Swedbank AS avaldus Rudo Puksi pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rudo Puksi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Rudo Puks (pankrotis; ik: XXX), esindaja vandeadvokaar Andrus Lillo Vastustajad (võlausaldajad): Tartu Hoiu-Laenuühistu (rk: 11319532), esindajad Andro Roos ja Märt Riiner Aktsiaselts FEB (rk: 10109270), esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Aktsiaselts Vennad-Dahl (rk: 10056846) Tõnis Varjas (ik: XX) WM Enterprise OÜ (rk: 12099498), esindaja Erki Markus SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (rk: 11453650), esindaja Elmer Aros
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 määrus osas, milles jäeti rahuldamata Rudo Puksi avaldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 04.04.2013 välja Rudo Puksi (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lya Pähnapuu. 22.04.2013 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. 07.08.2013 teatas pankrotihaldur L. Pähnapuu kohtule, et võlgnik ei ole täitnud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 85 nimetatud teabe andmise kohustust ning palus kohustada võlgnikku haldurile üle andma Raia OÜ 2011. ja 2012. a majandusaasta aruanded, raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande seisuga 04.04.2013 ning raamatupidamisdokumentatsiooni alates 05.04.2013. Maakohus rahuldas 09.08.2013 määrusega taotluse ja kohustas võlgnikku nõutud dokumendid haldurile üle andma hiljemalt 09.09.2013. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.09.2013. Koosolekul osales üks võlausaldaja, võlgnik koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur esitas koosolekul osalise vastuväite ühele nõudele. 09.09.2013 teavitas pankrotihaldur L. Pähnapuu kohut, et võlgnik ei ole täitnud talle 09.08.2013 kohtumäärusega pandud kohustust. Haldur leidis, et võlgniku tegevuses on karistusseadustiku (KarS) § 385 lg-s 1 nimetatud kuriteo tunnused. Maakohus esitas 11.09.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate. 08.10.2013 esitas haldur jaotusettepaneku, mille maakohus kinnitas 25.10.2013 määrusega. 28.02.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS vastuväite võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamisele. Vastuväite kohaselt on võlgnik oma tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. OÜ Kopra (pankrotis) pankrotihalduri kuriteoteate alusel on võlgniku kui OÜ Kopra (pankrotis) endise juhatuse liikme ja ainuosaniku vastu algatatud kriminaalmenetlus KarS § 215 ja § 385 alusel seoses pankrotivara hulka kuuluva vara varjamisega ning KarS § 381 ja § 3851 alusel seoses vara nimekirja ja raamatupidamisdokumentide esitamata jätmisega. Samuti on võlgniku kui endise juhatuse liikme ja ainuosaniku vastu esitanud kuriteoteate Raia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, sest pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku tegevuses KarS § 384 lg 1 ja § 3851 tunnused.
01.09.2014 määrusega vabastas maakohus L. Pähnapuu tema taotluse alusel pankrotihalduri kohustustest ja määras uueks pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.14.02.2019 esitas pankrotihaldur S. Tael kohtule taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada S. Tael pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlausaldajate tunnustamata tähtajalised nõuded koos tingimusliku nõudega 1 853 738,80 eurot ja ilma tingimusliku nõudeta 1 826 317,35 eurot. Võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldatud, toimunud on isikute vahetused võlausaldajate ringis võrreldes jaotusettepanekus kajastatuga. Pankrotihalduri esitatud tagasivõitmise hagis (tsiviilasi nr 2-14-57430) lõppes menetlus hagist loobumisega, kuna võlausaldajate üldkoosolek otsustas menetlust mitte finantseerida. Pankrotihaldur S. Tael nõustus pankrotihaldur L. Pähnapuu seisukohaga, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaõiged otsused garanteerida endaga seotud äriühingute kohustusi. Võlausaldajate ettepanek on määrata võlgniku usaldusisikuks Reio Puks.
