Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2017 Tartu (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasja number
1-15-5143
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Janis Skopecs süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. jaanuari 2017 otsus
Apelleeritud kohtuotsus Prokurör Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Janis Skopecs ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
Janis Skopecs sünniaeg 14.11.1969; elukoht XXX varem kriminaalkorras karistatud ühel korral.
15.10.2013 kella 07.45 kuni 15.10.2013 kella 20.15 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja I.L. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kuriteoga põhjustati I. L kokku 182,14 euro suurune varaline kahju.
•
15.10.2013 kella 15.00 kuni 16.10.2013 kella 15.00 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga G.K. 3334,49 euro suurune varaline kahju.
•
16.10.2013 kella 07.20 kuni 16.10.2013 kella 20.35 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lõhkumise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati R.L. 4034,37 euro suurune varaline kahju.
•
21.10.2013 kella 18.00 kuni 22.10.2013 kella 22.45 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega põhjustati M.S. varalist kahju kokku 1928 eurot.
•
01.12.2013 kuni 10.03.2014 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja L.O. tahte vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.O. 810 euro suurune varaline kahju.
•
14.12.2013 kella 13.00 kuni 30.12.2013 kella 18.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati A.K. varalist kahju kokku 1560,46 eurot.
•
04.01.2014 kella 12.30 kuni 04.01.2014 kella 18.40 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja R.P. tahte vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse ja selle keldrisse, pannes toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga R.P. 41,75 euro suurune varaline kahju.
•
04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja K.M. tahte vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn
asuvasse korterisse, vargusega tekitati K.M. varalist kahju kokku 15 eurot. •
04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati G.K varalist kahju kokku 2300 eurot.
•
06.01.2014 kella 17.20 kuni 06.01.2014 kella 20.30 vahelisel ajal tungis lastetoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.K. 764,65 euro suurune varaline kahju.
•
06.01.2014 kella 19.00 kuni 06.01.2014 kella 21.05 vahelisel ajal tungis lastetoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga N.A. 1625,2 euro suurune varaline kahju.
•
06.01.2014 kella 19.30 kuni 07.01.2014 kella 08.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult valdaja A.T. tahte vastaselt esiku akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati varalist kahju E.T. 908,53 eurot.
•
31.01.2014 kella 15.50 kuni 31.01.2014 kella 21.30 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga Õ.M. 1320 euro suurune varaline kahju.
•
08.02.2014 kella 10.30 kuni 10.02.2014 kella 06.30 vahelisel ajal tungis köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.S. 1566 euro suurune varaline kahju.
•
08.02.2014 kella 15.00 kuni 09.02.2014 kella 01.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kuriteoga põhjustati Õ.K. kokku 1567,75 euro suurune varaline kahju.
•
19.02.2014 kella 18.00 kuni 19.02.2014 kella 19.15 vahelisel ajal tungis rõdu ukse avamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati E.S. varalist kahju kokku 660 eurot.
•
19.02.2014 kella 21.00 kuni 19.02.2014 kella 22.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga Heino Viinile 537 euro suurune varaline kahju.
•
19.02.2014 kella 15.30 kuni 21.02.2014 kella 17.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati R.R. varalist kahju kokku 180 eurot, H.R. 1881 eurot ja K.R. 2100 eurot.
•
25.02.2014 kella 17.30 kuni 25.02.2014 kella 22.30 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga E.U. 720 euro suurune varaline kahju.
•
27.02.2014 kella 16.00 kuni 02.03.2014 kella 23.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga T.V. 1707,74 euro suurune varaline kahju.
•
01.03.2014 kella 16.10 kuni 02.03.2014 kella 13.50 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja R.K. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga R.K. 391,04 euro suurune varaline kahju.
•
01.03.2014 kella 20.00 kuni 02.03.2014 kella 01.45 vahelisel ajal tungis magamistoa akna,
rõdu ukse ja köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.G. 7036,23 euro suurune varaline kahju. •
05.03.2014 kella 16.30 kuni 06.03.2014 kella 07.00 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga S.L. 220 euro suurune varaline kahju.
