Kriminaalasi nr 1-16-10101
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2017, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10101
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar
Taotlus
erakorraline ettekanne J.B kohta
Süüdimõistetu
J.B isikukood XXX, elukoht Eestis: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, elukoht Soomes: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametnik Kerli Vasara taotlus J.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
J.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-1610101 KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistuseks mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.B ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 19.01.2017. 28.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar kohtule erakorralise ettekande J.B kohta.
1 (3)
Erakorralise ettekande kohaselt on J.B ilmunud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. 13.02.2017 kohtumisel tuvastas kriminaalhooldaja J.B joobe 0,247 mg/l ning 07.03.2017 kohtumisel 0,480 mg /l. J.B selgituste kohaselt tarvitas ta mõlemal korral alkoholi laevas, olles teel Soomest Eestisse, ning arvas, et on hommikul ametniku vastuvõtule minnes kaine. Esimesel korral tegi kriminaalhooldusametnik J.B-le suulise noomituse ja selgitas, et ametniku vastuvõtule on keelatud ilmuda alkoholijoobes. Teisel korral soovis ametnik leppida kriminaalhooldusalusega kokku uue kohtumise, kuid kuna J.B oli juba ostetud tagasisõidupilet Soome, koostas ametnik käesoleva erakorralise ettekande. Ametniku hinnangul on tekkinud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist ja hooldusalusega koostöö tegemist. J.B on süstemaatiline õigusrikkuja, tema suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav, omavastutus on madal ja alkoholi tarvitanuna võib isik toime panna uusi seaduserikkumisi. Lähtudes sooritatud kuriteo iseloomust, mis on seotud avaliku korra raske rikkumisega vägivalda kasutades ja alkoholijoobes, peab kriminaalhooldaja vajalikuks määrata J.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus- mitte tarvitada alkoholi.
Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes kirjeldanud asjaolusid, mis väidetavalt takistavad J.B kriminaalhoolduse läbiviimist ja koostöö tegemist hooldusalusega. J.B on kahel korral ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes. Kuivõrd ka sooritatud kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, pidas kriminaalhooldaja otstarbekaks määrata J.B-le täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuotsusega on J.B kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, sh ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt täidab J.B registreerimiskohustust kaks korda kuus ja erakorralise ettekande esitamise ajaks oli kokkusaamisi toimunud seitse. Samuti nähtub esitatud ettekandest, et registreerimiskohustust on J.B täitnud ka kokkulepitud aegadel, kuid kahel korral on J.B ilmunud vastuvõtule alkoholijoobes. Kohtu nõustub kriminaalhooldajaga, et süüdimõistetu poolt alkoholijoobes registreerimiskohustuse täitmisele ilmumist ei saa pidada registreerimiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Samas ei anna see hetkel alust süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramiseks. Olukorras, kus kriminaalhooldaja on pidanud võimalikuks lubada süüdimõistetu tööle välisriiki, tuleks registreerimiskohutuse rikkumisel kaaluda sellise soodustuse tühistamist mitte koheselt uute kohustuste määramist. H ooldusalusega uue registreerimispäeva kokkuleppimise takistuseks ei saa olla asjaolu, et süüdimõistetul on ostetud tagasisõidupilet Soome. Süüdimõistetu, kes on kohustatud alluma kriminaalhooldusele, saab riigist lahkuda vaid kriminaalhooldaja sellekohasel nõusolekul, mitte vabalt valida aeg ja kohta, kuhu ta liikuda soovib.
2 (3)
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustuse määramine ei ole kohtu arvates proportsionaalne toime pandud rikkumisega ega pruugi olla ka olukorras, kus süüdimõistetu viibib suurema osa ajast välisriigis, kontrollitav. Eelneva põhjal jätab kohus kriminaalhooldaja taotluse J.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.