Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

prokurörile,

Xxxx

Vangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxxx Vangla esitas 04.07.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 14.03.2017. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele R.S-ile Harju Maakohtu 24.09.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.03.2017.a ja lõpp on 04.11.2017.a. R.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmisplaani, kuid ta on töötanud abitöölisena raamatukogus alates 07.06.2017. a. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma.

R.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda aadressile Xxxxja toetavaks isikuks on elukaaslane. Kindel töökoht tal puudub. R.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Xxxx Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab R.S-i katseaja määramist 6-kuuks ja selleks ajaks KarS § 75 lg 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 4. korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest vanglas, mõrva, omavoli, 3-korral varguse, huligaansuse, mootorsõiduki ärandamise ja teadvalt kuritahtlikul teel saadud vara omastamise või turustamise eest. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kuriteod on oma raskusastmelt muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt R.S on vangistuse ajal töötanud raamatukogus abitöölisena, distsiplinaarkaristusi ei oma. Asja materjalide kohaselt kinnipeetavat on korduvalt karistatud vägivaldse kuriteo eest. Eelistab pigem tegutseda, kui tegevust kavandada. Majandusliku kasu saamise nimel on ta kasutanud vägivalda. Probleeme ei suuda lahendada ühiskonnas aktsepteeritud viisil, vaid mõtleb oma tegude tagajärgedele alles siis, kui on karistada saanud. Ei mõista teiste inimeste seisukohti. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on R.S üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38 %, vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 43 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud R.S-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et R.S püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. R.S on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetav lähedane. R.S on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab R.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.