•
08.03.2014 kella 18.30 kuni 08.03.2014 kella 22.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga A.N. 3736,96 euro suurune varaline kahju.
•
24.09.2014 kella 17.30 kuni 24.09.2014 kella 23.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati I.K. varalist kahju kokku 1593 eurot.
•
01.10.2014 kella 17.20 kuni 02.10.2014 kella 08.20 vahelisel ajal tungis pesuruumi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga A.K. 942 euro suurune varaline kahju
•
07.10.2014 kella 18.30 kuni 07.10.2014 kella 21.00 vahelisel ajal tungis veranda ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati M.A. varalist kahju kokku 960 eurot.
•
10.10.2014 kella 13.45 kuni 12.10.2014 kella 17.45 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga R.T. 2143 euro suurune varaline kahju.
•
11.10.2014 kella 17.30 kuni 12.10.2014 kella 01.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati N.A. 4069,8 euro suurune varaline kahju.
•
13.10.2014 kella 19.00 kuni 13.10.2014 kella 20.25 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja M.J. tahte vastaselt, elutoa akna klaasi eemaldamise teel sisse Kungla tn 30-1, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga M.J. 140 euro suurune varaline kahju.
•
21.10.2014 kella 08.45 kuni 21.10.2014 kella 22.05 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati A.E. varalist kahju kokku 3755 eurot.
•
29.10.2014 kella 16.30 kuni 29.10.2014 kella 23.30 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga V.P. 116,19 euro suurune varaline kahju.
•
30.10.2014 kella 16.00 kuni 30.10.2014 kella 19.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati M.E. varalist kahju kokku 2109 eurot.
•
02.11.2014 kella 08.00 kuni 02.11.2014 kella 19.00 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga H.R. 1310 euro suurune varaline kahju.
•
04.11.2014 kella 09.00 kuni 04.11.2014 kella 18.15 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati M.S. varalist kahju kokku 425,6 eurot.
•
08.11.2014 kella 11.30 kuni 08.11.2014 kella 21.40 vahelisel ajal tungis magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse, sh püstoli ja padrunite varguse, põhjustades kokku L.K. 2475 euro suuruse varalise kahju.
04.11.2013 kella 18.00 kuni 05.11.2013 kella 00.30 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja H.V. tahte vastaselt, elutoa akna ja veranda ukse lahti kangutamise teel tungida sisse XX, Valga linn asuvasse eramusse, H.V. tekitati kuriteoga kokku 496,23 euro suurune varaline kahju.
•
18.12.2013 kella 15.00 kuni 18.12.2013 kella 18.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XX, Valga linn asuvasse eramusse, mis kuulub M.P., samuti üritas ebaseaduslikult, valdaja M.P. tahte vastaselt, akna lahti kangutamise teel sisse tungida XXX eramusse, kuid aken ei avanenud. Kuriteoga tekitati Inga Vassiljevale kokku 713,55 euro suurune varaline kahju.
•
28.12.2013 kella 10.00 kuni 31.12.2013 kella 13.34 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja S.O. tahte vastaselt, tualettruumi akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kuriteoga tekitati varalist kahju S.O. kokku 771,88 euro suuruses.
•
04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja E.M. tahte vastaselt, elutoa akna ja köögi akna lahti kangutamise teel tungida sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aknad ei avanenud. Kuriteo käigus tekitati E.M. varalist kahju kokku 771,02 euro suuruses ulatuses.
•
04.01.2014 kella 07.30 kuni 05.01.2014 kella 06.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja M.D. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse. Kuriteo käigus tekitati M.D. varaline kahju 459,72 euro ulatuses.
•
06.01.2014 kella 08.20 kuni 06.01.2014 kella 17.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja T.K. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, tekitades T.K. kokku 30 euro suuruse varalise kahju.
•
06.01.2014 kella 18.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja V.M. tahte vastaselt, tungida sisse köögi akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest köögis pandi tuli põlema. Kuriteo käigus tekitati V.M. 250 euro suurune varaline kahju.
