Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
01.08.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-6632
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Vadim Šaveli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VADIM ŠAVEL, isikukood 38902092232, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 19.10.2015 ja lõpp 12.01.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
25.07.2017, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta VADIM ŠAVEL elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Vadim Šavelilt menetluskuluna riigituludesse 118,80 (ükssada kaheksateist eurot 80 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700057491. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 118,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Vadim Šaveli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vadim Šavelile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Šaveli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 07.09.2015 otsusega tunnistati Vadim Šavel süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.10.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja grupi mõju. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja ei kahetse toimepandut. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isikul on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 59% ja 65%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vadim Šaveli vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, et asuda tööle xxxx betoonitehasesse. Eriala ei ole, kuid saab kohapeal ametit õppida. Varem ametlikku töökohta olnud ei ole. On muutunud ja enam kuritegusid toime ei pane. Hakkab võlgasid tasuma kohe, kui saab pensioni ja ka vanemad aitavad. Lubab, et ei tarbi enam alkoholi. Pensioni saab seetõttu, et õppis erikoolis. Hakkab elama koos emaga, kes on pensionär ja teeb vahel ka juhutöid. On ka nõus minema ravile, et vabaneda alkoholi sõltuvusest. Ei suhtle enam vanade sõpradega ja ei hakka ka vabaduses suhtlema. Kui tööle ei saa, siis registreerib end
Töötukassas. Asub praegu avavanglas. Kellegagi konflikte ei ole ja pahandusi ei ole toime pannud. On valmis kõike tegema, et vabadusse saada. Kaitsja arvab, et kõige olulisemaks teguriks on see, et isik kannab esimest korda vanglakaristust. Pikk vanglakaristus ei ole hea noorele inimesele. Kinnipeetaval on olemas elukoht ja tal on tõenäoliselt olemas ka töökoht, mille puudumisel saab ta end Töötukassas registreerida. Samuti on isik nõustunud sellega, et kohus määrab talle täiendavaid kohustusi. Kaitsja toetab isiku vabastamist enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu peaks vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kohtu hinnangul ei kaalu Vadim Šavelit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Kinnipeetav on toime pannud eelkõige varavastaseid kuritegusid, aga ka avaliku korra raske rikkumise, korduvalt ka vägivallakuritegusid. Kuritegude toimepanemisi soodustasid alkohol ja grupi mõju. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, on töötanud vangla majandustöödel koristajana ning pesumajas abitöölisena, samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud oma nõusoleku poja elama asumiseks tema juurde ning korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht ja sellega kaasnev kindel igakuine sissetulek. Vabanemisel on tal võimalus taotleda töövõimetuspensioni maksmise jätkamist, mis oli ka enne vangistust tema ainus igakuine sissetulek. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 2700 euro ulatuses, mis mõjutab tema majanduslikku toimetulemist negatiivselt. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Ise end mõjutatavaks ei pea, kuid enamus kuritegusid, sealhulgas vägivallakuriteod, on toimepandud grupis. Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemi ei tunnista, kuid kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Seega puudub tal ka motivatsioon probleemiga tegemiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Samuti ei tunne kinnipeetav toimepandud kuritegude suhtes kahetsust, ei mõtle toimepandud tegude tagajärgedele ja kordab tegusid. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on puudulik. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 59% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 65%, milliste näol tegemist väga kõrgete riskidega. Arvestades, et käesoleval ajal isiku tingimisi vangistusest vabastamise korral tuleks isikul läbida võrdlemisi pikk katseaeg, on kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine
käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd isik on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vadim Šaveli vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.