliendikaartide olemasolu ja nende eest tasumise. Ajavahemikul 2011 kuni 2013 olid AS xxxx AS kliendikaardid, mida kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud, väljastatud xxxx OÜ-le. xxxx kliendikaartide kasutamise eest edastas OÜ-le xxxx arve Anna Annikova kui OÜ xxxx raamatupidaja, näidates, et tegemist on OÜ xxxx ning xxxx OÜ ja xxxx AS vaheliste tehingutega, mis on vajalikud äriühingutele, kuid nimetatud ülekannete eesmärk oli varjata, et tasutakse Xxxxiga seotud kulutusi. Anna Annikova oli OÜ xxxx raamatupidaja ning korraldas ja väljas OÜ-le xxx avete väljastamise xxxx OÜ arvelt. Alates 2013- 2015 olid AS xxx kliendikaardid, mida kasutasid Xxxxpoolt määratud isikud, registreeritud OÜ xxx nimele ning Anna Annikova kootöös Kaido Tambergiga ning xxxx

heakskiidul korraldas nende eest tasumise. Tegemist ei olnud OÜ xxx huvides tehtud ülekannetega, vaid neid tehti Xxxxiga seotud kulutuste katteks, näidates neid kuid OÜ xxxxmajandustegevust. Samuti valisid Kaido Tamberg ning Anna Annikova vastavalt Xxxxilt saadud juhistele välja muud teenused ja tooted, mida Xxxxsoovis ning korraldasid nende hankimise ja nende eest tasumise OÜ xxxx nimele xxxx heakskiidul. . Seejärel korraldas Kaido Tamberg OÜ xxxx arvelt tasumise, andes arve tasumiseks korralduse OÜ xxx raamatupidajale Anna Annikovale, kes teostas pangaülekandeid ning samuti tasus ise sularahas arveid. Nimetatud arvete tasumiseni oli kooskõlastatud xxxx, kes andis selleks OÜ xxxx juhatuse liikmena selleks heakskiidu OÜ xxxx arvel olevate varade kasutamiseks ja käsutamiseks. . Juhul kui oli vajalik lepingute sõlmimine OÜ xxx nimel selleks, et hanika Xxxxpoolt määratud tooteid või teenuseid, siis need allkirjastas xxxx. Nimetatud toimingutega toimus kuritegelikul teel saadud vara ülekandmine, muundamine ja kasutamine ning seejuures jäi varjatuks, et vara tegelikult omanikuks on Xxxxning see pärineb kuriteost. OÜ xxxx arvelduskontole laekunud Xxxxkuritegelikul teel saadud vara arvelt on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 tasutud Xxxxja tema perekonnaliikmetega ning temaga seotud isikute (sealhulgas abikaasa xxxx ja poja xxxx) kulutusi alljärgnevad. xxxx OÜ-ga ning tema arvelduskontolt tehtud kulutused ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015: - ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 on tasutud Eve Kaljuranna töötasu ning riiklikud tööjõumaksud OÜ-s xxxx töötamise eest, kuigi xxxx reaalselt xxxx OÜ-s töötanud ei ole. Nimetatud ajavahemikul on xxxx OÜ-st xxxx makstud töötasu kokku summas 14 412,10 eurot ning OÜ xxxx on tasunud ajavahemikul 01.06.2011 kuni 31.08.2015 seoses xxxx töötasu maksmisega tööjõumakse (tulumaks, kogumispension, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks) kokku summas 8 151,88 eurot. Tööleping OÜ xxxx juhatuse liikme xxxx ja xxxx vahel on sõlmitud 28.04.2011, leping on sõlmitud tähtajatult. - ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 on OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulusid ja muid kulusid. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 tehtud tehinguid kokku summas 6 993,90 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 8 392,77 eurot. o OÜ xxxx nimele väljastatud kliendikaardiga nr xxxx on ajavahemikul 01.06.2011 kuni 30.04.2013 tehtud tehinguid kokku summas 2 608,53 eruot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 2 894,92 eurot. OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx kaartide eest on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt AS xxxx arvelduskontole. OÜ xxxx on omakorda esitanud arveid kütuse eest tasumiseks OÜ-le xxxx. - ajavahemikul 22.05.2013 kuni 26.08.2015 olid OÜ xxxx nimele väljastatud AS xxxx kliendikaardid nr xxxx ja xxxx, millega tasuti Xxxxning temaga seotud isikute, sealhulgas tema poja xxxx sõidukite kütusekulusid ja muud kulud. Nimetatud ajavahemikul on OÜ xxxx väljastatud kliendikaardiga nr xxxx tehtud kulutusi kokku summas 3 584,47 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 4 301,38 eurot ja kliendikaardiga nr xxxx tehtud kulutusi kokku summas 4 685,97 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 5 623,25 eurot. Nimetatud kulutused on tasutud OÜ xxxx arvelduskontolt. Kokku on OÜ xxxx arvelduskontolt mõlema kliendikaardiga tehtud kulutuste eest tasutud kokku summas 8 270,44 eurot (ilma km-ta), koos käibemaksuga kokku summas 9 924,63 eurot;