•
06.01.2014 kella 21.30 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja E.M. tahte vastaselt, tungida sisse rõdu ukse lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest valgustus pandi korteris põlema. Kuriteo käigus tekitati E.M. kokku 428,71 euro suurune varaline kahju.
•
31.01.2014 kella 18.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja P.P. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel tungida sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest korteriomanik tuli asja kontrollima. Varalist kahju ei tekkinud.
•
10.02.2014 lõuna aja kuni 11.03.2014 kella 14.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja E.V. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse. Kuriteo käigus E.V. varalist kahju ei tekitatud.
•
25.02.2014 kella 20.00 kuni 25.02.2014 kella 21.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja H. AS tahte vastaselt, akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse
H. AS kontorisse. Kuriteo käigus H. AS`le varalist kahju ei tekitatud. •
03.03.2014 kella 11.00 kuni 10.03.2014 kella 15.30 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja M.V. tahte vastaselt, tungida sisse köögi akna, elutoa akna ja magamistoa akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aknad ei avanenud. Kuriteo käigus tekitati M.V. kokku 1226,05 euro suurune varaline kahju.
•
03.03.2014 lõuna aja kuni 11.03.2014 kella 14.15 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja E.E. tahte vastaselt, magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse. Kuriteo käigus magamistoa akna lõhkumisega tekitati E.E. kokku 409,05 euro suurune varaline kahju.
•
08.03.2014 kella 21.10 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja K.H. tahte vastaselt tungida sisse magamistoa akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid korteriomanik sattus talle peale. Kuriteo käigus K.H. varalist kahju ei tekitatud.
•
01.10.2014 kella 20.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja I.K. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel tungida sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aken ei avanenud, selle klaas purunes ja möödakäija tuli asja vaatama ning süüdistatav põgenes. Kuriteo käigus tekitati M.T. kokku 530,1 euro suurune varaline kahju.
•
07.10.2014 kella 20.45 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja V.K. tahte vastaselt, tungida sisse rõdu ukse lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid valvesignalisatsioon hakkas tööle. Kuriteo käigus tekitati V.K. 150 euro suurune varaline kahju.
•
07.10.2014 kella 21.15 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja T.S. tahte vastaselt tungida sisse toa akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kuid omanik saabus koju ja süüdistatav põgenes. Kuriteo käigus varalist kahju ei tekitatud.
•
21.10.2014 lõuna aja kuni 03.11.2014 kella 09.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja R.R. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse majja, kuriteo käigus tekitati R.R. 586,8 euro suurune varaline kahju.
•
29.10.2014 kella 18.00 kuni 29.10.2014 kella 18.33 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja H.P. tahte vastaselt, elutoa veranda ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kuriteo käigus tekitati H.P. 400 euro suurune varaline kahju.
•
29.10.2014 kella 17.20 kuni 29.10.2014 kella 19.10 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja A.S. tahte vastaselt, köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kuriteo käigus tekitati A.S. kokku 200 euro suurune varaline kahju.
•
30.10.2014 kella 14.15 kuni 30.10.2014 kella 18.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja M.T. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse. Kuriteo käigus M.T. varalist kahju ei tekitatud. 31.10.2014 kella 18.00 kuni 02.11.2014 kella 18.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja J.T. tahte vastaselt, köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse. Kuriteo käigus tekitati J.T. kokku 761,34 euro suurune varaline kahju.
