1-15-10833/70 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja

9.Mõista Jevgeni Jelissejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutat ud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 200 (kakssada) eurot. Jätta riigi kanda kohtumenetluses kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot. Määrata, et Jevgeni Jelissejevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1443 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016224 ning selgitus „ Jevgeni Jelissejev, 1-15-10833, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista L.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 174 (ükssada seitse kümmend neli) eurot ja 72 senti ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 08 senti. Määrata, et L.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1042,80 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016237 ning selgitus „ L.T , 1-15-10833, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista J.I ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja E.C Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 200 (kakssada) eurot. Jätta riigi kanda kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 1 60 (ükssada kuuskümmend) eurot. Määrata, et J.I-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 941 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

1-15-10833 Jevgeni Jelissejev on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4, 7; § 214 lg 2 p 1; § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1); § 200 lg 2 p 4; § 213 lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. L.T on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J.I on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E.C Skomorovski on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 266 lg 2 p 2 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sisenemine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja vägivallaga. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõ udmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kvalifitseerivaks tunnuseks on teo toime panek isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. KarS § 20 0 lg 2 p 4 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. K arS § 213 lg 1 järgi on karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jevgeni Jelissejev ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust LG, VOi lihvmasina ja telefoni, PBi esemete varguse, OK’lt väljapressimise ja kannatanu AK seotud episoodides. L.T tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi. üüdistatav S J.I tunnistas ennast s üüdi osaliselt. Ta ei tunnista PB löömist ja esemete vargust. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav E.C Skomorovski ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust PB löömises, kuid majja tungimist tunnistab.

1.1.Jevgeni Jelissejevile on esitatud s üüdistus selles, et tema 01.02.2012 kella 18.30 paiku, tegutsedes koos tuvastamata isikuga, tõugates EY kõrvale, tungis korterisse aadressil: xxx, mitte reageerides EY nõudmisele korterist lahkuda. Kohus leiab, et s üüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas EY korterisse ebaseaduslik tungimin e Jevgeni Jelissejev poolt on tõendatud eelkõige kannatanu EY ütlustega, mille kohaselt ta oli 01.02.2012 õhtul kella 18.30 paiku kodus ning uksekella helina ja esitatud küsimuse „Kes seal on?“ peale vastati, et on rahvaloendaja ja paluti uks lahti teha. Ukse avamisel tõukas Jevgeni Jelissejev kannatanu eemale ning sisenes korterisse koos tundmatu noormehega. Korteris Jevgeni Jelissejev hakkas otsima kannatanu poega AZ, kes viibis magamistoas. Jelissejev läks magamistuppa, ei vastanud EY konkreetselt mis tal vaja on, sõimas kannatanu läbi ja sülitas näkku. Jevgeni Jelissejev ähvardas kannatanu poeg ära tappa, kui too talle järgmisel päeval raha ei anna ning kannatanu üles puua. S-l läks Jevgeni Jelissejev koos oma kaaslase ja kannatanu pojaga maja üldkoridori (kd I tl 34-38). K annatanu ütlustega haakuvad tunnistaja AZ ütlused, mil lest nähtub, et Jevgeni Jelissejev tuli koos tunnistaja emaga magamistuppa, kus tunnistaja viibis. Järgmisel päeval andis ta Jevgeni Jelissejevile võlgnetava summa (kd I tl 39-42). Kannatanu tahte vastaselt korterisse sisenemist tunnistas ka Jelissejev ise. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaks tunnistaja ja kannatanu ütluste ebausaldusväärsusele. Lisaks on ka süüdistatav ise tunnistanud kohtus, et pani kõnealuse kuriteo toime. Neil asjaoludel loeb kohus kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõ endatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse el uruumi sisse tungimine Jelissejevi poolt vägivallaga. EY selgitustest ei nähtu ühtki asjaolu, mis annaks põhjust väita, et ta võis mingil viisil väljendada nõusolekut oma korterisse sisenemiseks. Seega sissetungimine kannatanu korterisse oli ebaseaduslik, kuna kannatanu ei andnud sisenemiseks luba ning süüdistatav sisenes korterisse ilma valdaja nõusolekuta ja kasutades sealjuures kannatanut tõugates vägivalda. Taolisel viisil korterisse sisenemine toimus ilmselgelt teadlikult ja kavatsetult. Korterisse sisenemist takistanud valdaja eemale tõukamine näitab, et süüdistatav sai aru, et tal puudub sisenemiseks kannatanu nõusolek ning takistuse kõrvaldamiseks vägivalla kasutamine oli samuti teadlik ja kavatsetud tegevus, sooritatud eesmärgiga siseneda korterisse hoolimata kannatanu vastupanust. Ülaltoodust tulenevalt on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, v aldaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine vägivallaga.

