Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-8146 (16284000377)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
S.V süüdistuses KarS § 4231, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Triin Tumala
Prokurör Süüdistatav
S.V (isikukood XXX; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Välja mõista S.V-lt 59 (viiskümmend üheksa) 35 senti X.Xi (isikukood xxxxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista S.V-lt 59 (viiskümmend üheksa) 35 senti X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista S.V-lt 31 (kolmkümmend üks) 50 senti Abja Tarbijate Ühistu (registrikood 10274307, SEB Pank AS arveldusarve nr EE901010302006356006) kasuks.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.V toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja isikute grupis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas: 1) 27. juunil 2015 kella 18.10 paiku tungis lukustamata ukse kaudu isikute grupis koos X.X (isikud eraldatud kriminaalasja nr 1528400295) ja X.X (isikud eraldatud kriminaalasjas nr 15284000295) Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ruumidesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära X.Xle kuulunud veinid Jean Baptiste Adam Cremant d ́Alsace väärtusega 30 eurot; Prosecco Ascolo Brut väärtusega 29 eurot; Adam Riesling Reserve väärtusega 28 eurot; Collemassari 2012
Montecucco Rossi riserva väärtusega 34 eurot; Rasteau 2011 Tardieu Laurent väärtusega 42 eurot; Cheateau Siaurac 2009 Lalande de Pomerol väärtusega 53 eurot ja 1 kasti õlut Saku Kuld väärtusega 10 eurot ning X.X ja X.Xile kuulunud 3 pakki sinihallitusjuustu väärtusega kokku 4.40 eurot; 3 pakki A ́Le Coq õllesnäki vorstikesed väärtusega kokku 5.70 eurot; 2 pakki grillvorstid lambasooles väärtusega kokku 6 eurot; 3 pakki Suure-Jaani Ungari grillliha väärtusega kokku 21 eurot; 3 liitrit mineraalvett väärtusega kokku 3 eurot; 3 pakki 0,5 kg Eesti juustu väärtusega kokku 9 eurot; 0,5 kg singi-oa salatit väärtusega 2.50 eurot; 2 pakki hallitusjuust Cammembert väärtusega kokku 3 eurot; 2 pakki Piknikujuustu pulkasid väärtusega kokku 4 eurot; paki juustukuubikuid (maitsestatud) väärtusega 2 eurot; 1,5 l pudeli Saaremaa Vesi väärtusega 1.50 eurot; 2 pakki Jõhvika Aura mahla väärtusega kokku 3 eurot; 1 paki Hapsi Hapupiim väärtusega 1 eurot; paki Tortilla maisikrõpsud chilliga väärtusega 2 eurot; 3 karpi 0,5 kg kodujuustu väärtusega kokku 6 eurot, 1 paki salvrätikuid väärtusega 1.50 eurot; 3 pudelit sääsespreid väärtusega kokku 6.60 eurot; 3 kiirgrilli väärtusega kokku 15 eurot; 1 koti grillsütt väärtusega 5 eurot; ühekordsed joogitopsid 50 tk väärtusega kokku 1.50 eurot; 2 pakki ühekordseid kahvleid ja nuge väärtusega kokku 10 eurot, ühekordsed taldrikud 50 tk väärtusega kokku 5 eurot, põhjustades vargusega kahju kokku 344.70 eurot; 2) võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 17.09.2016 kella 15:00 paiku Viljandimaal Abja-Paluoja Pärnu mnt 13 asuvast Abja Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsumist ühe pudeli konjakit Hennessy VS 0,5 l 40 % väärtusega 31.50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. 2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.08.2016.a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis taas 21.09.2016 kella 16.40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt 44. kilomeetril mootorsõidukit Hyundai Tiburon registreerimismärgiga XX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid. Samuti tuvastati isikul alkoholijoove 0,73mg/l kohta. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistamiseks vangistusega 7 kuud, KarS § 4231 järgi ning karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 7 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada S.V kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 21.09.2016.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.08.2016.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 4231 järgi mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot jätta iseseisvale täitmisele. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 226 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 226 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 59,35 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 59,35 eurot X.Xi kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 59,35 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 59,35 eurot X.X kasuks. Abja Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 31,50 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 31,50 eurot Abja Tarbijate Ühistu kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata süüdimõistetule sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.V kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Kohtu muud põhjendused KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. S.V on kahtlustatavana kinni peetud 21.09.2016, seega on S.V viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja algust tuleb arvestada tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 21. september 2016. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) CD plaat Abja Tarbijate Ühistu Konsumi videosalvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) CD plaat Lahmuse kooli videosalvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja nr 15284000295 materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.