•
Maakohtu otsus
süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt arvestas kohus Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3420 ja luges liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks 12.11.2014. Samuti kohaldas kohus J. Skopecsile lisakaristusena väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 5 aastaks, mille tähtaega arvestada KarS § 55 alusel alates J. Skopecsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest.
sarnaste tunnustega. Abivahendit kasutades on lahti murtud või üritatud lahti murda kas korteri, ridaelamu või eramu esimese korruse aken, verandauks või rõduuks. Ainuke erand kõigist episoodidest oli XXX korter (21.10.2014 episood), kuid milleni oli kõrval asetseva vihmaveetoru tõttu juurdepääs lihtsam. Mitmes episoodis on murdmisjälgi rohkem kui ühel uksel või aknal ning sisenetud on selle kaudu, mis avanes kergemini. Maakohtu otsuse lk 41 on toodud episoodid, milles kurjategija on murdnud lahti või üritanud murda lahti aknaid ning sündmuskohad, milles kurjategija on murdnud lahti või üritanud murda lahti rõdu- ja verandauksi. Kohtu hinnangul kasutati akende ja uste lahti murdmiseks sama tehnikat, mida tõendavad vaatlusprotokollid ja ekspertiisiakt nr 15E-TM0001. Kruvikeerajal, mis leiti J. Skopecsi ja M. S kinnipidamisel, on kattuvus ekspertiisiakti kohaselt üldtunnustes (jälgede mõõtmed, kuju) ja eritunnustes (mikroskoopilised pinna ebatasasused). Samuti on tuvastatud sündmuskohtadel XXX, XXX ja XXX kokkulangevus üldtunnustes muukimisjälgede ja ekspertiisiks esitatud kruvikeeraja vahel. Kuivõrd ekspertiisidega ei ole tuvastatud muukimisjälge, milline erineks teistest või mis tõsikindlalt ei oleks tekitatud J. Skopecsi ja M. S juurest leitud kruvikeerajaga, võib kohtu hinnangul eeldada, et kõigi 57 sissemurdmise puhul on kasutatud sama muukimisriista, seda enam, et Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-3420 on tuvastamist leidnud antud muukimisriista kasutamine J. Skopecsi poolt Pärnus toime pandud analoogsetel sissemurdmistel. Varguste/sissetungimiste ühiseks jooneks on ka kellaajaline vahemik. 4.01.2014 kuni 05.01.2014 toimepandud episoodide puhul on leitud jalatsijälgede ümarad ringid. Sellesse ajavahemikku jäänud sissemurdmine ja vargus XXX, Valga elamust andis lisaks leitud jalatsijälje ümarale ringile ka DNA-proovi lõhutud akna välisküljelt. Selle proovi analüüs näitas, et proovis ei saa välistada süüdistatava DNA-d. Näiteks 06.01.2014 on sisse tungitud kuude elamisse XX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX tänavates. Sissemurdmised jäävad ajavahemikku 06.01.2014 kell 8.20 kuni 07.01.2014 kell 8.30. XXX ja XXX tänavas toimunud sissetungimisi ühendab sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtuvate leitud jalatsijälgede lainelised triibud. Uurides sündmuskohtadelt leitud poriste jalatsite poolt sissetungimise käigus jäetud jälgi, saab ka nende jälgede järgi toimunud kuritegusid grupeerida ning teha järelduse, et kuigi maha on jäetud erineva mustriga jalatsijälgi, siis ühel ja samal päeval või ajavahemikul toimunud sissetungimiste ajal on sissetungija kandnud teatud kindla mustriga jalatseid (tabelid toodud maakohtu otsuse lk 43-44). Seega järeldas kohus, et kõik need kuriteoepisoodid on toime pandud J. Skopecsi poolt.
18.10.2014 Pärnus, 21.10.2014 Valgas, 22.10.2014 ning 24.10.2014 Pärnus, 29.-30.10.2014 Valgas, 31.10.2014 Pärnus, 02.11 ning 04.11.2014 Valgas, 07.11.2014 Pärnus, 08.11.2014 Valgas ning 12.11.2014 Pärnus, kus ta ka kinni peeti.
kirjutatud ja ette valmistatud.
Prokurör oma 21.02.2017 esitatud vastuväidetes on seisukohal, et kohus on hinnanud tõendeid kogumis ja kohtu siseveendumuse kujunemine on piisava põhjalikkusega kirjeldatud, kohtulahend J. Skopecsi süüdimõistmises on seaduslik ja õige ning palub kohtuotsuse J. Skopecsi süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi jätta muutmata.
Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud karistust raskendava koosseisulise asjaoluga ehk süstemaatiliste varguste suure hulgaga, mis on toime pandud alates 2013. aasta oktoobrist. Kuigi KarS § 58 p 1 kohaselt on karistust raskendav mittekoosseisuline asjaolu omakasu, siis vargused ongi omakasulised kuriteod. Seega ei vasta J. Skopecsi arutlus karistusmäära õiglasest valikust tegelikele asjaoludele. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud ka J. Skopecsi muid isikut iseloomustavaid andmeid.
Kannatanute ja tunnistajate ütlused on olnud asjakohased ei ole tekkinud kahtlusi nende usaldusväärsuses. Ei ole midagi üllatavat selles, et K. H ei mäletanud täpselt aega kui talle esitati äratundmiseks fotod. Alusetu on väita, et kannatanut on sunnitud süüalust ära tundma. Kohtuistungil käitus kannatanu rahulikul ja vabalt ning jäi endale kindlaks, et eriti silmavaade võimaldab J. Skopecsi ära tunda.
Kuriteosündmuste tõendamisel on õigesti lähtutud muu hulgas DNA ekspertiisiaktidest. DNA ekspertiiside puhul on püstitatud alternatiivsed hüpoteesid, milliste tulemustel on olnud alust väita, et proovides leiduv bioloogilise materjali pärinemine J. Skopecsilt on tõenäolisim.
Etteheide kohtule, et taskulampi, mille toiteelemendil oli J. Skopecsi DNA tuvastatav, võidi
kasutada pimedal ajal paremini orienteerumiseks, ei ole asjakaohane, sest tõendite hindamisel on oluline arvestada nende elulist usutavust. See põhimõte haakub ka modus operandi põhimõttega, et samas ajavahemikus, samas lähikonnas, sama sissemurdmisviisiga, varastatud esemete sarnasusega ja olulise tõendiga (leitud DNA) sündmuskohal tuvastatud jalatsijälje leidumisega teistel sündmuskohtadel, on kuriteo toimepanijaks üks ja sama isik.
Tunnistaja M. S on tunnistanud ainult ühel korral J. Skopecsi toimetamist väidetavalt Lätti Valka linna. Kuigi Pärnusse toimetamisel ja seal kuritegude toimepanemisel on olnud tema osa oluline, siis Valga linna sündmuste puhul seda tõendatud ei ole. M. Šedlinsi ütlused on arvestatavad tõendina, mis kajastavad nii J. Skopecsi Valga linnas käimist kui tema poolt kaasa toodud esemete kirjeldust.
Kriminaalasja kohtulikul menetlusel ei ole tuvastatud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ka ainult kaudsete tõendite pinnalt on võimalik otsustada süüküsimuse üle, kui on järgitud elulise usutavuse põhimõtet ja hinnatud tõendeid kogumis.
Tõlkimise osas ei ole J. Skopecs kohtuistungil toimikumaterjalide tõlkimise ega istungi käigu tõlkimise kohta pretensioone ja taotlusi esitanud, mistõttu praegu esitatavad pretensioonid ei ole usutavad ja arvestatavad. Ringkonnakohtu järeldused
Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, kohtuistungite protokollide, maakohtu otsuse, sellele esitatud apellatsioonidega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
Kohtutoimikust nähtub, et 07.03.2016 istungil rahuldati süüdistatava taotlus kriminaalasja materjalidega tutvumiseks kaitsja vahendusel ühes läti keelde tõlkimisega. Selleks anti aega kuni 11.10.2016 (I kd lk 188-189). Sisulised kohtuistungid algasid 18.10.2016 ja selle protokollist nähtuvalt J. Skopecs ei ole esitanud taotlust, et talle pole vahepeal asja materjale tutvustatud ning ta oli nõus, et saab alustada asja kohtuliku uurimisega (IX kd lk 40-41). Ka kohtulike tõendite uurimise lõpus ei ole ta mingeid taotlusi esitanud (IX kd lk 114-115). Seega on ümber lükatud J. Skopecsi väide, et talle pole kriminaalasja materjale tutvustatud ja ta ei saanud aru, milles teda süüdistatakse.