1-15-10833 Žindosi käsu peale roomas tuppa. Haiglas diagnoositi mõlema käe murrud, ajupõrutus jne. (kd III tl 22-27, tl 66-71). 17.02.2014 toimunud ülekuulamisel kannatanu sedastas, et mõlema käe ja ninaluu murru, põrutuse kubeme, pea ja jalgade piirkonnas tekitas Jelissejev koos teise noormehega, kes peksid teda rusikate ja keppidega. Jelissejevil oli tema juurde tulles kaasas kepp. Peksma hakates hüppas ligi ka teine noormees, kes oli mitte üle 50 a vana. Teine noormees kindlasti peksis teda, kuid millega ja kuhu ta ei näinud, kuna oli gaasist pimestatud. Kannatanule meenus, et kuna mehed seisid teine teisel pool teda, siis Jelissejev lõi paremalt ja teine mees vasakult poolt. Löödi kepiga palju kordi. Teadvusele tulles tundus kannatanule häälte järgi, et tema juures on juba kolm meest ja ka naine. (kd III tl 6671). Kannatanu ütluseid vigastuste osas kinnitab ka SA Ida -Viru Keskhaigla tõend. (kd III tl 117-120). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt peksis 14.02.2014 kannatanut Jevgeni Jelissejev. (kd III tl 28-31). Gaasi kasutamise osas toetab kannatanu ütluseid ka kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt oli Jevgeni Jelissejevil kinnipidamisel kaasas gaasiballoon. (kd III tl 32-49). Samuti kinnitavad kannatanu väiteid sündmuskohalt leitud kepid, mis asitõendite vaatlusprotokollist nähtavalt on kaetud punakaspruuni ainega. (kd III tl 36-49). Kannatanu ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et verega on määrdunud pink, punakaspruuni ainega kaetud põrand, uksekarp, seinad, diivanipadi, jope. (kd III tl 6-21). Kannatanu ütlustega haakuvad ka sündmuskohale läinud politseiametniku SG ütlused, et toas diivanil istus verise pea ja näol olevate hematoomidega PB. Kannatanu andis selgitusi, et majja tungisid kolm meest sh Žindos, pritsisid gaasi näkku ja peksid kepiga vastu pead ja muid kehaosi. Kannatanule osutasid meedikud esmaabi ja ta hospitaliseeriti Puru haiglasse. (kr III tl 1-5). Seega on kannatanu rääkinud vahetult sündmuskohale saabunud tunnistajale sama mida kannatanuna ülekuulamisel. Süüdistatavate sündmuskohal viibimist kinnitab ka tunnistaja AN. (kd III tl 94-97). üüdistatavS J.I tunnistab, et läks koos Jelissejevi ja Skomorovskiga B tallu, et seal juua. Jelissejev koputas B i uksele, nad rääkisid ja seejärel hakkas Jelissejev B peksma rusikatega, mille tagajärjel kannatanu kukkus koridoris põlvili. Seejärel peksis Jelissejev B kepiga. Lööke oli palju ja need sattusid B vastu keha, käsi ja pead. J.I sekkumisel lõpetas Jelissejev B peksmise. (kd III tl 62-65). J.I tunnistab end süüdi ilma loata PB majja sisenemises, kuid B löömist ei tunnista. Temaga koos sisenes majja Skomorovski. (kd III tl 88-93). Süüdistatav E.C tunnistab ülekuulamisel, et Jelissejev peksis kepiga B. Majja sisenes ta B loal ja koos J.I-ga . (kd III tl 98-108). Jelissejev tunnistas kohtuistungil kannatanu löömist, kuid väitis, et tegi seda enesekaitseks, kuna viimane ründas teda kirvega. Seega on kõik kolm süüdistuses nimetatud isikut tunnistanud, et nad läksid süüdistuses nimetatud ajal kannatanu majja, tarbisid seal koos alkoholi. Majja sisenemise osas on nad väitnud, et kannatanu oli neil uksel kirvega vastas ning enesekaitseks tarvitasid nad kannatanu suhtes vägivalda. Viimane väide on kohtu hinnangul ebausutav ning tõendamata. Esiteks olid süüdistatavad kolmekesi, mistõttu on äärmiselt ebausutav, et kannatu võis neile reaalset ohtu kujutada. Teiseks, isegi juhul, kui kannatanu tuli neile uksele kirvega vastu ja püüdis süüdistatavaid lüüa, siis pärast kannatanult kirve ära võtmist ei olnud täiendav vägivalla kasutamine mitte mingil viisil põhjendatud. Lisaks ei saa jätta ka märkimata, et ukse avamisel kirve käes hoidmine viitab pigem sellele, et kannatanul oli põhjust karta süüdistatavaid ning ta üritas sel viisil takistada nende ligipääsu oma majja. Kannatanult kirve ära võtmine ja tema löömi ne ning gaasi näkku laskmine toimus kannatanu vastupanu murdmiseks ning seega oli süüdistatavate poolt majja sisenemine