-

-

-

-

-

-

-

ajavahemikul jaanuar 2012 kuni november 2012 on OÜ xxxx arvelduskontolt tasutud sõiduauto Nissan Murano reg märgiga xxxx renti kokku summas 2 184,38 eurot. 15.08.2012 sõlmisid Maserati OÜ esindaja Kaido Tamberg ja xxxx ostu müügi lepingu Nissan Murano reg nr xxxx omandamiseks, mille omanikuvahetuse eest maksti 14.08.2012 riigilõivu kokku summas 57,52 eurot xxx OÜ arvelduskontolt. Arvelduskontolt ei nähtu, et Eve Kaljurand oleks sõiduauto Nissan Murano reg märgiga xxxxostmise eest tasunud. Lisaks on nimetatud ajavahemikul makstud sõiduauto kindlustuse eest ja liisingulepingu pikendamise eest kokku summas 930,73 eurot.. 2007 kuni 2012 oli –xxxx omanduses ning vastutavaks kasutajaks oli kuni 08.02.2011 xxx OÜ ning seejärel kuni 13.02.2014 xxxx OÜ. Lepingud sõiduki kasutamise korraldamiseks xxxx OÜ ja xxx OÜ nimel sõlmis Kaido Tamberg. ARK andmetel on alates 15.08.2012 Nissan Murano reg nr xxxx omanikuks xxxx. Lisaks on nimetatud ajavahemikul makstud sõiduauto hoolduse, remondi eest kokku summas 1 521,19 eurot. xxxx müüs oma sõiduauto ära 13.02.2014. ajavahemikul veebruar 2012 on tasutud sõiduauto Peugeot 206 reg märgiga xxx kindlustus kokku summas 59,70 eurot. 14.08.2012 maksti xxxx OÜ arvelt nimetatud sõiduki omanikuvahetuse eest kokku summas 57,52 eurot. ARK andmetel on alates 15.08.2012 on sõiduauto uueks omanikuks xxxx, kes on Xxxxõe tütar. Eelnevalt oli sõiduki omanikuks xxxx OÜ. ajavahemikul jaanuar 2012 kuni detsember 2013 on xxxx OÜ arvelduskontolt tasutud sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx liisingu eest kokku summas 5 134,30 eurot. ARK andmetel alates 28.03.2011 on sõiduauto omanikuks OÜ xxxx, kasutajaks xxxxOÜ. Alates 23.12.2013 on sõiduauto omanikuks Agnes Põldsaar, kes on Xxxxõe tütar. Arvelduskontodelt ei nähtu, et xxxx oleks sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx eest tasunud. märtsis ja detsember 2012 on makstud sõiduauto Volkswagen Golf reg märgiga xxxx rehvivahetuse eest kokku summas 55,52 eurot ning märtsis 2014 on makstud sõiduauto kindlustuse eest kokku summas 63,51 eurot. ARK andmetel on Volkswagen Golf reg märgiga xxxx kasutajaks alates 28.07.2009 xxxx alates 26.07.2013 kuni 11.04.2014 on xxxx sõiduauto omanikuks. ajavahemikul märts 2013 kuni juuli 2015 on tasutud sõiduauto Hyundai I 30 reg märgiga xxxx soetamise seotud kulud kokku summas 8 148,32 eurot. Lisaks on tasutud sõiduauto remondi, hoolduse ja kindlustusega seotud kulud kokku summas 1 657,27 eurot. Sõiduauto omanikuks alates 12.03.2013 OÜ xxxx ning OÜ xxxx OÜ nimel on lepingu allkirjastanud Xxxxning kontaktiisikuks müügilepingus on xxxx OÜ nimel märgitud Anna Annikova. ARK andmetel on sõiduauto kasutajateks alates 12.03.2013 on xxxx ja xxxx. 18.03.2013 on sõlminud XxxxOÜ xxxx nimelt kasutusrendi- ja teenuslepingu xxxx OÜ-ga ning 28.02.2015 koostati xxxx kui OÜ xxxx esindaja ja CTT OÜ poolt ennetähtaegse lõpetamise akt nimetatud lepingu osas. Alates 13.03.3015 on sõiduauto omanikuks xxxx. Arvelduskontodelt ei nähtu, et xxxx oleks sõiduauto Hyndai I 30 reg märgiga xxxx kasutamise ega omandamise eest tasunud. ajavahemikul aprill 2012 kuni juuni 2015 on tasutud sõiduauto Audi A6 Quattro reg märgiga xxxx kindlustusega, hooldusega seotud kulutused kokku summas 4 951,12 eurot. ARK andmetel on alates 23.03.2012 omanikuks xxxx OÜ, kasutajaks xxxx, kes aitab Xxxxa igapäevaste ülesannete täitmisel. 02.12.2013 on vormistatud rendileping OÜ xxxx, keda esindas Xxxxning xxxx vahel ajavahemiku 02.12.2013 kuni 02.12.2015 kohta. Anna Annikova on väljastanud arved xxxx sõiduki eest tasumiseks. Rendilepingu alusel xxxx OÜ-le xxxx sõiduki kasutamise eest tasunud ei ole. veebruar 2012 on tasutud sõiduauto Toyota Aygo reg märgiga xxxx omanikuvahetusega seotud kulud kokku summas 57,52 eurot. ARK andmetel on alates 08.02.2012 sõiduauto omanikuks xxx, kes on Xxxx abikaasa õde.