Mis puutub väitesse seoses maakohtus toimunud tõlke halva kvaliteediga, siis kohtuistungite protokollidest ei nähtu sellekohaseid etteheiteid. Maakohtu tõlk Alla Korkin on pädev ja kvalifitseeritud, seda kinnitab maakohtu 20.02.2017 vastus J. Skopecsi avaldusele (X kd lk 13). Seega ei ole rikutud süüdistatava õigusi lätikeelse tõlke saamisele.
Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Neis leitakse, et asjas on ainult kaudsed tõendid, mis tõsikindlalt ei kinnita süüdistatava süüd. Maakohtu otsus rajaneb modus operandi põhimõttele, kuid ainult sel alusel ei saa isikut süüdi mõista.
J. Skopecs omakäelises apellatsioonis leiab veel, et talle mõistetud karistus ei ole põhjendatud ja antud otsusega ei tohtinud talle mõista raskemat karistust kui see mõisteti Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega, s.o 3 aastat vangistust. Veel leiab ta, et karistus on rassistlik, sest maakohtu otsuse kohaselt tema kui lätlane tuli Eestisse ainult varguste toimepanemise eesmärgil.
Ringkonnakohus märgib, et maakohtus leidis J. Skopecsile esitatud süüdistus tõendamist nende tõendite kogumiga, mida oli seoses elamutest varguste toimepanemisega või eluruumidesse sissetungimisega suudetud koguda. Nende tõendite loetelu ja tõendite omavaheline seos ning põhjendused, kuidas ja miks nad süüdistust kinnitavad, on toodud maakohtu otsuse lk 22-48 ja
siinkohal seda kõike üle ei korrata. Selle õiguse annab ringkonnakohtule KrMS § 342 lg 3 p 1. Kuna maakohtu otsus on 50 lk pikk, siis kohtupraktikas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et ringkonnakohtu otsuses ei tohi kõike üks ühele korrata, vaid otsus peab olema kokkuvõtlik ja esitatud seisukohad tuleb refereerida (viimati RKKKm nr 3-1-1-7-17 p 14).
Käesolevas otsuses on maakohtu tõendite analüüs ja järeldused kokku võetud punktides 6-11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et käesoleval juhul on põhiküsimuseks see, kas otsust saab valdavalt rajada modus operandi põhimõttele. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule vastab sellele küsimusele jaatavalt, sest seda kinnitab ka vastav kohtupraktika (RKKKo nr 3-1-1-8-10 p-d 11-12, 3-1-1-87-09 p 11, 3-1-1-32-05 p 8, Tallinna Ringkonnakohtu nr 1-15-3420, Tartu Ringkonnakohtu nr 1-12-10385). Selle praktika kohaselt ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes (nt sarnaste juhtumite arv).
Käesolevas asjas on ühesugusel viisil kuritegude toimepanemist kinnitavateks tõenditeks sündmuskohtade vaatlustega tuvastatud sissemurdmisjäljed. Nii on kõik sissemurdmised toime pandud akende või rõduuste lahti murdmise teel, milleks kasutati sama tehnikat, mida tõendavad vaatlusprotokollid ja ekspertiisiakt nr 15E-TM0001. Kruvikeerajal, mis leiti J. Skopecsi ja M. S kinnipidamisel, on kattuvus ekspertiisiakti kohaselt üldtunnustes (jälgede mõõtmed, kuju) ja eritunnustes (mikroskoopilised pinna ebatasasused). Samuti on tuvastatud sündmuskohtadel kokkulangevus üldtunnustes muukimisjälgede ja ekspertiisiks esitatud kruvikeeraja vahel. Kuivõrd ekspertiisidega ei ole tuvastatud muukimisjälge, milline erineks teistest või mis tõsikindlalt ei oleks tekitatud nimetatud kruvikeerajaga, võib eeldada, et kõigi 57 sissemurdmise puhul on kasutatud sama muukimisriista, seda enam, et Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega nr 1-15-3420 on tuvastamist leidnud antud muukimisriista kasutamine J. Skopecsi poolt Pärnus toime pandud analoogsetel sissemurdmistel. Ta oli küll Eestis enne Pärnu Maakohtu otsust kohtulikult karistamata, kuid teda oli Läti Vabariigis korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning iseloomustuses kirjeldatakse teda kui professionaalset varast (MK otsuse lk 46-47). Maakohus arvestas seda kui tema varasemat kuritegelikku käitumist iseloomustavat tunnust.
Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei mõistnud J. Skopecsit süüdi mitte ainult ühetaolise sissemurdmiste nn käekirja alusel, vaid osade episoodide puhul on sündmuskohtadelt leitud ka tema DNA-d ja jalatsijälgi, ühel juhul on kannatanu K. H ta ära tundnud. Seega on antud juhul tegemist tõendite kogumiga, millest järelduste tegemisel on maakohus järginud kohtupraktikas märgitud spetsiifilisi nõudmisi, mille kohaselt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes (RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 10). Isikut võib süüdi tunnistada ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel (RKKKo nr 3-1-1-15-12 p 14).
Apellandid on vaidlustanud eelnimetatud tõendite usaldusväärsuse. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on näidanud, kuidas need tõendid kinnitavad esitatud süüdistust (MK otsuse lk 22-47). Kuna on tuvastatud tõendite omavaheline seos, mis viitab J. Skopecsile kui kuritegude toimepanijale, siis sellest lähtudes pole alust kahelda nimetatud tõendite usaldusväärsuses. Ringkonnakohus märgib, et otseste tõendite puudumine ei tähenda veel
kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, sest vastukaaluks on olemas kaudsete tõendite kogum, mis kinnitab süüdistuse tõendatust.
J. Skopecs omakäelises apellatsioonis väidab, et 08.11.2014 episoodi puhul on ekspertiis kinnitanud, et kuriteokohale jäetud DNA kuulub J. Skopecsile, kuid ekspertiis teostati 12.11.2014, kui J. Skopecs Pärnus kinni peeti. Valga arestimajas kogus uurija õigusvastaselt J. Skopecsi DNA näidiseid isiklikelt asjadelt, selle DNA-ga määriti kuriteopaikadelt võetud asitõendeid ja saadeti ekspertiisi. Samas ekspertiis ei kinnita otse ja veenvalt J. Skopecsi süüd.
Ringkonnakohus märgib, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust ja seetõttu kohtud on õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele, mida hinnatakse koosmõjus teiste kogutud tõenditega. Selliselt maakohus ka toimis. Mis puutub väitesse, et uurija J. Skopecsi DNA-ga määris kuriteopaikadelt võetud asitõendeid ja saatis ekspertiisi, siis tegemist on paljasõnalise väitega.
Samuti on J. Skopecs väitnud, et teda on süüdi tunnistatud kuritegudes, mis on ühel ja samal ajal toime pandud Pärnus ja Valgas. Ta toob siin kattuvatena välja 21.10.2014 ja 31.10.2014 (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 31).
Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest selle välistab juba süüdistus ise. Nii on Pärnus toimepandu 18.10.2014 kl 15.00 kuni 22.10.2014 kl 07.00 aadressil XXX ja 20.10.2014 kl 15.30 kuni 21.10.2014 kl 15.30 aadressil XXX. Samal ajal Valgas 21.10.2014 kuni 03.11.2014 aadressil XXX ning 21.10.2014 kl 8.45 kuni 21.10.2014 kl 22.09 aadressil XXX. Lisaks Pärnus 31.10.2014 kl 18.45-20.35 aadressil Papiniidu tn 33-62 ning Valgas 31.10.2014 kuni 02.11.2014 aadressil XXX. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole tegemist kattuvate aegadega, vaid näidatud on ajavahemikud, kuhu nimetatud kuupäevad sisse mahuvad.