1.3.Jevgeni Jelissejevile on esitatud süüdistus selles, et 20.04.2012 kella 10.00 paiku, viibides alkoholijoobes korteris aadressil xxx, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas LGle kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-S5380 maksumusega 287 eurot. Kohus leiab, et 20.04.2012 episoodis on LGle kuuluva mobiiltelefoni varastamine Jevgeni Jelissejev poolt tõendamist leidnud eelkõige kannatanu LG ütlustega, mille kohaselt pani ta NS juures mobiiltelefoni magamistoas laadima ning mõne aja pärast köögist magamistuppa naastes avastas, et telefoni ei olnud. NS juurde tulles olid tal külas Jevgeni Jelissejev ja VM (kd I tl 1-6). Kannatanu ütlus tega haakuvad tunnistaja NS ütlused, millest nähtub, et 20.04.2012 olid tema juures külas LG, Jevgeni Jelissejev ja VM. Kannatanu pani mobiiltelefoni tema magamistuppa laadima. Kainenedes sai ta kannatanult teda, et mobiiltelefon varastati (kd I tl 21-24). Samuti kinnitab kannatanu ütluseid tunnistaja VM, kes kinnitab, et NS olid külas lisaks temale LG ja Jevgeni Jelissejev . Kannatanult sai pärast teada, et temalt varastati mobiiltelefon. (kd I tl 25-28). Jevgeni Jelissejevi enda ütlused olid kõnealuse sündmuse osas vasturääkivad. Kuid Jelissejevi seotust kõnealuse kuriteoga kinnitavad üheselt tunnistaja SK ütlused, millest nähtub , et 20.04.2012 andis Jevgeni Jelissejev OÜ SP pandimajja mobiiltelefoni (kd I, tl 7-13 ). Asitõendi vaatl emisel tuvastati, et tegemist on kannatanult varastatud telefoniga (kd I tl 14-18) ning telefon tagastati kannatanuleLGle (kd I, tl 19-20). Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine Jevgeni Jelissejevi poolt. Teo toimepanemise viis (kui keegi korteris viibinutest ei jälginud teda, võttis mobiiltelefoni ja lahkus Solovjovi korterist) näitab üheselt, et te gemist oli kavatsetud vargusega. Seega on Jevgeni Jelissejev kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-15-10833 Kohus leiab, et 06.11.2012 episoodis on VOile kuuluva televiisori Panasonic, varastamine Jevgeni Jelissejev poolt tõendatud ning seda järgnevatel põhjendustel. Esiteks kannatanu VO on andnud ütlus ed, et 06.11.2012 oli tal külas VK ja hiljem saabus tema enda kutse l Ženja Jelissejev, koos naisega. Umbes ühe tunni pärast kannatanu uinus ega tea millal keegi korterist lahkus. Kuid järgmise päeva hommikul ärgates avastas, et kadunud on televiisor Panasonic diagonaaliga 81 cm, mis seisis toas laua peal, hallis korpuses Nokia mobiiltelefon ja rohelises korpuses lihvimismasin Bosch. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 689 eurot. (kd I tl 157-161, tl 188-191, 192). Süüdistatav Jevgeni Jelissejev tunnistas vargust osaliselt, st televiisori varguse osas. Ülejäänud esemete vargust ta eitas. (kd I tl 178-182). Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja VM ütlused selles, et ta soetas Jevgeni Jelissejevi käest 50 euro eest 2012 aasta novembris televiisori Panasonic. Umbes kuu hiljem soovis Jevgeni Jelissejev televiisorit tagasi saada, sest selle omanik nõuab selle tagastamist. (kd I tl 173-177). Tunnistaja VS ütlused haakuvad süüdistatava ja tunnistaja ütlustega selles, et 06.11.2012 oli kannatanu juures külas Jevgeni Jelissejev. Kui ta lahkus kella 10.00 paiku, siis Jevgeni Jelissejev ja S olid veel korteris. Sama päeva õhtul tulles kannatanu juurde tagasi külla, avastas, et televiisorit ei ole. Kannatanu kinnitas, et televiisor varastati ära, kuni oli purjus ja magas. (kd I tl 167-171). Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis arvestades on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud televiisori vargus on toimunud ning varguse pani toime Jevgeni Jelissejev. Seega on Jevgeni Jelissejev kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas ning punktis 1.3 toodu pinnalt on tuvastatud, et Jevgeni Jelissejevi tegevuses esinevad KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse põhikoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus tuvastas Jevgeni Jelissejevi poolt kahe varguse sooritamise ja ta on ka varasemalt Viru Maakohtu 06.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2885 süüdi mõistetud selles, et pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega on süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4 kvalifitseeriv tunnus. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jevgeni Jelissejev tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o teo toimepanek isiku po olt, kes on varem pannud toime varguse. Samas ei ole aga lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse toimepanemist Jevgeni Jelissejevi poolt veenvalt tõendatud. Jevgeni Jelissejevi enda esitatud versiooni toimunust ei ole kohtueelse menetluse raames kummutatud. Jevgeni Jelissejev kinnitab O korteris viibimist, mis aga ei kinnita, et lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse pani toime just tema. Kannatanu enda ütlustest nähtub, et ta magas kui külalised olid tema juures ning ta ei tea, kes millal lahkus. Seega ei saa ka üheselt välistada, et ende esemete varguse pani toime keegi kolmas isik. Kohtule ei ole lisaks kannatanu ütlustele esitatud mingeid muid andmeid, mis kinnitaks O lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia vargust ja Jelissejevi seotust nende vargusega. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et kõnealuse lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse pani toime Jevgeni Jelissejev. Seega tuleb Jevgeni Jelissejev selles episoodis lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse osas õigeks mõista.

