Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. mai 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-9975
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla
Kriminaalasi
T.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja P.S-i süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2017 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Prokurör
Eve Soostar
Kaitsja
Merike Allikmäe
Jätta T.J-i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Tagastada apellatsioon apellandile.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Harju Maakohtule teate
T.J palub tühistada Harju Maakohtu 11.04.2017 a otsuse kriminaalasjas 1-169975 ning kuna teisiti ei ole tal apellatsiooni esitamine võimalik, siis palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. T.J tunnistab, et talle tõlgiti suuliselt kohtuistungil kohtuotsuse resolutiivosa ja edasikaebekord ning ta sai 11.04.2017 otsuse resolutiivosa kätte. Kuigi apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult teatamise tähtaja viimane päev oli 18.04.2017 oli temal teine arusaamine ja ta saatis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate 28.04.2017. Tulenevalt ja kooskõlas KrMS § 319 lg -ga 1 ja KrMS § 171 lg -ga 1 hakkas Vjatšeslav T.J-i jaoks apellatsiooni teate esitamise tähtaeg kulgema 12.04.2017. On usutav, et kohtuistungil osalemine on pingestatum kui tavaolukord. T.J-i tähtaja arvestamisega eksimine on tingitud inimlikust eksitusest. On usutav, et kaebetähtaja suuline tõlge toimus kiires tempos ning ta eksis selle meeldejätmisel või tähtaja arvutamisel. T.J tunnistas oma süüd täielikult ning ta eeldas leebemat karistust kui mõistis talle kohus. Ta palub võimalust, et ringkonnakohus tema eksimust arvestab ja ennistab kaebetähtaja. T.J ei soovi apellatsiooni suulist arutamist ning ei taotle isiklikku osavõttu sellest. Ka kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § -dest 318, § 319, § 321 palub:
süüdistatavale arusaadav. Seetõttu pole kooskõlas kohtuistungi protokolliga kaitsja väide, et T.J ei saanud aru edasikaebekorrast. Samuti on vahi all viibivale T.J-ile vahetult pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist antud kätte kohtuotsuse koopia ning süüdistataval ei ole olnud mingeid taotlusi ega küsimusi. Kaitsja on tõdenud, et antud juhul o li apellatsiooniteate esitamise viimaseks päevaks 18. aprill 2017 ja T.J on maakohtu sellekohaste selgitustega nõus Samas . on kaitsja märkinud, et Vjatše s lav T.J esitas apellatsiooniõiguse kasutamise soovi st teate alles 28. aprill 2017, pidades seda esitatuks tähtaegselt. Millele selline arusaam tugines, pole kaitsja selgitanud. Kaitsja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluse väide sellest, et T.J-i jaoks oli tegemist pingestatud ja ebatavalise olukorraga, mis viis inimliku eksimuseni, pole hinnatav mõjuva takistusena teate esitamiseks. T.J on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Seega pole tegemist isikuga, kes viibiks süüdistatavana kohtuistungil esmakordselt ega ka isikuga, kellele oleks esmakordselt selgitatud apellatsiooni esitamise korda ja tähtaegu. Kuna ükski kohtumenetluse pool ei teatanud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist seaduses ettenähtud tähtaja, so. 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest ja vahi all viibiva isiku poolt kohtuotsuse koopia kättesaamisest, siis kohtuotsus, milles oli märgitud vaid KrMS § 311 ja § 313 sätestatu , jõustus ja kohtul puudus seadusest tulenev kohustus kohtuotsuse tervikteksti koostamiseks. Edasikaebeõiguse kasutamise soovist seaduses ettenähtud tähtajal teatamata jätmine toob automaatselt kaasa kohtuotsuse seadusejõustumise ja välistab seeläbi ka selle apellatsiooni korras vaidlustamise.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.