3.Maakohus avaldas 20.02.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb maksta hiljemalt 08.03.2019 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Määratud summat kohtu deposiiti ei tasutud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus lõpetas 14. märtsi 2019 määrusega Rudo Puksi (pankrotis) pankrotimenetluse pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja vabastas pankrotihaldur Sirje Taela pankrotihalduri kohustustest. Maakohus tõi välja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurodes, mille ulatuses on jäänud raha saamata. PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärk: Võlausaldaja Rahuldamata Jaotis % Jaotis % nõude (tingimusliku (tingimusliku summa eurodes nõudega) nõudeta) Tartu Hoiu-Laenuühistu, esialgne Swedbank AS 637 559,64 34,39 34,91 Swedbank AS (tingimuslik) 27 421,45 1,48
Tartu Hoiu-Laenuühistu, esialgne Swedbank Liising AS 43 924,74 2,37 2,41 Tartu Hoiu-Laenuühistu, esialgne Danske Bank A/S 748 503,25 40,38 40,98
AS FEB
4 558,89 0,25 0,25 AS „UniCredit Bank“ 105 000,00 5,66 5,75 AS Vennad Dahl 14 721,16 0,79 0,81 Tõnis Varjas 46 016,38 2,48 2,52 WM Enterprise OÜ 226 033,29 12,19 12,38 Kokku koos tingimusliku nõudega 1 853 738,80 100,00 100,00 Kokku ilma tingimusliku nõudeta 1 826 317,35 Maakohus jättis Rudo Puksi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruse kohaselt tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustus pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on liiga suurte kohustuste võtmine teiste isikute kohustuste käendamisel ehk muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 mõttes. Võlgnik on Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9304 mõistetud süüdi KarS § 3811 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
seoses OÜ Kopra (pankrotis) ja Raia OÜ (pankrotis) raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega. Kuivõrd ei ole tuvastatav, kas raamatupidamise nõuete rikkumine tekitas äriühingute ja seetõttu ka võlgniku maksejõuetuse, ei ole piisavalt tõendeid tuvastamaks, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega teod. 19.04.2013 on võlgnik esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ja see vastab PankrS § 170 lg 2 nõuetele. Kuna võlgnik on Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9304 mõistetud süüdi KarS § 3811 lg 2 järgi, esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna PankrS § 175 lg 2 jätab kohtule diskretsiooni otsustada, kas seaduses toodud keeldumise aluse esinemisel võiks muid asjaolusid arvestades kohustustest vabastamise menetluse algatada, hindas kohus võlgniku käitumist menetluse kestel muude kohustuste täitmisel. Võlgnik on lisaks KarS § 3811 lg-s 2 nimetatud kuriteo toimepanemisele olnud kahtlustatav ka mitmes teises PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteos. 07.08.2013 teatas pankrotihaldur L. Pähnapuu kohtule, et võlgnik ei ole andnud haldurile üle nõutud dokumente. Maakohus kohustas 09.08.2013 määrusega võlgnikku nimetatud dokumente üle andma. 09.09.2013 teavitas haldur kohut, et võlgnik ei ole täitnud talle 09.08.2013 kohtumäärusega pandud kohustust. Seega võlgnik on rikkunud PankrS §-s 85 sätestatud teabe andmise kohustust. Võlgnik ei ole kohtule põhjendanud, miks ta jättis kohustuse täitmata. Kohtul on olnud korduvalt raskusi võlgnikule menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel püüdnud rikkumisi heastada ega näidanud üles head tahet, tehes aktiivset koostööd pankrotihalduri ja kohtuga. Arvestades maakohtu otsust kriminaalasjas nr 1-15-9304 ja võlgniku käitumist pankrotimenetluse jooksul, leidis kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel algatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Rudo Puks esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ja uue määrusega Rudo Puksi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esinevad tuginedes mh Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asjaolud, mis õigustavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist vaatamata PankrS § 171 lg 2 p 1 aluse olemasolule; 2) ei ole võlgnik rikkunud PankrS §-s 85 sätestatud kohustust. PankrS § 22 lg 3 p 1 järgi on halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. Raia OÜ vara ega kohustused ei ole käsitletavad võlgniku vara ja kohustustena. Võlgnik on 21.08.2013 saatnud e-posti teel pankrotihaldur L. Pähnapuule kirja, kus on selgitanud, et võlgnikul ei ole võimalik kohtu määratud kohustust täita ning et Raia OÜ raamatupidamisdokumentide puudumine tuleneb materiaalsete võimaluste puudumisest tasuda raamatupidamisteenuste eest. Pankrotihaldur L. Pähnapuu oli teadlik, et võlgnik on valdava osa Raia OÜ dokumentidest edastanud Raia OÜ pankrotihaldurile. Võlgnik on selgitanud pankrotihaldur L. Pähnapuule, et ta on olnud haige ja on esitanud kõik dokumendid, mis tal olemas on. Kopra OÜ pankrotihaldur müüs maha võlgniku korteri Karksi Nuias Võidu 1-6 koos seal olnud dokumentidega. Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9304 mõisteti võlgnik süüdi KarS § 3811 lg 2 järgi selles, et võlgnik rikkus raamatupidamise korraldamise nõudeid sellega, et korraldas Raia OÜ (pankrotis) raamatupidamist puudulikult. Seega seoses PankrS §-ga 85 ei ole kohus analüüsinud mingit täiendavat asjaolu, vaid on heitnud korduvalt ette võlgniku karistamist KarS § 3811 järgi;
