Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Menetluse käik ja asjaolud K.K karistati Tartu Maakohtu 03.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-3863 KarS § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1211948 mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 22 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 11 kuud 22 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati Rein

K.K KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega ning KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti K.K-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud vangistust, suurendades osaliselt üheaastast vangistust samas kriminaalasjas mõistetud 11 kuu 22 päeva vangistuse arvelt. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.09.2014. a. K.K karistati veel Tartu Maakohtu 22.02.2013. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aastase vangistusega ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti K.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust ning Tartu Maakohtu 23.11.2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi pärast eelvangistusaja maha arvamist 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust. Tartu Maakohus vaatas läbi K.K-le mõistetud karistused, mida ta käesoleval ajal vangistuses kannab, tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest. Kohus vabastas 16.01.2015. a määrusega K.K Tartu Maakohtu 22.02.2013. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest, jättes sama otsusega KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata ning Tartu Maakohtu 03.09.2014. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, ärakandmisele kuulus alates 13.01.2015. a 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.01.2015. a ja lõppeb 10.03.2016. a. K.K ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 11.08.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab K.K vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on K.K olemas kindel elukoht tema vanematele kuuluvas eramus ning esialgne materiaalne toetus on tema päritolupere poolt kindlustatud. Vabanemisjärgne töökoht tal puudub. Kohtutäiturite andmebaasi kohaselt on tema vastu nõudeid 2555 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Ruti Kilg esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab K.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. K.K on olemas kindel elukoht ja väidetavalt võimalus taotleda töövõimetuspensioni. Uute kuritegude toimepanemise kõige suuremaks riskifaktoriks on alkoholi kuritarvitamine ja kriminaalne suhtlusringkond, mistõttu tuleb määrata talle vastavad kohustused. Prokuröri hinnangul peaks ta võtma endale kohustuseks mh KarS § 75 lg 2 p 5 järgi kohustuse pöörduda XXXX. Süüdimõistetu K.K seletas, et soovib oma elustiili muuta, ei hakka enam alkoholi tarvitama ja läheb XXXX. Ta soovib töötukassa abil läbida kokakursused, et saada tööd abikokana. Kaitsja Sandra Sepp toetab K.K ennetähtaegset vabastamist, selleks on täidetud kõik eeldused. Tegemist on noore inimesega, kellel on motivatsioon võidelda alkoholi ja depressiooniga, vanglas on käitumine olnud valdavalt korrektne. Tal on perekonnatoetus ja

kindel sissetulek pensioni näol. Ta on vangistuses oma suhtumist muutnud ja on võimeline järgima kriminaalhoolduse nõudeid ning täitma lisakohustusi. Kohtu seisukoht K.K kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.K on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.K on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesoleval hetkel kannab ta karistust süüteo tulemusena saadud vara turustamise eest grupis ja vähemalt teist korda, võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest grupis isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja varguse toimepanemise eest grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Vangistuses viibib kinnipeetav alates 13.01.2015. a, mil ta viidi sundtoomise käigus karistust kandma. Kinnipeetava isikliku toimiku kohaselt on teda karistatud distsiplinaarkorras 09.04.2015. a noomitusega, kuna ta hoidis keelatud ajal ja kohas tubakatooteid enda juures. K.K on vabanemisel olemas kindel elukoht XXXX, kus elavad tema vanemad ja vend. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vanemad on esialgu valmis K.K igakülgselt toetama, kui ta on valmis ka ise pingutama. Vabanemisel puudub K.K kindel töökoht. Samas on tema vastu rahalisi nõudeid 17.07.2015. a seisuga 2300,81 eurot. Kuna K.K kannab hetkel karistust kuritegude eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas sissetulek. Kinnipeetava kaitsja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1244504, mille kohaselt on K.K tuvastatud XXXX K.K on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel kahel korral – Tartu Maakohtu 20.06.2012. a määruse alusel, kui tema suhtes kohaldati vahistamise asendamist elektroonilise valvega ning 19.09.2014. a määruse alusel, kui ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tekkisid probleemid teise kriminaalhoolduse teises pooles, kui olid rikkumised seoses registreerimiskohustuse täitmisega. Samuti pani ta katseajal toime uued kuriteod, mille tõttu pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele Tartu Maakohtu 03.09.2014. a otsusega, mõistes talle liitkaristuse. Positiivne on asjaolu, et K.K tunnistab temal esinevat alkoholisõltuvust ning saab aru, et alkohol ja halvad sõbrad on viinud ta kuritegelikule teele. Pärast vangistusest vabanemist ei soovi ta enam alkoholi tarvitada ja laseb paigaldada endale ampulli. Samuti on väidetavalt suhted lõppenud kriminaalse taustaga isikutega.

K.K poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on Tartu Vangla hinnanud järgmise kahe aasta jooksul 48%. Samas on K.K hinnatud väheohtlikuks. K.K on olemas lähedaste toetus, kindel elukoht, võimalus saada töövõimetuspensioni ning esialgne vanemate materiaalne toetus. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta mõistnud, et suurimaks riskifaktoriks on alkohol ning kriminaalse taustaga isikud. Samuti kahetseb ta toimepandud kuritegusid. Kohus leiab, et kuigi K.K on varasemalt kriminaalhooldusel viibides olnud rikkumisi, on tegemist meetmega, mis aitab teda edaspidi distsiplineerida ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Seetõttu on põhjendatud tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb K.K-le määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates või võtta end Töötukassas töötuna arvele ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt tuleb määrata talle kohustus alluda alkoholismi vastasele või psühhiaatrilisele ravile, milliseks on ta kohtuistungil nõusoleku andnud. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. K.K karistuse kandmise aeg lõpeb 10.03.2016. a. Kui K.K saab kohtumääruse kätte 28.108.2015 ja seda ei vaidlusta, jõustub see edasikaebetähtaja möödumisel, s.o 15.09.2015. Kandmata karistuse osa jääb sellisel juhul mõned päevad alla 6 kuu, mistõttu tuleb katseaja pikkuseks määrata 6 kuud alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.K-lt.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.