Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-13-10365 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast määruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank AB Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.06.2016.a määrus nr 1-13-10365, Jevgeni Kapralov, menetluskulud“.

1-13-10365 Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas istungil, et jääb esitatud ettekande juurde. Peamine põhjus, miks töö tunnid jäid tegemata on see, et Jevegni Kapralov juba sügisel 2015 ei teinud mitme kuu jooksul töö tunde üldse ning talvel tegi väga vähe. Ei vasta tõele, et ei olnud tööd pakkuda. Kalmistul oli tööd küll. Ei kurtnud, et tervis on halb ja töö tunde teha ei saa. Jevgeni Kapralov selgitas, et tegemata on 600 ÜKT tundi. Need jäid tegemata, kuna oli vaja raha teenida perekonna toitmiseks. Tervis oli samuti halb. Arsti juurde ei läinud, kuna polnud haigekassat. Talvel ei olnud temale tööd pakkuda. Vastab tõele, et kaks kuud sügisel töö tunde ei teinud, kuna oli välismaal ja teenis raha. Kaitsja oli seisukohal, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata, kuna kriminaalhooldaja ei ole piisavalt selgitanud Jevgeni Kapralovile milliste asjaolude esinemisel on võimalik peatada ÜKT tundide tegemise tähtaega. Ka perekonnale raha teenimine on põhjus tähtaja peatamiseks. Seega saab hetkel asuda seisukohale, et ka maksimaalse tähtaja pikendamine on võimalik, kuna ei rakendatud tähtaja peatamise aluseid. Olukorras, kus puudus töö tegemise piisav võimalus ja ei selgitatud ÜKT tähtaja peatamise aluseid ei ole erakorralise ettekande rahuldamine põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt hoidub Jevgeni Kapralov kõrvale ÜKT-st ega pea kinni ÜKT ajakavast. Kriminaalhooldusaluse seletusest (tl 3) nähtub, et Jevgeni Kapralov on 26.04.2016.a andud seletuse, mille kohaselt ei saanud ÜKT tunde teha, kuna käis tegi asenduskaristusi. Käis tööl, et maksta enda ülalpidamiskulusid, üür, siis söögiraha ja muud kulud. Kuna elab osaliselt 3 (5)

1-13-10365 koos elukaaslase ja kahe lapsega, siis ka neid oli vaja üleval pidada, sest ainuüksi elukaaslase palgast jätkub ainult üüri maksmiseks. Erakorralise ettekande kohaselt on Jevgeni Kapralov teinud kokku 716 üldkasuliku töö tundi ning tegemata on 600 tundi. Kohtu hinnangul on süüdlasel olnud piisavalt aega üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. Tartu Maakohtu 17.04.2014.a otsusega määrati töö sooritamise tähtajaks 2 aastat, so seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg. Hoolimata süüdlasele määratud töö tegemise piisavalt pikast tähtajast, on süüdlane teinud kahe aasta jooksul vaid natuke üle poole - 716 üldkasuliku töö tundi. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks Jevgeni Kapralov ei ole täitnud talle koostatud ajakava ning on hoidunud kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Kriminaalhooldajale ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et Jevgeni Kapralovi tervislik seisund takistab tal töö tegemist, seega kohtu hinnangul on süüdlane teadlikult ja pahatahtlikult ilma mõjuva põhjuseta hoidunud kõrvale tundide tegemisest. Jevgeni Kapralovi poolt avaldatud põhjus, et temal oli tervisega probleeme ei ole millegagi tõendamist leidnud. Kohtule ei ole Jevgeni Kapralovi tervisliku seisundi kohta esitatud ühtegi tõendit ning ka kriminaalhooldaja kinnitas, et kahe aasta jooksul ei kurtnud Jevgeni Kapralov tervise üle sedavõrd, et oleks olnud põhjus teha taotlus tähtaja peatamiseks. Kohus ei pea antud juhul raha teenimist perele mõjuvaks põhjuseks tähtaja peatamiseks, kuna Jevgeni Kapralovi elukaaslane töötab ning ka ÜKT tundide tegemise kõrvalt on võimalik elatist teenida. Jevgeni Kapralov nõustudes kokkuleppementluses sellega, et temal on võimalik ära teha 1316 tundi ÜKT-d kahe aasta jooksul pidi sellest ka endale aru andma, kui reaalne see tema elukorralduse ja tervisliku seisundi tõttu on. Seega võttis Jevgeni Kapralov vabatahtlikult endale kohustuse teha töö tunnid, kuid jättis need ilma mõjuva põhjuseta tegemata. Asjaolu, et ta ei saanud tööd teha, kuna temale ei olnud tööd pakkuda on ümberlükatud kriminaalhooldaja selgitustega, et tööd oli kalmistul, kuid 2015 sügisest Jevgeni Kapralov enam nii aktiivselt töö tunde ei teinud. Kuna kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise aluseid ning maksimaalset üldkasliku töö tegemise tähtaja pikendamist seadus ette ei näe, siis ei ole võimalik töö tegemise tähtaega pikendada ning erakorraline ettekanne kuulub rahuldamisele. Kuna Jevgeni Kapralovi kriminaalhoolduse lõpptähtaeg oli 01.05.2016.a ning süüdlasel on tegemata 600 ÜKT tundi, siis kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ja Jevgeni Kapralovile Tartu Maakohtu 17.04.2014.a otsusega nr 1-13-10365 mõistetud ning ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Jevgeni Kapralovi tervis ei võimalda temal vangistust kinnipidamisasutuses kanda. Riigikohtu 16. märtsi 2015.a määruse nr 3-1-1-18-15 punkti 22 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Seega tuleb Jevgeni Kapralovi poolt kandmata karistuse arvestamisel lähtuda enne 01.01.2015.a kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsioonist, s.o vangistuse täitmisele pööramisel 4 (5)

1-13-10365 arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Jevgeni Kapralovile Tartu Maakohtu 17.04.2014.a otsusega mõistetud vangistus asendati 1316 tunni üldkasuliku tööga, millest on sooritamata 600 tundi. Tulenevalt eeltoodust on Jevgeni Kapralovi poolt kandmata karistuseks 10 kuud vangistust (600 ÜKT tundi / 2 = 300 päeva = 10 kuud vangistust). KrMS § 414 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal süüdimõistetu saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Tulenevalt eeltoodust tuleb karistuse kandmise aja algust arvestada päevast, millal Jevgeni Kapralov saabub vanglasse karistust kandma. Menetluskulud Süüdlasele Jevgeni Kapralovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat A. V. esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 98,40 euro ulatuses. Süüdlaselt Jevgeni Kapralovilt tuleb välja mõista riigi kasuks 98,40 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.