1-15-10833 põlve. Seejärel peksti kannatanut veel. Kannatanul õnnestus roomata magamistuppa ning seal uks sulgeda. (kd I tl 56-61). Kannatanu ütlustega haakuvad ülekuulamise protokolli juures olevad fotod ülekuulamise ajal kannatanul olnud kehavigastustest. (kd I tl 62-68). Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi SA Ida-Viru Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. (kd I tl 69-73). Lisaks andis kannatanu uurimisasutusele üle metallist toru, millega süüdistatav teda väidetavalt lõi, kui ta ei nimetanud pangakaardi pin-koodi (kd I tl 132-135). Vaadeldud ese on tagastatud kannatanule OK. (k I tl 136-140). Kannatanu ütlusteid kinnitavad ka sündmuskohale saabunud politseiametniku NS ütlused, millest nähtub, et korteris nr 25 o li korralagedus, põrandal o lid pudelikillud, lõhutud diivanilaud. Kannatanu selgitus, et teda peksti ning nõuti pangakaardi p in-koodi. Tunnistaja kutsus kiirabi, mis viis kannatanu Kohtla-Järvele haiglasse . (kd I tl 74-78). Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et korteris olid jäljed esemete lõhkumisest ning kannatanu avaldas vahetult sündmuskohale saabunud ametnikule sama informatsiooni, mida ta rääkis hilisemal ülekuulamisel. Kohtu hinnangul on tunnistaja NS antud ütlused kannatanu OK peksmise ja pangakaardi pin-koodi nõudmise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on OK vahetult enne rääkimist tajutud peksmise ja koodi nõudmise fakti kirjeldamine. Et OK oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu, et tunnistaja saabus sündmuskohale hetkel kui kannatanu oli magamistoa ees põrandal ning kannatanu rääkis talle toimunust koheselt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Fakti, et kannatanut süüdistuses nimetatud ajal ja kohas peksti, kinnitavad ka tunnistaja LG ütlused selles, et ta nägi kannatanut põrandal lebavat. Kannatanu peksmine toimus siis, kui tunnistaja oli köögis. (kd I tl 87-90). Tunnistajale AK ei meenunud ülekuulamisel, et tema elukaaslane Jevgeni Jelissejev nõudis kannatanult pangakaardi pin-koodi ning toruga peksmist. Tunnistaja kinnitab kannatanu ettepanekut maksta raha selle eest, et K lõi tunnistajat. Raha ei a ntud. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et konflikt sai alguse sellest, et kannatanu hakkas neid korterist välja ajama, kuna keegi ei lahkunud, kasutas ta metallist toru nende välja ajamiseks. Kannatanu lõi tunnistajat toruga rindkere piirkonda ja seejärel lõi Jevgeni Jelissejev kannatanut jalgadega. (kd I tl 107) Süüdistatav selgitas toimunut järgnevalt ... Seega on ka Jelissejev ise möönnud, et ta küsis kannatanult pangakaardi pin-koodi ning sellele eelnes konflikt, mille käigus kannatanut ka löödi. Eelnenud konflikti käigus kannatanu löömist on Jevgeni Jelissejev tunnistanud (vt p 1.7). P in-koodi küsimine toimus eesmärgiga võtta kannatanu pangakontolt raha, mida väidetavalt kannatanu oli lubanud anda kahjutasuna süüdistatava elukaaslase löömise eest. Seega vaidlus on üksnes selles, kas pin-koodi küsimist saab käsitleda KarS § 214 tähenduses väljapressimisena. Kuivõrd antud juhul toimus pin-koodi küsimine eesmärgiga võtta kannatanu kontolt raha, siis on tegemist varalise kasu üleandmise küsimisega. Kannatanu sõnul toimus pin-koodi küsimine paralleelselt tema suhtes vägivalla rak endamisega – kui ta keeldus PIN-koodi andmast, siis löödi teda mitmel korral toruga vastu põlvi ning peksti muul viisil, kuni kannatanul õnnestus teise tuppa minna. Nende ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Jelissejev ei ole ütlustes üld se maininud, et tema oleks kannatanut pin koodi küsimise ajal löönud. Tema endise elukaaslase AK ja venna L.T selgitustest (kd I tl 108-112, 121,130) tulenevalt lõi Jelissejev väidetavale väljapressimisele eelnenud konflikti käigus korduvalt

1-15-10833 kannatanut rusikate ja jalgadega ning L.T on möönnud, et löömine võis toimuda ka toruga, kuid seda ta ei näinud. Neil asjaoludel on kohtul põhjust arvata, et Jelissejev oma ütlustes püüdnud oluliselt vähendada enda rolli toimunud konfliktis ning seetõttu ei saa kohus tema ütluseid kõnealuse episoodi osas käsitleda usaldusväärse tõendina. Kohus lähtub sündmuste käigu tuvastamisel kannatanu ütlustes, mis haakuvad muude asjas kogutud tõenditega. Nii nagu öeldud, vaidlust pole selles, et süüdistatav kannatanult pin-koodi küsis. Kannatanu sõnul toimus see aga nõudmisena. Kannatanu keeldus pin-koodi andmisest ning seejärel lõi süüdistatav teda toruga vastu põlve ning küsis uuesti pin- koodi. Saades keelduva vastuse, lõi uuesti kannatanut toruga vastu teist põlve. Igale keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale jääb taolise käitumisakti korral mulje, et pin-koodi korduv küsimine ja seejuures eitava vastuse saamisel kannatanu löömine metalltoruga vastu jalgu, on tegevus, mis on suunatud kannatanule valutunde põhjustamisele eesmärgiga sundida kannatanut vara üleandmisele. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut metalltoruga vastu jalga ning nõudis samal ajal kannatanult pangakaardi pin -koodi. Taoline tegevus vastab KarS § 214 lg 1 objektiivsetele tunnustele - vägivalda kasutades varalise kasu üleandmise nõudmine. Toime pandud väljapressimise akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Küsides pin-koodi andmeid ja seejärel lüües kannatanut metalltoruga vastu põlvi, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik, et ka tervisekahjustusi. Sealjuures oli vägivallaakt sooritatud eesmärgiga sundida kannatanut tegema toimingut, mis võimaldaks tema varale ligipääsu ja vara ära võtmist. Seega nii vägivalla kasutamise kui ka varalise kasu üleandmise nõudmise osas oli süüdistataval kavatsetus. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal xxx OK korteris, kavatsetult nõudis kannatanult pangakaardi pin-koodi avaldamist ning tegi seda vägivalda kasutades. Eelnevast lähtuvalt on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tuvastatud KarS § 214 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o tahtlik teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil. Jevgeni Jelissejev on Narva Linnakohtu 11.06.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-35/04 mõistetud süüdi selles, et nõudis v aralise kasu üleandmist kasutades vägivaldaja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2885 varguse eest. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jevgeni Jelissejev tegevus kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanek isiku poolt, kes on varem pannud toime väljapressimise ning varguse. 1.7 Jevgeni Jelissejevile ja L.T-le on esitatud süüdistus selles, et 15.05.2012 kella 15.00 paiku, viibides alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, isiklike suhete pinnal, tegutsedes koos, lõi Jevgeni Jelissejev OK rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha samal ajal, kui L.T lõi OK pudeliga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (roiete hulgimurd, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd jm.). Nimetatud süüdistus on seotud eelmises punktis käsitletud kuriteo episoodiga, kõnealune tegevus leidis väidetavalt aset enne punktis 1.6 kirjeldatud väljapressimist. Kannatanu OK andis ütlusi, et Jevgeni Jelissejev ütles talle, et ta nimetas tema neiut „rotiks“ ning lõi teda näkku. Peale kukkumist peksis Jevgeni Jelissejev teda jalgadega. Hiljem, kui kannatanul oli

