Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

(kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. N.H tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi rahuldada KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 127, § 128, § 130, § 137, § 1043, § 1045 alusel välja mõista Z.T-lt ja N.H-lt solidaarselt kannatanu D.K. kasuks 30 eurot (kolmkümmend eurot) a/a XXX. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 127, § 128, § 134, § 137, § 1043, § 1045 alusel välja mõista Z.T-lt ja N.H-lt solidaarselt kannatanu D.K. kasuks 1000 eurot (üks tuhat eurot) a/a XXX. Juhul kui Z.T ja/ või N.H on tekitatud kahju või osa sellest kannatanule hüvitanud, kohtuotsust selles osas täitmisele mitte pöörata. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Kriminaalasja juures asuv puidust kurikas kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud Välja mõista Z.T-lt 805.80 eurot (kaheksasada viis eurot ja 80 senti) riigituludesse menetluskulude katteks, mis tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99917700007588. Välja mõista N.H-lt 541 eurot (viissada nelikümmend üks eurot) riigituludesse menetluskulude katteks, mis tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99917700007591. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X);

2(6)

SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-16-11030 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu Z.T ja N.H tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab Z.T ründas 23.01.2016. a kella 21.00 paiku Tartu linnas Anne 88/86 maja ees, s.o avalikus kohas,grupis koos N.H-ga A.G.t, pekstes teda puidust kurika ning rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda kuni A.G. pikali maha kukkus. Seejärel ründasid Z.T ja N.H neid korrale kutsuma läinud D.K. ja S.K.. Z.T tõmbas D.K. pikali maha ja seejärel lõi talle ühel korral rusikaga vastu paremat silma ning seejärel lõi ühel korral rusikaga vastu vasakut kulmu. Samal ajal lõi N.H puidust kurikaga S.K.le ühel korral vastu vasakut õlavart, misjärel kannatanu kukkus, ning seejärel lõi N.H S.K.le ühel korral rusikaga vastu ülahuult ning seejärel lõi kurikaga ühel korral vastu paremat külge. Sellise tegevusega põhjustas Z.T D.K.le füüsilist valu ja parema silma sidekesta vigastuse ning N.H S.K.le füüsilist valu ja õla- ja õlavarrekontusiooni ning huule lahtise haava. Oma tegevusega rikkus Z.T korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Z.T toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. N.H ründas 23.01.2016. a kella 21.00 paiku Tartu linnas Anne 88/86 maja ees, s.o avalikus kohas, grupis koos Z.T-ga A.G.t, pekstes teda puidust kurika ning rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda kuni A.G. pikali maha kukkus. Seejärel ründasid N.H ja Z.T neid korrale kutsuma läinud D.K. ja S.K.. Z.T tõmbas D.K. pikali maha ja seejärel lõi talle ühel korral rusikaga vastu paremat silma ning seejärel lõi ühel korral rusikaga vastu vasakut kulmu. Samal ajal lõi N.H puidust kurikaga S.K. le ühel korral vastu vasakut õlavart, misjärel kannatanu kukkus, ning seejärel lõi N.H S.K.le ühel korral rusikaga vastu ülahuult ning seejärel lõi kurikaga ühel korral vastu paremat

3(6)

külge. Sellise tegevusega põhjustas N.H S.K.le füüsilist valu ja õla- ja õlavarre kontusiooni ning huule lahtise haava ning Z.T D.K.le füüsilist valu ja parema silma sidekesta vigastuse. Oma tegevusega rikkus N.H korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani N.H toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkulepete sisu KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Z.T-le karistuseks 1 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 23.01.-25.01.2016. a, millal Z.T oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Z.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokku 805,80 eurot, millest: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 160,80 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 805,80 euro tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus N.H-le karistuseks 1 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 23.01.-25.01.2016. a, millal N.H oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud kokku 741 eurot, millest: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 96 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. N.H töötab ehitajana ja teeb juhutöid. Igakuiselt saab ta arvestada sissetulekuga 500-700 eurot. Süüdistatav elab hetkel sotsiaalkorteris, millest peab loobuma septembris 2016. a. Seejärel läheb ta elama isa juurde, kus elamisega kaasneb teatavas summas kulutusi

4(6)

kommunaalmaksete peale. Süüdistataval on 3 alaealist last (7-, 4- ja 4-aastane), neljas laps sünnib jaanuaris 2017. a. Lapsed ei ela süüdistatava juures ja igakuiselt peab kohtutäitur tema sissetulekust kinni nii palju, et elamiseks jääb 200 eurot. On ilmne, et süüdistataval puudub võimalus menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ja see halvendaks oluliselt tema ja tema laste hakkamasaamist. Eelnevatel põhjustel mõista N.H-lt menetluskuluna välja 445eurot sundraha ja 96eurot kaitsjatasu, kokku 541 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 200 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 541 euro tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed ja tsiviilhagi Asitõendid: Kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures asuv 42-sentimeetrine puidust kurikas. Tsiviilhagi: Tsiviilhagi on esitatud kannatanu D.K. poolt Z.T ja N.H vastu summas 1030 eurot, millest 30 eurot on tekitatud varalise kahju eest ning 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Seega tuleb Z.T ja N.H solidaarselt hüvitada kannatanule D.K.le varalise kahju katteks 30 eurot ja mittevaralise kahju katteks 1000 eurot kannatanu arveldusarvele XXX.

5(6)

Toimikus on olemas kannatanu 13.12.2016. a avaldus, mille kohaselt on Z.T talle tekitatud kahjust osa, s.o 700 eurot hüvitanud, tasumata on veel 330 eurot. Kohus on seisukohal, et juhul kui Z.T ja/või N.H on tekitatud kahju või osa sellest kannatanule hüvitanud, tuleb jätta kohtuotsus hüvitatud osas täitmisele pööramata. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine Z.T: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 705 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 160.80 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 865.80 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud kokkuleppest lähtuvalt Z.T kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 805.80 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. N.H: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 705 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 72+24, s.o 96 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 801 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud kokkuleppest lähtuvalt N.H kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 541 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.