Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu Nikita XXXX on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 30.03.2016 kella 12:30 paiku aadressil Tallinn Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare keskuses asuvas Sportlandis võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil jope maksumusega 249,95 eurot, lahkus kauplusest jope eest tasumata. Seega Nikita XXXX pani toime tahtliku kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 24.03.201 kella 20:00 paiku Tallinn Musumäel aadressil Pärnu mnt, Valli ja Viru tn kasutas kanntanu XXXXsuhtes füüsilist vägivalda ja nimelt lõi rusikaga vastu kannatanu vasakut külge , samuti lõi rusikaga näkku ning kõhtu, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused otsaees, paistetus, katkine huul. Samuti tema, 01.03.2015 kella 14:40 paiku aadressil Tallinn Vihuri 8 asuva maja juures kasutas füüsilist vägivalda ja nimelt lõi kahel korral rusikaga kannatanu XXXXnäo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustused - lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav (vastavalt epikriisist väljavõttele nr 2050301-80859/01-171656). Seega Nikita XXXX pani toime tahtliku kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti valu tekitavale kehalisele väärkohtlemisele, korduvalt, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26.juulil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa, süüdistatav Nikita XXXX ja tema kaitsja advokaat Kadi Mägi käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Annika Vanatoa nõuab kohtus Nikita XXXX süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning tema karistusest vabastamist KarS § 87 lg 1 p 2 alusel, kohaldades Nikita XXXXi suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule ja nimelt: elama kohtu määratud elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti taotleb abiprokurör kohtus Nikita XXXX suhtes kohaldada lisanõuded vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, 21,4, 8 sätetele – mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 87 lg 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks 1 aasta. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Nikita XXXX ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutavas karistuse liigis ja määras. Samuti nähtub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest, et süüdistatavale on teatavaks tehtud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb tal tasuda menetluskulud ositi, so summas 600 eurot 12 kuu jooksul ositi.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.08.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Nikita XXXX tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS §-de 199 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa ning süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Mägi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri ja süüdistatava Nikita XXXX kaitsja Kadi Mägi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Nikita XXXX on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Nikita XXXX tuleb süüdi tunnistada temale KarS §-de 199 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele s.t Nikita XXXX tuleb vabastada karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Nikita XXXXile on nii kohtueelse kui ka kohtumenetluse käigus osutatud riigi õigusabi, kokku summas 192 eurot Kokkuleppest nähtub, et nii alaealine süüdistatav, kui ka tema seaduslik esindaja taotlevad menetluskulude vähendamist, kuivõrd ema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes mõlemad käivad koolis. Samuti taotletakse kulude tasumist 12 kuu jooksul. Kokku on lepitud, et menetluskuludeks määrata 600 eurot, millised tasuda võrdsetes osades 12 kuu jooksul, ning ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Menetluskulude väljamõistmisel juhindub kohus KrMS §-st 180 lg 3. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.