1-15-10833 käes metalltoru, lõi Jevgeni Jelissejev teda pudeliga vastu pead, misjärel kaotas teadvuse. Kannatanul õnnestus roomata magamistuppa ning seal uks sulgeda. Kannatanu hüüdis akna kaudu abi ning seejärel viisid politseinikud Jevgeni Jelissejevi ja teised korteris viibinud isikud korterist välja ( kd I tl 56-61). Kannatanu ütlusi kinnitavad ülekuulamise protokolli juures olevad fototabelid kannatanu kehavigastustest ülekuulamisel (kd I tl 62 -68). Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi SA Ida-Viru Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. (kd I tl 69-73). Kannatanu ütlustega haakuvad punktis 1.6 viidatud tunnistajate NS ja LG ütlused ning kannatanu ülekuulamise protokolli juures olevad ja SA Ida-Viru Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. Kannatanu esitas 17.07.2012 hagiavalduse summas 230 eurot. Nimetatud summa koosneb korterist varastatud esemete (180 eurot) ja lõhutud laua maksumusest (50 eurot). (kd I tl 145). Peksmise fakti kinnitavad kaudselt ka tunnistaja MP ütlused, mille kohaselt kuulis ta 15.05.2012 korteris nr 25 müra. (kd I tl 113-116). Kannatanu peksmist Jevgeni Jelissejevi poolt on kinnitanud ka tunnistaja AK (kd 1 tl 104-112). Fakti, et L.T lõi peksmise käigu pudeliga kannatanut pähe, tunnistas ka L.T ise (kd 1, tl 121,130), viimast kinnitavad ka tunnistaja S ütlused selle kohta, et sündmuskohal olid klaasikillud. Kohtus tunnistas ka Jevgeni Jelissejev, et ta lõi kannatanut. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et tõusetunud konflikti raames koos tegutsedes lõi süüdistatav Aleksandr L.T süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut pudeliga vastu pead ning süüdistatav Jevgeni Jelissejev lõi korduvalt kannatanut käte ja jalgadega keha eri nevatesse piirkondadesse. Sealjuures on kannatanu öelnud, et peksmise tagajärjel kaotas ta teadvuse ning vajas korduvat meditsiinilist sekkumist. Ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale tundub reaalne, et kannatanu suhtes rakendatud vägivald - klaaspudeliga pähe löömine ning käte ja jalgadega löömine, tekitab tugevat valu ning ka kehavigastusi. Eeltoodust johtuvalt on Jevgeni Jelissejevi ja Aleksandr L.T tegevuses tuvastatud KarS § 121 objektiivsed tunnused – teise inimese tervise kahjustamine ja kehaline väärkohtlemine. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut pudeliga vastu pead ning rusikate ja jalgadega, said süüdistatavad väga hästi aru, et põhjustavad sellega kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Seega tervisekahjustuse põhjustamise osas oli süüdistatavatel vähemalt otsene tahtlus. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatavad Jevgeni Jelissejev ja Aleksandr L.T oli süüdistuses märgitud ajal xxx korteris ja lõid tahtlikult kannatanut vastu keha ja jalgu ning pudeliga vastu pead, mille tulemusena kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustusi. Eelnevast lähtuvalt on Jevgeni Jelissejevi ja Aleksandr L.T tegevuses tuvastatud KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o tahtlik teise inimese tervise kahjustamine. 1.8 Jevgeni Jelissejevile on esitatud süüdistus ka selles, et umbes 23.01.2013 päevasel ajal, viibides alkoholijoobes korteris aadressil: xxx isiklike suhete pinnal lõi kaks korda AP rusikaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Kõnealuse löömise kohta on kannatanu AP andnud ütluseid, et Jevgeni Jelissejev lõi teda 23.01.2013. Nad olid Jevgeni Jelissejevi korteris, tarbisid alkoholi ja sõna järgnes sõnale ning tüli

