Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

O

O TE

L

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, kehtivaid karistusi on 2, vangistuses viibib neljandat korda. Käesoleva kuriteo toimepanemise põhjusteks on sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ning grupi mõju. Individuaalset täitmiskava ei ole isikule koostatud seoses alla aastase karistusajaga. Käesoleva vangistuse jooksul ole kinnipeetav tööle vormistatud, kinnipeetav ei ole näidanud üles huvi töötamise osas. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva korteriga, kus hakkab elama koos ema ja isaga. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Vanemad on nõus teda materiaalselt toetama. K-raha andmetel on kinnipeetaval 07.09.2026 seisuga vabanemisfondis 233 €. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja nende ühine poeg. Kinnipeetava sõnul kriminaalkorras karistatud tuttavatega käesolevalt ei suhtle. Enda sõnade kohaselt tarvitas ta enne vangistust tihti erinevaid narkootikume ning tunnistas, et tal on narkosõltuvus, pärast vabanemist kaalub pöördumist rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse all hoidunud kõrvale tundide sooritamisest ja pannud katseajal toime uued süüteod. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik vangidele ja avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

IS

E

Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni 28.02.2027, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.21, 4 sätestatud lisakohustusi.

JÕ

U

ST

U

M

Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et Andrei Lebedinski ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Andrei Lebedinski senine käitumine osundab ilmselgelt sellele, et varasematest süüdimõistvatest otsustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. Ta kannab liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel, mis tähendab, et uus tahtlik kuritegu pandi toime varasema karistuse katseajal. Selline käitumine ei ole väärtusneutraalne ning osutab selgelt, et süüdimõistetu ei ole talle antud võimalusi kasutanud õiguskuulekaks eluks. Suutlikkust püsida seaduskuulekana mõjutab suuresti see, kas ta suudab hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Andrei Lebedinski on kuritegusid sooritanud alkoholijoobes. Teda on varasemalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning käesolevalt kannab karistust KarS §331 järgi. Samuti on ta tunnistanud, et tal on narkosõltuvus. Prokuratuuri hinnangul kujutab nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine kinnipeetava puhul endast jätkuvat ja olulist riski õiguskuulekale käitumisele. Arvestades, et vabaduses Andrei Lebedinskil garanteeritud töökoht puudub, säilib prokuratuuri hinnangul risk, et isik võib majanduslike raskuste tekkimisel asuda taas kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Prokuröril ei teki antud juhul veendumust, et karistuse eesmärgid on enne tähtaega saavutatud ja süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Seda enam, et ka kinnipidamisasutuses, s.o rangeima kontrolli tingimustes, ei ole suutnud ta käituda kehtestatud reeglite kohaselt. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Lebedinski maakohtu istungil sõna ei soovinud.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud.

O TE

L

Maakohus sedastab, et käesolevas asjas on täidetud KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud ennetähtaegse vabanemise formaalsed alused. Samas ei tingi formaalsete eelduste täidetus koheselt kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist.

O

Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M

IS

E

Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo.

JÕ

U

ST

U

Viru Vangla iseloomutusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kelmuse, arvutikelmuse, eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo katse, raske tervisekahjustuse tekitamise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt on teda karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise eest vanglas ning kehalise väärkohtlemise eest. Seega kuritegude dünaamika on vahelduv, samas muster korduv. Käesoleva kuriteo toimepanemise põhjusteks sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Korduv sarnaste kuritegude toimepanemine näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ning ta ei suuda oma varasematest karistustest järeldusi teha. Korduvad õigusrikkumised viitavad raskustele õiguskuuleka käitumise järgimisel. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse all olles hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ja pannud katseajal toime uued süüteod. Kuivõrd kinnipeetav on katseajal olles pannud toime uusi kuritegusid ja hoidnud kõrvale talle karistuseks määratud üldkasuliku töö tundidest, rikkudes sellega kriminaalhoolduse nõudeid, suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga. Samas peab maakohus arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid.

Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid.

L

Andrei Lebedinski puhul on positiivne distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega saab kinnipeetava käitumist vähemalt vanglas range režiimi all pidada õiguskuulekaks. Individuaalset täitmiskava kinnipeetavale koostatud ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest. Samuti ei ole kinnipeetavat käesoleva vangistuse jooksul tööle vormistatud, kuna ta ei ole näidanud üles huvi töötamise osas.

O TE

Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva korteriga, kus elavad kinnipeetava vanemad. Seega kindel elukoht on kinnipeetaval vabanemisel olemas.

M

IS

E

O

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, kinnipeetava ema ja isa on nõus teda materiaalselt toetama. K-raha andmetel on kinnipeetaval 07.09.2026 seisuga vabanemisfondis 233 €. Samas ei olnud isiku majanduslik seis määravaks asjaoluks tema käesolevalt vangistusse sattumisel. Seevastu nähtub asja materjalidest, et kinnipeetaval on narkosõltuvus. Käesolevalt on kinnipeetav süüdi mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise eest vanglas. Enda sõnul tarvitas ta enne vangitust tihti erinevaid narkootikume ning tunnistas kolmepoolsel kohtumisel, et tal on narkosõltuvus, pärast vabanemist kaalub pöördumist rehabilitatsioonikeskusesse. Lisaks on kinnipeetav varasemalt sooritatud kuritegusid alkoholijoobes, esinenud ka vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine suurendab kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riski märkimisväärselt. See tähendab, et eksisteerib oht, et kinnipeetav jätkab vabanemisel alkoholi või narkootikumide tarvitamist, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.

U

ST

U

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja lisab, et ta on ohtlik avalikkusele ja vangidele. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav ning samale järeldusele jõudis ka Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 p.27.

JÕ

Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Andrei Lebedinskit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohus leiab, et olenemata kindla elukoha olemasolust, õiguskuuleka käitumise eest vangistuses ja vanemate toetusest, pole tema uute kuritegude toimepanemise risk veel piisaval määral maandatud. Seesuguse veendumuse tekitab maakohtus eelkõige tema varasem kuritegelik käitumine, mistõttu on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks edaspidi õiguskuulekalt käituda. Maakohus leiab, et suure tõenäosusega jätkaks kinnipeetav vabaduses sõltuvusainete tarvitamist, mis omakorda suurendab kuritegude toimepanemise riski. Seevastu on kinnises vanglas tema võimalik tagasilanguse risk jällegi minimaalne. Kinnipeetav on sõnades väljendanud valmisolekut loobuda alkoholi tarvitamisest vabaduses. Samas madalat motivatsiooni muutusteks kinnitavad varasemad tagasilangused, korduvad kriminaalkaristused ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumised. Lisaks arvestades, et vabaduses Andrei Lebedinskil garanteeritud töökoht puudub, säilib risk, et isik võib

majanduslike raskuste tekkimisel asuda taas kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada või sõltuvusainete ostmiseks vajalikke vahendeid hankida. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.