3) on asjakohatu seisukoht, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata, kuna võlgnik on olnud kahtlustatav mitmes teises PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteos. Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 4) ei ole kohus põhjendanud, milles seisnesid raskused võlgnikule menetlusdokumentide kättetoimetamisel ja kuidas oli selles süüdi võlgnik. Samuti on üldsõnaline kohtu põhjendus, et võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel püüdnud rikkumisi heastada ega näidanud üles head tahet, tehes aktiivset koostööd pankrotihalduri ja kohtuga. Arusaamatuks jääb, milles seisneb võlgniku tegevus/tegevusetus ja pahatahtlik käitumine. Võlgnik on olnud kogu aeg kättesaadav; 5) mõisteti võlgnik Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9304 süüdi KarS § 3811 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. See tähendab, et asjas ei ole kohtu poolt tuvastatud, et isik oleks rikkunud KarS § 3811 lg-s 1 nimetatud kohustusi otsese tahtlusega ja/või et võlgniku rikkumine on toonud kaasa kolmandate isikute maksejõuetuse. Võlgnik nõustus kokkuleppemenetlusega seetõttu, et ta ei saanud ei vaimselt ega majanduslikult lubada endale asja lahendamist üldmenetluses ning haiguse tõttu ei saanud ta aru, milles teda süüdistati, mitte seetõttu, et ta oli tegelikult nõus sellega, et on KarS § 3811 lg 2 kuriteo toime pannud; 6) on õigusteoorias leitud, et eelistada tuleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja seda eriti olukorras, kus pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tulevikuprognoosi ja täitmata kohustuste suurust, on selge, et kohustused ei saa kunagi täidetud. Kohustustest vabastamise menetlus annaks võlgnikule motivatsiooni püüda rahuldada võlausaldajate nõudeid maksimaalses võimalikus ulatuses. Kõik võlausaldajad (välja arvatud Swedbank AS, kes ei ole enam võlausaldaja), ja pankrotihaldur olnud nõus kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgniku usaldusisikuks on nõustunud olema tema poeg ja ettevõtja Reio Puks, kelle puhul ei esine alust eeldada, et ta ei täida kohustust korrektselt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamist toetab ka asjaolu, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, vaid võlgniku otsused garanteerida endaga seotud äriühingute kohustusi; 7) õigustab kohustustest vabastamise menetluse algatamist ka asjaolu, et üle kuue aasta kestnud pankrotimenetlusega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1 nimetatud võlgniku õigust mõistlikule menetlusajale. Mõistliku menetlusaja nõude rikkumist saab osaliselt heastada sellega, et kohus annab võlgnikule võimaluse vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
6.Tõnis Varjas, WM Enterprise OÜ ja Tartu Hoiu-Laenuühistu on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse võiks algatada. Tartu Hoiu-Laenuühistu märgib muu hulgas, et võlgnik aitas menetluses igati kaasa võlausaldajate jaoks parima tulemuse saavutamisele. Ka SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal teatas, et ei soovi määruskaebusele vastuväiteid esitada.
7.AS FEB vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kuulus võlgnikule kuuluv Raia OÜ osa pankrotivara hulka, mistõttu oli informatsioon nimetatud ühingu kohta oluline teave. Kuna võlgnik oli äriühingu juhatuse liige, oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist. Kokkuleppe sõlmimisel pidi võlgnik olema nõustunud süüdistuses etteheidetud teo kvalifikatsiooniga, mistõttu on asjakohatu väide, et KarS § 3811 lg-s 1 sätestatud teo tahtlikku toimepanemist ei ole tuvastatud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel ei oma tähtsust pankrotimenetluse kestus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul esitas määruskaebuse võlgnik, kes vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb saata maakohtule uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10.Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik mõistetud süüdi Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega KarS § 3811 lg 2 järgi, s.o raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest (3 kd, tl 123-124) ning seega esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maakohus arvestas lisaks süüdimõistvale kohtuotsusele ka võlgniku käitumisega pankrotimenetluse jooksul ning jättis võlgniku avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu.
11.Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 1 p-des 1-5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Samas määruses on Riigikohus märkinud, et kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Vaidlustatud määruse osas, millega maakohus põhjendas pankrotimenetluse lõpetamist, leidis maakohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteotunnustega teod, vaid see, et võlgnik võttis liiga suuri kohustusi teiste isikute kohustuste käendamisel. Osas, millega maakohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist, ei ole kohus märkinud, et võlgniku tegevus oleks olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb kohaldada hagita menetluse põhimõtteid. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama põhimõte tuleneb TsMS § 477 lg-test 5 ja
7.Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi seetõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid.
Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel rikkunud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja kõiki asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kuna on rikutud uurimispõhimõtet, ei ole maakohus õigesti teostanud kaalutlusõigust. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel peab arvestama lisaks PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud asjaoludele ka muid asjaolusid, mis õigustaksid menetluse algatamist, siis võlgniku avalduse uuel lahendamisel on maakohtul võimalik hinnata muu hulgas ka võlgniku võlausaldajate seisukohti. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastu üksnes FEB AS, kelle jaotis moodustab rahuldamata nõuete summast 0,25% (vt maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
13.Maakohus arvestas võlgniku avalduse rahuldamata jätmisel muu hulgas võlgniku käitumisega pankrotimenetluse jooksul. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et maakohtu nimetatud etteheide on üldsõnaline ja ei ole seetõttu kontrollitav. Kuna võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 3811 lg 2 järgi (raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine), siis tuleb maakohtul võlgniku avalduse uuel lahendamisel selgitada välja ka see, et kas võlgniku poolt PankrS § 85 rikkumine (teabe andmise kohustus) võis olla seotud raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.