4) Txxxx Vxxxxx (e-post XXX) 5) WM Enterprise OÜ (rg-kood 12099498; e-post XXX) 6) SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (rg-kood 11453650; e-post XXX) Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada R.P. (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded R.P. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada R.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 04.04.2013 määrusega välja R.P. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lya Pähnapuu. Tartu Maakohtu 14.03.2019 määrusega lõpetati R.P. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jäeti võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik esitas määruskaebuse, mis 31.10.2019 kohtumäärusega (jõustus 29.11.2019) rahuldati ning R.P. suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks R.P.. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas 1.juulil ja 1.jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 1.detsembril.
2.Aruanded on kohtule esitatud 02.07.2020, 02.01.2021, 01.07.2021, 18.01.2022, 04.07.2022, 02.01.2023, 03.07.2023, 04.01.2024, 08.07.2024 ja lõpparuanne 04.12.2024. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik menetluse algusest kuni 24.06.2021 olnud puuduva töövõimega. Alates 25.06.2021 on määratud osaline töövõime. Terviseprobleemidest tulenevalt on võlgnik otsinud tööd, kuid pole sobivat leidnud. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt töövõimetoetus ja autoritasu Postimees Grupp AS-lt. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid kogusummas 1151,29 eurot. Võlgnikul vara puudub.
3.Viis aastat menetluse algatamisest möödus 29.11.2024. Võlgnik esitas kohtule 04.12.2024 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.
4.Kohus küsis 16.12.2024 kirjaga võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise osas.
4.1.Tartu Hoiu-laenuühistu esitas oma seisukoha 16.12.2024, mille kohaselt ei ole neil vastuväiteid ning võlausaldaja on nõus menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja on avaldanud sama seisukohta ka 06.01.2023.
4.2.Teised võlausaldajad enda seisukohti tähtajaks ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. R.P. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on olnud menetluse algusest kuni 24.06.2021 puuduv töövõime, alates 25.06.2021-24.06.2025 osaline töövõime. Võlgnik on kirjutanud artikleid Postimees Grupp AS-le ja saanud selle eest autoritasu. Terviseprobleemidest tulenevalt ei ole õnnestunud sobivat tööd leida. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Aruanded on esitatud enamasti tähtaegselt.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt töövõimetoetus ja vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid kogusummas 1151,29 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü
olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgniku peamine sissetulek on olnud töövõimetoetus, millest võlgnik on regulaarselt eraldanud raha võlausaldajatele. Võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid vabatahtlikult suuremas ulatuses kui seda näeb ette pankrotiseadus. Kohus leiab, et võlgnik on oma käitumisega näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et R.P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab R.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R.P. vabastada usaldusisiku kohustustest R.P. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.