-

-

-

-

-

31.01.2013 on tasutud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuvahetusega seotud kulutuste eest 60 eurot. 01.02.2013 on vormistatud sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx omanikuks xxxx. Arvelduskontodelt ei nähtu, et xxxx oleks sõudepaadi Bella 530 HT Classik reg märgiga xxxx eest tasunud. Nimetatud sõudepaati on alates 2006 kasutanud Xxxxja tema perekonnaliikmed ajavahemikul mai 2014 kuni august 2015 on makstud xxxx OÜ poolt esitatud arveid, millega Xxxxtoetas oma tuttava xxxx poja xxxx rallisporti kokku summas 5 000 eurot. Selleks sõlmis XxxxAin Xxxxt saadud korraldusel OÜ xxxx nimelt reklaami müügilepingu OÜ-ga xxxx. Nimetatud lepingu sõlmimist ning arvete alusel raha maksmist korraldas Kaido Tamberg ühiselt ja kooskõlastatult Anna Annikova ja xxxx vastavalt Xxxxkäest saadud juhistele. on makstud Kaido Tambergile (ajavahemikul jaanuar 2012 kuni juuni 2015 kokku summas 13 030 eurot), ja xxxx (ajavahemikul juuni 2012 kuni juuni 2015 kokku summas 10 175 eurot) makstud tasu; ajavahemikul detsember 2012 kuni veebruar 2013 sõiduauto Honda Civic reg märgiga xxxx remondi, kindlustuse ja hooldusega seotud kulud kokku summas 194,77 eurot. ARK andmetel on 11.02.2011 sõiduki omanikuks OÜ xxxx, kasutajateks on OÜ xxxx ja xxxx; on makstud muud Xxxxga seotud kulutused kokku summas 26 914,65 eurot, o sealhulgas korraldas Kaido Tamberg ja Anna Annikova Xxxxpoolt saadud korraldustele 14.02.2015 toimunud Xxxxsünnipäeva eest Tondiraba Jäähallis tasumise OÜ-le xxxx, kokku summas 4 000 eurot, koos käibemaksuga 4 800 eurot OÜ xxx arvelduskontolt. Lisaks maksis Kaido Tamberg Xxxxkorraldusel OÜ xxx arve summas 1 747 eurot, mis pakkus caretingi teenust Xxxxsünnipäeval. o Kaido Tamberg ostis xxxx saadud juhtistele ning korraldustele xxxx AS-ist xxx mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge kokku summas 707,50 eurot (ilma kmta), kokku koos käibemaksuga 849 eurot. Telefoni eest tasuti 11.04.2015 xxxx OÜ arvelduskontolt. o Ajavahemikul 16.04.2015 kuni 17.04.2015 Xxxxpoolt saadud korraldustele ja juhistele vahetas Kaido Tamberg sularaha kümme 100 eurost rahatähte lahti 20 eurosteks rahatähteteks ning lisaks pidi Kaido Tamberg vahetama raha lahti ka nii, et saaks sada 1 dollarilist.

