2.Vabastada H.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 27. veebruaril 2014. Kohustustest vabastamisel lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Jätta menetluskulud H.W kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1(6)
5.Avaldada teade H.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebe kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 27. veebruari 2014. a määrusega välja H.W (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas 12. detsembri 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas määruses võlgniku kohustusi ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise korda.
2.Pankrotimenetluses jäid rahuldamata H.W võlausaldajate tunnustatud nõuded järgmiselt:
3.Võlgnik esitas kohtule aruanded enda tegevuse, sissetulekute ja võlausaldajatele väljamaksete kohta aastatel 2017 kuni 2019 kaks korda aastas ja aastatel 2020 ja 2021 üks kord aastas. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud miinimumtöötasu, osalise töövõime toetus ja peretoetus. Võlgnik on 2019. aasta aruannetes märkinud, et tegi võlausaldajatele makseid 144,32 eurot ning aastal 2020 alguses plaanib teha makseid 31. mai 2019 aruande kohaselt 605,29 eurot ja 5. detsembri 2019 aruande kohaselt 918,89 eurot. Võlgnikul eluasemeks on olnud xxxxxxx, tema ülalpidamisel oli xxxx kaks last, sealt edasi xxxx laps. 24. septembril 2021 esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
4.Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks H.W ära 7. veebruaril 2023. Võlgnik esitas kohtule 23. veebruaril 2023 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise otsused.
5.Võlausaldajatest esitasid kohtule seisukoha R.K.F, A.J.L ja F.S.B leiavad, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
6.Võlgniku 1. juuni 2018 aruande kohaselt on võla N.E.D pole kohtule oma kinnitust ega seisukohta esitanud.
. Võlausaldajad
tasunud käendaja. Võlausaldaja 2(6)
Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus, tutvunud võlgniku kohtule esitatud aruannete ja nende lisadega, võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning H.W tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
8.Alates 1. juulist 2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
9.PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 12. detsembril 2016, seega on käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb PankrS kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
10.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega PankrS § 175 lg 2 punktis 1 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise alust ei esine.
12.Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohtule vastanud võlausaldajad on väljendanud rahulolematust sellega, et kohustustest vabastamise menetluse kestel pole võlgnik oma võlgnevusi vähendanud. R.K.F leiab, et võlgnik on kinnitanud temale 144,32 euro tasumist, kuid laekunud on vaid 15 eurot. A.J.L-ile pole tehtud ühtegi väljamakset ja võlausaldaja hinnangul on 15 euro tasumine R.K.F-ile tema õigusi oluliselt riivanud. A.J.L leiab ka, et võlgniku aruanded ja ärakuulamine näitavad, et vähemalt osa kohustusest vabastamise menetluse kestusest oli väljamaksete tegemine võimalik ning pärast 2020 aastat tulutoova tegevuse otsimist pole võlgnik põhistanud. X.N.A (publ.) leiab, et kohustusest vabastamine pole põhjendatud kui arvestatavas ulatuses pole võlgnevust vähendatud ning aruannete esitamine üksi kohustustest vabastamiseks põhjust ei anna. 3(6)
14.Võlgnik on 2019 aasta aruannetes märkinud, et tegi abikaasa kontolt võlausaldajatele väljamakseid 144,32 eurot. Kohus märgib siin, et ekslik on R.K.F arusaam, et võlgnik kinnitas selliselt ainuüksi temale 144,32 euro maksmist. Võlgnik on 2019 aruannetesse kirja pannud, et plaanib aasta 2020 alguses võlausaldajatele maksta 31. mai 2019 aruande kohaselt 605,29 eurot ja 5. detsembri 2019 aruande kohaselt 918,89 eurot. Seda, et võlgnik oleks 2020. aastaks plaanitud makseid ka teinud järgnevad aruanded ei kajasta. Kohus selgitas võlgnikule ärakuulamisel, et kui maksed on tehtud kellegi kolmanda kontolt, tuleb esitada kohtule kinnituseks kontoväljavõte. Kohtu määratud tähtajaks võlgnik maksete kohta täiendavat infot ei esitanud. Ainukesena võlausaldajatest on R.K.F kinnitanud 15 euro suuruse makse saamist. Seega tuleb tõdeda, et erinevalt võlgniku aruannetes antud teabest ei tuvasta kohus, et võlgnik oleks teinud menetluse kestel rohkem väljamakseid kui 15 eurot. Siiski ei anna võlausaldajate rahulolematus alust võlgnikku kohustustest vabastamata jätta. Kohtu hinnangul on võlgnik mõistlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Põhjused on järgmised.
15.PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik on täitnud kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). Teistsugust protsenti kohus määranud pole. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6).