1-15-10833 käigus lõi Jevgeni Jelissejev teda kaks korda näkku, mille tulemusena hakkas ninast verd jooksma. Peale enda pesemist kannatanu lahkus. Arsti poole taei pöördunud. (kd I tl 208 -211). Kannatanu ütluseid kinnitab ka Aleksandr L.T, kes selgitas, et tema venna Jevgeni Jelissejevi ja kannatanu AP vahel toimus kaklus. Kaklus toimus 2013 aasta jaanuari lõpus venna korteris xxx (kd I tl 199-203). Kohtus süüdistatav Jevgeni Jelissejev tunnistas süüdistuses nimetatud asjaoludel kannatanu AP löömist. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut rusikatega näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Viimane näitab, et löök pidi olema niivõrd tugevajõuline, et põhjustas verejooksu. Seega oli toime pandud tegu oma iseloomult selline, mis suutis tekitada kehalise tervisekahjustuse s.o inimorganismi elundi, nina millest hakkas verd jooksma, toime häire. See kinnitab omakorda, et tegemist oli tahtliku löömisega ja sealjuures eesmärgiga põhjustada kannatanule valu. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut rusikatega näkku, sai süüdistatav Jevgeni Jelissejev väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule tervisekahjustusi. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev oli süüdistuses märgitud ajal xxx korteris ja lõi tahtlikult kannatanut vastu nägu , mille tulemusena kannatanu sai tervisekahjustuse. Eeltoodust johtuvalt on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tu vastatud KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) objektiivsed ja subjektiivsed tunnused – tahtlikult teise inimese tervise kahjustamine. 1.9 Jevgeni Jelissejevile on esitatud süüdistus ka selles, et 13.01.2014 kella 22.00 paiku, viibides alkoholijoobes korteris aadressil: xxx vaenulike suhete pinnal lõi AK rusikaga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Kannatanu AK andis toimunu kohta ütlusi, et ühise joomingu käigus järsku Jevgeni Jelissejev lõi teda rusikaga vastu pead. Kannatanu kukkus. Löögi tagajärjel tundis valu. Pea oli katki löödud. Toibudes, ei olnud korteris enam kedagi. Järgmisel päeval avastas, et kadunud on tema dokumendid. (kd II tl 107-111). Tunnistaja AŠ ütlused haakuvad kannatanu ütlustega. Nimelt on tunnistaja öelnud, et Jevgeni Jelissejev otsustas klaarida kannatanuga arveid, kuna oli saanud temalt mittekvaliteetset puskarit. Süüdistatav sõimas kannatanut. Peksmist tunnistaja ei näinud, kuid aimates, et Jelissejev peksis kannatanut, helistas ta hiljem kannatanule. Kannatanu korterisse minnes nägi seal verd ja AK kelle oli peatrauma. (kd II tl 117-121). Kohtuistungil tunnistas Jevgeni Jelissejev talle etteheidetava kuriteo sooritamist, st asjaolu, et lõi kannatanut süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut rusikaga vastu pead. Sealjuures on kannatanu öelnud, e t löögi tagajärjel ta tundis valu ning kukkus ja pea oli katki. Antud juhul väärib tähelepanu tõik, et sooritatud löök oli oma iseloomult selline, mis põhjustas kannatanu kukkumise ning peahaava tekkimise. Taoline tagajärg kinnitab, et tegemist oli tugeva löögiga, mis ilmselgelt põhjustas kannatanule valu, kuivõrd see viis kannatanu tasakaalust välja ning tõi kaasa kannatanu kukkumise.

1-15-10833 Taoline Jevgeni Jelissejevi tegevus vastab KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) objektiivsetele tunnustele – teise inimese tervise kahjustamine. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut rusikaga pähe, sai süüdistatav Jevgeni Jelissejev väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule tervisekahjustuse ja valu. Seega tervisekahjustuse põhjustamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev oli süüdistuses märgitud ajal xxx korteris ja lõi tahtlikult kannatanut vastu pead, mille tulemusena kannatanu sai tervisekahjustuse ja tundis valu. Seega on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tuvastatud KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o tahtlik teise inimese tervise kahjustamine. 1.10 Jevgeni Jelissejevile on esitatud süüdistus ka selles, et 08.02.2013 kella 17.00 paiku, viibides alkoholijoobes KP korteris aadressil: xxx, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ähvardades K. P tapmisega, haaras viimasel käega kaelast, surudes sealjuures kaelale ning omastas AG kuuluva sülearvuti Samsung 300E5A-A09 maksumusega 581,76 eurot. Kohus leiab, et 08.02.2013 episoodis on KP valduses olnud, kuid AG kuuluva sülearvuti Samsung 300E5A-A09, vägivallaga ära võtmine tõendatud eelkõige k annatanu KP ütlustega, milles ta märkis, et kasutab AG ostetud sülearvutit. 08.02.2013 oli tal külas AV koos Jevgeni nimelise tuttavaga. Kannatanu oli koos AV köögis. Kuuldes toast kahtlast müra, läks ta tuppa ning nägi, et võrgust oli välja lülitatud sülearvuti ning see asus diivanilau al. DVD-mängija oli kapist samuti diivanilauale pandud. Oli arusaadav, et asjad olid valmis pandud äraviimiseks. Kutsudes AV näitas ta talle äraviimiseks valmis pandud asju ning nõudis mõlema lahkumist. V lahkus, kuid Jevgeni jäi. KP hakkas sülearvutit laualt ära panema, kuid Jevgeni hak kas talt toiteplokki käest ära tõmbama, väänates seejuures käsi. Kannatanu hakkas vastu. Seejärel haaras Jevgeni vaba käega sülearvuti. Püüdes kätte saada toiteplokki ja sülearvutit surus Jevgeni kannatanule sõrmedega vastu kaela. Kannatanu tundis füüsilist valu. Politsei kutsumise ähvarduse peale lubas Jevgeni kannatanuga arved klaarida ning ähvardas, et ta ei ela kauem kui pool tundi. KP lasi toiteplokist lahti. Jevgeni h aaras toiteploki ja sülearvuti ning hüppas korterist välja. Kannatanu teavitas koheselt politseid ja AG (kd II tl 16-22). AG ütlused haakuvad kannatanu KP ütlustega. Nimelt on ta öelnud, et 08.02.2013 helistas AG tema hooldusalune Konstantin Pihoja ning seletas, et KP oli külla tulnud tema tuttav AV ja tolle tuttav Jevgeni. KP oli koos AV köögis. Kuuldes toast müra läks KP külaliste tuppa, kutsus endaga kaasa AV ning nägi, et äraviimiseks oli valmis pandud sülearvuti ja DVD- mängija. Seejärel hakkas KP AV ja Jevgenit ära ajama. AV lahkus, kuid Jevgeni jäi korterisse. Solvates KP, haaras Jevgeni KP käest sülearvuti. Kui P avakdas vastupanu, haaras Jevgeni K sõnade kohaselt tal kõrist. Jevgeni lahkus koos sülearvutiga. (kd II tl 2-6). Kohtu hinnangul on kannatanu AG antud ütlused kannatanu KP suhtes vägivalla rakendamise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on KP vahetult enne rääkimist tajutud füüsilise valu tunde fakti kirjeldamine. Et KP oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu, et AG helistati vahetult peale seda, kui süüdistatava ja kannatanu vahel oli toimunud konflikt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Fakti, et kõnealune sülearvuti oli kannatanu valduses kinnitab tema poolt uurimisasutusele üle antud sülearvuti Samsung 300E5A-A09 kartongkarp (kd II tl -7-11). Kannatanute ütluseid kinnitavad ka tunnistaja AV ütlused, milles ta selgitas, et peale lahkumist KP korterist, helistas mõne aja pärast talle KP ja ütles, et Jelissejev võttis ära tema arvuti (kd II tl 1218

