Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99915700011110, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 17.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9044 tunnistati Erki Vaarik süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistuse kandmise aja algust lugema alates Erki Vaariku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.05.2014. a. Kohtuotsus jõustus 05.03.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 05.03.2015. ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 15.11.2017. a. 14.09.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Erki Vaariku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Erki Vaariku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Erki Vaariku tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Vaatamata sellele, et Erki Vaarik kannab liitkaristust I astme kuriteo eest, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ning et ta pani oma viimase kuriteo toime katseajal, võiks ta siiski ennetähtaegselt vabastada. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks tema puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Erki Vaarik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, läbinud puidupingitöölise kursused, osalenud vangla tööhõives. Lisaks on tal vabanedes olemas kindel elukoht õe juures, kes on lubanud teda toetada töö otsimisel ning pakkunud ka materiaalset tuge. Erki Vaarik avaldas kohtule, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus nende lisakohustustega, mille osas vangla on ettepaneku teinud tema võimalikul vabastamisel. Kaitsja toetas Erki Vaariku tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kõik eeldused selleks on olemas. Erki Vaarikule vanglast antud iseloomustus on positiivne. Distsiplinaarkaristusi on talle küll kohaldatud, kuid need on olnud seotud suitsetamiskorra rikkumisega. Nüüdseks on Erki Vaarik suutnud sellest pahest loobuda. Elukoht on tal vabaduses olemas, tal on ka võimalus minna tööle XXXX. Erki Vaarik on nõus ka kõikide kohustustega, mis katseajaga kaasnevad.

Kohtuniku seisukoht Erki Vaarik kannab karistust KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Erki Vaarik temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Erki Vaariku kuritegelik aktiivsus on olnud suur. Teda on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, viimasel korral karistati teda narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud korduvalt ja isikute grupis. Karistuseks on talle kohaldatud nii tingimisi kui ka reaalseid vangistusi. Ükski kohaldatud meetmetest mõju ei avaldanud – Erki Vaarik jätkas õigusvastast käitumist, seda isegi katseajal olles. Seejuures oli tema kuritegude toimepanemise soodusteguriteks alkoholi liigtarbimine ning sellega kaasnev impulsiivsus ja agressiivsus, samuti kergesti mõjutatavus teiste isikute poolt ning varalise kasu saamine. Positiivne on see, et käesoleva vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega ning püüdnud uute kuritegude toimepanemiseni viivaid riske maandada. Ta on osalenud majandustöödel, omandanud puidupingi töölise eriala ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis peaks aitama tal paremini aru saada oma käitumise ajenditest ja nende võimalikest tagajärgedest. Hea on seegi, et Erki Vaarikul on olemas vangistusest vabanemisel kindel elukoht, kokkulepped töökoha osas ning lähedaste inimeste toetus ja tugi, kuna printsiibis peaks need aitama tal valutumalt naasta ühiskonda ning hoiduda uute kuritegude toimepanekust. Sellisetele positiivsetele asjaoludele vaatamata leiab kohus, et Erki Vaariku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Nimelt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas, kuna see on oluline näitaja, mis viitab süüdimõistetule kohaldatud karistuse tulemuslikkusele eripreventiivses mõttes. Kohtule esitatud materjalidest nähtub aga, et Erki Vaarik seda eeldust täitnud ei ole. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust vanglasisese suitsetamiskorra rikkumise eest. Tegu ei ole väikeste rikkumistega, kui arvestada situatsiooni, milles kinnipeetav viibib. Nimelt võimaldab vanglas suitsetamistarvete enda juures hoidmine vanglasisese subkultuuri teket, kuivõrd praktika näitab, et kinnipeetavad kasutavad sigarette vanglasisese valuutana. Samuti suurendab selleks mitteettenähtud kohas suitsetamine tulekahju tekkimise ohtu ning ohustab kaaskinnipeetavate tervist. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Erki Vaarik viibib kinnipidamisasutuses ning järelikult ongi ta allutatud rangemale korrale ning tingimustele kui tavaelus. Kui Erki Vaarik sellega ei arvesta ning ignoreerib vangla sisekorda, siis see näitab tema üleolevat suhtumist ühiskonnaelu reeglitesse ka laiemalt. Asjaolu, et isik on allumatu vangistuse tingimustes, viitab suurele ohule, et ta on seda ka vabaduses. Järelikult on olemas suur oht, et Erki Vaarik ei suuda või ei soovi vabaduseski ennast ühiskonnas kehtestatud reeglitele allutada ning jätkab kuritegude toimepanekut.

Lisaks rõhutab kohus seda, et ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetavale tagatud absoluutne õigus vabanemiseks. See on siiski vaid seadusega antud võimalus vabastada erandkorras need isikud, kes on oma käitumisega näidanud, et nad on karistuse ja selle kandmise ajal kohaldatud rehabilitatsioonitegevuse mõjul teinud vajalikke järeldusi, ning kelle puhul kohtul tekib piisav veendumus, et nad ei jätka kuritegude toimepanemist. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest või lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Arvestades ülaltoodut ning KrMS § 426 lg-s 2 sätestatut, leiab kohtunik, et Erki Vaariku ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule uuesti edastada 4 kuud pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtunik on seisukohal, et selline ajavahemik on piisav, et hinnata seda, kas Erki Vaarik suudab enda käitumist kontrollida ning on põhimõtteliseltki võimeline end ühiskonnaelureeglitele allutama. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Erki Vaariku riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ning sõidukulud kogusummas 136,80 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Erki Vaarikul.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.