16.Kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannete neile lisatud kontoväljavõtete ja võlgniku poolt kohtule antud selgituste kohaselt on võlgniku sissetulekud 2020 veebruarini moodustanud miinimumtöötasu, osalise töövõime toetus Töötukassalt ning lapsetoetus. Pärast 2020. aasta veebruari pole võlgnik töötasu teeninud, tema sissetulekuks on olnud osalise töövõime toetus ja lapsetoetus. Võlgniku selgituse kohaselt on ta töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal nii nagu tervis on võimaldanud. Võlgnik rääkis ärakuulamisel, et tal on aastast 2018 xxxxxx osaline töövõime. Selgitas, et pärast osalise töövõime määramist tegi ta õmblustööd M OÜ-s ja A OÜ-s. Õmblemisel tervisehäire teda ei seganud, kuna töö eeldas laua taga istumist ja ühele kohale keskendumist. Võlgnik selgitas, et veebruaris 2020 läks katki ta auto, ärevushäire tõttu ei saa ta töölkäimiseks ühistransporti kasutada. Asjad kuhjusid ja ta tervis halvenes veelgi. Ta on otsinud pärast 2020 veebruari uut tööd ning käis ka proovipäeval, kuid tervise tõttu tuli toime vaid pool päeva. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtted ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus võlgniku avaldatud andmeid oma sissetulekute ja tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta kohtu hinnangul ka kinnitavad. 4(6)
17.PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet, sätestab täitemenetluse seadustik (TMS), eelkõige TMS § 131, § 132. Võlgniku tulude valdav osa – töötasu palga alammääras, riiklikud peretoetused ja töövõimetoetus –, on sissetulek, millele sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda (TMS § 131 lg 1 p 1, 6 1, § 132 lg 1). Kuna võlgnikul oli 2018. aasta septembrini ülalpeetavaid kaks ja sealt edasi üks, tuleb arvestada lisaks ka TMS § 132 lg-t 2, mis näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Üksikuid laekumisi võlgnikule on olnud sõidukompensatsiooniks, tulumaksu tagastuseks ja pärast töökohata jäämist abina sõbralt, kuid ka neid summasid arvesse võttes pole võlgniku sissetulekud olnud suuruses, millele saaks sissenõuet pöörata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sellist tulu, mille arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist saaks võlgnikule ette heita, pole kontoväljavõtetest nähtuvalt võlgnikul kohustusest vabastamise menetluse kestel tekkinud. Kui võlgnik teeb või planeerib võlausaldajatele väljamakseid olukorras, kus tal selleks kohustust polnud, ei saa see olla PankrS §-s 173 sätestatud rikkumine, saati siis süüline rikkumine, mis võiks olla PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi võlgniku kohustusest vabastamisest keeldumise aluseks.
18.Kohus peab võlgniku terviseseisundit ja selgitusi arvesse võttes usutavaks, et võlgnik on menetluse ajal teeninud tulu oma võitmete kohaselt. Võlgnik on olnud enamuse kohustusest vabastamise menetluses ajast osalise töövõimega. Võlgniku pankrotimenetluse materjalidest ei tuvasta kohus, et võlgnik oleks enne maksejõuetust teeninud oluliselt suuremat tulu kui pankroti- või kohustustest vabastamise menetluse ajal. Ajutise halduri aruandes on märgitud, et 2013. aastal sai võlgnik maksustatavat tulu (töötasu) 6842,82 eurot ja Eesti Haigekassalt 439,82 eurot, 2014 aastal (jaanuaris) on võlgnik saanud maksustatavat tulu (töötasu) 762,87 eurot ja Eesti Haigekassalt 167,62 eurot. Ajutine haldur on võlgniku pankrotiavalduse esitamise aegse sissetuleku suurusena toonud välja 721,90 eurot kuus (töötasu ja peretoetus). Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu (2014 pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgnik ülalpidamisel xxxx last) polnud tema sissetulek ka siis täitemenetluses arestitav. Pankrotimenetluses antud võlgniku selgitusest nähtub, et raskused algasid kahetuhandendate lõpu majanduslanguse ajal kui võlgnik kaotas töö. Võlgnik võttis võlgnevusse jäänud laenude tasumiseks ja olmekulude kandmiseks uusi laene, kuid võlgnevused kasvasid liig suureks ja uue töö leidmisel ei suutnud ta enam laenukohustusi täita. Seega varasema elukäigu põhjal pole kohtul alust väita, et võlgnik oleks suutnud kohustusest vabastamise menetluses hankida sissetulekut määral, mis kindlasti võimaldanuks võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teha. Sisulisi põhjendusi, et võlgnikust saanuks seda eeldada, pole esitanud ka vabastamisele vastu vaielnud võlausaldajaid. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.
19.Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult ja kohusetundlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.
20.Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8).
5(6)
21.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 2-4).
22.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
23.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.