Maakohus tuvastas, et J. Skopecs pani Valgas toime 57 kuriteoepisoodi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
Maakohus mõistis J. Skopecsile KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi karistuseks 5 aastat ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 aastat vangistust, s.o sanktsiooni maksimummäärad. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt arvestas kohus Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3420 ja luges kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
Maakohus põhjendas maksimaalmääras karistuse mõistmist sellega, et J. Skopecsi süü on väga suur. Ta pani pisut üle ühe aasta pikkuse perioodi jooksul toime 57 kuriteoepisoodi, tekitades kannatanutele kokku märkimisväärse kahju. Tema karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kõike eeltoodut arvestades leiti, et karistus tuleb talle mõista sanktsioonide maksimaalmääras (MK otsuse lk 48-49).
Ringkonnakohus leiab, et alust karistuse kergendamiseks ei ole. Selleks ei anna ka alust J. Skopecsi väide, et maakohus ei tohtinud määrata raskemat karistust Valga linnas toimunud kuritegude toimepaneku eest kui oli talle määratud Pärnu Maakohtu poolt. Ringkonnakohus märgib, et mis puutub Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistusse, siis see mõisteti 22 kuriteoepisoodi eest. Käesolevas asjas aga mõisteti karistus 57 kuriteoepisoodi eest, s.o tunduvalt suurema arvu kuritegude eest.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus karistuse mõistmisel õigesti lähtus sellest, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Samuti on oluline tahtluse arvestamine, sest süü suurus sõltub ka sellest, millise tahtluse liigiga kuritegu toime pandi. Antud juhul maakohus tuvastas, et kõik kuriteod pani J. Skopecs toime kavatsetult (MK otsuse lk 48). See omakorda näitab, et süü aste on
väga suur.
Ringkonnakohus leiab, et J. Skopecsi karistamine sanktsiooni maksimaalmääras tuleneb lisaks üldpreventsioonile tema isiku eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, st süüdlase isikut arvestades. Maakohus tuvastas, et aasta jooksul nii suure arvu kuritegude toimepanemine näitab, et J. Skopecsil puudub soov elada õiguskuulekalt ja tema eesmärk ongi järjest uusi kuritegusid toime panna. Selle vältimiseks ja kodanike vara puutumatuse tagamiseks on vajalik teda pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida.
Ringkonnakohus leiab, et J. Skopecsi väide talle karistuse mõistmise kohta rassismi tunnustel, kuna ta on rahvuselt lätlane, on alusetu. Tegelikult arvestati seda asjaolu talle KarS § 54 alusel lisakaristuse mõistmisel. KarS § 54 lg 1 kohaselt, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks. Antud asjas maakohus kohaldas seda lisakaristust 5 aastaks, et vältida J. Skopecsi poolt uute kuritegude toimepanemist Eestis. Juba eelnevalt oli sellist lisakaristust talle kohaldatud ka Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016 otsusega, kuna Riigikohus 03.05.2016 määrusega ei andnud kassatsioonile menetlusluba.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulu on ka KrMS § 178 alusel koosseisuvälisele tõlgile makstavad summad.
Käesolevas asjas ringkonnakohus kasutas J. Skopecsi lätikeelsete apellatsioonide eesti keelde tõlkimiseks Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse teenust. Ringkonnakohus tasus nende poolt 14.02.2017 ja 27.03.2017 esitatud arved vastavalt 114 euro, sh käibemaks 19 eurot, ning 102,60 euro, sh käibemaks 17,10 eurot, ulatuses.
Eeltoodu alusel peab J. Skopecs Eesti Vabariigile hüvitama 216,60 eurot.
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Kaitsja vadv M. Valge esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal J. Skopecsile kohtuotsuse selgitamine ja kaebuse arutelu aega 1 tund, kohtuotsuse läbitöötamine 1,5 tundi ja apellatsiooni koostamine 3,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 288 eurot (sealhulgas käibemaks 48 eurot). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 3,5 tundi apellatsiooni koostamise eest arvestades apellatsiooni põhjenduste küllaltki väikest mahtu, mistõttu vähendab kaitsjatasu apellatsiooni koostamise osas 2 tunnile, s.o 80 eurole. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasu taotluse koguulatuses 216 euro ulatuses (sh käibemaks 36 eurot).
Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb J. Skopecsil õigusabi tasu 216 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus.
/digiallkirjad/ Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.