Avaldaja (võlgnik): Logistix OÜ (likvideerimisel) (registrikood 16598525), likvideerija N.G
avaldus
pankroti
Ajutine pankrotihaldur: F.S
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Logistix OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada Logistix OÜ (likvideerimisel) pankrot välja 15. jaanuaril 2025 kell 14.00.
2.Nimetada Logistix OÜ (likvideerimisel) pankrotihalduriks F.S (Lossi 37, Viljandi 71004; 435 5370; 50 92 695; XXX).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. veebruaril 2025 kl 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).
Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud Logistix OÜ (likvideerimisel) kanda.
7.Määrata ajutise halduri F.S-i tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti.
7.1.Anda Logistix OÜ-le (likvideerimisel) menetlusabi ajutise halduri tasu 820 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 180 euro 40 sendi hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ajutise halduri tasu kanda Osaühingule Advokaadibüroo F.S ja Partnerid (konto nr EE442200221013636295), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
10.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja resolutsiooni p 7.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Logistix OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas 23. juulil 2024 Harju Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus edastas asja 21. augusti 2024. a määrusega kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Vara on kokku 11 462 eurot ja kohustusi 68 967 eurot. Likvideerija hinnangul on maksejõuetuse põhjused järgmised: ebaõnnestunud äriplaan, kahjumiga tegutsemine ja kapitali puudus. Osaühingu äritegevuse maht oli väga väike, ühingul puudusid rahalised vahendid äritegevuse laiendamiseks (uute
töötajate palkamine ja investeeringute tegemine). Tulenevalt suurest konkurentsist tegutseti väga väikese kasumimarginaaliga, sisendhindade suurenedes jäi ühing kahjumisse. Kliendid polnud nõus teenuse eest rohkem tasuma. Samuti on maksejõuetuse põhjuseks kahjum seoses ühingu töötaja ebaseaduslike ülekannetega oma pangakontole. Osaühingu endine töötaja K. K. on enda pangakontole üle kandnud kokku 41 992,78 eurot. Laenu ega muud lepingut ülekannete teostamises ühingu juhatuse liikmega sõlmitud ei ole. Likvideerija on esitanud ka K. K. nõudeavaldus raha tagastamiseks, aga raha tagastamist määratud tähtajaks ei ole toimunud. Likvideerija hinnangul on nõude laekumine ebatõenäoline.
2.Kohus nimetas 28. augusti 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks F.S-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu.
Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 71 179 eurot 38 senti. Vara koosneb nõuetest erinevate isikute vastu kokku 48 489 eurot, kuid ajutise halduri arvates ei ole nõuded likviidsed ega perspektiivikad, st tegemist võib olla varaga, millel ei ole väärtust. Kõige suurem võimalik potentsiaalne nõue on K. K. vastu 41 993 eurot, kuid seda juhul, kui leiab kinnitust, et ta on raha omastanud õigusliku aluseta. Samas on teada, et tema suhtes on kohtutäiturite juures juba täitmisel 10 täiteasja kokku 33 115 eurot 91 senti ning ilmselt puudub tal vara nõuete katteks, sest nõudeid ei ole täidetud. Osaühingu BRANDEX vastu oleva 2400 euro suuruse nõude rahuldamises kohtumenetluses (asi nr 2-23-13772) ei saa samuti kindel olla. Ülejäänud neli nõuet on ostjate vastu, kes asuvad välisriikides ja kellelt maksmata arvete sissenõudmine läheb sissenõudmisega kaasnevate kulude tõttu kallimaks kui nõuete väärtus. Olukorras, kus võlgasid on vähemalt 71 179 eurot 38 senti, kuid vara on väärtuseta, on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest kohustuste suurus ületab (võimaliku olemasoleva) vara väärtuse ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on võlgnik maksejõuetu. Äriühingu tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise perspektiivi ajutine haldur ei näe – töötajaid ei ole, majandustegevust ei toimu ja puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul endal pole kunagi olnud veoautosid vedudeks, kaubaveoks kasutati kindlaid partnereid. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud tahtlikult. Osaniku ja juhatuse liikme M. M. antud selgitustest nähtub, et äriühingu tegelik kasusaaja ja juht oli K. K. . M. M. ei varja, etäriühing oli loodud K. K. initsiatiivil ja huvides ning rahaliste vahendite kasutamise otsustas ka tema. Tal olid kontodele juurdepääs ja kasutajaõigused. K. K. tegeles kõikide teenuste vahendustega, mis on toimunud. Kliente leidis ta läbi eelmise töökoha ning lisaks logistika kodulehtede ja programmide kaudu. Kuna K. K. oli kasiinosõltlane, siis on põhjust eeldada, et vähemalt osa majandustegevusest teenitud tulem kasutati ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Tegu võib olla omastamisega ulatuses, millises M. M. ei andnud õigusi rahaliste vahendite kasutamiseks. Milline on täpselt mõlema isiku roll maksejõuetuse tekkimises, saab otsustada siis, kui on võimalik ettevõtte majandustegevust rohkem ja täpsemalt analüüsida. Praeguseks on selge, et äriühing on tegutsenud paljuski K. K. laenuandjana. Likvideerijalt saadud andmeil on K. K. endale alusetuid ülekandeid teinud
vähemalt 41 992 eurot 78 senti. Likvideerija on K. K. e-posti teel edastanud alusetult saadud raha tagasinõude, kuid K. K. ei ole nõudele reageerinud. Laenu on antud ka osanikule ja juhatuse liikmele M. M. . Praeguseks ei ole üheselt selge, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseisu tekkimise ajaks saab pidada 2024. a juunikuud, kui enam ei esitatud maksudeklaratsioone ja ettevõtte juht otsustas ettevõtte likvideerida, algatades likvideerimismenetluse. Võimalused vara tagasivõitmiste kohta võivad olemas olla. Täpsemad tagasivõitmise võimalused selguvad pärast seda, kui tehakse kindlaks, kas K. K. on võlgniku rahalisi vahendeid omastanud õigusliku aluseta. Ajutise halduri täiendavate seisukohtade järgi sõlmis võlgnik liisingulepingu, mille esemeks on sõiduk xxxxxx (registrimärk xxxxx; sõiduk). See on mootoririkke tõttu pikemat aega olnud remondis. Liisinguleping lõppes 15. detsembril 2024 ja tasuda tuleb viimane arve 594 eurot 37 senti, millele lisandub viivis. Pankroti väljakuulutamisel võib pankrotihalduril olla võimalik sõiduk saada pankrotivara hulka ning hoolimata mootoririkkest müüa. Sõiduki turuväärtus võib olla 5000 eurot. Lisaks on selgunud, et Osaühingu BRANDEX vastu oleval nõudel on edukad väljavaated. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
5.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (71 179 eurot 38 senti) vara väärtust. Kuigi võlgniku vara väärtus ei ole praegu selge, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku sõlmitud liisinguleping on lõppenud, jäänud on tasuda viimane arve ning liisinguesemeks oleva sõiduki väärtus võib olla 5000 eurot. Lisaks võib Osaühingu BRANDEX vastu olev nõue (2400 eurot) kuuluda rahuldamisele kohtumenetluses, kuna asjal on head väljavaated. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks F.S-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12. veebruar 2025 kl 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).
9.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti.
11.1.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.2.Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh vara ning kohustuste kindlakstegemist) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et halduri tasu taotletud ulatuses on vajalik ja põhjendatud.
11.3.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
11.5.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu
seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul on võlgnikule kuuluva vara müügihind ja võimalik vara tekkimine menetluses ebaselge, mistõttu ei ole teada, kas võlgnikul on piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Kohus märgib, et kui menetluses selgub, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (PankrS § 158).
12.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.