Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-2961
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Sergei Andrejev süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 ja § 4231 alusel lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Sergei Andrejev (ik 36008292254), apellatsioon
Jätta süüdistatava Sergei Andrejev apellatsioon Viru Maakohtu 19. aprilli 2017. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
novembril 2016). Mis puudutab vahi all viibitud aega kriminaalasjas nr 17231700215, siis kuulub eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka arvestamisele konkreetses kriminaalasjas. 4.5 KarS § 65 lg 1 järgi kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvutatakse liitkaristusest maha. KarS § 65 lg 3 alusel kui mõni lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides KarS §-s 56 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu otsusest motiivid, miks kohus pidas vajalikuks karistada S. Andrejevit reaalse vangistusega (vt otsuse lk 11-13). Kuna ringkonnakohus antud motiividega täielikult nõustub, siis S. Andrejevil ei oleks apellatsioonis taotletud põhjustel ringkonnakohtus edulootust. Seetõttu leiab kohtukolleegium antud asjas, et S. Andrejevi apellatsioon on karistust puudutavas osas ilmselt põhjendamatu. 4.6 Läbi vaatamata tuleb jätta apellatsioon ka kolmandale isikule M. A kuuluva sõiduauto konfiskeerimist puudutavas osas. KrMS § 318 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus I astme kohtu otsusega mittenõustumise korral esitada apellatsioon. Ehkki sätte grammatiline tõlgendus ei piira seega apellatsioonimenetluse poole apellatsiooniõigust, õiguskirjanduses on leitud, et prokuröri apellatsiooniõigust tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 318 mõttes tuleb pidada küsivavaks, kuivõrd see võimaldab ühel kohtumenetluse poolel vaidlustada kohtuotsust teise poole huvides ja ka vastuolus viimase tahtega ning sõltumata asjaolust, kas kaebajal on konkreetse küsimuse lahendamise suhtes kaitsmisväärt isiklik huvi (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne 2012, lk 735, p 6.2). Analoogne on ringkonnakohtu hinnangul situatsioon olukorras, kus süüdistatav vaidlustab kolmandale isikule kuuluva ja temalt konfiskeeritud sõiduauto osas I astme kohtu otsust. Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaebeõigust eitada, kuivõrd kolmanda isiku õigused on tagatud temale antud õigusega esitada I astme kohtu otsusega mittenõustumise korral apellatsioon tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas (KrMS § 318 lg 21). Praegusel juhul ei ole kolmas isik M. A kohtuotsust vaidlustanud.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.