Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata P.J-ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.J tunnistati Viru Maakohtu 28.02.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 ja § 68 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 2-astase katseajaga. Katseaja kestel pidi P.J täitma KarS § 75 1(4)

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 alusel P.J-ile määrati täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt P.J ei allu talle määratud kohustusele mitte tarvitada narkootikume ega ilmu registreerimisele. Kriminaalhooldusnõuete rikkumine seisneb selles, et P.J ei ilmunud registreerimisele 23.03.2017.a, 03.04.2017.a. 11.04.2017.a. 17.04.2017.a. ja 21.04.2017.a. Viimane kohtumine P.J-iga toimus 27.03.2017.a. 27.03.2017 kell 10.59 Viru Vangla Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik kontrollis Jõhvi esinduses aadressil: Kooli 2a, Jõhvis registreerimise ajal kriminaalhooldusaluse P.J-i narkojoovet. Kontrollikäigus tuvastati P.J-il FYL Rapid test dipstick (unrine) ja 8panel urine drug test dip card abil AMP, FYL ja MTD tarvitamist. Esindusse oli välja kutsutud politsei ning nad viisid P.J-i endaga kaasa. 27.03.2017.a. antud kirjalikus seletuses P.J selgitas, et ei ilmunud 23.03.2017.a. registreerimisele, kuna polnud kutset kätte saanud. Ja peale seda kui oli ametnikuga rääkinud ja lubanud tulla oli ta juhutööl ja arvas, et jõuab esindusse, kuid ei jõudnud kuna tal polnud bussisõidu raha. Samal päeval kirjutas seletuses seoses narkootikumide tarvitamisega seletuse kus selgitas, et talle tehti test mis oli positiivne. 2 nädalat tagasi oli tarvitanud narkootikumi nimega hiinlane. Oma tegu kahetseb ja edaspidi väldib tarvitamist. Registreerimistele mitteilmumise kohta seletuse käesoleval ajal puuduvad, kuna P.J ei ole ilmunud kriminaalhooldusalastele kohtumistele. Esmakohtumisel 27.03.2017.a. P.J-ile selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. P.J kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. P.J ́i katseaeg on alles alguses, kuid juba praeguseks ajaks on ta rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 27.03.2017.a. registreerimise ajal kontrolliti P.J ́i kohustust mitte tarvitada narkootikume. Testi tulemus oli positiivne. Oma kirjalikus seletuses P.J tunnistas tarvitamist. Kirjutas, et kahetseb tehtud ja edaspidi väldib tarvitamist. 11.04.2017.a. sai Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Politsei- ja Piirivalveametilt vastuse järelepärimisele millest selgus, et 04.03.2017 kell 12:00 P.J xxxtarvitas narkootilist ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta Antud juhtumi põhjal alustati väärteomenetlus nr 244017001894 NPALS § 15(1) lg 1 järgi. Nagu näha võib on P.J tarvitanud narkootikume ka peale kohtuotsuse tegemist, mil kestis kohtuotsuse jõustumise aeg. P.J-ile on saadetud korduvalt kutseid ja palutud ilmuda 11.04.2017.a. 17.04.2017.a. ja 21.04.2017.a kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kuid vaatamata saadetud kutsetele ei ole P.J-il munud registreerimisele ja pole oma mitteilmumisest teada andnud. Kriminaalhooldusametnik on proovinud P.J-ile helistada (56301407), kuid P.J ei reageeri talle saadetud kutsetele ega ei vasta ka telefoni kõnedele ning tagasi pole ta käesoleva ajani tagasi helistanud. 6. aprill 2017.a. Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega 4-17-1581 mõisteti P.J-ile 5 päevane arest. 05.04.2017.a. peeti isik kinni ja toimetati arestimajja. Kuna 2(4)

kriminaalhooldusametnik oli saatnud P.J-ile kutse ilmuda 07.04.2017.a. siis antud registreerimine lükati edasi kuni P.J-i aresti lõpuni kandmiseni. 11.04.2017.a. helistas kriminaalhooldusametnik P.J-ile , et kutsuda ta registreerimisele. P.J vastas kõnele ja lubas ilmuda 11.04.2017.a., kuid ei tulnud. 18.04.2017.a. oli teostatud P.J ́i elukohta aadressil xxx elukoha kontroll, et selgitada välja miks P.J ei ilmu registreerimisele. Antud kodukülastuse ajal ei avanud keegi ust, kriminaalhooldusametnik helistas P.J ́i telefonile, kuid kõnele ta ei vastanud. Sellest tulenevalt P.J-i suhtumine katseaja nõuetesse on mitterahuldav. P.J näitab oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb P.J-ile määratud karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil P.J selgitas, et tunnistab toimepandud rikkumised. Kinnitas, et pole oma xxx lahkunud. Ei oska seletada, miks kohtukordnik ega politsei ei saanud teda seal kätte. Tunnistab narkootikumide tarvitamist, aga väidetavalt oli see vaid üks kord, kui ta sai selle eest aresti. Teised karistused on varasemast ajast, tarvitas enne kohtuotsuse tegemist. Nüüd enam väidetavalt ei tarvita. Ei oska mõjuvalt selgitada, miks ei täitnud registreerimisekohustust. Väidab, et eelmisele kohtuistungile ei ilmunud, kuna pole kutseid kätte saanud. Palub anda talle veel üks võimalus ja lubab enam kohustusi mitte rikkuda. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, kaitsja esitatud dokumentaalsete tõenditega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. P.J-ile Viru Maakohtu 28.02.2017 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele.

Kohus loeb tõendatuks, et P.J ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada narkootikume. 27.03.2017 narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 202-203) nähtub, et 27.03.2017 P.J-il tuvastati positiivne reaktsioon narkootikumidele.

27.03.2017 Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 208-209) nähtub, et 27.03.2017 P.J-il tuvastati positiivne reaktsioon amfetamiinile. Süüdimõistetu ise tunnistab narkootikumide tarvitamist. Peale seda registreerimislehelt nähtub, et P.J ei ilmunud registreerimisele, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

3(4)

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus P.J-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.J on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi ning näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. P.J suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades P.J-i senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Eriti rasketeks käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumiseks tuleb pidada P.J-i kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist. Kohus leiab, et P.J on rikkunud talle kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keelu, registreerimisnõuet ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus - 2 aastat vangistust tuleb pöörata täitmisele. Tõkend Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 1 vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele; KrMS § 429 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni. P.J oli tagaotsitav ning teda peeti kinni 17.05.2017 ja toimetati kohtuistungile. Kohus leiab, et P.J vahistamine on põhjendatud, kuna ta hoidus kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, ei reageerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Alates 9.05.2017 oli ta tagaotsitav. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas jätkuvalt kohaldada P.J suhtes tõkend - vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.