Rahapesu toimingute kaudu saadud raha hoidmine, ülekandmine, muundamine ja kasutamine kokkuvõtvalt Eelpool kirjeldatud viisil toimides varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelise olemuse, kuna tegelikkuses oli eelpool kirjeldatud ulatuses XxxxOÜ, OÜ xxxxja OÜ xxxx arvelduskontodele laekunud vara näol tegemist altkäemaksuga. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses eelkirjeldatud viisil Xxxxomandiõigust altkäemaksuna saadud vara suhtes, kuivõrd Xxxxil ametlikult puudus õigus saadud vara käsutamiseks ning varjati ja hoiti kolmandate isikute eest saladuses ka saadud vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses ei kasutatud saadud vara mitte äriühingute majandustegevuse eesmärkidest lähtudes, vaid kulutati Xxxxilt saadud juhtnööride järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara muundamine, omandamine, valdamine ja kasutamine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate isikute eest saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, millega abistati Xxxxil hoiduda oma tegude karistusõiguslikest tagajärgedest. XxxxOÜ arveldusarvele laekus laekus raha XxxxAS-i ning Xxxxarvelduskontodel näiliste tehingute alusel, mis olid mõeldud altkäemaksuks Xxxxja Xxxx. Seega on Xxxxkoos Xxxxning Xxxxi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade tegelikku päritolu ning Xxxxja Xxxxga seotuse varjamise eesmärgil kasutanud XxxxOÜ arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku summas 514 559,42 eurot.

Xxxxmõeldud altkäemaksu summad on Xxxxi korraldusel edasi kantud OÜ-sse xxxxja OÜ xxxx. Lisaks laekus Xxxxkuritegelikul teel saadud tulu AS-st xxxx. AS xxx ja OÜ Xxxxarvelduskontodelt on Xxxxmakstud xxxxOÜ arvelduskontole kuritegelikul teel saadud raha kokku summas 277 494,11 eurot, mille kaudu on toimunud kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine ja muundamine. Eeltoodud summast on vähemalt 143 532,24 eurot kasutatud Xxxxga seotud isiklike kulutuste maksmiseks, mis teostati Xxxxjuhtnööride kohaselt Kaido Tambergi poolt ning Anna Annikova kaasosalemisel. OÜ xxxx arvelduskontole on laekunud kokku summas 169 102,52 eurot, mille kaudu on toimunud kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine ja muundamine. Eeltoodud summast vähemalt 121 564,90 eurot on kasutatud Xxxxga seotud isiklike kulutuste katteks ning ülejäänu on hoitud äriühingu arvelduskontol, mis toimus Xxxxkorraldusel Kaido Tambergi, Anna Annikova ja xxxx ühise ja kooskõlastatult toime pandnud teo tulemusel. XxxxOÜ, xxxxOÜ ja OÜ xxxx arvelduskontol raha hoidmise ning selle edasi kandmise korraldamise kaudu ajavahemikul 2005-2015 toimus Xxxxdistantseerimine altkäemaksu teel saamisest ning eelkirjeldatud toimingutega isikute grupis jäeti mulje, nagu oleks ülekantud raha saadud äriühingute majandustegevuse tulemusel. Reaalsed majanduslikud suhted eelnimetatud isikute vahel puudusid, ehkki Xxxx, Kaido Tamberg, Anna Annikova ja Xxxx, Xxxxning Xxxx soovisid jätta teistsugust muljet. Nii eelkirjeldatud rahasummade ülekandmise korraldamisel XxxxOÜ-le, xxxxOÜ-le ja OÜ-le xxxx ning vara nimetatud äriühingute arvelduskontol hoidmise ja sellega edasiste tehingute tegemine s.o vara ülekandmise ja moondamise eesmärk oli varjata ja hoida saladuses raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha paigutati majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi. Seega on Kaido Tambergi alust süüdistada rahapesu toimepanemises 446 596,63 euro s.o KarS § 121 lg 3 eriti suures ulatuses (eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot) ja isikute grupis s.o. KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

KOHTU SEISUKOHT

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.