Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-17-5506

1-17-5506 K.R süüdistatakse selles, et tema täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 28.10.2016 kuni 10.11.2016 tungis varguse toimepanemise eesmärgil ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt valevõtit kasutades sisse L maakonnas H linnas * maja II korrusel asuva K E korterisse ehk elamiseks kasutatavasse ruumi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K E’le kuuluva maaliraami väärtusega 120 eurot, maaliraami väärtusega 70 eurot ja ühe pudeli veini maksumusega 10 eurot, tekitades kuriteoga kannatanu K E’le kokku varalise kahju summas 200 eurot. Sellise tegevusega K.R, tungides ebaseaduslikult elamiseks kasutatavasse ruumi, kust varastas väheväärtuslikus ulatuses võõrast vara, pani toime omavolilise sissetungi, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse K.R selles, et tema, varem võõra väheväärtusliku asja varguse ja kelmuse toime pannud isikuna, täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 12.11.2016 kuni 21.11.2016 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L maakonnas H linnas * maja II korrusele viiva trepi juurest seinalt ära K E kuuluva õlimaali väärtusega 250 eurot ja maali väärtusega 180 eurot ning sama maja esimesel korrusel asuvast M I korterist M I’le kuuluva söejoonistuse väärtusega 60 eurot ja 3 puidust pildiraami koguväärtusega 31,50 eurot, tekitades kuriteoga kannatanu K E’le kokku varalise kahju summas 430 eurot ja kannatanu M I’le kokku varalise kahju summas 91,50 eurot. Sellise tegevusega K.R , võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikuna, kes on varem varguse ja kelmuse toime pannud, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus K.R ’le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks vangistust 1 aasta, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16-110 mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud ja 29 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16110 mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata 1 aasta 11 kuud ja 29 vangistust üldkasuliku tööga 719 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 24 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.R kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et K.R on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul, s.o 24 kuulise tähtaja jooksul heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, tasudes K E’le tema poolt esitatud tsiviilhagi summas 250 eurot. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et K.R on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et K.R on kohustatud alluma alkoholismivastasele ravile, milleks on oma nõusoleku andnud ja mida faktiliselt on juba ka alustanud ning mida jätkab kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et K.R on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 15, 22, 88/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe

1-17-5506 on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab K.R süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Esimese kuriteoepisoodiga tekitas K.R kannatanu K E’le varalise kahju kogusummas 200 eurot /tl 18-21, tl 46-49/, millest ühe maaliraami tagastamise teel on hüvitatud 120 eurot /tl 44/ ja varastatud veinipudeli osas summas 10 eurot kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud /tl 47/, hüvitamata kahjusummaks on 70 eurot. Teise kuriteoepisoodiga tekitas K.R kannatanu K E’le varalise kahju kogusummas 430 eurot /tl 10-14/, millest ühe maali tagastamise teel on hüvitatud 250 eurot /tl 44/ ja hüvitamata kahjusummaks 180 eurot. Kokku on K E poolt K.R vastu käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 250 eurot /tl 49/. K.R on avaldanud kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhag tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud kahjud tuleb K.R’lt välja mõista. Kuriteo toimepanemisega tekitas K.R kannatanu M I`ule varalise kahju summas 91,50 eurot /tl 83-85/, millest söejoonistuse ja pildiraami tagastamise teel on hüvitatud 75 eurot /tl 97/ ning hüvitamata kahjusummaks on 16,50 eurot, kuid M I on loobunud käesolevas kriminaalasjas K.R vastu tsiviilhagi esitamisest /tl 84/. K.R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 72-73/, mis tuleb tühistada. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud alljärgnevad esemed: hallikat värvi raamiga maal ja kuldset värvi pildiraam /tl 38-42/, mis on tagastatud kannatanu K E’le /tl 43-45/; hallikat värvi pildiraami koos pildiga /tl 92-93/, mis on tagastatud kannatanu M I’le /tl 96-98/. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb K.R ’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Argo Küünemaa K.R kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 120 eurot /tl 74-77, 192 eurot /tl 131-135/, kokku 312 eurot.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.