1-15-10833 15). Hilisemal ülekuulamisel tunnistaja selgitab, et pärastpoole samal päeval tuli tema juurde Jevgeni Jelissejev ja palus anda sülearvuti panti. Pantimisel saadud raha andis V Jevgeni Jelissejevile. (kd II tl 39-43). Kannatanu AG ja KP ning tunnistaja AV ütluseid sülearvuti äravõtmise osas kinnitavad ka tunnistaja NM ütlused, millest järeldub, et kannatanult varastatud sülearvuti Samsung 300E5A-A09 nr xxx oli antud pandimajja (kd II tl 23-26) . OÜ SP pandimaja laenulepingu nr 0374 kohaselt andis AV 08.02.2013 panti sülearvuti Samsung 300E5A-A09 ja sai 100 eurot. (k I tl 26-31). S ülearvuti Samsung 300E5A-A09 nr xxx ja adapter on vaadeldud ning on tagastatud koos karbiga kannatanule AG (k II tl 28-34). Kohtus tunnistas Jevgeni Jelissejev, et on kõnealuse kuriteo toime pannud. Kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sülearvuti vägivallaga äravõtmine on aset leidnud ning selle pani toime Jevgeni Jelissejev. Samuti on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et süüdistatav haaras kannatanul kaelast, pigistas seda, tekitades füüsilist valu . Füüsilist jõudu rakendades, sai süüdistatav väga hästi aru, et ta põhjustab sellega kannatanule valu. Seega on tuvastatud, et süüdistatav võttis kannatanult tema kasutuses oleva sülearvuti ja adapteri ära kasutades selleks vägivalda. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud tegevusega, süüdistatav korjas korteris kokku esemed, mida sealt varastada ning esemete seadusliku valdaja sekkumisel kasutas viimase suhtes vägivalda, et planeeritud võõra vara omastamine lõpule viia. Eelnevat kokku võttes on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tuvastatud KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused s.o kavatsetult võõra vallasasja ära võtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda. Jevgeni Jelissejev on Narva Linnakohtu 11.06.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-35/04 mõistetud süüdi selles, et nõudis varalise kasu üleandmist kasutades vägivalda. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jevgeni Jelissejev tegevus kvalifitseerida KarS § 2 00 lg 2 p 4 järgi, s.o teo toimepanek isiku poolt, kes on varem pannud toime väljapressimise. 1.11 Jevgeni Jelissejevile on esitatud KarS § 213 lg 1 järgi süüdistus selles, et olles alkoholijoobes, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades VT pangakaarti AS Swedbank, võttis 20.03.2013 ajavahemikul alates kella 18.34 kuni kella 20.24 pangaautomaatidest asukohtadega Sillamäel Pavlovi 2 ja Viru tänaval V. T arvelduskontolt välja raha üldsummas 1900 eurot. KarS § 213 lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega KarS § 213 järgi etteheite tegemiseks peab olema süüdistuses näidatud milles seisnes arvutiprogrammi või andmete sisestamine, muutmine, kustutamine, rikkumine, sulustamin e või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumine. Lisaks peab süüdistuses kajastuma milles seisnes vastava tegevuse ebaseaduslikkus ning varalise kasu saamine ja kahju tekitamine. Antud juhul on süüdistuses kirjeldatud Jelissejevi tegevusena VT pangakaardi abil AS Swedbank pangaautomaatidest sularaha väljavõtmist. Kuid süüdistuses puudub igasugune viide või selgitus, kas ja kui, siis milles seisnes vastava tegevuse ebaseaduslikkus. Kuivõrd „ebaseaduslik“ on KarS § 213 lg 1 obligatoorseks koosseisuliseks tunnuseks ning vastavat asjaolu süüdistuses ei kajastu, ei ole võimalik Jevgeni Jelissejevile inkrimineerida KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Samuti puudub süüdistuses selgitus, milles seisnes obligatoorseks tunnuseks olev „kahju tekitamine“. Süüdistuse tekstis kajastatud tegevus ei vasta ka ühelegi teisele karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnustele.

