Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

isikul töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õde, poolvend, tütar ja tütre ema. Isiku tutvusringkond koosnes enne vangistust valdavalt kriminaalse taustaga isikutest, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad süüteod. Isiku sõnade kohaselt tarvitas ta vabaduses olles alkoholi praktiliselt iga päev. Alkoholijoobes olles võib käituda ettearvamatult ja kasutada vägivalda. Teda on karistatud väärteokorras AS § 70 rikkumise eest 2x (2008, 2009). Viimase röövi pani toime alkoholijoobes. On läbinud vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning „xxx“. On proovinud narkootikume. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda ning reaalset vangistust kannab 1. korda. Vangistuse jooksul on isiku suhtes korduvalt kohaldatud VangS § 69, täiendavaid julgeolekumeetmeid (ka käesoleval ajal). Tallinna vanglas töötas xxx 2013-2014.a. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Viru Vangla ei toeta O.V ́i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole O.V ema nõus poja elama asumisega tema juurde. Samuti pole ta nõus poega vanglast vabanemisel majanduslikult toetama. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Isikul on võimalus taotleda vabanemisel sotsiaaelamispinda või majutusteenust. Kinnipeetava isaga ei õnnestunud kontakti saada, et kontrollida tema elukohta. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel on olnud 3 korda, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, kontrollnõudeid täitis mitterahuldavalt. Läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning „xxx“ Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. O.V ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud O.V arvamuse, leiab, et O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.V kannab vanglakaristust võimuesindaja suhtes toimepandud vägivalla eest, mis on liidetud varasemalt röövimise eest mõistetud kandmata karistusega. Karistusregistri andmetel on O.V varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega ning rahalise karistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab mitme kohtuotsuse liitmise teel. Vabanedes puudub kinnipeetaval nii elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel alukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik on juba 3 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei

ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud rahuldav, ta on olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammides. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades O.V kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole O.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.02.2018, ärakandmiseks on veel 7 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada ebaseaduslikke meetmeid. O.V oli 3 korral määratud kriminaalhooldusele ning viimane neist ebaõnnestus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.V vabastamata temale Harju Maakohtu 09.03.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.