1-15-10833 KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. (vt Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-109-12) Kuivõrd antud juhul ei kajastu süüdistuse tekstis faktilisi asjaolusid, mis vastaksid KarS § 213 lg 1 (või mõne muu karistusseadustikus sätestatud kuriteo) koosseisulistele tunnustele, ei saa kohus omal initsiatiivil väljuda süüdistuse raamidest ning asuda tuvastama, milles seisnes Jelissejevi tegevuse ebaseaduslikkus ja tekitatud kahju. Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistuses toodud teokirjeldus ei vasta KarS § 213 lg 1 tunnustele ning Jevgeni Jelissejev tuleb talle KarS § 213 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. 1.12 Jevgeni Jelissejevile on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et 2013 aprillismais, viibides xxx külas AK talus, olles kokku leppinud bensiinisae omaniku AK, võttis 640 eurot maksva bensiinisae ajutiseks kasutamiseks, kuid seejärel omastas selle, pöörates bensiinisae enda kasuks. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Nimetatud sätte järgi etteheite tegemiseks peab objektiivsete tunnustena olema tuvastatud: 1) süüdistuse esemeks olev vallasasi või muu vara oli süüdistatava valduses; 2) see vara oli tema jaoks võõras ning 3) süüdistatav pööras selle enda või kolmanda isiku kasuks. Kvalifitseeriva tunnusena peab olema tuvastatud, et tegemist on isikuga, kes on varasemalt süüdi mõistetud varguse, röövimise, omastamise jj eest. Käesoleval juhul on süüdistusaktis märgitud, et Jelissejev,

KarS § 266 lg 2 p 2 , 3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1, 2) näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 200 lg 2 p 4 näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis vastab süüdistatavate tegevus Kars § 121 lg -le 1, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuivõrd kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsioonimäär on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, on kehtiva redaktsiooni näol tegemist seadusega, mis on süüdistatavate suhtes leebem ning karistuse mõistmisel tuleb lähtuda kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsiooni määrast. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kolme süüdistatava puhul arvestab kohus isikut iseloomustavate andmetena, et neid on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (Jevgeni Jelissejevit kolmel korral, Aleksandr L.T kolmel korral ning E.C-d kahel korral) ja seda eelkõige sissetungi, väljapressimise ja vägivalla eest. Eelnevate kohtuotsustega on Jevgeni Jelissejevile ja E.C-le karistuseks mõistetud vangistus ning Aleksandr L.T-le vangistus, mis oli asendatud ühiskondlikult kasuliku tööga ning allutamisega käitumiskontrollile. Vitali J.I ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistuse liigi valimise osas on kohus seisukohal, et süüdistatavate varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Jevgeni Jelissejevit, Aleksandr L.T ning E.C-d on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning Jevgeni Jelissejevi puhul ka episoodide arvu, on kohtu hinnangul karistuse

2.1.Jevgeni Jelissejevi karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et Jelissejev on osaliselt tunnistanud oma süüd talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises. Samas ei nähtu aga tema käitumisest, et ta reaalselt kahetseks kuritegude sooritamist. Kahetsuse puudumisele viitab ka episoodide paljusus. Jelissejevi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Jelissejevit on varasemalt 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures on olnud tegemist varavastaste kuritegudega ja väljapressimisega. Eelnevate kohtuotsustega on talle kahel korral karistuseks mõistetud vangistus. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et Jelissejev tunnistas üles pooled talle süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ning aitas sellega oluliselt kaasa kuritegude avastamisele. Sel põhjusel loeb kohus Jelissejevi ülestunnistusi oluliseks kergendavaks asjaoluks, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra (episoodid 1.1, 1.4.). 2.1.1 Võttes arvesse 01.02.2012 toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist on tungimisega võõraste isikute eluruumidesse, kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ulatust ning sündmusest möödunud aega ), ja süü tunnistamist peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust. 20.04.2012 sooritatud varguse tehiolusid, sündmusest möödunud ajavahemikku ja süü tunnistamist arvestades peab kohus kohaseks karistuseks 6 kuud vangistust. 15.05.2012 toimepandud väljapressimise tehioludest ja sündmusest möödunud ajavahemikust lähtuvalt peab kohus kohaseks karistuseks 4 aastat vangistust. Samal päeval toimunud kannatanu kehalise väärkohtlemise eest peab kohus vajalikuks mõista Jelissejevile karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg -le 1 tuleb mõistetud karistused liita ning lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõistab kohus liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg- le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Jelissejevile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb nimetatud karistus liita Narva Linnakohtu 11.06.2004 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 aastat, 10 kuud ja 25 päeva vangistust - ning mõista Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 5 aastat, 6 kuud ja 25 päeva. 2.1.2 Võttes arvesse 14.02.2014 toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist on tungimisega võõraste isikute eluruumidesse, kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ulatust ning teo toimepanemist grupis) peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. 06.11.2012 sooritatud televiisori varguse tehiolusid, sündmusest möödunud ajavahemikku ja süü tunnistamist arvestades peab kohus kohaseks karistuseks 9 kuud vangistust. 23.01.2013 ja 13.01.2014 sooritatud kannatanute kehalise väärkohtlemiste tehiolusid ja süü tunnistamist arvestades peab kohus vajalikuks mõista Jelissejevile karistuseks 10 kuud vangistust.

2.2.L.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et L.T on talle etteheidetavas episoodis süüd tunnistanud ja avaldanud ka kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et L.T on varasemalt 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures on olnud tegemist omavoli ja omavolilise sissetungiga. Eelneval kahel korral ei ole temale karistuseks mõistetud vangistust täitmisele pööratud. Vangistuse asemel kohaldati asenduskaristusena ühiskondlikult kasulikku tööd. Võttes arvesse toimepandud tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava panust kannatanu peksmises (st ühe löögi sooritamist ) ning sündmusest möödunud aega, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3-kuuline vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-s 2 sätestatule vähenda b kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karista b L.T 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistus liita eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 10 kuud vangistust, mis oli asendatud 300 tunni üldkasuliku tööga - ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõistab kohus L.T-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Karistusest tuleb arvata maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 247 tundi – ning kohus mõistab lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 23 päeva vangistust, asendades mõistetud karistuse KarS § 69 lg 1 alusel 53 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades töökohustuste täitmist on üldkasuliku töö tegemise tähaajaks põhjendatud määrata 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. L.T on vastavalt KarS § 69 lg-le 4 kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p 2,21 sätestatule. Ta on kohustatud: 1) elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil;

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA